Malkovi Pille: Kittusõ Kelly: Pärnoja Ülle: „Muuseumi tulõvik „Ma tii hindäst kõik, „2018 Seto Külävüü Setomaal olõs üts õt valla inemisi, kostipäävä muuseum, mia om asutuisi umavaihõlinõ kõrraldaminõ om kuuh kolmõst suhtlõminõ olõs Seto Köögi suur fi liaalist.“ järest parep.“ ülesannõh.“ lk 3 lk 9 lk 4

Aprill 2018, nr 3 (340) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Setokõisi rahvuslik varandus Pihkvah rahvaloomingumajah S´oo aastaga seto Eis’ mõtlõ, õt Eesti poolõ pääl Pihkva ülikuul, linnuväläk, ja näpotüü ülekaehusnäütüs olõs s´oo kraam kõik prügükas- ommõgi’ Nekrassovi huults ja om Pihkvah ti linnanu’. siih maja nummõr 10. Mi joud- rahvaloomingumajah. Külm om. Tulõ kipõlt astu’. sõ peräle! Rassõ om õks ka’. Jäänü’ om viil Mi lää näütüsesaali. Oeh, ku Mitmit aastakki om õnnõ viimäne tõkkõpuu. Kõr- illos, siih om õks pall´o vaiva säänestmuudu suur rah! Mi olõ üle ja valgõ buss jo nätt ja säet. Urmi Evelin om siih näütüs olnu’ Talinah paistus. Mi jovva avamisõlõ ja kõvastõ kõrraldanu’ ja Riitsaa- rahvakunstigaleriih. kõik om höste. Mi sai pareba- rõ Evar olõvat klaasitsit kaapu Seto sõbra’ saava’ he, ku mõist- läükmä hõõrdnu’. hüvvämiilt tunda’ tuust, sõ mõtõlda- Tollitüütäjä: „Meil Vana’ pühäserä- õt sügüse Mardilaat tulõ gi’, mi kõik ti’ ja vahtsõ’ ilo- saa kuuh olla’ om väiga’ hüä miil, sa’ vüü’ ja siidi’ ja setoteemalinõ. ja kiäki’ pia-ai õt teil om pido ja kinda’ ja suurräti’ roolih olõma. traditsiooni’, a meil ja kapuda’ ja vai- JACOBSONI KÜLLI Bussih om ba’ ja tüütegemi- Kago Kudajidõ iistvidäjä meil kõigil piiri pääl omma’ sõ riista’. murõh Jane uma’ säädüse’. Kal- Kõik om nii piin Mitu kuud valmstõdi mine- peräst, tä om la tohi-i üle viiä’.“ ja illos, silm valu kit: kraami kokkokogominõ kõgõ ohko- puhkas ja uhkus meistridõ käest, kujondajaga’ balt rõivih ja tulõ süämehe. kuuhtüü, kraami tõõsõlõ poo- külmänü’. Jal’ om abi käeperi Mi tii pilte ja häältsemi ummi lõ vidäminõ Eesti konsuli abi- – kohvi mi kül’ üteh võta-as, asju, viil viimäne kõrrastaminõ ga’ Pihkvah. Kala Ingrit, Seto a hansaputel õks om. Iistvidä- ja nakaski’ pääle pidolik jago. Käsitüü Kogo tegevjuht, käve jä Kala Ingrit suuv kõigilõ kim- Kokko om tulnu’ hulga rah- mõnõ inemisõga’ päiv varahap- mäst tervüt ja pakk tsäärägu. vast. Keskusõ juhataja kõnõ- pa Pihkvah näütüst üles pand- Tuu lüü kõrraga’ seest läm- lõs, rahvalauligu’ laulva’, sis mah. Ma kõnõlõ siih õnnõ pido- mäst ja sulatas ka’ helüpaila’. om kõrd külälisi käeh. pääväst, näütüse avamisõst 27. Tulõ miilde, õt vaia kokko pan- Kõnõlõs konsul Partsi Triin veebruaril 2018. da’ kuur ja tetä’ viil viimäne lau- ja ministri Hõrna Aare, sis Mi lätsi avamisõlõ katsake- lupruuv inne esinemist. Jaotõ- Kala Ingrit ja kõik kohalõ tul- das ar’, õt kiä mäntse laulu iist nu’ meistri’. se: Seto Käsitüü Kogo iistvidäjä Jacobsoni Külli pilt. Kala Ingrit, avvulinõ näpotüü- Käsitüümeistri’ Pihkvah. ütles ja Anne nakas pääle. Ingrit ütles, õt esindet om 17 meistri Kõivo Anne, Setomaa näütüse avamisõlõ. Sis mi haari Tollitüütäjä: „Minkaga’ võiu- traditsiooni’, a meil piiri pääl Aig lätt kipõlt ja olõmigi’ jo meistri tüü’ ja tuu om suur rik- kultuuriministri Hõrna Aare, kindaraami’ käevangu ja joos- leevä’ omma’?“ omma’ uma’ säädüse’. Kalla Pihkva lähkoh. Sõidami müüdä kus, õt meil siih Setomaal om nii sootska Vabarna Jane, Taar- tõh kontrollpunkti. A sis oll Ma’: „Noh kilu, heeringas ja tohi-i üle viiä’.“ LENTA kaubanduskeskusõst, hulga nuid, kiä’ mõistva’ ja te- ka Tarõ pääkokk Hõrna Rieka, lihtsa joosta’, liinibussi hüpä- … meil om sääne kommõh, õt Ma’: „Väiga’ hallõ kül’, a minkõ pääle kõik kuuh ütle- gevä’ ilosat peen´okõist näpo- mitmõkõrdnõ Seto Kunigrii- dä’ ja Petserehe sõita’. Kõik mi paku külälisilõ süvvä’.“ vaest s´ool kõrral saasi’?“ se’, õt saasi’ õks inne ar’mine- tüüd. gi näpotüü-, sõira- ja piiragu- oll lähkoh. A midä no’ tetä’, Tollitüütäjä: „Meil om väi- Tollitüütäjä rapsahas pääd ja kit kõrrast läbi k´avvu’ (nii lätt- Tuu ommõgi’ rahvuslik va- meistri Kurõmäe Anni ja Linnu- Pihkvahe jala lää-äi!? ga’ hüä miil, õt teil om pido ja ütles: „Ah, no minge’ sis!“ ki’). Sild üle Velikaja iju, Kreml, randus! se Marje ja ka’ Kago Kudajidõ Ministri Hõrn helstäs mitmõ- edekudaja Jacobsoni Külli. lõ poolõ. PEKO avitas, Irboska Meil oll plaan minnä’ katõ muusiumi buss om Petsereh ja massinaga’, Rieka tett söö- tulõ meele õkva vasta. A midä gikraami ja jahvatõt kohviga’. tetä’ söögikraamiga’? Mi saa Start Koidulast oll kell 11. Hum- kõrda, julgusta näid. Meid om mok oll hüä külm, 20 kraati, vä- mitu tugõvat naist! Ma eis’ haa- läh olla’ olõ-õs kihäle meelepe- ra üskä suurõ kohvitermosõ, a räne. Eiski’ päävä käeh saistõh tuu lait Ingrit maaha. karas külm nõnna ja võtt põsõ’ Olõ-õi mõtõht nõsta’, võta- hõõhkamma, oll vaia massina mi õnnõ söögikraami. Ingrit sisse minnä’. ja Aare läävä’ massinit ar’ vii- Kõõ võtt üle kontrolljoonõ mä, Eesti piirivalvõh lubasi lä- saaminõ hüä pall´o aigu, sis viil hebähe parki’, pia-ai kavvõn- 50 km Pihkvahe. Eesti piirival- dõhe viimä. võga’ läts kõik höste, a näide Ma sis võta võiuleevälivva, käest saimi tiidä’, õt Piusa silla Marje mu käekoti ja kudamisõ’. pääl oll tunni iist olnu’ järekõrd. Janekene om jo läbi külmänü’, Ja nii ollegi’ – mi olli pikäh jä- nä võtva’ Riekaga’ katõ vaihõlõ rekõrrah. väiga’ suurõ termoskasti. Jala’ Om tiidä’, õt vindläisi tüü- kõtu alt vällä ja kipõlt Piusa tempo om umbõs nelli massinat jõõst üle! tunnih. Nä saasi’ ka’ kipõbahe, a Jalaga’ üle minnä’ om lihtsa, näide tüüiihkirjuh om lubat 15 tulõ täütä’ papõr ja näüdädä’ mintat massina pääle. nelli vuuri passi ja kõrrah om- Mi sis ooda. Pääväteema’ mõgi’. A tollih tulõ sääne sele- omma’ jo läbi arotõt, EV 100 täminõ: vastavõtt ja etendüs om pul- Tollitüütäjä: „Mia teil kastõ gõst vallalõ võõdõt, nakas kaht- seeh om?“ lanõ tunnõh pääle tulõma. Mul Ma’: „Võiuleevä’. Meil om om höste meeleh katõ aastaga Pihkvah seto näütüse avami- tagonõ minek, ku lätsimi mino nõ.“ Pihkvah käsitüünäütüse avamisõl. Jacobsoni Külli pilt. 2 Aprill 2018 Nr 3 (340) Verskast Jaak Aab võrsunu bänd Zetod tähist´ 15. Setomaal sünnüpäivä 13. märdsil oll Setomaa Lii- saama Setomaalõ elämä tulnu’ du kutsõl Setomaal riigi- nuuriga’ ja Verska käsitüüselt- Bänd õks tähistäs haldusõ ministri Jaak Aab. si Kirävüü näpotüütegijidõga’. sünnüpäivä plaadi ja Sõidu mõtõh oll kaia’, kuis Viimäne kotus oll Lüübnitsah, kontsertega. mia om päämätselt vinnekeeli- eletäs Setomaal pääle hal- ne kalapüüdjidõ külä, a laebalt KAUKSI ÜLLE dusreformi ja kuvvamuudu tiidäs sibula- ja kalalaatu. S´ool Toimõtaja mõotasõ’ Setomaad putu- aastagal kõrraldadas sääl Seto tava’ programmi’ Setomaa Kunigriigipäiv. Vahtsõ plaadi päälkiri om „Lät- ello. Ku viil mõni aig tagasi arvssi’ si liina“. Esihindäst liina nä küläinemisõ’, õt näil olõs parep omma’ ummamuudu lännü- JÄRVELILLI REIN haldusreformiga’ minnä’ Räpi- gi, liinu lavadõ pääl omma’ nä Setomaa valla volikogo esimiis nä valla ala, sis täämbä omma’ kõva’ tegijä’, ummõhtõ om näil küläinemisõ’ rahu tuuga’, õt nä juur kimmält Verska tervüse- Kõgõpäält ministri sõit Kiislo- omma’ Setomaa valla kuuhsai- mudah kinni ja ainõtõpuudust va küllä kaema, mäntseh sai- suh, ja nägevä’ tuuh uma külä ka olõ-i. suh om riigipiiri välläehtäminõ. edenemist. Pääle Tarto kontserti ütel´ Edesi sõidõti Obinitsa küläkes- Päävä lõpuh kinnit ministri bändi Zetod kokkosäädjä ni edi- kuistõ, koh tä sai tutvast ette- Aab, õt Setomaa arõnguprog- mäne oppaja ni lugudõ säädjä võtja Mehiläse Margitiga’, kiä rammi ja kultuuriprogram- Priksi Kristjan: „Väiga äksi täüs tõi uma ettevõttõ kodokotu- mi rahastamisõga’ pias ede- kontsert oll´ ja plaat om ka väiga sõhe. Kaeti üle ka’ küläkeskusõ si minemä, ja ütel ka’ vällä, õt hüä. Zetod om ainulaadnõ fe- huunõ energia kokkohoitmisõ programm “Noorõ’ Setomaa- nomen – folk ja rock om nigu kogõmust. Kohtumisõl galeriih lõ” võisi’ minnä’ üle-eestilitsõs yin ja yang, koh üts and tõõsõlõ Hal´as Kunn ja lõõnõ aigu Seto maapiirkundõ nuuri maalõ elä- mõttõ. Ma esitänü’ teid muusi- seldsimajah sai ministri tiidä’, mä toetavas programmis. Jaak gaavvuhindu nominendis mõ- kuvvamuudu lätt turismil, ko- Aab kinnit, õt Setomaal omma’ lõmbah kategooriah! Kuuh olõ- haligul söögil ja kultuurituris- aktiivsõ’ inemisõ’, kiä’ omma’ mi ülikõva žanri loonu’.“ mi valdkunnal. kõvastõ toimõtanu’ ja kinkõ te- Zetod om valms tennü viie Edesi sõidõti Verskahe kokko gemisist om pall´o oppi’. Jaak Aab Obinitsah. Järvelilli Reinu pilt. plaadi jago muusikat, andnu mitmitsatu erilitsi kontserte, valanu kõvva hiki, silmävett ni verd ni pandva’ inemise’ peri- Kässiga’ kumpi’ pühäse’ selt märgotama, koh mi olõ ja kiä’ mi olõ. Obinitsa kerkohe om vällä pant ukrainlasõ Mihail Pühäpilte näütüs joud Se- park Siidisõsarõ. rainat ühendäv tii om jo väiga’ Zetod om uma muusika ja Fedorini tett pühäpilte näütüs „Kässiga’ kumpi’ tomaalõ teno Eesti-Ukraina Kiievih ja Krolevetsih panti vanal aol olõmah olnu’.“ olõmisõga tennü hüvvä nuur- pühäse’“, midä 7. aprillil kell 23 ütitselt kaetas ja kuuhtüüle. Eesti kultuurimi- vällä seto pühäserätest näütüs Kässiga’ kumpi’ pühäse’ suutüüd seto kultuuri hääs ni minkõst kõnõldas. Näütüst saava’ nätä’ kumpih nisteeriumil ja Ukraina kultuu- ja tuust aost oldaski’ tutva’ Uk- omma’ varahappa väläh olnu’ nõsõnu lindtähenä ka Eesti et- riministeeriumil om kultuu- raina kunstnigu Mihail Fedori- Kiievi Lavrah ja Iisraelih. Ees- ka’ pümme’ inemise’. Peräst näütüse kaemist om nomuusika taivahe. Zetodõ eri- rikuuhtüü programm aastagis niga’. tist lätt näütüs aprillih ede- lisust tugõ nii hüä seto kultuuri lihavõõtõpühä ristik´auk. 2017-2021, kohe om mõtõld ka’ Hõrna Rieka sõnnu perrä om si Petsere kloostri palvõrännü tundminõ ku pillimänguoskus. rahvakultuuri ja näütüisi vael- kuuhtüü Setomaa ja Ukraina keskustõ. Peräst tuud tuvvas Nimä’ õi etnoda’, nä omma- HÕRNA AARE di. „Apostli Luuka oll ka’ arst ja damisõ kuuhtüü. vaihõl eishindästmõistõtav: näütüs Setomaa kerkihe ja sis ki etno! Keväjä alostusõh pee- Obinitsa kogodusõ liigõ’ ku timä mano tull pümme ine- Minevä aastaga sügüse tut- „Legend kõnõlõs, õt Obinit- liigus müüdä Eestimaad. Näü- tü’ kontserdi’ Tartoh, Talinah mine, kiä tahtsõ tiidä’, määne vusti’ Ukrainah seto kultuuri sast lätt maa-alonõ k´auk Pet- tüs om Eestih oktoobri lõpuni’. ja Viljandih sai’ pall´o kittä’ Mihail Fedorini sõnnu perrä näge vällä jumalaimä, sis tä võtt Rahvakultuuri Keskusõ esindä- sere kloostri uusdõ ja säält edesi mol´oraamatuh ja kaemah-kul- oll apostli Luuka edimäne, kiä vaiku ja tekk tuuga’ pühäpildi jä’, Kala Ingrit ja Hõrna Rieka Kiievi Lavrahe. Õnnõ kats nädä- Projekti toetas Setomaa kultuu- lõmah käunu’ inemisi käest. tekk pümehilõ mõtõld pühäpil- kumbitavas,“ selet kunstnik. Seto Käsitüü Kogost ja leelo- lit tulõgi’ astu’. Setomaad ja Uk- riprogramm. Edu Zetodõlõ! Haridusministri Mailis Reps om tutvas saanu õga Setomaa kooliga Haridusministri Mailis Reps om s´oo aastaga joba mitu kõrda Kagu- Eesti kuulõ pite käunu ja tedä omma’ vasta võtnu’ ka Setomaa kooli’. Pääväkava perrä kaie tä kuuli, astsõ üles opilaisi iih ja peräh kõnõli ütehkuuh oppajidõ ja koolijuhiga hariduselo hätist ni võimaluisist. Tä käve viil ka kotusõpäälitsit latsiaidu kaemah, nii näütüses võti’ tedä vasta Obinitsa ja Verska latsiaid. REIMANNI NELE Setomaa kuulõ perimüsoppusõ vidäjä Ku ministri edimält aasta alos- tusõh Verska ja Miktämäe koo- lih käve, kõnõli tä peräh tuud Lõunalehele (18.01.2018), õt põhikuulõ latsi arv om terve Ka- gu-Eesti pääle kõvva sadanu, a latsi koolibussitsõõri’ omma’ Mailis Reps Meremäe koolih. Järvelilli Maineri pilt. jälki ülearvo pikä’. sakõstõ õi jakku’. ridusministris, ja koolioppaja’ sõ’ hüä’ ni koolielo hulga ra- tahtva’ kõik lähkost ja kavvõn­ umavaltsuisi poliitiga ja laem- Tüükoormust õi jakku’ Viil märdsikuu alostusõh tundsõ’ huvvi kujondava hin- huligumb ku suurõh liinakoo- dõst opma tulla’. balt terve mi maaelo kõrral­dus. (9.03.2018) käve ministri Mai- damisõ vasta. lih.Sakõstõ üldäs, õt kuul eis’ A latsi arvu koolih mõotasõ’ Koolioppaja taht umma tüüd Tugioppajit veid´o esimuudu lis Reps Meremäe kooli latsi ja Setomaa kooli’ omma’ kü- piät löüdmä koolielo viil pa- ka näide vanõmbidõ tüüvõima- õks höste tetä’, a kõiki tääm­ latsilõ olõssi’ ka hulga rohkõm- oppajidõga kõnõlõmah. Latsõ’ lält kõrrah ja kiä vähägi taht, rembas tegemises vahtsit või- lusõ’, kas vai teie olokõrd ja õga- bädse maaelo häti tä ummi olgõ ba vaia, no tüükoormust näile küüsse’ näütüses, kuis saia’ ha- tuu jaost omma’ opivõimalu- maluisi, nii õt säändsehe kuuli päävädse’ bussiao’, piirkunna pääle võtta’ ka õi saa’. Aprill 2018 Nr 3 (340) 3 Seto Talomuuseumi vahtsõnõ juht om Malkovi Pille Kauksi Ülle küüsse timä käest olnu ja tulõva kotsilõ. Seto Talomuuseumi nüüd joba eelmine nuur direktor Kogermani Liis tahtsõ pääle paari aastat tublit tüüd ao maaha võtta’ ja nii kuulutõdigi minevaasta vahtsõst vällä direktori kotusõlõ konkurss. Nüüd om jo märtsist tuul tüül Malkovi Pille. Pille om höste tiidä’ värmikas tegeläne innidse Meremäe valla inemisile, a vajas tutvustamist kõõ Setomaa valla rahvalõ.

