Kukruse A-kategooria jäätmehoidla (Kukruse aherainemäe) korrastamiseks ettevalmistava projekti koostamine
Viitenumber 155708
Projekti SFOS kood 2.1.0301.14-0005
TEOSTATAVUSUURING
1 SISSEJUHATUS ...... 7
2 PROJEKTI RAAMES TEOSTATUD UURINGUTE KOKKUVÕTE ...... 15
3 LADESTU ISELOOMUSTUS ...... 29
4 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLAS LADESTATUD JA TERMILISE MUUNDUMISE KÄIGUS TEKKINUD MATERJALIDE ISELOOMUSTUS NING KESKKONNAMÕJU...... 37
U
5 TEGEVUSED JÄÄTMEHOIDLA OHUTUKS MUUTMISEL ...... 56
6 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE LAHENDUSALTERNATIIVID 64
7 FINANTSMAJANDUSLIK JA SOTSIAALMAJANDUSLIK OSA...... 89
8 JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE ALTERNATIIVIDE HINDAMISE KOKKUVÕTE JA VALITUD TEHNILINE LAHENDUS ...... 99
9 PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE ELLUVIIMISE PLAAN JA AJAKAVA ...... 103
10 KASUTATUD MATERJALID ...... 107
LISAD o Lisa A.1 o Lisa A.2 o Lisa A.3 o Lisa A.4 o Lisa A.5 o Lisa A.6.1 o Lisa A.6.2 o Lisa A.6.3 o Lisa A.6.4 o Lisa A.6.5 o Lisa A.7 o Lisa A.8 o Lisa A.9 o Lisa A.10 o Lisa A.11 o Lisa A.12 o Lisa A.13 o Lisa A.14 o Lisa A.15 o Lisa A.16 o Lisa B.1
o Lisa B.2 o Lisa B.3 o Lisa B.4 o Lisa C.1 o Lisa C.2 o Lisa C.3 o Lisa C.4 o Lisa D.1 o Lisa D.2 o Lisa D.3 o Lisa D.4 o Lisa E.1 o Lisa E.2
1 SISSEJUHATUS
1.1 PROJEKTI OSAPOOLED
1.2 PROJEKTI TAUST JA EESMÄRGID
.
: • • • •
1.3 PÕHIMÕISTED JA REGULATSIOONID
riigi jäätmekavas 2014 – 2020 Eesti Keskkonnastrateegias aastani 2030 Kaevandamisjäätmed Jäätmeseadus
Kaevandamisjäätmete käitlemise kord 1
Jäätmehoidla
Jäätmehoidla klassifitseerimine A-kategooria jäätmehoidla. B-kategooria
Suurõnnetus.
Suurõnnetuse vältimine.
Termooksüdatsioon
Utmine
Pürolüüs
Nõrgvesi
Oht
Risk
1.4 PROJEKTI PIIRKOND JA AJALUGU
KOHTLA-JÄRVE LINN Järve linnaosa
KOHTLA-JÄRVE LINN Kukruse linnaosa
KUKRUSE A-Kategooria jäätmehoidla (aherainemägi)
Joonis 1.1 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla paiknemine Tallinn-Narva põhimaantee nr 1 ääres
1.5 KESKKONNASEISUND
1.5.1 Geoloogiline ehitus Pinnakate Aluspõhi
1.5.2 Hüdrogeoloogiline läbilõige. Põhjavesi
1.5.3 Looduskaitsealad ja mälestised
1.5.4 Klimaatilised tingimused
2 PROJEKTI RAAMES TEOSTATUD UURINGUTE KOKKUVÕTE
Foto 2.1 Puuragregaadi transport mäele
2.1 TOPOGEODEETILINE UURING
2.2 AHERAINEMÄE 3D MUDELI KOOSTAMINE
2.3 GEOTEHNILISED UURINGUD
2.3.1 Puurimine ja proovivõtt
2.3.2 Ladestatud materjalide füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste uuring
Tabel 2.1 Eri tüüpi materjalide paiknemine aheraineladestuses, kuumutuskadu, niiskus, karbonaatsus.
• • → • • •
2.3.3 Mineraloogia ja geokeemia
Tabel 2.2 Mineraloogia
Põlevkivi algses koostises Püriidi oksüd. Kõrgetemperatuurilised faasid Evaporiitsed punkt punkt Proovivõtu- ne sügavus, m sügavus, ne Proovi keskmi- Proovi Materjali tüüp* Materjali
2.3.4 Penetreerimine
2.3.5 Ladestu temperatuuride uuring
2.3.6 Geofüüsikalised uuringud. Elektromeetrilised mõõdistamised
2.3.7 Ohtlike ainete sisaldus pinnases
Tabel 2.3 Saasteainete sisaldus pinnaseproovides
Saasteainete sisaldus mg/kg (kuivaines) 0,6 6,9 maapind 0,5 Aromaatsed süsivesinikud Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)
Fenoolid ja kresoolid Metallid Muud orgaanilised ühendid Naftaproduktid
2.4 HÜDROGEOLOOGILISED UURINGUD
Tabel 2.4 Põhjavee analüüside tulemused.
Saasteainete sisaldus µg/l VV1 VV2 VV3
Aromaatsed süsivesinikud Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)
Fenoolid ja kresoolid Metallid Muud orgaanilised ühendid Naftaproduktid
2.5 EELNEVALT TEOSTATUD UURINGUD
2.5.1 Välisõhu uuringud ja modelleerimine
Tabel 2.5 Kukruse aherainemäest erituvate gaasiliste saasteainete kontsentratsioonide mõõtmistulemused 2012. a, mõõdistused teostati vahetult maapinna lõhede juures.
Saasteaine
3) SO 2 CO H2S LOÜ sum Mõõte-koht
3 LADESTU ISELOOMUSTUS
Foto 3.1 Põlemisprotsessil tekkivate gaaside väljapääsulõhe
3.1 LADESTU PAIKNEMINE
Joonis 3.1 Kukruse aheraineladestu paiknemine alt-kaevandatud alal (Väljavõte Maa-ameti reljeefikaardilt).
3.2 LADESTU KUJU °
Foto 3.2 Vaade Kukruse aheraineladestule. Foto on võetud 1969.a. välja antud raamatust Kohtla-Järve. Linn ja rajoon [11].
Joonis 3.2 Kukruse aheraineladestu esialgne ja tänapäevane kuju
Foto 3.3 Ovraagistunud vajumislõhed ladestu kirdeosas ° ° 3.3 LADESTU ALGNE KOOSTIS
Joonis 3.3 Kohtla läbilõige [12]
Foto 3.4 Ülevalt täitmise tõttu tekkinud jämepurdsed tsoonid Kohtla-Järve poolkoksiladestus.
4 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLAS LADESTATUD JA TERMILISE MUUNDUMISE KÄIGUS TEKKINUD MATERJALIDE ISELOOMUSTUS NING KESKKONNAMÕJU.
4.1 PÕLEVKIVI, PÕLEVKIVI AHERAINE JA TERMILISTE REAKTSIOONIDE KÄIGUS TEKKINUD MATERJALID
4.1.1 Põlevkivi
Tabel 4.1 Raskemetallide sisaldus põlevkivis, g/t
4.1.2 Põlevkivi aheraine ja mineraloogiline koostis
Tabel 4.2 Aheraine mineraloogiline koostis
Kristallilise faasi
-vilk
mineraloogiline koostis massiprotsentides (%) - Kvarts Albiit K päevakivi Illiit/K Dolomiit Kaltsiit Hematiit/ püriit LOI (550°C)
°
4.1.3 Poolkoks
4.1.4 Tuhk • • •
4.2 KUKRUSE AHERAINEMÄES SISALDUVATE MATERJALIDE ISELOOMUSTUS JA PAIKNEMINE NING PROGNOOSITAVAD KOGUSED
Foto 4.1 Erinevatest tsoonidest pärit proovid enne (A) ja pärast (B) kuumutuskao (550 ˚C) määramist
4.2.1 Tsoon I Joonis 4.1
Joonis 4.1 Lubjakivi ja põlevkivi sisaldava aherainemäe kujunemine materjali lisandumise käigus [5]
4.2.2 Tsoon II °
Joonis 4.2 Materjalide tsoonide paigutus Kukuruse A-kategooria jäätmehoidlas.