Kost olõt peri, koh elät?

Talinast tulli. Kõgõpäält tulli suvilahe Hinniala küllä. (Hin- niala külä om Vastsõliina vallah, õkva Setomaa piiri pääl. Hinni- ala mägi ehk Hobõsõsälä mägi ehk Pääväpüürdmise mägi om mustinõ varaviikingiaignõ liina- mägi 12.-13. saandist ni ildam- bast aost om tiidä’, õt Vastsõliina keriguoppajil oll´ põhjust kirja panda’ kaibusi, õt kuis sääl mäel suvidsõ pööripäävä aigu tulõva’ kokko pidolisõ’ mitmõs pääväs. Omma’ säilinü’ märkme’, õt tulti Malkovi Pille. Riitsaarõ Evari pilt. nii seto ku võro poolõ päält kok- käiviti Piusa koobastiku arõn- tüüd Obinitsa muuseumih. Mu Malkovi Pille:”Ma Kuis muuseumitüü hüä meelega kodo minnä’ õda- ko.) damist. (Säält ka nahkhiire su- tähelepanu juhiti kuulutusõlõ, muutunu om, kohepoolõ gudi. Olli väigokõisi latsiga kotoh, looda tetä’ tüüd võniiri’.) Sis olli Meremäe val- ma eis’ olõ-s nännü. tä lätt? lastõaiah nelli edimäst last õi la arõndusnõunik. Aastil 2015 Mul om muuseumitüü ko- nii, õt saa minnä’ Midä oodat muuseumi olõ’ käunu’. Tull´ aig nä kuu- - 2017 olli Obinitsa muuseumi gõmus ja reorganisiirmiskogõ- rõõmuga tüühü ja Muuseum muutus kõrrast li panda’, a kuigi tahtu-s näid kogodõhe inemisi käest? direktori kt. mus, armastus käsitüü ja aus- inämbä asju hoitmisõ kotusõst suurõ liina kombinaatkuu- säält hüä meelega tus kultuuri vasta. Ma taha olla’ paigas, koh inemisi kaasatas. Tulgõ’ eis’ osa saama, hüä’ ine- li panda’. Nii lätsi’ nä väiko- Mis köüt´ Obinitsa tuu, kiä luu tingimusõ’, õt kõik kodo minnä’ õda- Kõiksugu opmisõ ja oppamisõ mise’! Tulgõ’ külälisi ja latsi ni he Kapera kuuli. Ildampa tull´ muuseumih direktori tüütäjä’ saava’ umma tüüd hös- gudi.” sündmusõ’, teemapäävä’, van- latsõlatsiga! Kõõ näet midägi eis’ minnä’ oppajas. Kõiki ainit te tetä’, õt paigah omma’ täht­ nu töie opminõ, kõik om vajalik. vahtsõt vai midägi vanna vaht- anni pääle inglisõ keele ja pois- asõndajana tüütet ao ao’. Meil omma’ muuseumidõh sõ nulga alt. Meil om ka huuao- sa tüüopõtusõ. joosul muuseumitüüga? väega hüä’ tüütäjä’ ja kellä nä ka külä üts kultuurilitsi keskpai- Midä soovit ar’ tetä’? näütüisi kõik aig vaeldumah. õi kae’, ku midägi ar’ tulõ tetä’. Midä olõt opnu ja koh Mullõ meelüs giiditüü. Meelüs ku. Käudas kokku tähtpäivil, Niisamatõ panõ süäme pää- Näid tulõ tugõda’ ja hoita’. kõrraldadas kursuisi, kuuholõ- Ma taha luvva’ direktorina hüä’ le, õt ku kellelgi om määnestki tüütänü? tundmuisi ja tiidmisi jaka’, ta- gasisidet saia’. Seto kultuur om kit peetäs. Kohaligu’ latsiaia’ tingimusõ’ ja rahuligu olõmi- seto vanavarra, fotosit, kirju vai Mis tulõvik om muuseumil ja koolilatsõ’ käävä’, külästä- sõ inemisile, kiä’ muuseumi­ mälestüisi, minkõst ti tahat, õt Ma olõ opnu pedagoogikaüli- müstiline ja huvitav. Mul om nii ku säändsel ja Setomaa jä’ nigunii. Saatse muuseum dõh tüütäse’. Muuseumidõ üte nä olõss kimmä hoolõ all ni hoi- koolih kunsti- ja käsitüüoppa- suur austus s´oo kultuuri vas- om vähä inämbä kogokunna juhtmisõ ala ühendämise üles- tuss alalõ, om tollõ jaost kõgõ jas. Imä oll´ matemaatikaop- ta, õt seenimaani olõ-i julõnu muuseumidõl? tukõ kaotanu külä tühembäst annõt püvvä täütä’ kõrraligult. õigõmp kotus õks muuseum. paja, õks tä säält vast tull´ tuu seto rõivit sälgä aia’. Imä oll´ Muuseumi tulõvik Setomaal jäämise ja elänikõ vananõmi- Mul omma’ kogõmusõ’ kuu- Nii hoiõtas ti esivanõmbidõ valik. mul rahvatandsojuht ja ma olõ olõss üts muuseum, mia om sõ peräst. lõ üte juhtmisõ ala viimisest ja varra vai vaimuvarra mitmit (Pille käsitüüsuun om õks val- opnu tunnõtama, ku erilidse’ kuuh kolmõst filiaalist. Tiiä Verskah uutnu muuseumi säält oll´, midä oppi’. põlvi hoolõga. Nii saava’ ka kõik lalõ olnu. Tä om loonu ilosit suvõ- omma’ rahvarõiva’ ja kui höste Setomaa muuseumidõ olukõr- tegemisihe inämbä kohalikkõ Ma looda tetä’ tüüd nii, õt saa perrätulõja’ ni sugulasõ’ ja ine- niire, näütes magnetnahkhiire’ piat näid kandma, õt nä mõo- da. Obinitsah om muuseum üteh lüümä. minnä’ rõõmuga tüühü ja säält mise’ tuust osa. ja magnetlamba’, mia’ mõnusalt lõ päsessi. Õga väiku kinnis karvadsõ’, nii- vai kurd lugõ. samata hulga Malkovi Pille: Ma eis’ olõ ten- nahast viikingi- “Muuseum muu- nü diplomitüüs peräst ni uudis- Kadrina rahva- loomingut. Vah- tus kõrrast inämbä rõivakomplek- va’ omma’ ka asju hoitmisõ ko- ti. Olõ tuttav jänese’-pupi’. tusõst paigas, koh kangakudamisõ Tõõnõ hobi om ja muuga. Pillel näütlemi- inemisi kaasatas.” ne ja näüterin- Kuis Su pereh gi juhõndaminõ. Meremäe kooli Sinnu tugõ, muuseum oppajidõ näüteringiga käuti fes- om jo nigu kuulgi – lupat tivalilgi ar’. Etendüseh „Mar´a­ tüüao, a võtt nädälilõpu’ ja ts´auk“ tull´ mängi’ külänaist pühä’ käest? aastast 1066. Obinitsa Miitsir- gu etendüisih om mängit tsirku Mul om väega toetav pereh. ja muid rollõ miildejäävält.) Nigu mul määnegi idee tulõ, Ma olõ kogo uma tüüelo Seto- õkva kaasa Jaak mõtlõs, kuis maal müüdä saatnu. Meremäe vajalikku meisterdä’, ka lat- Keskkoolih opsi aasta. Sis olli sõ’, kiä’ jo tegeligult noorõ’, latsõga kotoh ni tuuao Mere- toetasõ’. Meil om perreh ehte- mäe vallavanõmb Nurga Aivar kunstnik, piloot, juuksur, elo- sõit´ moro pääle ja kutsõ direk- kunstnik, opja. Vahel muidoki tori kt-s. Ma õs saa’ küll õkva meelüs näile tuu ka, ku eelmid- arvu, mis tuu kt om, a mullõ se ja järgmädse tüü vahel vahe’ meelüse’ välläkutsõ’. om ja laatmispaus. Tüü kujonõsi keerolidsõs – tull´ ütidse juhtmisõ ala viiä’ Kost Sul tull´ sääne julgus Meremäe ja Obinitsa kuul. ja märgo naada’ suurõ Vinnütämise ao’ omma’ kee- muuseumi vahtsõs luvvas? rolidsõ’, tekütäse’ tüllü inemisi vaihõl, vinnütämise’ ja otsusta- Mul ollgi just sääne 10-kuinõ Riitsaarõ Evari pilt. matus olõ-i hüä’. Sis viis aastat laatmispaus peräst asõndaja- Malkovi Pille latsiga muuseumih. 4 Aprill 2018 Nr 3 (340)