° ° °
Foto 4.2 Proov puuraugu PA3 lähedalt kaevest. SEM foto, mõõtkava 20 μm.
Tabel 4.3 Tsoonis II leiduva materjali pH (tahke-vesi suhe 1:2).
4.2.3 Tsoon III °
4.2.4 Tsoon IV
Foto 4.3 Proov puuraugust PA3, sügavus 5.0...5.3 m.
Foto 4.4 Põlevkivirikas aheraine puuraugus PA14 (puursondi pikkus 2 m)
Foto 4.5 Tsoon IV materjal enne ja pärast 200˚C, 300˚C ja 400˚C juures kuumutamist.
4.2.5 Tsoon V Lähtudes materjalide paigutusest puistangu lõikes on pinnaseproovide tulemuste põhjal hinnatud eri tüüpi materjalide koguseid ladestus. Hinnangulised kogused on toodud alljärgnevas tabelis, kusjuures hinnatud on ka reostunud materjali osakaalu.
Tabel 4.4 Eeldatav jäätmehoidlasse ladestatud ja reaktsioonide (utmine, põlemine) tulemusena tekkinud materjalide kogus Kukruse A-kategooria jäätmehoidlas Nr Materjalid Põhiline Maht, m3 esinemis- Sellest tsoon 770000 reostunud
4.3 AHERAINEMÄE SEES TOIMUVAD PROTSESSID JA MÕJU ÜMBRITSEVALE KESKKONNALE
4.3.1 Mäe massi iseeneslik soojenemine. Püriidi oksüdatsioon. ⋅ °
4.3.2 Põlemine
°
4.3.3 Utmine ° ° ° ° °
Tabel 4.5 Väljuvate gaaside temperatuur ° °
Foto 4.6 Maapinnale moodustunud õlilaik PA16 piirkonnas
Foto 4.7 Lõhe PA17 juures. Lõhet kattev koorik on üles kergitatud, läbi auru on plaadi alumisel küljel näha väävli koorikud. Puursondi pikkus on 2 m.
Foto 4.8 Proov puuraugust PA4, sügavus 5,4...5,6 m. SEM foto, mõõtkava 20 μm.
Foto 4.9 Õliga kaetud veemõõdusond peale veetaseme mõõtmist puuraugus PA6/VV2
Joonis 4.3 Kuumenemiskollete paiknemine Kukruse aheraineladestus ja reostuse levik ° ° ° °
4.3.4 Vajumine
Joonis 4.4 Väljavõte M. Kohv’i Kukruse mäe pinnamudelist.
4.4 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLAST LÄHTUV KESKKONNAREOSTUS
Joonis 4.5 Reostuse põhimõtteline levik ladestu sisemuses.
Joonis 4.6 Kukruse aherainemäe õhuheitmetest põhjustatud väävelvesniku (H 2S) ühe tunni maksimaalne saastatuse tase mäe ümbruses 1,5 m kõrgusel maapinnast, µg/m3. Allikas: Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise KMH aruanne. Vastavalt Keskkonnaministri 08.07.2011 määrusele nr 43 on H2S piirnorm välisõhus 8 µg/m3.
Tulemuste tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et kontsentratsioon ei saa olla maksimaalne korraga kõigis või enamikus võrgupunktides, vaid ainult vähestes (allatuult).
Lähtudes eeltoodust avaldub Kukruse A-kategooria jäätmehoidlast arvestatav reostuskoormus nii pinnasele, põhjaveele ning mäest eralduvad gaasid avaldavad olulist negatiivset keskkonnamõju mäe lähiala välisõhu kvaliteedile, mistõttu on vajalik leida kiire lahendus Kukruse aherainemäe korrastamiseks ja keskkonnareostuse piiramiseks. Aherainemägi esmalt varustada hoiatussiltidega ning vajalik on piirata sinna inimeste juurdepääsu.
5 TEGEVUSED JÄÄTMEHOIDLA OHUTUKS MUUTMISEL
5.1 ÕHU- JA VEETIHEDA SULUNDSEINA (VAISEINA) RAJAMINE
3 m/s [19].