Sanna’ sünnütüsmajadõs

KAUKSI ÜLLE belihe, projekti õga mäntsehegi Toimõtaja tõistõ s´ooilmaigsõhe hanita- misõ vormi. Ku lats tulõ, sis om Nii õt sis sanna’ sünnütüsma- tuu nii sünnütäjä imä ku juma- jadõs ja muu’ riigipuulsõ’ vaht- la käeh, a esiki piiblih om juttu sõndusõ’ lõunaeestläisi kotost tuust, õt ku inemine esi’ õi avi- välläajamisõs. S´oo 15 aas- da’, saa-i jummal ka avita’. Jutt ta joosul, ku ma maal elämäh tuust, õt esivanõmba’ sünnüti’ tagasi olõ, olõ ma joba tunda’ sannah, jätt ütlemäldä tuu, õt saanu Setomaa edimädsenä te- naisi ja latsi kuulminõ sünnütü- gotsõnu Obinitsa kooli jovvu- sel oll´ suur. 14 latsõst jäi’ elä- ga kinnipandmist ütidse juht- mä poolõ’. Kodosünnütüst saa Seto Köögi koka’ küdsi’ inne kuuholõkit. Pärnoja Ülle pilt. misõ ala viimise tähe all. Pääle hindäle telli’, ku 30 kilomeet- tuu läts mi kant nuurist perrist ri kaugusõl om sünnütüsosa- tühäs. kund. Inämbüs ämmäimändä Eesti Postist sai Om nii va ja kutsõga inemisi tuud soovida-i, pakkõ võõdas vasta kauplusõh. selle õt risk om korgõ. Kuvvamuudu tutvusta’ Om ni va löüdse, õt posti või Eestimaa olõ-i nii perätült lakja vitä’ külält ku kats vuuri suur nigu Austraalia õga mä- nädälih ja Setomaa aoleht om gine nigu Norra. Viimädseh reklaamitrükis. Küüsse sis, õt omma’ haigõmaiu man heli- mis mõttõh. Setomaa õi aval- kopteri maandumisõ platsi’, seto süüki? da’ reklaami. Kas mi reklaami sõit kihotamisõga Norra mäki sis seto kiiilt vai? Mi lakja pil- ümbre olõ-i võimalik. Mi riigil Minevä aastaga peräotsah ke kuuh turunda’. Üte maakun- Üts tähtsä küüsümüs om, õt Gaudeamusel uma tegemisi ja lut rahvakõnõ jo või umma uu- vaest olõ-i võimõkust helikop- luudi söögihuvilisi jaost na seeh pias ütehkuuh üritüisi kuvvamuudu Seto Küük lüü möövä’ kraami. distõ ja kultuurilehte tetä’ Se- terit tüüh hoita’. organisatsioon MTÜ Seto tegemä, a mõlõba’ kultuuriroo- üteh suurüritüisi söögipakmi- Mi tiidä’ Setomaad sääl kiä- tomaa kultuuriprogrammi toel Inämbä tulõss kasuta’ hallõ Küük. Täämbätses pääväs mi’ piasi’ erälde vällä paistum- sõ kõrraldamisõh. Mi taha jo ki’ esindä-äi. Ku ettevõtja’ löv- ni telli’ timä jagamist aoluulid- ajurakukõisi tuuh tsihih, õt elo ma. Söögi’ omma’ ütesagamat- om sääl päält 20 inemisõ s´ool keväjäl mõttidõ ja arva- vä-äi võimalust säntsil üritüisil sõ Setomaa tuuh osah, mis om ja tuu alostaminõ olõss võima- sõ’, a kualgi’ om ka’ eismuudu. misi panustamisõga’ aktiivsõ’ olla’, kas pias Seto Küük olõma Eesti Vabariigi all ja nüüd ühi- lik õgal puul Eestih, mitte õnnõ ja kindlahe tulõ viil mano. Lepüti kokko, õt kuuh võisi’ olla’, a õt tuu valu MTÜh kin- iistvidäjä ja mäntselgi’ moodul Süük om tähtsä ja seto nenü Setomaa vallas. Aga Om Talinah ja Tartoh. küüsüdä’ järgmätses aastagas kõgi’ tüü-ülesannõh viil olõ- läbi projekti rahalisõlt asju kõr- ni va kuulut´ s´oo lehe timahava Käu läbi ka ütelüs, õt sün- söögikultuur eismuudu. Eesti maigu aasta tiitlit. Seto- õi, sis reaalsõ kõrraldamisõga’ raldamma? reklaamtrükises ja õga lakjaja- nütüsosakundõ kinnipand- maa söögikotusõ’ võisi’ olla’ joud juhatus s´ool suvõl veid´o Mõnõ’ Setomaa ja Võromaa gamisõ iist õga kuu tulõ mano misõ arvõlt kokko hoiõt raha PÄRNOJA ÜLLE Uma Meki restoranõ nädäli seeh Seto Küük juhatusõ esimiis tegeldä’. Mi pia kõgõ tähtsäbäs söögitegijä’ üteh maaelomi- massa’ 70 eurot pluss käübe- suunatas muialõ meditsiini. A 9.-15. aprill. Seto Kunigriigi maitsmisi kõr- nisteeriumiga’ omma’ viimät- mass. Lakjajagamisõ hinda kohkil õi üteldä’, õt mink pää- Seto Köögi põhikiri ütles, õt raldamisõh uma arvusaamisõ sel aol tegelnü’ sõira geograa- le sis. Suurõ protsendi inemisi Märdsikuu edeotsah oll Iti nõstõti joba nigunii, a reklaam- MTÜ päämäne tsiht om Seto- selget vällätuumist. Om vaia filidsõ märgisõ tekstiga’. Tuu tervüs om läbi juumisõst. Rii- Leeväköögih edimäne üldkuu- trükise mass viil päälekauba. maa söögivaldkunna ettevõt- kokko leppü’ ja kirja panda’, märgis om üle Õuruupa tiidä’ gil olõ-i varahampa olnu alko- holõk, a inne alostust mõnõ’ Mis mi sis tii? Panõ postipoisi’ luskeskkunna arõndaminõ, määne piat olõma maitsmisõ- ja tähendäs tuutjalõ hüvvä või- holismi ennetämise poliitikat. naase’ küdsi’ piirakit. Nuu’ sai’ hobõssiga Setomaad lakja vidä- seto söögi mainõ kujondami- lõ tuud sõir, õigõ seto muudu malust uma kraami laebalt tu- Parhillanõ Ossinovski poliitika valmis õkva kuuholõki aost ja mä vai? Ja ku mõni naanõ koh- nõ ja konkurentsivõimõ nõst- leib jne. runda’. Sõira tetäs väiga’ erine- oll´ mino meelest süämest tett, lämmält olli’ väiga’ hüä’. Ku kil sünnütä’ taht, või postipoiss minõ. 2018 Seto Külävüü kostipää- vält ja umaette arotamisõ kotus a vällä tulnu’ tagajäre’ omma’ om söögitegijidõ MTÜ, sis tu- tuu ka rii vai vankri pääle võtta’ Nuidõ tsihte täütmisõ jaost vä kõrraldaminõ om Seto Köö- om, midä nimetä’ sõiras ja midä heidütävä’. S´oo täämbäne al- lõgi’ ütehkuuh ka’ süvvä’ tetä’. ja kohegi jaotuspunkti tuvva’. om jo edimätseh puulaastagah gi suur ülesannõh. MTÜ võtt sõiramuudu söögis. Arotaminõ kopoliitika om toonu’ vällä kõik Kuuholõki teema’ olli’ mõt- Nüüd võtt tuurõ üles sün- mitmit mõttit, a juhatus jääs hindä pääle kohustusõ tuu ette- lätt viil edesi. inemise alkoholiga köüdet hal- tõrikka’ ja juttu jakku mitmõs nütüsmaiu likvidiirmine. Põl- lubahuisi andmisõ man taadõ­ valmistus ja kõrraldus algusõst Üldkuuholõki aol sai selges, võmba’ küle’. Piirikaubandust tunnis. Kõgõpäält kõnõl Esta va sünnütüsmaja kaitsõs om plaani. Tasustõt tegevjuhti lõpuni vitä’. Kostipäävä kõrral- õt mi eiski’ sääl lavva ümbre om õgal puul kukivõrra ni s´oo Frosch, Uma Meki iistvidäjä, õt mol´oraamatuh luud tugigrupp s´ooh MTÜh viil olõ-õi. Juha- dust vidä Seto Köögi juhatu- olõja’ tiiä-äs, kiä midä kasva- „ei saa me läbi Lätita...“ om külh kuvvamuudu Uma Mekk märgi- „Põlva haigla sünnitusosakon- tus kogonõs kõrd kuuh, a õga- sõ liigõh Kruusamäe Meelike. tas ja müügis tege. Aiavilä ja suur avitamisprogramm Lätile, se tunnustus saias ja määnest na kaitseks“. Edimädse’ 100 all- üts tege lisas s´oo MTÜ as´olõ Kohvkidõ registriirminõ om jo muu kraami kasvatamisõ kok- a rahva tervüst õi paranda’, a turundusapi nä ummilõ ette- kirja saadi 10 tunniga, kogotas ka’ umma õgapäävätüüd. Sa- läbi. Om nätä’, õt huvi om suur, kokogominõ ja tiidäandminõ inämbä hukkas. Ulli muljõ jätt võtjilõ pakva’.Lõpuni kõnõ- edesi ja üle andas toetuskont- mah omma’ parhilla’ mitmõ’ ka’ s´oo kõrd tulõ mitmit vahtsit ommõ väiga’ tähtsä. 2017. a no- ka viil. lõmalda’ jäi, õt kuvvamuudu serdil latsikaitsõpääväl, 1. juu- teema’ nii tähtsä’, õt nuidõga’ kohvkit. Tuu tähendäs umajago vembrih oll üts kokkosaaminõ, Parhilla’ om meditsiini ja edespidi saasi’ võro ja seto süü- nil. Liikumisõ juhi Sarapuu olõs vaia kipõlt toimõta’. kõrraldamist – midä inäp ine- kohe tulli’ kasvataja’, tuutja’ ja Indreku sõnnu perrä juhitas ennetüse küle päält puudus nii misi om mano haarõt, tuud inäp söögikraami tegijä’, a ütest kok- nii laembalt tähelepannu mi kooli- ku muido psühholoogõ, Lehte tegevä’: kõnõlõmisi ja toimõtamist. kosaamisõst om liisnalt veid´o. maa­elo problemaatikalõ üldi- psühhiaatrit, perreterapeutõ, Õt söögipuult arõnda’, sis Tähtsä om, õt kotusõpääl kas- sõmbalt. Kontserdilõ omma’ alkoholivõõrutusteenussit ja Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] Seto Köögil om plaanih naa- vatõt süük jovvasi’ söögilavva- märknü’ laulma tulla’ Ivo Lin- haigõmaiu, narkoennetüstee- Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Kittusõ Kelly, tel 522 0661, e-post: da’ projekte kirotamma. April- lõ nii latsiaiah, koolih ku ka’ na ja Winnie Puhh – sääl jo laul- nussit, narkoraviasutuisi, naisi [email protected] lih esitedäs Piiriveere Liidrihe kododõh ja turismiettevõtti­ va’ Põlva kandi mehe’. var´opaiku. Keeletoimõtaja Palmi Silvi ütistegevüse projekt. Edimäne dõh.A kuvvamuudu tuud kõgõ Petitsioon, kohe saat alla kiro- Eestile om vaia vaimsõt ja Sarvõ Õiõ Seto keele tõlkja mõtõh, õt tuuh võisi’ olla’ järg- parebahe kõrralda’, tuud tulõ ta’ ka netih, om suunat tüü- ja tehnilist restarti ja tugõvat Makett ja külesäädmine Saluveere Tomi mätse paari aastaga kostipää- viil mõtõlda’ ja targalt üteh- tervüshoiuministrile ni haigõ- väär­tüisi ümbrehindamist. Mi Välläandja: Setomaa Liit vä kõrraldus ja söögipoolõ too- kuuh tetä’. kassalõ soovitusõga sünnütüs- vaja vahtsit rahvaliikumisi ja Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, Mat- tõarõndus, näütüses meenete Säntse’ omma’ MTÜ Seto maja vallalõ jättä’ vai muid la- vaht­­sit juhtõ nuidõ asõmõl, vei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, Järvelilli arõndus. Seto Külävüü külälisi Küük juhatusõ plaani’ edimät- henduisi pakku’. Aokirändüseh kiä’ mi rahvast praegu Sussa- Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. siäh olõs söögisuvõniiri’ kind- ses puulaastagas. Ku õnnahas s´oo teema kotsilõ kirotuisi üle nini muudu õurosuuhu juht- lahe kõgõ huvtavaba’. Setomaa arõndusprogrammist Trükjä: Printall AS lukõh paistus, õt meditsiiniha- va’, Imäjõkõ tahtva’ mürgü- Selge om, õt meil tulõ ka’ mõ- tegevüstoetusõs rahastus saia’, ridusõga inemisile olõ-i sünnü- tä’ ja Eestist lakõraiõga steppi Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm ja lisalehte Vahtsõt tõlda’ kavvõbahe, kuvvamuudu sis loodõtavalt sügüse joud te- Vallah Setomaa vald. tüsest meditsiinikoolih­ midägi püüdvä’ tetä’. Inemise’, olõmi’ tutvusta’ seto süüki välähpuul gevjuht kõrralda’ arotamisõ’ opat. Bussisünnütüse jutt vai valvsa’ ja võrksa’, teemi’ kõik, KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] vai Setomaa aoleht, Obinitsa Setomaad. Näütüses om turis- tuu jaost, õt luvva’ pikäaolit- kiirabiautoh maahasaaminõ õt hoita’ uma maakõnõ elätäv, külä, 65301, Võro maakund. mimessil Tourest erälde söögi- sõp arõngukava vai strateegia, om eräkõrdnõ asi, tuud saa-i muido tegevä’ taha’ mändsegi SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected]. ala – sääl mi pias nätä’ olõma. mia’ säädvä’ tähelepandmisõ säädüstä’. Sünnütämine om Õuruupa piirikaitsõ tühä välä, Tähtaig õga kuu 20. kuupäiv. Lõunõ-Eesti mitu söögipiir- ala järgmätsi aastagidõ edene- midägi, mia mahu-i Exceli ta- hoitku’ jumala’ meid tuu iist! Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] kunda esitlese’ suvõl Tartoh misõ. Aprill 2018 Nr 3 (340) VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah Setomaa saa lisalehe Vahtsõt Vallah KAUKSI ÜLLE sändsessamas ka Setomaa leht. Saluveere Tomiga vahtsõt ma- mi visal rahvakillul piät olõma mehe Järvelilli Reinu, kiä eis’ ka nelli lehekülge Vahtsõt Vallah, Toimõtaja Setomaa Liit ja vallavanõmb, ketti vällä tüütämä. Tüükuu- võimalus umma kiilt lukõ’ vai pidä kirästüst Seto Kiri ni om aga ku vaia ni rahaga vällä vidä, volikogo esindäjä’ ni Setomaa holõkil ja õgapäävätsideh te- mano oppi’. keele ni kirästämise as´oh ko- teemi õks lugõjilõ ka paksõ ül- Hüä’ Setomaa lugõja’ omma’ toimõtus panni’ pää’ kokko ja lefoni- ni meilinõupidämistel Aoleht om saanu ka vahtsõ toh. Niisamatõ loodami hüvvä lätüisi. Setomaa lehe välläand- tähele pandnu’, õt peräst Se- löüdse’, õt kõgõ paremb olõs otsustimi, õt Setomaa valla kolleegiumi ja tuu piäsi’ olõ- nõvvu ja kaastüüd noorõ aoki- mist tugõ läbi Setomaa Liidu tomaa valla moodustamist om vallalehte naada’ vällä andma aamõtligu’ tiidäandmisõ’, ma- ma abis ja toes Setomaa aole- räniguharidusõga Leima Eveli- Setomaa kultuuriprogramm ja mi ümbre hulga vahtsõt ja ha- aolehe Setomaa vaihõl. Val- jandus- ja spordiuudisõ’ ni muu he parembas saamisõl ja vällä- ni käest. lisalehte Setomaa vald. rinõmaldut. Niisamatõ omma’ lavalitsus kuulut´ vällä kon- vallaello kajastav Setomaa va- andmisõl. Kolleegiumih om üts Aolehenummõr midä ti loet, S´oo lehenummõr om vaht- parhilla’ valla tüütäjide päävä’ kursi Setomaa valla kommu- helisa saa erälde nime Vahtsõt jago innitside toimõtajidõ aigu om suuri äkilidsi muudatuisi sõnõ ja nakas aigupite viil ko- pikä’ ja märgotamist ja tüüd nikatsioonijuhi kotusõ pääle Vallah ni sääl avaldami aamõt- sääl olnu liikmit: Laaneotsa An- peräst eriline, s´oo om topõlt- benduma ja lihvümä – loo- täüs. Niipall´o om tunda’, õt ja märdsi alostusõst naas´ tuu likkõ dokumente, mink avalda- nela, Matvei Arvi, Jüriöö Vello, nummõr. Setomaa vallah om muligult ka kõigi lugõjidõ ni kõik tegotsõsõ’ virka ja tüü- aamõdi pääl tüühü Kittusõ Kel- mist säädüs nõud ka riigikeeli Kruusamäe Meelike, Sarvõ Õiõ, parhilla’ niipall´o tiidä’ anda’, kirotajidõ abiga. Mi kontakti’ tundõ lukõ’ aigu kõgõ õi olõ’. ly. Õga maandumisõs Tartost ehk eesti keeli. Seto kiilt panõ- Kauksi Ülle, Külviku Helen, Lei- õt tull´ tetä’ lisaleht, mis 8 le- omma’ leheh kiräh, võtkõ’ jul- Loomuligult õi saa’ säändse Verskahe täl hulga aigu jää-s, mi õks Setomaa lehte niipall´o, ma Aarne, Mustimetsa Indrek. hekülge paks. Edespite mi plaa- gõhõ ühendüst! suurõ saandi teo pääle nigu Se- õkva tull´ alosta’ kuuh Setomaa ku mahus, olõmi jo ainukõnõ Aga olõmi kutsnu ka vahtsit nimi õks toimõ tulla’ 8-lehe- tomaa valla luuminõ jäiä’ peris toimõtaja ni vahtsõ külendäjä maailma setokeeline aoleht ni liikmit nigu vallavolikogo esi- külelidsõ Setomaaga, koh vahel Hüvvä lugõmist! Setomaa suusaorienteerujad Ameerikas edukad

Daisy Kudre ja Mattis Jaama. Raul Kudre pilt.

Setomaa sportlased. Raul Kudre pilt. 6.-10. märtsil sprinditeade. rajad olid nii tehniliselt kui ka mõlemal distantsil ülekaalu- toimusid Ameerika Käesoleval talvel on toimu- füüsiliselt väljakutsuvad. Esi- kalt võidukas Ingrit Kala, kes Ühendriikides Craftsburys nud juba kaheksa maailmakari- mestel päevadel olid võistlus- teenis Kanada ja Norra naiste suusaorienteerumise kaetappi Soomes ja Bulgaarias, olud eriti kiired ja veidi jäised, ees kaks kuldmedalit. kus Eesti koondise parimaks in- mis mulle hästi sobisid. Lühira- Ingriti eesmärgiks oli eelmi- hooaja viimased dividuaalseks kohaks oli Daisy jal koguni nii hästi, et olin poole sel aastal saavutatud 4. koht maailmakarikaetapid, kus Kudre võidetud 10. koht. raja peal liider. Raja teises osas üle sõita, mis ka hästi õnnes- osalesid ka Setomaalt Viimastele MK-võistlustele suutsin aga teha kaks viga, mis tus: „Tõenäoliselt edestasin ma pärit sportlased Daisy ja suundudes oli koondise pea- lootused heale tulemusele kus- N50 vanuseklassi konkurente Doris Kudre, Kevin Hallop treeneri Raul Kudre sõnul ees- tutasid.“ nii suusakiiruse kui ka kaardi- ja Mattis Jaama (kõik märgiks hooaja parimate tule- Hooaja parimad MK-võist- lugemise täpsuse poolest. Kuna Värska OK Peko liikmed). muste saavutamine. luste tulemused saavutasid ka lühiraja meister selgus kahe See ka õnnestus, kuna Daisy alles esimest aastat eliitklassis võistlusstardi aegade liitmise Koos MK-etappidega Kudre saavutas Eesti koondise võistlevad Doris Kudre ja Kevin tulemusena, siis oli minu takti- toimusid ka veteranide parimana nii sprindis kui tava- Hallop. kaks esimesel päeval kindlalt ja maailmameistrivõistlu­ rajal üheksanda koha. Dorise parimaks tulemuseks veatult sõita ning konkurentide sed, kus Eestit esindasid Daisy sõnul õnnestusid mõ- oli 12. koht sprindis ning Ke- tase teada saada. Teisel päeval Ingrit Kala ja Raul Kudre. lemad võistlused hästi ning hea vinil 23. koht tavarajal. Sprin- võis jäiseks muutunud radadel oli hooaeg edukate tulemuste- diteates saavutasid Eesti võist- juba rahulikumalt suusavalit- DAISY KUDRE ga lõpetada. konnad tihedas konkurentsis semist kontrollida ja kasutada Suusaorienteeruja 10. ja 12. koha. ringisõiduks suuremaid suusa- Mattis Jaama sprindis radu.“ 12. koht Kolm kuldmedalit Raul Kudre, kes lühirajal kah- Kolm esikümnekohta veteranide MM-lt juks tulemust kirja ei saanud, MK-etappidelt Head vormi näitas ka Mattis edestas tavarajal M45 vanuse­ Jaama, kelle parimaks tulemu- Veteranide maailmameistri- klassis 1-minutilise eduga järg- Ameerikas toimunud MK-etap- seks oli 12. koht sprindis. võistlustel jagati medaleid lü- miseid konkurente ning võitis pidel oli kavas neli distantsi: Mattis Jaama kommenteeris hiraja ja tavaraja arvestuses. seega veteranide MM-lt ühe sprint, lühirada, tavarada ning enda sooritusi nii: „Võistlus- Naised 50 vanuseklassis oli kuldmedali. Ingrit Kala. Raul Kudre pilt. 6 VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah Aprill 2018 Nr 3 (340) Setomaa valla 2018. aasta eelarve SETOMAA VALLA 2018. AASTA Antavad toetused 1000 Antavad toetused 1000 KOONDEELARVE Muud tegevuskulud 6150 Muud tegevuskulud 5300 PÕHITEGEVUSE TULUD 5004140 03100 Politsei 200 08203 Seto Talumuuseum 288962 Muud tegevuskulud 200 Antavad toetused 0 Maksutulud 2009774 03200 Päästeteenistus 6950 Muud tegevuskulud 288962 Tulud kaupade ja teenuste müügist 764974 Antavad toetused 1000 08203 Obinitsa Muuseum 53993 Saadavad toetused 2146653 Muud tegevuskulud 5950 Antavad toetused 60 Muud tegevustulud 82739 04 Majandus 263930 Muud tegevuskulud 53933 PÕHITEGEVUSE KULUD -4817214 Antavad toetused 4050 08300 Valla leht 6900 Muud tegevuskulud 259880 Muud tegevuskulud 6900 Antavad toetused -389528 04210 Maakorraldus 10000 08400 Luhamaa Kirik 515 Muud tegevuskulud -4427686 Muud tegevuskulud 10000 Muud tegevuskulud 515 PÕHITEGEVUSE TULEM 186926 04510 Valla teede ja tänavate korrashoid 180377 08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 4720 INVESTEERIMISTEGEVUSE TULUD 288493 Muud tegevuskulud 180377 Muud tegevuskulud 4720 09 Põhivara müük 6000 04710 Kaubandus ja laondus 0 Haridus 1904160 Antavad toetused 29279 Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 282413 Antavad toetused 0 04730 Turism 63857 Muud tegevuskulud 1874881 Finantstulud 80 Antavad toetused 4050 09110 Värska Lasteaed 225090 INVESTEERIMISTEGEVUSE KULUD -843374 Muud tegevuskulud 59807 Muud tegevuskulud 225090 Põhivara soetus -615481 04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid 5000 09110 Meremäe Lasteaed 59096 Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -206124 Muud tegevuskulud 5000 Muud tegevuskulud 59096 09110 Obinitsa Lasteaed 71409 Osaluste soetus 0 04900 Muu majandus 4696 Muud tegevuskulud 71409 Muud tegevuskulud 4696 Finantskulud -21769 09110 Mikitamäe Lasteaed 47786 05 Keskkonnakaitse 3496 EELARVE TULEM (ülejääk+, puudujääk -) -367955 Muud tegevuskulud 47786 Antavad toetused 0 FINANTSEERIMISTEGEVUS 242526 09212 Meremäe Kool 345751 Muud tegevuskulud 3496 Muud tegevuskulud 345751 Võlakohustuste võtmine 528710 05100 Jäätmekäitlus 3496 09212 Mikitamäe Kool 275268 Võlakohustuste täitmine -286184 Muud tegevuskulud 3496 Muud tegevuskulud 275268 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 158182 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -125429 09220 Värska Gümnaasium 530718 Antavad toetused 0 EELARVE KOGUMAHT 5660588 Muud tegevuskulud 530718 Muud tegevuskulud 158182 09510 Huvitegevus 39183 06100 Elamumajanduse arendamine 17500 Antavad toetused 12000 Antavad toetused 0 SETOMAA VALLA 2018. AASTA EELARVE Muud tegevuskulud 27183 Muud tegevuskulud 17500 PÕHITEGEVUSE TULUD 09510 Värska Muusikakool 107479 06300 Veevarustus 0 Tunnus Nimetus 2018 Antavad toetused 86 Antavad toetused 0 30 Maksutulud 2009774 Muud tegevuskulud 107393 06400 Tänavavalgustus 22121 09600 Koolitransport 50267 3000 Füüsilise isiku tulumaks 1840170 Muud tegevuskulud 22121 Antavad toetused 17193 3030 Maamaks 169604 06605 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse 118561 Muud tegevuskulud 33074 tegevus 32 Tulu kaupade ja teenuste müügist 764974 09601 Koolitoit 50135 Muud tegevuskulud 118561 320 Riigilõivud 5300 Muud tegevuskulud 50135 07 Tervishoid 8640 3220 Laekumised haridusasutuste majandustege- 112448 09800 Muu haridus 101978 Antavad toetused 500 vusest Muud tegevuskulud 101978 Muud tegevuskulud 8140 3221 Laekumised kultuuriasutuste majandustege- 279540 10 Sotsiaalne kaitse 821909 07600 Muu tervishoid 8140 vusest Antavad toetused 260887 Antavad toetused 500 Muud tegevuskulud 561022 3222 Laekumised spordi- ja puhkealasest tegevusest 7000 Muud tegevuskulud 8140 10120 Puuetega inimeste sotsiaalhoolekan- 73900 3224 Laekumised sotsiaalasutuste majandustege- 300034 08 Vaba aeg, kultuur, religioon 846213 deasutused vusest Antavad toetused 19720 Antavad toetused 0 3225 Laekumised elamu- ja kommunaalmajanduste- 7300 Muud tegevuskulud 826493 Muud tegevuskulud 73900 gevusest 08102 Sporditegevus 50320 10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne 54621 3229 Laekumised üldvalitsemisest 1000 Muud tegevuskulud 50320 kaitse 3232 Laekumised muudest majandustegevustest 0 08107 Värska Avatud Noortekeskus 45594 Antavad toetused 54321 3233 Üüri- ja renditulud 18612 Antavad toetused 160 Muud tegevuskulud 300 Muud tegevuskulud 45434 3237 Laekumised õiguste müügist 32756 10200 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 191048 08107 Meremäe Avatud Noortekeskus 28272 Antavad toetused 0 3238 Muu kaupade ja teenuste müük 984 Antavad toetused 0 Muud tegevuskulud 191048 35 Saadavad toetused tegevuskuludeks 2146653 Muud tegevuskulud 28272 10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 59162 3500 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 262525 08107 Mikitamäe Avatud Noortekeskus 19757 Antavad toetused 0 3520 Tasandus- ja toetusfond 1884128 Antavad toetused 0 Muud tegevuskulud 59162 Muud tegevuskulud 19757 38 Muud tegevustulud 82739 10400 Laste ja noorte sotsiaalhoolekande­ 71569 08109 Vaba aja tegevused (kultuuriüritused) 98640 asutused 3825 Tulu loodusressursside kasutamisest 70739 Antavad toetused 8500 Antavad toetused 0 3888 Eespool nimetamata muud tulud 12000 Muud tegevuskulud 90140 Muud tegevuskulud 71569 Põhitegevuse tulud kokku 5004140 08201 Värska Raamatukogu 38409 10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne 48942 Muud tegevuskulud 38409 kaitse SETOMAA VALLA 2018. AASTA EELARVE 08201 Saatse Raamatukogu 18897 Antavad toetused 48152 PÕHITEGEVUSE KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI Muud tegevuskulud 18897 Muud tegevuskulud 790 08201 Luhamaa Raamatukogu 953 10700 Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasu- 120760 Tunnus Nimetus 2018 Muud tegevuskulud 953 tused 01 Üldised valitsussektori teenused 7150 08201 Meremäe Raamatukogu 23333 Antavad toetused 0 Antavad toetused 74092 Muud tegevuskulud 23333 Muud tegevuskulud 120760 Muud tegevuskulud 729442 08201 Obinitsa Raamatukogu 21091 10701 Riiklik toimetulekutoetus 137031 01111 Vallavolikogu 69924 Muud tegevuskulud 21091 Antavad toetused 137031 Muud tegevuskulud 69924 08201 Mikitamäe Raamatukogu 18411 Muud tegevuskulud 0 01112 Vallavalitsus 635018 Muud tegevuskulud 18411 10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 22933 Muud tegevuskulud 635018 08202 Rahvakultuur (omaalgatused) 11565 Antavad toetused 21383 01114 Reservfond 24500 Antavad toetused 10000 Muud tegevuskulud 1550 Muud tegevuskulud 24500 Muud tegevuskulud 1565 10900 Muu sotsiaalne kaitse 41943 01330 Muud üldised teenused 74092 08202 Värska Kultuurikeskus 60276 Antavad toetused 0 Antavad toetused 74092 Muud tegevuskulud 60276 Muud tegevuskulud 41943 01600 Muud valitsussektori teenused 0 08202 Lüübnitsa külakeskus 49305 Põhitegevuse kulud kokku 4817214 Muud tegevuskulud 0 Muud tegevuskulud 49305 Antavad toetused 389528 03 Avalik kord ja julgeolek 7150 08202 Mikitamäe kultuuritegevus 6300 Muud tegevuskulud 4427686 Aprill 2018 Nr 3 (340) VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah 7