5.2 ÕHUTIHEDA ALUSKIHI RAJAMINE
5.3 KAEVANDUSKÄIKUDE LIKVIDEERIMINE
5.4 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE JA KOGUMINE EHITUSTÖÖDE AJAL
≤ 1 m/s
5.5 NÕRGVEE KOGUMINE
5.6 KATTEKIHTIDE RAJAMINE.
5.7 GAASIDE KOGUMINE JA KÄITLEMINE.
5.8 VAHELADESTUSPLATSIDE RAJAMINE
5.9 TÖÖMAA HALJASTAMINE, TEEDE JA PLATSIDE RAJMAINE
5.10 SEIRESÜSTEEMIDE RAJAMINE JA KESKKONNAOHUTUSE KONTROLL
Seiret puudutav temaatika on täpsemalt välja toodud Kukruse A-kategooria jäätmehoidala korrastamise KMH aruandes
6 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE LAHENDUSALTERNATIIVID
6.1 PÕHIMÕTTED LAHENDUSALTERNATIIVIDE VALIKUL JA HINDAMISEL
0-alternatiiv Alternatiiv 1.1. Mäe täielik äravedu. Alternatiiv 1.2.1 Mäe osaline äravedu ning allesjäävast keskkonnaohutust materjalist uue mäe kujundamine.
Alternatiiv 1.2.2 Kogu läbikaevatud materjal jääb kohapeale, teostatakse vaid n.ö mäe „nihutamine“ külgnevale kinnistule. 2. Mäe säilitamine praegusel kujul koos katmisega. .
Tegevus 0-alternatiiv Alternatiiv 1.1 – Alternatiiv 1.2.1 Alternatiiv 1.2.2 Alternatiiv 2. Mäe täielik äravedu Mäe osaline äravedu Mäe Mäe katmine ja ümberpaigutamine ümberpaigutamine
Tabel 6.1 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise lahendusalternatiivide põhimõtted
6.2 ALTERNATIIV I – KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLASSE LADESTATUD MATERJALI TÄIELIK VÕI OSALINE ÄRAVEDU JA ÜMBERPAIGUTAMINE
6.2.1 Alternatiiv 1.1 Mäe täielik äravedu.
Tabel 6.2 Alternatiivahenduse nr 1.1 tehnilised indikaatorid Komponent Ühik Väärtus
10 557 960 EUR
6.2.2 Alternatiiv 1.2.1 Mäe osaline äravedu ning allesjäävast keskkonnaohutust materjalist uue mäe kujundamine olemasoleva mäe kõrvale. Mäe ümberpaigutamine täidab alljärgnevaid eesmärke: Mäe ümberpaigutamisega rajatakse uus ladestu kohe sobiva nõlvusega (nõlvade kalle 1:3), mis võimaldab kasutada mäe planeerimis- ja katmistöödel rasketehnikat. Võimalik on rajada õhutihe jäätmehoidlale aluskiht, mis välistab õhu sattumise ladestusse ja sellega kaasneva mäe isesüttimise võimaluse; Ümbertõstetavat materjali saab korralikult tihendada, mis välistab vajumite tekke ning takistatud on õhu juurdepääs nõlvade kaudu; Veekindla katte rajamisel pole vajadust nõrgvee kogumissüsteemi järele; Kuna puistangu ümbertõstmisel materjalid jahtuvad, peatub utmisprotsess, ning termooksüdatiivsete protsesside uuesti käivitamiseks puudub katalüsaator, seega ei ole vajalik gaasikogumiskihi rajamine;
Ümbertõstmisega on võimalik likvideerida mäe all asuvad kaevanduskäigud, mille kokkulangemine võib põhjustada mäe pinnal uusi vajumeid ja lõhkuda kaitsekihi; Tulgevalt reostunud materjali (õlikoonlad) kõrvaldamisega välditakse reostuse liikumist põhjavette;
Kukruse jäätmehoidla osalisel äraveol kaob risk mäe taassüttimiseks ning lõpeb utmisprotsess. Termooksüdatiivsete- ja utmisprotsesside lõppemisega lõpeb gaaside teke ja sellega seoses ka õhureostus. Likvideeritakse oht põlevkiviõli põhjavette liikumiseks, kuna reostunud pinnas teisaldatakse. Ka väiksemate õhu ebatiheduste korral ei ole süttimise ega kuumenemise ohtu, kuna kogu põlevkivi on ära viidud. Võrreldes mäe täieliku äravedamisega vähenevad transpordi- ja keskkonnaohtlike jäätmete ümberpaigutamisega seotud kulud. ,
Kattekihtide rajamine • • o o o • •
Tabel 6.3 Alternatiivlahenduse nr 1.2.1 tehnilised indikaatorid Komponent Ühik Väärtus