Paigaldatud on uued Setomaa valla- ja maakonnatähised. Ühtekokku paigaldati 15 tähist erinevatesse Setomaa valla paikadesse. Ago Käisi pilt. Setomaa vallavolikogu Kohaliku Hajaasustuse SETOMAA VALLA 2018. AASTA EELARVE omaalgatuse 2018. aasta INVESTEERIMISTEGEVUSE JA FINANTSEERIMISTEGEVUSE istung 22. veebruaril TULUD NING KULUD programm taotlusvoor Tunnus Nimetus 2018 Meremäel SA Võrumaa avatakse 381 Põhivara müük 6000 Arenduskeskus 3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 282413 ■■ Toimus Setomaa valla põhimääruse I lugemine; ootab kõiki Setomaa 9. aprillil 655 Finantstulud 80 ■ “Huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kord” I lugemine; vabaühenduste esindajaid Investeerimistegevuse tulud kokku 288493 ■ Esimesel märtsil jõustus ■■ “Setomaa valla spordiklubide toetamise kord” I lugemine; kohaliku omaalgatuse INVESTEERIMISTEGEVUSE KULUD TEGEVUSALADE JÄRGI Riigi Teatajas avaldatud ■■ “Kultuuri- ja spordisündmuste finantseerimise kord” I luge- programmi (KOP) 2018. a Tunnus Nimetus 2018 mine; riigihalduse ministri kevadise taotlusvooru 15 Põhivara soetus Algatati Setomaa valla arengukava 2018-2027 koostamine 22.02.2018 määrus ■■ infopäevale. 01112 Vallavalitsus 0 ja kinnitati koostamise ajakava; nr 14 „Hajaasustuse 04210 Maakorraldus 2000 ■■ Delegeeriti vallavalitsusele ülesandeid; Setomaa vabaühendustele programm“, mille alusel 04510 Valla teede ja tänavate korrashoid 59347 ■■ Moodustati Setomaa valla valimiskomisjon; lähimad infopäevad toimuvad: kuulutati välja 2018. aasta 04730 Turism 314704 ■■ Valiti Mikitamäe kooli hoolekogusse kooli pidaja esindajaks taotlusvoor. Imre Liivago; ■■ 16.04.2018 Värska kultuu- 04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid 5000 rimaja suures saalis kell Kinnitati volikogu kultuurikomisjoni liikmeks Svetlana Rat- Taotlusi saab esitada 09.april- 06100 Elamumajanduse arendamine 5000 ■■ 15.00-17.00 tus; list kuni 11. juunini 2018. Taot- 06300 Veevarustus 4000 ■■ Koormati Pikk tn 13, Värska isikliku kasutusõigusega; ■■ 11.04.2018 Võru vallamaja lused tuleb esitada elektrooni- saalis kell 16.30-18.30. 06400 Tänavavalgustus 15000 ■ Otsustati osaleda projektis “Mikitamäe ühisveevärgi ja -ka- liselt Setomaa valda aadressil: ■ [email protected] või tuua pa- 06605 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 21000 nalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine II etapp” osalusega Lisaks KOP infole saab üle- kuni 70 000 eurot; berkandjal Värska Vallavalit- 07600 Muu tervishoid 16300 vaate ka arenduskeskuse va- suse kantseleisse, Mikitamäe 08102 Sporditegevus 15000 ■■ Kinnitati revisjonikomisjoni tööplaan; baühendustele suunatud te- ■ Nimetati mittetulundusühingu Terve Võrumaa üldkoosoleku- teenuskeskusesse, Meremäe 08107 Noorsootöö ja noortekeskused 9000 ■ gevustest. Lisainfo Aigi Young, teenuskeskusesse või Misso le valla esindajaks Rein Järvelill. [email protected], tel 08202 Luhamaa Külakeskus 10000 teenuskeskusesse. 08202 Värska Kultuurikeskus 5100 53090923. Taotlusvooru tingimu- 08203 Seto Talumuuseum 13000 Setomaa vallavolikogu liikmed sed,vormid ja teave infopäeva- de kohta avaldatakse valla ko- 08203 Obinitsa Muuseum 5000 dulehel. 09110 Värska Lasteaed 5000 Nimi Positsioon Telefon E-post Programmi raames saab toe- 09110 Mikitamäe Lasteaed 5000 Rein Järvelill Volikogu esimees 504 6423 [email protected] tuse taotlejaks olla füüsiline 09212 Meremäe Kool 67530 Imre Liivago Volikogu aseesimees 5383 1637 [email protected] isik, kelle alaline elukoht on 09212 Mikitamäe Kool 5500 taotluse esitamise aasta 1. jaa- Piret Kase Volikogu liige 514 0806 [email protected] 09220 Värska Gümnaasium 30000 nuarist Setomaa vald ja taotle- Viivika Kooser Volikogu liige 5660 5168 [email protected] ja elukoht on rahvastikuregistri 10120 Hooldekodud 3000 Oleg Kostõgov Volikogu liige 5374 9690 [email protected] andmete kohaselt majapidami- 10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 0 Margus Kraav Volikogu liige 505 1063 [email protected] ne, millega seotud projektile Põhivara soetus kokku 615481 Raivo Kunst Volikogu liige 506 1680 [email protected] toetust taotletakse. 4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine Taotlejal ei tohi taotluse esi- Aarne Leima Volikogu liige 529 0261 [email protected] 03200 Päästeteenused 24393 tamise ajal olla riiklike või ko- 06100 Elamumajanduse arendamine 66757 Einar Oinak Volikogu liige 5395 4155 [email protected] halike maksude osas maksuvõl- 06300 Veevarustus 40000 Guuri Piholaan Volikogu liige 5326 7546 [email protected] ga, välja arvatud juhul, kui see 06300 Hajaasustuse veeprogramm 67474 Svetlana Rattus Volikogu liige 526 6892 [email protected] on ajatatud. 08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 7500 Feliks Raudkett Volikogu liige 5649 8889 [email protected] Taotluste koostamise kohta Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine kokku 206124 Volli Rõžikov Volikogu liige 5330 5413 [email protected] annab lisainfot Setomaa valla 650 Finantskulud Vello Saar Volikogu liige 518 3693 [email protected] arendusspetsialist Ülle Herr (tel 01700 Valitsussektori võla teenindamine 21769 Arno Vares Volikogu liige 524 0785 [email protected] 785 6635 või 53872266). Investeerimistegevuse kulud kokku 843374 FINANTSEERIMISTEGEVUSE TULUD JA KULUD Setomaa vallavolikogu komisjonid 2585 Kohustuste võtmine 528710 2586 Kohustuste tasumine 286184 Komisjon Liikmed Finantseerimistegevus kokku 242526 Revisjonikomisjon esimees Piret Kase, aseesimees Margus Kraav, liikmed Oleg Kostõgov, Imre Liivago, Svetlana Rattus Eelarvekomisjon esimees Vello Saar, aseesimees Volli Rõžikov, liikmed Ülo Kõivo, Aarne Leima, Feliks Raudkett, Ivo Nuti-Mati matemaatika finaal Valge, Kaja Õis Arengu- ja planeeringukomisjon esimees Volli Rõžikov, aseesimees Imre Liivago, liikmed Margus Kapten, Raivo Kunst, Einar Oinak, 16. märtsil kell 9.00 toimus Tilsi Põhikoolis Nuti-Mati matemaa- Feliks Raudkett, Ülar Sarapuu, Margus Timmo tika KAGU-EESTI MV 2018 finaal. Mikitamäe Koolist saavutasid: Majanduskomisjon esimees Raivo Kunst, aseesimees Oleg Kostõgov, liikmed Piret Kase, Volli Kera, Einar Oinak, Einar Moonika Talas 5. koha (8. kl) Raudkepp, Margus Timmo, Arno Vares Timo Raidla 8. koha (4. kl) Sotsiaalkomisjon esimees Guuri Piholaan, aseesimees Einar Oinak, liikmed Ivi Alve, Triinu Arund, Eevi Niido, Katrin Evert Markus Sirendi 7. koha (5. kl) Rahusoov, Feliks Raudkett, Merju Viskar Lisette Tammisto 2. koha (9. kl) Kristo Kallari 8. koha (2. kl) Haridus- ja spordikomisjon esimees Viivika Kooser, aseesimees Piret Kase, liikmed Eve Kapten, Triinu Kotov, Angelina Gretel Laur 3. koha (3. kl) Kürvits-Pai, Rein Zaitsev, Rein Tarros, Arno Vares Areli Poolak 7. koha (3. kl) Kultuurikomisjon esimees Aarne Leima, aseesimees Guuri Piholaan, liikmed Aare Hõrn, Veiko Jäämets, Ingrit Kala, Õpilaste juhendajad õpetajad Ene Hainsoo, Annika Sirendi ja Tõnu Annela Laaneots, Tiia Saarestik, Meel Valk Puieste. 8 VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah Aprill 2018 Nr 3 (340)

Setomaa valla uued töötajad:

Riin Tammiste Margarita Kõdala Ülle Herr Tarmo Kõiv Karin Viljus Keiu Einla Sotsiaalpedagoog Kantseleispetsialist Arendusspetsialist Haldusjuht Haridus- ja kultuuriosakonna Sekretär juhataja Luhamaa teeninduspunktis Töötan kõikides valla Minu ülesanneteks on val- Minu tööülesanneteks on Töötasin alates 2009. aas- koolides. Sotsiaalpedagoo- lavalitsuse dokumendihal- valla arendamisega seo- tast Mikitamäe Vallavalit- Minu poole saavad kodani- Olen kolme tütre ema. Lõ- gi poole saab pöörduda, kui duse korraldamine, sissetu- tud teemad, valla arengu- suses majandusspetsialisti- kud pöörduda haridus-, kul- petanud Räpina Aianduskoo- sinu lapse elus on toimunud levate kirjade/dokumentide kavaga seonduv (koosta- na. Käes­oleva aasta algusest tuuri-, spordi- ja noorsootöö li ja töötanud Võrus lille- muutusi, millest kool võiks registreerimine ja täitjale mise, muutmise ja täitmise olen Setomaa Vallavalitsuse valdkonna küsimustes. poes pärast seda mitmeid teada; kui sinu lapsel on koo- läbivaatamiseks edastamine. korraldamine, allasutuste haldusjuht. Teenistuskoha Olen lõpetanud Tartu Ülikoo- aastaid. Hobiks on käsitöö, liga seonduvalt muresid või Kodanike avalduste vastu- nõustamine), arendus- ja in- ülesanneteks on valla varade li Viljandi Kultuuriakadeemia põhiliselt õmblemine. Olen ta ei taha enam kooli tulla; võtmine ning nende abista- vesteeringuprojektide alga­ haldamine ja valla munitsi- kultuurikorralduse eriala ja Vana-Vastseliina külaseltsi kui sinu lapse käitumine on mine ja nõustamine. Peale tamine, koostamine, hangete paalvarade korrashoiu eest oman Tartu Ülikooli haridus- liige ja suvel vean koos küla- muutunud; kui sinu perel on eksami sooritamist hakkan korraldamine ning projektide vastutamine. Samuti jäävad teaduste magistrikraadi kas- naistega Vastseliina linnuses majanduslikke või sotsiaal- ka perekonnaseisutoimin- elluviimine; külaelu aren­ minu tegevusalasse haljas- vatusteaduste erialal. Mul on käsitööpoodi. guid tegema (elukohateadete damisega seotud teemad, tus, jäätmemajandus ja ko- kaks poega, kes tegelevad seid probleeme ja sa ei tea, tel 5333 5834 registreerimine, sünni- ja sur- programmide „Noored duta lemmikloomade pääst- käsipalliga. Ka mulle meel­ kuhu pöörduda. [email protected] makannete vormistamine). Setomaale“ ja „Hajaasustuse mine. dib käsipall, aga ka aiandus Sotsiaalpedagoog töötab: programm“ koordineerimine ja reisimine. tel 796 4733 tel 5629 3444 Esmaspäev ning koostöö külavanemate, [email protected] [email protected] tel 5855 2772 Meremäe koolis kodanikeühenduste ja valla [email protected] Teisipäev ja neljapäev ettevõtetega. Värska Gümnaasiumis Kolmapäev tel 785 6635, 5387 2266 Mikitamäe koolis [email protected] Reede Mikitamäel või Meremäel Vastuvõtule palun eelnevalt registreerida! tel 5332 1871 [email protected] Anneli Jänesmägi Sotsiaaltööspetsialist Värskas Kaja Pargas Ametikoha põhieesmärgiks Raili Mõttus Merike Tein Vanemraamatupidaja on üksikisikutele või pere- Kantseleispetsialist konnale toimetulekuraskuste Sotsiaalosakonna juhataja Tööülesanneteks on raama- Mikitamäe teeninduspunktis Lauri Saar ennetamiseks, kergen- Minu peamisteks tööülesan- tupidamisalase töö teos­ damiseks või kõrvaldamiseks Minu peres kasvab neli last Majandusspetsialist neteks on sotsiaalosakonna tamine, kodanik võib minu abi osutamise korraldamine (27, 25, 21, 6). Olen seto nais- Minu vastutusalad on val- töö koordineerimine ja juh- poole pöörduda raamatu­ ja sotsiaalsele turvalisusele, rahvatantsurühma Poloda la tänavavalgustuse kor- timine. pida­misalastes küsimustes. arengule ning ühiskonnas Piigad rühmajuht ja tantsin rashoid, teede korrashoid, Elupõlise Kolodavitsa küla kohanemisele kaasaaita- seal ka ise. Pean oluliseks tel 785 6685 ühis- ja koolitranspordi kor- elanikuna olen sotsiaaltöö- mine. Igale kodanikule on inimestega head läbisaamist [email protected] Leie Hääl raldamine, vee-, kanalisatsi­ ga tegelenud Värska val- kabineti uks avatud. ja ausust. Minu poole saavad oonisüsteemide ning sooja­ las 19 aastat. Alustasin ava- Finantsosakonna juhataja Külli Piir tel 5385 4990 pöörduda kõik vallakodani- majanduse korrashoid. Kui hooldustöötajana, seejärel anneli.janesmagi@ Minu töövaldkonda kuulub kud ükskõik mis probleemi- on küsimusi või soovite jätkasin sotsiaaltöötajana, Noorsootöötaja ga – proovime kas lahendada viimased 6 aastat olin Värska setomaa.ee Setomaa vallavalitsuse raa- edastada muud informatsi­ Töötan alates 1. märtsist või edasi suunata, kuhu vaja. valla sotsiaalnõunik ja Värska matupidamise ja finantsma- ooni eelpool loetletud tege- Mikitamäe Noortekeskuses. Vallavalitsuse liige. Minu hu- jandusliku töö korraldamine tel 795 4433, 5629 3445 vusvaldkondade kohta, siis Noortekeskus on avatud tei- Liia Jahimees vialad on muusika ja kul- ja eelarve koostamine. [email protected] võtke julgelt ühendust. sipäevast reedeni kella 12- tuur. Laulan Värska naiste Avahooldustöötaja (Värska) tel 796 4772 17. Minu tööülesanneteks tel 520 4526 leelokooris ja Setomaa nais- [email protected] on noorte juhendamine Minu poole võivad pöördu- [email protected] kooris, aeg-ajalt harrastan noortekeskuse lahtiolekuae- da üksi elavad inimesed, kel- karmoškamängu. Vallako- gadel, seal korra tagamine lel esineb raskusi igapäe- Erika Joonas danikke nõustan sotsiaal- ja projektide kirjutamine, vaelutoimingutes. Aitan teil hoolekande küsimustes. Majandus- ja arendusosa- Eesmärgiks on noorte kaasa­ turvaliselt toime tulla ko- konna juhataja tel 796 4769, 513 4809 mine, ürituste korraldamine dustes tingimustes. Olen Minu põhilised tööüles­anded [email protected] ning noortega seal koos käi- abielus, kahe täiskasvanud on planeeringud ja maaga mine. Tegelen jooksvalt kõigi lapse ema ja 8 kuu vanuse seotud küsimused. Need on piirkonna noortesse puutu- lapselapse vanaema. ka põhilised, millega minu vate küsimustega. Vabal ajal meeldib raama- poole pöördutakse. Enne Olen loomaarst, elan Räpi- tuid lugeda ja kududa ja kui Setomaa valla moodustamist na vallas Männisalu külas, lapselaps tuleb külla, meel­ töötasin 6 aastat Värska Val- kasvatan lambaid. Mul on dib pisipiigaga tegeleda. Tiina Lepasaar kolm last, 2 täiskasvanut ja lavalitsuses maanõunikuna. Helle Palok tel 5629 3447 Ehitusspetsialist sügisel 1. klassi läinud tütar. tel 796 4647, 5745 0133 Tantsin Veriora naistant- [email protected] Vallasekretäri nõunik Minu tööülesannete hul- surühmas Triibu-Liine, olen Liina Oinak ka kuulub maakasutuse kor- Töötan Meremäe vallamajas käsitööühenduse Veriora Maret Utsal raldamine, omandireformi Meremäe teeninduspunktis: Tsunft liige, mind huvitavad Avahooldustöötaja läbiviimine, maamaksu teenindan Meremäe valla­ jooga ja idamaade kultuur. (Mikitamäe) Avahooldustöötaja arvestuse pidamine, aadres- majja pöörduvaid kliente tel 5629 3443 (Meremäe ja Luhamaa) siandmete korrastamine, (kõik avaldused ja rahvasti- Kaja Rõžikov tel 5342 0676 Aitan abivajajaid, käin ko- ehitusregistri dokumentide kuregistriga seonduvad toi­ mikitamae.noortekeskus@ Sotsiaaltööspetsialist dudes, abistan asjaajami­ menetlemine (ehitus- ja ka- mingud) ja volikogu. setomaa.ee Mikitamäe teenuspunktis Hilja Toomik ses erinevate asutuste sutusload ja muud EHR-ga Varem töötasin Meremäe val- juures, sõidu- ja saatjateenus seotud taotlused), nõustan lavalitsuses alates 2014. aas- Aprillis täitub 10 aastat sot- Katre Pinnär Avahooldustöötaja perearstile (Meremäe, Misso), elanikke valla teenindus- tast vallasekretärina vahel­ siaaltööspetsialisti ametiko- (Meremäe) Sotsiaaltööspetsialist eriarstile (Võru, Tartu, Põlva). punktis. duvalt, st olin mõned aastad hal. Minu poole võib pöördu- Meremäe ja Luhamaa tel 5692 9109 Olen hetkel kolme lapse ema. Olen positiivse ellusuh- lastega kodus. Lapsed het- da kõigis sotsiaalvaldkonna piirkonnas Tööl olles annan endast pari- tumisega, armastan korrekt- kel 5a, 8a, 10a, aprillis saavad küsimustes. ma. Tegelen tantsimise, laul- sust. Hobideks on aktiivne aasta vanemaks. Abikaasa Olen 4 lapse ema ja ühe Minu poole võib pöörduda Ulve Kala mise ja mingil määral spor- eluviis, lugemine (pidev ene- tegeleb põllumajandusega. väikese tüdruku vanaema. sotsiaalvaldkonna küsimus- diga. setäiendamine) ja käsitöö. Hobid: reisimine ja raamatud. Hobiks rahvatants. tes. Avahooldustöötaja (Värska) tel 5347 1743 tel 785 6635, 506 3225 tel 785 6651 tel 795 4346, 5660 0390 tel 785 6640, 508 6461 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] tel 5356 3207 Aprill 2018 Nr 3 (340) VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah 9 Päästeamet: kevadel Setomaa valla sulab jää päevapealt Põhjamaa elanikena ei Jää ei teki veekogule ühtlaselt piirdu meie teadmised ja ei sula ühtlaselt ning „peh- jääst kuubikutega memas“ kohas võib liigagi oo- kommunikatsioonijuht tamatult läbi vajuda. Jää muu- joogiklaasis. tub kiiremini nõrgaks rohke RIIVO MÖLTER veetaimestikuga aladel, mada- Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo likel, jääaluse vooluveega koh- Kittusõ Kelly om seto nõunik tades ning jääd läbivate pragu- de läheduses. Eestlase jaoks on tavaline, et Kevadise jääga on alati seo- talvel tekib järvedele ja käreda- tud riskid. Kui jäälemineku va- mate külmakraadidega ka jõge- jadus on tõesti suur, näiteks ka- juuriga nuur naane dele paks jääkiht. Meile ei ole lapüügiks, valitsevad ilmaolud võõrad ja mõistetamatud olud, ei räägi plaanile vastu, kaldalt kus sel perioodil saab mandrilt avanev pilt ei tekita kahtlusi Küüsse Kost tull mõtõh Imäiju saarele autoga sõita sõna ot- ning ka proovipuurimine an- KAUKSI ÜLLE Ateenast Verskahe elämä seses mõttes üle vee. Euroo- nab ettevõtmiseks kindlust, siis tulla’? pa teistes piirkondades elavate tuleb ikkagi arvestada riskidega Kelly, mi olõ sinnu rahvaste jaoks pole see sugugi ning võtta kaasa varustus, mil- nännü’ jo seto rõivih Mõtõh om olnu’ jo kuus aas- sama lihtsasti arusaadav. Mul le abil jääauku kukkudes ennast leelokonverendsil, olõt takka, inne latsõ sündümist. A oli kokkupuude vahetusüli- päästa. Enne veekogule mine- õpilasega Portugalist, kes tegi mist riputa kaela jäänaasklid ja jutukõsõ kirotanu’ aolehte elo pakk õgal puul mitmit tege- misi, õt hinnäst tundma oppi’. talvel iga nädal pilte Emajõest vile ning paki veekindlasse kotti Setomaa, a kost sa tulõt? Ma tiidse, õt ütel pääväl tulõ tuu ja pani neid üles sotsiaalmee- laetud telefon ja autovõti. Hea õigõ aig ja sis ma siiä’ tulõ. diasse, kus tema kaasmaalased mõte on kaasa võtta kilekotti Ma tulõ Tartost. Uma latsõiäh imestasid, et jõgi võib üldse jää- pandud kuivad vahetusriided. elli Valgjärve vallah, üteh arm- Kuvvamuudu pereh sinnu ga kattuda. Küsiti: „Kas see on Kui jääl viibides ilmnevad sah taloh, koh eläs mu vanaimä. avitas? tõesti võimalik!?“ ohumärgid – jää pragisemi- ne või vajumine, tuleb viivita- Mäntseh küläh omma’ su Jääga seotud tegevused on ol- Mu elokaaslasõ jaost om s´oo nud osa meie kultuurist, kuid matult keharaskus laiali jaga- seto juurõ’? tulõminõ kindlahe veid´o uut- siingi muutuvad ajaga arusaa- da ning lahkuda. Selleks heida mad ja harjumused. Tänapäe- kohe käpukile ja mine kiires- Mu seto juurõ’ omma’ Põrstõ malda’ ja väiga’ suur astminõ, a val jääle kalastamiseks suun- ti tuldud teed pidi tagasi. Kui küläh, Vinne poolõ pääl ja Mää- mi olli tuust inne ka’ jo kõnõl- duvatest inimestest enamikule aga jää pragisedes ette ei hoia- sovitsa küläh. nu’. Tä om muka’ mitmõl kõrral Setomaal k´aunu’. Tälle meelüs on see harrastus, stressimaan- ta ja juhtud läbi vajuma, tuleb Midä sa olõt opnu’ ja pildstäminõ ja siist tä löüd pal- dus ja vajalik puhkus, mida nad peatada sügavamale vette va- mujalt ei saa. Kahjuks riskitak- jumine. määne om su haridustii? l´o huvtavva, midä pildipääle haarta’, nii puid, puhmõ, tsir- se sellel eesmärgil sulavale Kukkumise ajal aja käed laia- jääle minnes mõnikord eluga. li ja kalluta ennast tahapoole. Ma opi Talina Ülikoolih andra- kõ, eläjit ku inemisi. Uisutamisega stressi maanda- Nii takistad enda üleni vee alla googikat vai täüskasunuhari- Mu vanõba’ ja vanavanõba’ vad inimesed ei pea aga uisu- vajumist. dust. Eloh olõ opnu’ eishindäst omma’ ts´uut kurva’, õt ma tamiseks enam veekogu jääle Mida rutem jääaugust väl- jäämist ja tõisiga’ ar- jäl’ kotost minema, vaid saavad enamas- ja saad, seda parem, sest kül- võstamist säänest- kavvõn­ Kittusõ Kelly: “Ma ti liuelda kõvale maale rajatud mas vees muutub inimene kii- muudu, määne kiä- dõhe ar’ liuväljadel. Usun, et iga lapse- resti teovõimetuks. Jääaugust ki’ om. tiidse, õt ütel pää- lää, a näil vanema meel on rahulikum, kui väljasaamisel on suureks abiks Ma olõ opnu’ ka’ väl tulõ tuu õigõ om hüä tema laps on harjunud uisuta- jäänaasklid. Jääle vinna ennast tsihikindlust, aoga’ miil, õt aig ja sis ma siiä’ mas käima turvalisel maapeal- sinnapoole, kust tulid. arvõstamist ja tõi- mullõ om sel platsil, kus jää sulamine elu- Jääle pääsenuna rulli ennast si inemisi julgus- tulõ.” sääne või- sid ei ohusta. või rooma jääaugust eemale. tamist. Tuu, õt ma malus ant. Jõgedel on jää praeguseks läi- Kaugemal võid püsti tõusta, et proomi kõigist tõisist höste Kuvvamuudu sa mõtlõt nud või nõnda õhuke, et sellele lahkuda jäält tuldud teed pidi mõtõlda’ ja tiiä, kohe ma taha minemine on kindlalt eluoht- kindlale maale ja võimalikult jouda’, toetas mu vahtsõt aa- nuuri tuvva’ inäbä seto lik. Järvede, kanalite ja tiikide- soojadesse oludesse. mõtit kommunikatsioonispet- kultuuri mano? gi jää sulab intensiivse päike- Kui märkad hädalist või va- sialistinä, vai tõisildõ üldeh, ma sevalguse ja plusskraadidega jad ise abi, siis tuleb esimesel pia mõistma organisatsioonõ ja Ma arva, õt kultuuri tunnõhta- tempokalt. Kevadilmadega on võimalusel helistada hädaabi inemisi vaihõl sidet pitä’, tiid- minõ ja tuu perrä vajadus om juhtunud, et hommikul piisa- numbril 112. Kui lähed jääst misi jaka’. õgaütel sügävält uma sisemäne asi, tuu mano tii juhataminõ om valt tugevaks hinnatud jääst läbi vajunud hädalist ise aita- Mäntsit töid sa olõt rassõ. Sa saat õnnõ eis’ uma õi- vajub päeval kalamees läbi – ma, siis tuleb ligineda juba käi- jääolud võivad muutuda tun- dud rada pidi ning ulatada tal- s´ooni aoni tennü’? gõspidämisõh ellä’ ja luuta’, õt su hindä tegemisõ’ pandva’ ka’ didega. Kuigi jalgsi liikumiseks le nöör, lauajupp, oks, jope või peetakse turvaliseks 10 senti- muu abivahend. Jääaugu serva- Ma olõ olnu’ mitmõh aamõ- tõisi tuust huulma. meetri paksust jääkatet, siis ei le abikätt andma minnes võite tih. Näütüses olõ olnu’ poodi- Ma olõ perimüskultuuri tee- pruugi see reegel kevadel enam vette sattuda koos ja siis on juhataja, pikkä aigu IT-firmah madõl nuuriga’ perüs pall´o kõ- kehtida. Jääle koguneb sulave- ohus ühe asemel hoopis kahe projektijuht, inglise-eesti tõlk, nõlnu’ ja tuu kõik nakas pääle si, mis lisab koormust ning soo- inimese elu. oppaja avitaja täüskasunuilõ ja küüsümisõst „Kas sa tiiät, koh jenev vesi sulatab jääd altpoolt. Turvalist kevadet! tõistsaga- omma’ su juurõ’?“. matsi va- Kittusõ Kelly: Ku tiiä-äi, sis otsi’ jaduisiga’ üles ja kae’, kas kõ- latsilõ. Ma “Kõgõ inäbä tahasi’ nõtas. Ma eis’ nak- pia täht- olla’ vanaimä man si umma sugupuud Külaeluteemalised säs üldä’ maal ja kullõlda’ jo latsõna uurma ja ka’ tuud, aigupiteh om huvi mõttetalgud õt ma olõ timä jutta.” kõikaig suurõbast tiatri­dõh lännü’. Kutsume kaasa mõtlema ja rääkima erineväl moodul tegev olnu’ külaeluteemadel. 15 aastakka: näütlejä, lavasta- Mäntse’ omma’ su tüü- ülesandõ’, õt mäntsidõ ja, organisiirjä ja iistvidäjä. 16. märtsil toimus Värska Kultuurikeskuses Setomaa Liidu ja küüsümüisi ja palvidõga’ su Setomaa Vallavalitsuse initsiatiivil külaelu arendamise teema- Kas sul om viil mäntsitki’ poolõ tuldas? line ümarlaud. meeleperätsit tegemisi? Arutelu keskseks teemaks oli, kuidas luua haldusreformijärg- Mu tüü om valla aolehe väl- ses Setomaa vallas teadlik ja mõjus koostöö külavanematega. Mullõ meelüs k´avvu’ üteh uma läandminõ, õgasagamatsõ’ Esimesel kokkusaamisel kaardistati hetkeolukord külades ning tütrekesega’ müüdä mõtsu ja tiidäandmisõ’, sotsiaalmeedia arutleti sobiva koostöömudeli teemadel. hainamaid. Kõgõ inäbä taha- haldaminõ, sisemädse ja vällä- Milline oleks see piirkond või kogukond, kelle eestkõnelejaks si’ olla’ vanaimä man maal ja poolõ kommunikatsiooni kõr- külavanem valitakse? Selleks, et sobiv koostöömudel leida, va- kullõlda’ timä jutta.Hüä meele- raldaminõ, üritüisi kõrralda- jame aga avatud arutelu. ga’ tii süvvä’, küdsä midägi’ ja misõ avitaminõ. Ma tii hindäst Järgmistele aruteludele on oodatud külaelanikud, kes soovi- keedä sahvti, panõ kurkõ pur- vad eelpool nimetatud teemadel kaasa rääkida, ning külades kõik, õt valla inemisi, asutuisi juba tegutsevad külavanemad. ki jne. umavaihõlinõ suhtlõminõ olõs Mõttetalgud toimuvad teenuskeskustes ja Värska Kultuurima- Meelüs ka’ lukõ’, näpotüüd järest parep ja kõik, mia om ine- jas alljärgnevalt: tetä’ ja oppi’ vahtsit asju. Ku misi jaost tähtsä, tuu saasi’ kõi- aigu üle jääs, sis mängi kitar- gilõ tiidä’ antus. ■■ 10. aprill kell 17.30 Mikitamäe vallamajas, ri ja trummõ. Uma tõõsõpoo- ■■ 11. aprill kell 17.30 Värska Kultuurikeskuses, lõga’ k´aumi kinoh, tiatrih, kü- Kõik võiva’ mullõ kirota’ kelly. ■■ 17. aprill kell 17.30 Meremäe vallamajas. läh sõbrol ja sugulaisil, mängi [email protected] vai helstä’ Lauritsa Mauri pilt. piljardit. 522 0661. Kittusõ Kelly. 10 VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah Aprill 2018 Nr 3 (340) Meremäel oll kontsertaktus „Esämaa ja imäkiil“ 14. märdsil tähistedi Meremäel pidoligult kontsertaktusõga’ imäkeelepäivä. LAHE ANNI Raamadukogohoitja