8 714 299 EUR 120 000 EUR
6.2.3 Alternatiiv 1.2.2 Läbikaevatud materjalist uue mäe kujundamine olemasoleva mäe kõrvale.
Alternatiiv 1.2.2 kätkeb endast järgnevaid eeliseid: Aheraine, mis on praegu veel utmise ja termooksüdatsiooni protsessides muundumata, asub ainult mäe teatud tsoonides ja paigutatakse mäe ümberkaevamisel selliselt, et selle kontsentratsioon jääb nii madalaks, et isesüttimise oht on välistatud;
Karbonaatset materjali, poolkoksi jm, ei tule teisaldamise käigus sorteerida, sisuliselt kogu materjal ladustatakse uuesti. Seetõttu on tagasiladustamine lihtsam; Õhukindla aluskihi rajamisega välistatakse õhu sissevool läbi aluspinna ebatiheduste ning materjali saab korrapäraselt ja efektiivselt tihendada, mis välistab õhu konvektsiooni nõlvade kaudu. Vaja ei ole õhukindla sulundseina rajamist ladestu ümber; Arvestatava kokkuhoiu annab veomahtude vähenemine, kuna materjali ära ei veeta (va arvatud vedala faasi õli); Projekti teostatavust ei määra kaevandamisjäätmete vastuvõtjate poolt kehtestatavatest tasudest ja ladestamiseks vajalikest kokkulepetest tingitud määramatus ning vastuvõtja juures ümberladestamisel tekkivad kulud; Kuna termilised reaktsioonid ümbertõstmise käigus peatuvad, siis antud variantlahendusega on võimalik vähendada kulutusi mäe katmisele (ei ole vaja gaasikogumise süsteemi väljaehitamist). Materjalimahtusid on võimalik täpsemalt prognoosida, seetõttu jääb oluliselt väiksemaks määramatus ehitustööde pakkumiste tegemisel; Kattekihtide rajamine • • • •
Tabel 6.4 Alternatiivlahenduse nr 1.2.2 tehnilised indikaatorid Komponent Ühik Väärtus
8 013 942 EUR 120 000 EUR Tabel 6.5
Tabel 6.5 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla osalise ja täieliku äraveo ning ümberpaigutamise variantide võrdlustabel Valdkond Alternatiiv 1.1 Mäe täielik Hinne Alternatiiv 1.2.1 Mäe Hinne Alternatiiv 1.2.2 Hinne äravedu „läbikaevamine“ ja osaline Läbikaevatud materjalist äravedu. Keskkonna- uue mäe kujundamine ohutust materjalist uue olemasoleva mäe kõrvale mäe kujundamine
Summaar- +3 +4 +9 ne hinne
6.3 ALTERNATIIV II – KUKRUSE AHERAINEMÄE KATMINE
Kattekihtide rajamine • • • • •
Tabel 6.6 Alternatiivlahenduse nr 2 tehnilised indikaatorid Komponent Ühik Väärtus
8 945 558 EUR
Tabel 6.7
Tabel 6.7 Aherainemäe olemasoleval asukohal katmise variantlahenduse tehniline ja keskkonnaalane teostatavus Valdkond Hinne
Summaarne hinne +1
6.4 OLEMASOLEVA OLUKORRA JÄTKUMINE
7 FINANTSMAJANDUSLIK JA SOTSIAALMAJANDUSLIK OSA.
7.1 PROJEKTI ELLUVIIMISEGA KAASNEV SOTSIAALMAJANDUSLIK KASU
Põhjavesi.
Välisõhk.