Ilosidõ teemalõ kõlbligõ lau- laga’ ja luulõrituga’ astõ’ saali- tävve rahva ette Meremäe-Obi- nitsa naiskoor MONK Helmi Valduri iistvidämisõl, duett MAHE vai Aino-Maria ja Hele ja Meremäe latsiaia mudilasõ’. Verrevi Hele säet luulõkava esi- ti’ Meremäe pensionäre selt- singu liikmõ’. Ilosat ja meelelist küläkosti nii sõnah ku lauluh paki’ Vaht- sõliina Muusigakoolih opva’ kodokandi noorõ’ Kõomäe Kai- rit ja Turba Elisabet. Väiga’ hingelidsõ „Ukuaru valsi“ esiti’ Karro Kärt ukulelel ja Kõomäe Kärol üteh uma op- paja Viivikaga’ karmoškat män- geh. Oll miiliülendäv päiv. Suur teno kõigilõ esinejilõ! Suur teno kodokandi hüäle publikulõ iih­ otsah mi kooliperrega’! Emadepäeva kontsertaktus Meremäel. Helle Paloki pilt.

Traktorite, liikurmasinate ja nende haagiste tehnoülevaatuse graafik Aeg Kell Koht (info Reino Mokrik 5065113) Leelokoori 09. aprill 09.00 Sän & Män Helmine 10.00 Antsla töökoda ja Kollino 11.30 Kraavi töökoda laulja Brittany 12.00 Vaabina töökoda Tuule edukas 10. aprill 09.00 Osula Oss töökoda 10.00 Sulbi töökoda teadustöö 12.00 Linnamäe KARIN TUUL 12. aprill 09.00 Kurenurme MTÜ Leelokoor Helmine 11.00 Kuldre Vallavalitsuse parkla 13. aprill 09.00 Otsa töökoda Leelokoori Helmine laulja 10.30 Lasva töökoda ja Räpina ÜG 12. klassi õpila- 12.00 Kääpa töökoda ne Brittany Tuul pääses oma 16. aprill 09.00 Mõniste töökoda uurimistööga “Minu vanaema 10.30 Saru ait-kuivati Minna Hainsoo, Seto kultuuri 12.00 Tursa+Karisöödi hoidja ja edendaja” Eesti Tea- 17. aprill 09.00 Haabsaare töökoda dusagentuuri õpilaste teadus- 11.00 Tsooru töökoda tööde riikliku konkursi teise vooru. 12.30 Sänna keskus ja Hurda küla Tema töö tuleb esitlusele õpi- 19. aprill 09.00 Uusvada laste teadusfestivalil, mis toi- 10.00 Meremäe töökoda mub 12.–13. aprillini Tartus 12.00 Kapera Eesti Rahva Muuseumis. 20. aprill 09.00 Härma ja Hilana küla 10.30 Obinitsa töökoda Natura 12.00 Vana-Vahtseliina töökoda 23. aprill 09.00 Vastseliina teejaoskond Auhind Keskkonnakäpp. metsa­toetuse 09.40 Nopri farm taotlemine 11,20 Misso töökoda 12.30 Ruusmäe töökoda Keskkonnaministeerium kutsub 2018. aastal saab Natura 24. aprill 09.00 Vastseliina töökoda metsatoetust taotleda 11.00 Luhamaa kaupluse parkla konkursile keskkonnakäppa 4.-23. aprillini. 12.00 Illi talufarm ERKI SOK 26. aprill 09.00 Tsooru töökoda püüdma Võrumaa Metsaühistu 11.30 Kõrgepalu töökoda 12.30 Varstu töökoda Keskkonnaministeerium maks ning mis muudavad meie ralikkust edendavad uuringud, Taotluse saab esitada 2018. 27. aprill 09.00 Järvere bussipeatus kutsub kõiki ümbrust paremaks. vaatlused, leiutised, kampaa- aastal e-PRIA portaalis. Taot- 10.00 Nursi masinaühistu haridusasutusi ja Oodatud on projektid, mis on niad, koostöö lastevanemate luse esitamiseks on vaja toi- 12.00 Pärlijõe kauplus keskkonnahariduse uudsed, ressursisäästlikud ning ja ettevõtetega jms. mivat ID-kaarti või mobiil- avaldavad head mõju keskkon- Kandidaate saab esitada 29. 30. aprill 09.00 Antsla teejaoskond organisatsioone osalema ID-d. Taotlusi saab esitada ka nale ja kasvatavad osalejate aprilli südaööni konkursi ko- Võrumaa Metsaühistu kon- 10.00 Kagumerk Keskkonnakäpa konkursil. keskkonnateadlikkust. dulehel asuva ankeedi kaudu toris Võrumaa Metsaühistu, 10.30 Antsla töökoda Kandideerida saab 2.-29. (www.keskkonnakäpp.ee/an- Pikk tn 4, Võru linn II korrus. 11.30 Uue-Antsla töökoda aprillini. Kõik kandidaadid Konkursil viis keet). 12.30 Urvaste kooli parkla jõuavad ka žürii lauale, kandideerimise rühma Keskkonnakäpa veebilehelt Kontor on avatud 4.-6.04, 9.- 03. mai 09.00 Navi töökoda kust valitakse laureaadid. leiab lisainfot ka kandideeri- 13.04, 16.-20.04 ja 23.04 kell 09.30 Raiste töökoda Lisaks žüriile saavad kõik Kokku on konkursil viis kan- mistingimuste kohta. Esita oma 9.00-16.00. dideerimise rühma: lasteaed, kandidatuur või soovita meile 10.00 Parksepa inimesed valida oma 10.30 Väimela töökoda õpilasrühm/klass, õpetaja, kool tublisid tegijaid oma kogukon- Teid abistavad metsaühistu lemmiku 7.-20. maini ning keskkonnaharidust pak- nast! 11.30 Tsolgo töökoda konsulendid: kestval rahvahääletusel. kuv organisatsioon. 2014. aastast korraldata- Aarne Volkov (E,T,N,R) 04. mai 09.00 Haanja töökoda Kandideerida saab kategoo- vat konkurssi viis esimesel ka- tel 529 9841 10.30 Ruusmäe töökoda KAIRI TOIGER riates Tubli tegutseja, Tark tar- hel aastal läbi Keskkonnaamet [email protected] 11.30 Luutsniku parkla Keskkonnaministeerium bija, Õnnelik õpe, Kogukonna ning seda Euroopa sotsiaalfon- Aavo Saks (K) 12.00 Viitina töökoda kaasamine ja Innukas innovaa- di programmi „Keskkonnahari- tel 518 5587 07. mai 09.00 Krabi töökoda Keskkonnakäpa konkurss on tor. duse arendamine” toel. 2016. [email protected] 10.00 Pähni RMK keskkonnasõbraliku haridus- Viimane on eriauhind, mis aastast korraldab konkurssi 10.30 Vana-Roosa tegevuse tunnustamiseks al- antakse tegevuste eest, mille Keskkonnaministeerium. Metsaühistusse tulles pa- gatatud konkurss. käigus on leitud uudseid/leid- Nelja aastaga on konkursile 12.00 Rimmi lun võtke kindlasti kaasa oma Konkursile sobivad esitami- likke lahendusi keskkonnatee- esitatud keskmiselt 115 pro- ID-kaart ja selle PIN-koodid 08. mai 09.00 Puiga töökoda seks kõik algatused, mis aitavad made käsitlemisel, olgu selleks jekti aastas ning kokku on välja või mobiil-ID, sest muidu ei 10.00 Haanja töökoda kujundada inimesi keskkonna- põiming erinevate ainevald- antud 103 tunnustust ehk kesk- saa konsulendid teid taotluse 11.00 Rõuge töökoda sõbralikumaks ja -teadliku- kondade vahel, keskkonnasõb- konnakäppa. esitamisel aidata! Aprill 2018 Nr 3 (340) VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah 11 Setomaa vald sai 40. Peipsi talimängudel kolmanda koha 40. Peipsi talimängud toimusid laupäeval, 10. märtsil Peipsiääre vallas Palal. Talimängudel võtsid omavahel mõõtu järgmised haldusreformi käigus moodustunud Peipsi järve äärsed vallad: Setomaa, Räpina, Mustvee, Tartu ja korraldajana Peipsiääre vald. Võisteldi järgmistel aladel: kalapüük, suusatamine, rahvastepall, tõukekelgutamine, reesõit+vedu, viissuusak, indiaca, male, kabe, juhtkonnavõistlus, sõudeergomeetri võistlus ning mälumäng. Värska Gümnaasium. Mauri Lauritsa pilt. KARIN VILJUS Värska Gümnaasiumi Setomaa Vallavalitsuse haridus- ja õpilased naudivad säravamat kultuuriosakonna juhataja koolimaja Setomaa valla võistkond võist- Ka Värska Gümnaasium rõõmustab ja särab uues kuues. Kooli I ja les kõigil aladel, saavutades II korruse koridorides, fuajees ning trepikojas teostati seinte ja la- alavõidu reesõidu+vedu võist- gede värvimistöid. Vanad laevalgustid asendati uutega. lusel ning üldarvestuses teise koha nii suusatamises kui ka indiacas. Peipsi talimängud. Erika Joonase pilt. Tehnilise Järelvalve Spordipäeva kokkuvõttes saavutati 71 punktiga III koht, Karel-Sander Kljuzin, Reet Oper, Egert Naruson, Ivar Vaht- jaid! 88 punktiga kuulus II koht Rä- Jõesalu, Ekaterina Smorodi- ramäe, Piret Kase, Tõnis Kase, Järgmised, 41. Peipsi tali- Amet: Elektrist pina valla võistkonnale ja I koht na, Rein Zaitsev, Tiina Tillo, Einar Raudkepp, Ivi Alve, Ur- mängud korraldab uuel talvel 102 punktiga Peipsiääre valla Rein Toomas, Meelis Anipai, mas Jõgeva, Peep Narusberg, Mustvee vald, kuid käesoleva põhjustatud võistkonnale. Siim Raidla, Timo Raidla, Laur Külli Piir, Silvi Aruots, Erika aasta suvel toimuvad 45. Peip- Setomaa valla võistkonda Laanetu, Egert Post, Karl-Ras- Joonas ja Tarmo Kõiv. si suvemängud just Setomaal. õnnetuste arv on kuulusid Timo Kudre, Kers- mus Suvi, Romet Viljus, Anni- Tänan südamest kõiki Seto- Kohtumiseni järgmistel män- vähenenud ti Savimägi, Mari Linnus, ka Rõžikov, Remi Oper, Rene maa valla võistkonnas võistle- gudel! 2017. aastal toimus riohutusnõuete eiramine töö- Setomaa lapsed Piiriveere Liider 41 elektriga seotud tegemisel. õnnetusjuhtumit, milles Piirkonniti toimus õnnetusi hindasid XIV Nukitsa kuulutab välja hukkus 1 inimene, kõige enam Põhja-Eestis. Kui varasemalt oli selles piirkonnas konkursil kirjanikke ja projektitaotluste tõsisemaid vigastusi sai 3 toimunud õnnetuste osakaal ca ja kergemaid vigastusi 39 50% kõikidest õnnetustest, siis inimest. paaril viimasel aastal on see ol- kunstnikke vastuvõtu nud juba 70% ning enamus Põh- Võrreldes 2016. aastaga on vä- ja-Eesti õnnetustest leiab aset Nukitsa konkurss on Eesti peri „Tõde või tegu“. MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste henenud nii õnnetuste kogu- Harjumaal. Lastekirjanduse Keskuse XIV Nukitsa konkursi võit- vastuvõtu. arv (13 õnnetust vähem) kui ka Elektriõnnetuste vältimiseks korraldatav lugejaküsitlus, jad tehakse teatavaks 7. ap- Taotlusvoor on avatud 09.-23. aprill 2018. traagiliste tagajärgedega õnne- järgi ohutusnõudeid: kus kahe viimase aasta rillil lastekirjanduse keskuses toimuval auhinnapeol. Lisaks Toetust saab taotleda meetmetest: tuste arv (3 hukkunut ja 5 tõ- • Elektriseadmeid tohib ka- lastekirjanduse saaki sisemalt viga saanut vähem). sutada üksnes kasutusjuhen- laureaatidele kutsutakse peo- hindavad lapsed üle Eesti. ■ Meede 1 - Elukeskkonna arendamine Positiivsena saab välja tuua dis ettenähtud viisil ja oludes; le 70 hääletuses osalenud last ■ väikelastega (kuni 3 eluaastat) • Nähtava rikkega elektri- EHA KÜTT üle Eesti, kes valiti välja loosi ■■ Meede 2 - Ettevõtluse arendamine toimunud õnnetuste olulise vä- seadmeid ei tohi kasutada ega Värska Raamatukogu juhataja teel. Sel aastal naeratas loo- ■■ Meede 3 - Ühistegevuse ja koostöö arendamine henemise – 2016. aastal leidis jätta laste käeulatusse; siõnn ka meie lastele: Karoli aset 11 ja 2017. aastal 5 sellist • Maja või korteri elektrisüs- Laste hinnangu põhjal sel- Arund Värska Gümnaasiumist Toetust saavad taotleda Räpina, Setomaa, Rõuge ja Võru vallas õnnetust. teemi on soovitav paigalda- gitatakse välja populaarseim ja Marek Toomik Meremäe Koo- haldusreformile eelnenud piirides endise Meremäe, Misso, Miki- Õnnetused toimusid erine- da rikkevoolukaitselüliti, mis lastekirjanik ja lasteraamatu- list saavad osaleda sellel tähtsal tamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mit- vatel asjaoludel ja põhjustel, kaitseb elektrilöögi ja tulekah- kunstnik. Esmakordselt toimus kirjandussündmusel. tetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud oma- kuid läbivaks teguriks on ohu- ju eest; konkurss 1992. aastal. Nukitsa konkursi võit- valitsused. tusnõuete eiramine, hooletus • Kui elektriseadme ohutuse Tänavune võistlevate raama- jad – laste lemmikkirjanik ja ja mittekorras elektriseadmete osas tekib kahtlus, tuleb pöör- tute nimestik sisaldas 234 raa- -kunstnik – saavad auhinnaks Projektitaotlused tuleb esitada uues e-PRIA keskkonnas. kasutamine. duda elektriala spetsialisti poo- matut aastatest 2016–2017, pronksist Nukitsa kuju, tänu Õnnetused leidsid aset näi- le, mitte hakata seadet ise pa- sealhulgas võistles 136 eesti Kultuurkapitalile kuulub kol- Projektitaotluste hindamise tähtaeg hiljemalt (tegevusgru- teks elektri- ja remonditööde randama; kirjanikku ja 108 illustraatorit. mele edukamale kirjanikule ja pis): 06. juuli 2018 tegemisel, katkiste juhtmete • Elektritöid võivad teha vas- Hääletamine kestis aasta algu- kunstnikule ka rahaline pree- või pistikupesade tõttu, mit- tava ettevalmistuse ja pädevu- sest 20. veebruarini. mia. Nukitsa konkursi peaau- Infopäevad ja koolitused taotlejatele toimusid: tekorras või oludele sobimatu- sega spetsialistid; Setomaalt avaldasid arva- hinna – Nukitsa pronkskuju – te elektriseadmete kasutamise • Lastega tuleb rääkida elekt- must 40 lugemishuvilist last. on võitnud kirjanikud Andrus 22. märts kell 10.00 projektikoolitus Obinitsa külakeskuses tõttu, välgulöögist. riga seotud ohtudest, sealhul- Värska laste käest sai kõige Kivirähk (kolmel korral), Hen- 27. märts kell 16.00 infopäev Räpina vallamajas Enamus elektriõnnetusi gas elektriliinide ja alajaama- rohkem hääli Heli Illipe-Soo- no Käo (kahel korral), Ilmar To- 28. märts kell 16.00 infopäev Obinitsa külakeskuses (78%) toimus olmeoludes ehk dega seotud ohtudest. Samuti taki raamat „Saada õps Kuu musk (kahel korral), Voldemar kodus või selle lähiümbruses, tuleb õpetada lapsi elektrisead- peale!“. Meremäe nooremate Miller, Edgar Valter, Ene-Maris Täpsem info ja nõustamise kontaktid: www.piiriveere.ee 22% juhtudest olid tööõnnetu- meid õigesti kasutama ning rik- laste lemmikud olid Tiia Selli Tali, Ira Lember, Janno Põldma, sed. Ka tööõnnetusi oli möödu- kega seadmeid ära tundma; „Pelle parim päev“, Helle Laasi Kristiina Kass ning kunstnikud nud aastal vähem kui 2016. aas- • Tööõnnetuste vältimiseks „Kodud“, Aime Paeveeri „Põr- Heiki Ernits (kuuel korral), Ed- tal (2017 – 9 õnnetust ja 2016 tuleb kõigil osapooltel kinni pi- sapere lood“, vanematele las- gar Valter (kahel korral), Piret – 2 õnnetust). Tööõnnetuste dada kehtestatud ohutusnõue- tele meeldisid Mika Keräneni Niinepuu, Ulvi Kuusk, Tarmo peamiseks põhjuseks oli elekt- test ja -reeglitest. „Fantoomrattur“ ja Kristi Pii- Tali, Karel Korp ja Anni Mäger. 12 VALLA UUDISED Vahtsõt Vallah Aprill 2018 Nr 3 (340) Palakõsõ’ Obinitsa raamadukogo kroonikast Sillaotsa Liidi mälestüses 1982 vamisi om erinevvi, mõnõ’ lää- tööldä’. Vannu inemisi opti- vä’ vahtsõga’ üteh, pall´o’ ikva’ mismi tulõ imehtellä’. Uma Koolih om puudu oppajist. Ma takah vannu hüvvi aigu. hüä tujo ja leeloga’ nä unõh- oppa kohakaaslusõ alosõl ees- 24. veebruaril tõmmati kon- tasõ’ õgapääväelo ja sälähalu. ti kiilt. Ma tüütä pall´o oppõ- tori aiah üles sinimustvalgõ kirändüsega’. Tunni vii hulga lipp. 1994 kirändüst. Om virk lugõmis­ Setomaad avastasõ’ Soomõ aastak. folkloristi’. Obinitsah kuulutõdi ütes pää- 24. oktoobril saa raamaduko- Raamadukogoh ma nõsta Le- väs vällä Seto Kunigriik. Rah- go kavvaoodõt telefoni. nini teosõ’ ja partei aoluu ar’ vast oll pall´o. edimätselt riiulilt taadõpoolõ. Ma ähvärdi jo ammu’ pen- 1983 sionilõ jäiä’. Kõikaig üts üritus 1991-1993 tõõsõ peräh. Tahasi aigu maa- Aasta oll jäl’ väiga’ kodoluu- ha võtta’. Kodoluulisi materjalõ maigulinõ. Leelotaja’ omma’ Raamadukogo tuvvas Võro kul- om pall´o kogonõnu’, vaia olõs virga’ proovih k´auma. Aastaga tuuriosakonna alluvusõst ar’ lavva taadõ istu’ ja nuid kõr- joosul tull viiel kõrral esinedä’. Meremäe valla alluvuistõ. Krii- rasta’, õt tulõviguh nuist kas- 11. märdsil käve sovhoo- siaastak. Puudu om kõgõst. Ine- su olõs. sih külälisõs varumisminister misilõ anti talonnõ, minkõ iist Mi sai 1. juunis vahtsõ juhata- Viktor Rajevski. Pallõldi leelo- sai suhkrit, riisi, jauhõ, kaptit, ja Koemetsa Tiinaga’ suurõ tüü grupp jäl’ kokko kutsu’. tikka, leibä. Oll rahareform. ar’ tetä’, raamadukogo sai kolit 23. juulil kävemi esinemäh Presidendis sai Lennart Meri. lastõaia majja. Verskah III Seto Leelopääväl. Obinitsa kanti avastasõ’ folk­ Paistus, õt vana’ viie’ omma’ loristi’ nii Eestist ku Soomõst. 1995 jäl’ avvu sisse lännü’. Petsere piir om kinni, pall´o’ Küläkogoh, koh lugõja’ setokõsõ’ lahutõdi Eestimaast. Sillaotsa Liidi iistvidämisõl omma’ vana’, om üritüisi kõr- Oll sovhoosi lakjasaatminõ. alost­ tüüd Obinitsa muusiumi- raldaminõ rassõ ja tulõ vällä Pall´o’ inemisõ’ omma’ ilma tarõ. märki’ vormõ, õt raamadukogo autoriteet püsüsi’. Noorõ’ spet- sialisti’ jäävä’ liinu, sääl elomu- gavusõ’ suurõba’, tüü kergep. Mul sai puulsada elet, õnnit- lõti, tuudi lilli, sai 50 ruublit preemiat ja tüüveterani medali. 1986

Aasta naas pääle üllätüsega’. Ma sai tuusigu vällämaareisilõ Jugoslaaviahe. Ma sai joudu ko- dotsõs savtsõmisõs säält läm- mält kividselt Aadria mere ran- naveerelt. Iih jo sais leelopäiv. 2. augusti hummok oll undsõ- nõ. Koori’ naksi’ korjuma, kirja panti 19 koori. Obinitsa matu- sõaiah avati kivi Hilana Taar- kalõ. Tagasi kooli mano tulti ütitselt rongk´augih. Rahvast kõikaig tull mano. Mäekaldõl avati seto naase kivine kujo. Spordiplatsi pääl, väiko lava pääl esini’ koori’. Plats oll rah- vast täüs, arvada’ kohki 2,5 tu- hat, Obinitsa aoluuh eiseräli- nõ asi. Kavvaaignõ mõtõh panda’ sada seto rahvalaulikut mäe- kaldõlõ leelotamma, tuu sai tettüs. 1987

Poliitilistõ ello tulõva’ vahtsõ’ 1956 Mi anna vällä inne kinno dukogo oll innidse poodi roo- mõistõ’: perestroika ja glas- sov­hoosi valguslehte. Piin tüü. mõh. Abarust oll pall´o! nost. Paprõtüüd jääs veidebäst. 1. augustist suunati Obinitsa Tekst ja karikatuuri’ oll vaia fil- Mi sõidi oktoobrikuuh grupi Olõ-õi inäp vaia esitä’ kvarta- raamadukokko tüühü Talina mi jaost kirota’. Pääle kinno oll lugõjidõga’ Mihhailovskojehe. li tüüplaanõ ja aruandit, avitas kultuurharidusõ kooli lõpõta- tandsuõdak, mia sagõhõhe oll aasta umast. nu’ Kera Liidi (Sillaots). hummoguni’. Üteh kinotüütä- 1972 Hulga inemisi tull kodoluu- Raamadukogo oll Kõlli ma- jidõga’ kävemi ekskursioonil pääväle, minkõ mi kõrraldi üteh jah. Innidse poodi tarõ oll külm. Moskvah. Juunih oll eesti rahvaluulõko- Hõrna Aarega’. Külälisi oll Tali- Külänõukogo esimiis Õllõmõt- gojidõ välläsõit Setomaalõ. Nä nast, Tartost ja Petserest. sa Ekaterina organisiire raama- 1966 tei’ piatusõ ka’ Obinitsah. Eesti 25. oktoobril teimi’ Petsere dukogo kolimisõ külänõukogo Raadio lindist rahvalaulu, ko- Keskkoolih Seto Seldsi, minkõ tarrõ tõõsõ kõrra pääle, koh oll Keskustõ ehitedäs vahtsit hal oll ka’ Veljo Tormis. esimehes sai Hõrna Aare. kül’ lämmäp, a pall´o kitsap. maiu, a pall´odõh majapidämi- Raamadukogo sai kotusõst, Riiolit olõ-õs ja raamadu’ tull sih olõ-õi elektrit. Kultuuritüü kohe tuudi küllist kuurõ kokko 1988-1990 panda’ põrmanduhe hunkohe. oll unõssihe jäänü’, kooni’ tüü- lindstämisõ jaost. Lugõjit oll 241, lainamisi 5243. le suunati abielupaar Horni’, Ka’ filmiti. Saadi üle 600 lau- Üle Eestimaa puhkva’ kerge’ kiä’ olli’ aktiivsõ’ eistegevüsla- lu, pilliluu ja muu kombidõ ar’ vabadustuulõ’. Tunnustõdas 1960 sõ’. Näpotüü oll viil avvu seeh, märkmisõ. suveräänsust ja vardah om si- kõgõ inäbä kangidõ kudaminõ. Ekspeditsiooni juht oll Ing- nimustvalgõ lipp. Väigokõsõ’ kolhoosi’ panti rid Rüütli. Rahvas mäletäs nuid, kiä’ kokko Obinitsa sovhoosis. Kü- 1968 Mõnikõrd ma tundsõ, õt tüü sai’ Vabadussõah surma, ava- länõukogo viiäs Meremäele. om jo ainuvaltsõja. A tüü olõ- tas monument Vastseliinah. Sov­hoosi tulõ tüüle pall´o nuu- Pikä võitlusõ tulõmusõna oll õi kaibamisõ jaost, om murdmi- Kogonõdas mälestämmä ilma ri spetsialiste. Inemisi piirkun- vahtsidõ raamadukogotarri sõ jaost! süüldä’ Siberähe saadõtuisi. nah om hulga – 1300. vastavõtminõ märdsih. Raama- Rahvas om püsümäldä’. Ar- Aprill 2018 Nr 3 (340) 13 Obinitsa muusiumih imä kiil ja miil 1801 sündü Riia liinah kõnõlda’, arota’, märki’ umah suurõ hulga inõmisi man jul- vä meelehpidämisõ hindä pääle Petersoni Kristjan Jaak, imäkeeleh. ga-ai seto keeleh ummi mõttit ja üteh latsiaia ja pensionäre- kinkõ esä oll eestläne. Setomaal võisi’ ka’ seto kiil vällä üldä’, a väikoh seto tarõ- ga’ olti 15. märdsil kuuh külä- Eloaastit oll Jaagulõ ant olla’ imäkiil ja kõigi setokõi- kõsõh, kadonu’ hingiga’ üteh keskusõh. Pido aigu õks vaia si jaost seto kiil tähtsä kiil. A ollõh ja näide toetusõl julgasi’. laulta’, pilli mängi’ ja pidosüü- liisnalt veid´o, õnnõ 21. A säänestmuudu tä parhilla’ inäp Ja aoh edesi minneh võisi’ pruu- ke süvvä’ ja sünnüpäävälatsõst tuust huulmalda’ timmä olõ-õi. Om hüä, õt imäkeele- mi’ seto keeleh mõtõlda’ ja nuid ka’ kõnõlda’. Ja säänestmuudu tiidäs ja kindlahe manitas pääväl om luba hõigada’, üts- ummi mõttit sis ka’ kirja panda’. pido ollegi’. õgal aastagal 14. märdsil, kõik ku kõvva, õt mullõ meelüs Obinitsa muusiumi tarõl om Latsõkõsõ’ lauli’, loi’ luu- timä sünnüpääväl. uma kadonu’ imä kõnõld kiil ja uma hoitjahingekene – Sillaot- lõtuisi, täüskasunu’ tõi’ söö- S´ood päivä nimetedäs kodonõ miil. sa Liidi. Märdsikuu viiedäl kuu- gikraami, katõti pidolaud, is- imäkeelepääväst. Tark 14. märdsil oll Obinitsa muu- pääväl saanu’ tä 85. Meil om tuti kuuh ja kõnõldi Liidist ja siumih ka’ imäkeelepäiv vai Liidi õgapäävätselt meeleh, mi ilmaelost. Raamadukogo ju- miis, kiä mõistsõ 16 kiilt. seto keele tsõõriklaud. Kin- saa-ai muido tüühügi’ tulla’, hataja Lillmaa Tiina ja muusi­ Tä hinnas korgõlt uma kõl oll aigu ja huvvi, nuu’ tul- timä eläminõ om muusiumiga’ umist Sarvõ Õiõ loi’ nuid jutta, esä sünnümaad ja tundsõ, li’ kokko. nõnnapiteh kuuh. Tulõt tüühü, midä Liidi oll umalaol kirota- õt tuu kiil om tähtsä ja Kõik proomõ’ ts´uutki’ kõ- sis kõgõpäält moropääl teretät nu’, õt kuvvamuudu ja midä tä illos, tuuh saat ilosahe nõlda’ vai lukõ’ seto keeleh, Liidit ja sis muusiumitarõ hin- tekk, ku tä oll raamadukogoh üldä’ ummi mõttit nii kasvai sõnakõsõgi’. Julgõba’ gekeisi. tüüh, ja kuis sündü muusium. luulõrituga’ ku ka’ kirotõh loi’ kirja pantut kiilt raamadust Liidi oll käpe naane, tuupe- Õgal inõmisõl, õgal tegemi- ja arotõdi keele kirjapandmist, räst tä pall´o joudsõgi’. Tä viis- sõl ja olõmisõl om alostus ja ots. jutta, ja tä eis’ kirot pall´o õt kuvvamuudu tuud tetä’, kas se kõigilõ seletä’ ja opada’ ja Nuid mõlõbit om vaia tiidä’ ja luulõtuisi eesti keeleh. om õks vaia, kas kirja saa tuu kõ- teno toolõ, õt tä ka’ pand kirja, miilde tulõta’, õt edesi minnä’. nõlõmisõ helü panda’ vai saa- kuvvamuudu muusiumi alos­ Teno säntsidõlõ inõmisilõ, kiä’ SARVÕ ÕIÕ ai. Kiil om eloh ja jääs ello, ku tus pääle naas, sis no’ om meil tii-i õnnõ umma vaiaminevät Imäkeelepäiv Obinitsa muuseumitarõh. Turba Evelini pilt. Obinitsa muusiumi sehkendäjä timmä om vaia, ku kõnõldas, a hüä lukõ’, miilde tulõta’ innit- tüüd, a nä tegevä’ midägi’ inä- ku olõ-õi kõnõlõiji, sis jääse’ sit aigu ja ka’ meeleh pitä’, õt bät, tegevä’ midägi’ säänest, aolugu ja huvilisõ’ raamadu- esinemäh k´auja, laula üles- Ja nii sis õga aastaga, 1996. aas- paprõ pääle õnnõ kirätähe’. miaki’ siih linda-as eishindäst minkõ pääle olõ-õi kiäki’ näi- lugõja’. kirotaja, uma hõimu kuuhhoit- tagast pääle, üle Eestimaa ütel Mõttõpujakõnõ om, õt või- rüppü. le käskugi’ andnu’.Teno Lii- Liidi oll uma innidse kultuu- ja ja viil pall´o säänest, mia hoit pääväl inäbä mõtõldas, kirotõ- si’ õks õgal kuul hõigada’ kok- S´ool aastagal võtt Obinitsa dilõ om Obinitsah lauluimmi ri hoitja ja avvustaja, laulu- täämbäst ello kimmält üleväh das ja saias kokko, õt ütidselt ko keelepäävä, õt ka’ nuu’, kiä’ raamadukogo Liidi sünnüpää- kallõh, muusium, kodopaiga naisi kokkohõikaja ja näidega’ ja ka’ eloh. Imäkeelepäävä pidämine Setomaa koolõh 14. märts ku imäkeelepäiv om vahtsõ vabariigi aigu peris tähtsä pühä. Õgah koolih kõnõldas uma keele ilost ja tulõtõdas miilde uma keele hoitmisõ tähtsüst.