Tabel 7.1 Sotsiaalmajanduslik kasu õhuheitmete vähenemisest
Saasteaine 16.05.2012 Hinnanguline Saastetasu Arvestatav mõõdetud aastane määr, EUR/t saastetasu, EUR heitkogus kokku heitkogus, aastas 3 lõhe peale, g/s t/a 1537 661 14081
7.2 FINANTSMAJANDUSLIK HINNANG
7.2.1 Finantsanalüüsi põhieeldused Makromajanduslikud eeldused. • • •
Tabel 7.2 Makromajanduslike indikaatorite dünaamika
Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Varade kasulik eluiga • • • • •
7.2.2 Investeeringuprogrammi alternatiivide võrdlus
Tabel 7.3 Investeeringuprogrammi alternatiivide maksumused (EUR) Alternatiivprojekti Investeeringud Investeeringud Alternatiivid praegune püsihindades jooksvates hindades puhasväärtus
Tabel 7.4 Alternatiiv 1.1. Kukruse mäe äravedu
Tabel 7.5 Alternatiiv 1.2.1. Kukruse mäe osaline äravedu ja ümberpaigutamine
Tabel 7.6 Alternatiiv 1.2.1A Kukruse mäe osaline äravedu ja ümberpaigutamine riigi kinnistutele
Tabel 7.7 Alternatiiv 1.2.2. Kukruse mäe ümberpaigutamine
Tabel 7.8 Alternatiiv 1.2.2. Kukruse mäe ümberpaigutamine riigi kinnistutele
Tabel 7.9 Alternatiiv 2. Kukruse mäe katmine
8 JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE ALTERNATIIVIDE HINDAMISE KOKKUVÕTE JA VALITUD TEHNILINE LAHENDUS
8.1 KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISEGA SEOTUD RISKID
8.2 ALTERNATIIVIDE TEHNILISE TEOSTATAVUSE HINDAMISE TULEMUSED
Tabel 8.1 Alternatiivlahenduste summaarsed hinded lähtudes tehnilis- majanduslikest ja keskkonnakaitselistest aspektidest ning ehitusmaksumus jooksevhindades Alternatiiv Alternatiivi nimetus Summaarne Investeeringu hinne kulu jooksvates hindades, km-ga, EUR
1.1 +3 14 590 523 1.2.1 +4 13 067 905 1.2.1A 13 196 385 1.2.2 +9 12 281 339 1.2.2A 12 409 819 2 +1 14 837 328 alternatiiv nr 1.2.2, mis näeb ette jäätmehoidla läbikaevamise ja ümberpaigutamise eesmärgiga „nihutada“ mägi ära olemasolevate kaevanduskäikude kohalt, luua uuele ladestule õhu ja veekindel aluskiht, jahutada ladestus leiduv materjal, segada protsessides muundumata aheraine ühtlaselt muude materjalidega muutes selle kontsentratsiooni nii madalaks, et välistatud oleks uue kuumememise tsükli teke ning mäele veekindla kattekihi rajamine, et välistada nõrgvee teke.
Tabel 8.2 Investeeringuprogrammi alamprojektid koos maksumusega (püsihindades, 2015. aasta prognoos) Projekt Projekti nimetus Maksumus, Lisakul ud, KOKKU, 13%, tuhat EUR tuhat EUR tuhat EUR A B C D E F
KOKKU 8 013,9
9 PROJEKTI INFRASTRUKTUURI PROJEKTEERIMIS- JA EHITUSTÖÖDE HANGETE ELLUVIIMISE PLAAN JA AJAKAVA
9.1 HANGE 1. PROJEKTI JUHTIMINE PROJEKTI EHITUSFAASIS
• • • • 97, 84 tuhat eurot
9.2 HANGE 2. PÕLLUMÄE KINNISTU HANKIMINE
56,25 tuhat eurot
9.3 HANGE 3. OMANIKUJÄRELEVALVE JA FIDIC INSENERI TEENUS PROJEKTI EHITUSFAASIS.
• • • •
• 293,52 tuhat eurot
9.4 HANGE 4. KUKRUSE A-KATEGOORIA JÄÄTMEHOIDLA KORRASTAMISE EHITUSHANGE
7 566,33 tuhat eurot
Tabel 9.1 Kukruse A-kategooria jäätmehoidla korrastamise projekti hanke- ja finantsplaan Väljamaksed Väljamaksed Väljamaksed Hange Nimetus Maksumus 2017 2018 2019
Hangete maksumus kokku 8 013 942,05 3 234 434,74 3 978 846,02 800 661,28
10 KASUTATUD MATERJALID
z