Lühko ülekaehusõ tekk REIMANNI NELE

Arvada’, õt säänest päivä om õks väega vaia, selle õt vähä loetas raamatit, õigõkiräga olõ-i sakõstõ kõik sukugi kõr- rah ja võõra keele sõnno tulõ kõrd-kõrralt õks rohkõmb mi õgapääväkiilde. Setomaa kolm kuuli tähisti’ taad päivä õgaüts veid´o um- mamuudu. Verska gümnaasiumih

Verska gümnaasiumih tet- ti ilosidõ sõnno võistlus 5.-12. klassi opilaisilõ ja koolitüütä- jilõ. Osavõtja piät löüdmä kolm kõla vai siso poolõst ilosat Halja Kunna näütemäng Meremäe Koolih. Järvelilli Maineri pildi’. sõnna ja mõistma ka ar’ sele- tä’, mille tä säändse’ sõna’ väl- kund. Vallamajah oll´ raamadu- tanu’, midä koolilatsil tull´ sõs lä valõ. Võistlus viil käü, pa- kogohoitja Lahe Anni iistvõt- lahenda’. ERM sõitsõ küllä Petseri koolilatsilõ remba’ saava’ avvuhinna’ ja misõl kinä kontsert suurilõ ja Tetti perrä Kuldvillaku saa­ 15. märtsil sõit´ Eesti dik Tuubeli Virve. tidõ töiest, nuidõ siäh ka Ees- sõna’ saadõtas kinkeraama- vähämbilõ. Koolitunnõh teie’ dõt ja otsiti eesti keelele kuul- Rahva Muuseumi ja ERMi Eesti keele päävä puhul ter- ti Vabariigi 100. sünnüpääväle du ’’Sada kaunist sõna’’ toim- oppaja’ Palmi Silvi ja Kambri- sust kuulutanu’ kirämehe Sõpru Seltsi esindüs küllä vitäs opilaisi ja küläliisi joba pühendet vaip „Torn“, minkõl kunnalõ. Imäkeelepääväl käve’ mäe Evi keelevõistluisi ja latsõ’ Kristjan Jaak Petersoni nime- Petseri Lingvistilidsõlõ mitmõndat aastat selgeh eesti nätä’ Pikä Hermanni tornih leh- Verska kooli parõmba’ Lummo pidi’ küsümüisile vastama ees- tähti perrä vahtsit sõnno. Mik- keeleh kooli direktor Baranova viv Eesti lipp. Kõik jutt käve ees- Jade (10. kl – luulõavvuhind) ti vai seto keeleh. 4. ja 5. klassi tämäe kooli hüä’ luulõlugõja’ Gümnaasiumilõ, õt Larissa. Opilasõ’ lugõva’ eesti ti keeleh. ja Jermotšenko Jaana (11. kl – latsõ’ käve’ latsiaiah umma se- (juhõndaja’ Jüriöö Evi ja Vello) joba säitsmendät vuuri keeleh luulõtuisi, laulva’ ja la- Petseri algkuul asutõdi 1913. uma keele olümpiaadi paremb) tokeelist näütemängu ’’Segä- loi’ Setomaalt perit luulõta- ütehkuuh eesti keele hendasõ’ mõistatuisi. Pääväka- aastal, muudõti keskkoo- Võro instituudi keelepääväl av- ne lugu’’ näütämäh. Koolilatsi- jidõ luulõt joba Verskah ’’Ees- päivä tähistä’. va pand õga aasta kokko koo- lis 1918. aastal ni oll´ kooni vuhindu vasta võtmah, näidega lõ tekk´ üte mehe näütemängu ti – 100’’ kontserdil ja tegevä’ li eesti keele ja kultuuri oppaja 2004/2005. oppõaastani ainuss läts üteh juhõndaja Hoidmetsa ’’Vaesõ mehe õnn’’ Vanahundi tuud ka umakultuuri pääväl 29. MADISSONI SIRJE Tammõ Vally. üldhariduslik keskkuul Vinne- Ilme. jutu perrä Riitsaarõ Evar. märdsil Miktämäel. ERM-i Sõpru Seldsi esindäjä S´oovoori oll´ ERMi teemas maal, koh kõiki tunnõ opati Setomaa koolõh avvustõdi te- rahvarõiva’. Naidõ kandmist eesti keeleh. 2005/2006. op- Meremäe koolih Miktämäe koolih nomeeleh ni eesti ku seto kiilt. S´oovoori olli’ ERMi dele- aigõ joosul tutvust´ Piiri Reet, põaastast pääle om kuul vinne Hüä õks, õt kõrdki kooliaasta- gatsioonih ka vahtsõnõ elo- kinkõl oll´ üteh ka mitu rahva- oppõkeelega, a eesti keele sü- Meremäe koolih vinnü imä- Miktämäe koolih olli’ oppa- ga seeh säänest päivä peetäs. tüüpreemia laureaat, vaiba- rõivakomplekti. Opilasõ’ sai’ väoppõga. Koolih opp üle 200 keelepäävä tähistämine kolmõ ja’ Sulaoja Eva ja Hainsoo Mai- A õgapääväeloh jääs päätäht- kunstnik ja akadeemik Ravva puust pupõlõ ka eis’ rahvarõivit latsõ. ERMi delegatsiooni sõitu päävä pääle, kassu saie’ tuust ni la ni Ene mõistatuisi, keele- ja säs õks umah keeleh umavaih- Anu, ERMi kuraator Piiri Reet kujonda’.Ravva Anul oll´ üteh Petserihe tugõsi Hasartmängu- latsõ’, oppaja’ ku ka küläkogo- kirändüsülesandit ette valmis- hõl kõnõlõminõ. ja muuseumipedagoog-metoo- valik ummist viimätside aas- massu Nõvvukogo. 14 Aprill 2018 Nr 3 (340) Setomaa 1917.–1918. aastaga mölluh Rahvidõ eloh om ao’, käske 1000 aastakka maad ni si rüüstämä, ni ku sääl kraam ku saias pikembält ello rahvast Piusa jiu ja Grami suu lõppi, sis minti talomiihi kal- säädä’, latsõ’ sünnüse’, vaihõl. Saksa, Leedu, Poola ja lalõ. Jalotõdi küllä, tallo, võeti kasusõ’, vana’ läävä’ Rootsi kuninga’ käve’ külh rah- hopõn vai hobõsõ’, ratta’, lüü- vast ja kraami kor´atõh ni külli di kraam, liha, rõiva’ rattilõ ni är’ liiva. Peetäs põldu, palotadõh Setomaa päält läbi, a minti minemä. Hüä ku pereh kasvatõdas karja, näide võim kinnähü-s siih. ja tütre’ putmalda jäie’. Pihkva ehtädäs maiu, ilotadas, Ilma muutus vai mõnõ va- või mõnõ tõõsõ suurõmba lii- kurvastadas. Eletäs nii, nõmba inemisõ meelest il- na turul parsõldõdi maaha vii- nigu muistõhavva eleti. maots tulle uma riigi ja rah- na, soola, lambiõli, niidi, nõklu, Niimuudu ku vannu juttõ va seest. Ku Vinne tsaaririigi a ka jo rikkamba rahva hõpõ, perrä mälehtädäs, üts soldati’ ja rahvas inäp taha-s kulla iist ni minti raudtiijaa- salli’ esäkest tsaari ni Nikolai ma, õt kodo poolõ sõita’. Sõi- raha mass niikavva, ku II-l Pihkvamaal 1917. aastagal duluba kas võeti püssä ni jouga tiitü om, nägo hõpõvalgõ krooni pääst võti’, sis naas´ või- vai sis vaeldõdi tuu vasta, mis pääl või olla’ külh tõõnõ, mu ni valtsõmisõ mano rühk- turu päält olle saadu. Pääle suu- a hõpõ om õks hõpõ. mä kõiksagamatsi miihi. Ajuti- rõ hulga soldatidõ olle’ liikmah nõ Valtsus, tüülisi ja soldatidõ sõapõgõniku’, liinarahvas, kiä HÕRNA AARE komitee, madrussidõ komitee süüki otsõh liiku ütest maanul- Seto Kongressi Vanõmbidõ Kogo – kõik tahtsõ’ olla’ tähtsämbä’. gast tõistõ. Üteh rahvaga naksi’ päävanõmb Üts eesti sõamiis om kirotanu liikma ka taudi’, täitõbi, hispaa- umast elost Pihkva liinah pääle nia haigus, mis kõik tuhandidõ Pääliin olle õks minevä aasta- tsaari maahavõtmist. Ohvitse- viisi rahva sinnäsamma raudtii saa alostusõh Pihkva, tulle külh rel võeti pagoni’ maaha, hüä ku pääle maaha murd´. Ni sääl saiõ raudruun, kiä seie puid ja jeie elo kätte jäteti, sõnna ni käskõ haigusõ külge jo liina- ja maa- vett ni minkõga noorõ’ seto inäp kullõlda-s, karauuli inäp rahvas, kiä ümbretsõõri elli. ts´ura’ sai’ sõita’ sellist Riiga vai mindä-s, Mis olle muu Putilovi tehasõhe tüühü Peter- kiäki midä- Setomaa olle nii- Vinnemaa pääl, bura. Kavvõmbahe ni rutõmba- gi inäp tetä’ olle ka Petsere lii- he ku näide vanaesä’ inne sõita’ taha-s. Eski kavva, ku vana’ nah, koh üteldi, õt saie’. Mõni jago sõitsõ är’ musta põrman- kirä’ mälehti’, olnu kinkõl püss, tuul mulla pääle Sibirähe, a rahvast dit tahe- Vinnemaa kunin- õigus. Petsereh sündü Setomaalõ õks kõrdapi- ta-s püh- kammand´ täitev- te mano, külä’ olli’ latsi ja rah- ki’. Käve üts gidõ maa. komitee, kiä võtsõ vast täüs. kuuholõk varandusõ hindä Sis tulli’ ao’, ku kõik elo ni tõõsõ takah, hõigati maaha ja kätte, veie kinni jõukamba’ ine- ilm läts tõõsõst, inemisi ni rah- elagu. Valiti õgasugumatsi ko- misõ’ vai kinkõ pääle kaibati. Ni vit hiideti siiä’ ja sinnä’. Mehe’ miteesit, mis jaiõ’ viil tuud va- ku inemisõ’ olle’ är’ viidü’, tul- viidi väeliinile, rahha olle, nigu randust, mis sõaväe ladudõhe ti ni viidi kõik, mis viiä’ andsõ, puuh olle lehti – nii nigu vana olle jäänü. Ülembä’ kaotõdi är’ korteridõst minemä. Edimädse Kor´do kunagi olle ütelnü – a ni ohvitsere naati valima sol- verevä valtsusõ aigu olle just tuu rahaga saa-s inäp midä- datidõ kuuholõkidõl. No vot, vinne rahvast rohkõmp röö- gi osta’. Valtsõjit jovva-s inäp tuu eesti soldat tõisiga valõ ka vit ni riisut. Liha, võid, rasvai- meeleh pitä’ ni massõ tuu õi- hinnäst laokomiteehe. Sis tulle nõ’, suul, sukri kattõ turu päält, gus ni võim, kinkõl püss säläh. tõõnõ komitee, kiä olle ka hin- leibä viil saiõ jaoperi. Sääne aig naas´ pääle 1917. näst valinu laovaltsõjist ni pes- Vahtsõt ello opati kuuholõ- aastagal – nii eesti, seto, vinne, si’ nä säält minemä. Nimä’ kors- kidõl, mis käve’ nii, õt üts kõ- läti ni viil väigä pall´osidõ rah- si’ sis suurõmba summa kokko nõlõja tõõsõ perrä karas´ üles vidõ maiõ pääl ja elodõh. ni pessi’ jälki tuu vahtsõ komi- ni midä kõvõmbahe rüüke, Setomaa olle niikavva, ku tee minemä. Selet´, õt niikav- tuud inäbä pesseti kässi kok- vana’ kirä’ mälehti’, olnu Vin- va jagõli’, ku laost midägi inäp ko. Kõik vana hõigati maaha: nemaa kuningidõ maa. Kiio- võtta’ olõ-s. kerk maaha, pagoni’ maaha, va, Pihkva, Novgorodi, Moskva Ku sõaväe ladudõst kraam koolih numbri’ maaha. Mil- valtsus ja vägi hoit´, kaits´, otsa saiõ, sis pööreti kauplui- le sääl kuuholõkidõl käüti? Õt rahvast kokko saia’, sis nõu- kogo jagi tuud, midä nä olle’ kokko vidänü’. Petsere oppaja’ Sõduri’ 1919 Irboska varõmitõh. Seto Instituudi kogo pilt. kutsti kõrd Pihkvahe, päiv otsa hõigõldi nigu laadal – kiä päävä ja võidu. A Petseremaa seto ja minemä üle põllu. Seto sõda aiõ ga. Petsere maakund olle kõr- lõpuni vasta pidi, tuulõ lõigati vinne miihi seeh läts lakja jutt, näid takah, a sis pööri’ tagasi ni rast olnu olõmah 7. juunist 1782 säälsamah kätte suur pala tsia- õt Setomaalõ tahetas säädä’ rööve’ ni palodi’ maaha Pank- kooni 12. detsembrini 1796, koh lihha. Külh olle tuust hüä miil, ka saksa mõisakõrd. Sakslai- javitsa mõisa. tä saiõ ka hindäle vapi. A Ees- ku inne kuiva leevä ni mõro tsäi si kraamikorjamist panni’ pal- Sakslasõ’ jätä-s asja niisa- timaa külge saiõ Setomaa Võro pääl olle eletü. l´ost kõkõ inäbä Lebedi, Truba malda: korssi’ kokko 500 miist maakunna kuuhsaisuh edimäd- Märtsikuuh naas´ kuulduma ja Mitkovitsa mehe’. Suurõmb ni tulli’ vastakäugilõ. Viis Se- sel Saksa aol. Saksamaa naas´ Petsere liinah ja Petseremaal, jago olle nii nigu tõõsõki är’ tul- to-Saksa sõah olnu miist saa- õka muudu Setomaad arvama õt sakslasõ’ tulõva’. Verevidõl nu üteh püssega väeliinilt, sõta di kätte ja lasti kõrraga maaha, Vinne mõost vällä. Ku 8.-12. võimumiihil tulle nigu tõõnõ nännü’ mehe’. Truba külä miis kraami võeti kättemassust Pi- aprillil Riiah kor´ati kokko Lii- olõk, kaeti ringi, soldati’ nak- Võso Vass´o, kiä olle saanu Vin- talovast, Peresnikast, Lebedist vi-Eesti ja Saarõmaa maapäi- si’ kõrratu kar´ana liinast mi- ne kroonuh pääle ülembäpaila, ni tõisist Petsere-Irboska tii- vä, kiä pidi pallõma nuid maid nemä, kiä talomehe käest võet säeti sõasuurõmbast. Lepüti viirsidõst küllist. Mõnõh paigah Saksa kõrra ala, sis olle sääl ka hobõsõga, pääl viläkoti’, kasu- kokko valvõkõrra’, panti paika panni’ sakslasõ’ mõnõ huunõ ka Petsere volimiis. Saksa mõo all ga’, länigu’. Kiä jäie viimätsest, maakullõja’, jaeti lakja püssä’ palama, sääl koh ka vasta las- olnu Maanõukogo saat´ 1918. tuu läts jalaga. ni padruni’. ti – Mitkovitsah olle kõrdapi- aastagal Riiast kirä Saksa riigi- 1918. aastaga keväjä märtsi- Märtsikuu keskpaigah tuu- te lahing. võimulõ palvõga jättä’ Petse- kuu alostusõh ütel varahitsõl digi sõna, õt 40 miist sakslai- Saksa komandant pandsõ remaa ja Latgallõ Saksa sõalisõ hummogul joudsõ’ saksa sol- si üteh küüdimiihiga tulõ Laura Pankjavitsa vallalõ pääle suu- kaitsõ ala. dati’ Petsere liina. Kõrraliku’ puult Kivitii poolõ säält tallast rõ massu, alostusõst 300 000 No 1918. aastaga novemb- voorivankri’, tugõva’ hobõsõ’, võet hainu ni kaaruga. Setomaa ruublit, vallavanõmb kõnõli ri alostusõh läts ka Saksamaal trammih olõk ja soldatidõ seeh seto-vinne miihi vägi sääd´ hin- tuu 200 000 ruublini. Kor´ati soldatidõ ja madrussidõ seeh kõrd ni sõnakullõminõ. Nimä’ näst reki pääle ni sõit´ sakslai- kokko ka tuu raha, a sakslaisilõ mässust, keisri lüüdi minemä panni’ piiri vabalõ riismisõlõ, a silõ vasta. Kolm riitäüt miihi anti kätte alostusõst seto muu- ni Saksa sõavägi nigu inne Vin- tuu asõmõl naksi’ võtma kraa- saa-s pidämä ni sõit´ saksolõ du õnnõ 150 000. Komandant negi uma naas´ säädmä hinnäst mi Saksa sõaväele, ni midä päiv nii lähkohe, õt nuu’ saiõ’ püs- mõtõl´ veid´o ni lubasi sis and- liinilt kodominekilõ. edesi, tuud järest inäbä. Saksa- sä’ paukma panda’. malda raha iist ehtädä’ Rooto- Saksa riigi päävolimiis Bal- maal olle ka tuudaigu jo kõgõst Surma saiõ Ilja Aleksandri, va ja Pelska koolimaja. Saksa timail August Winning sääd´ kitsas käeh, kiä tuu joudsõ vitä’ muu seto sõda võtt´ hinnäst sõduri’ ni ohvitser matõti Pet- kokkolepmisõ võimu ja maa süüki inemisilõ ja hobõsilõ Vin- Ugareva, Tserondõ man ketti. sere surnuaida, koh näide risti’ üleandmisõ kotsilõ Eesti Aju- nemaa veere pääle. Sõda pidi Ku sakslasõ’ näie’, õt näide vas- omma’ viil kukimuudu nätä’, a tisõlõ Valtsusõlõ. Sääl kirotõ- hinnäst kotusõ pääl är’ toitma. ta om 300-400 miist, sis nä nõs- viimätsil aastil om nuid maaha di, õt andas riigivõim üle „Eesti Tuust kraami võtmisõst võr- ti’ käe’ üles. A mehe’ olli’ nii är’ tougat ni lahut. Ku lutõri surnu- etnograafilidsõh piirkunnah“. su märtsikuuh Seto-Saksa sõda. süändünü’ vai läts kinkõlgi püss aialõ minnä’, sis jääse’ nä kur- Üts aasta Setomaal pöörä- Saksa soldati’ käve’ vallalõ, õt ütstõist saksa sõdurit ra kätt. hüse aol olle täüs saanu. Aasta 40-50-meheliste parkõna kü- ni üts ohvitser kässi ülesnõst- Saksa väe all säeti Petsere seeh olle nättü’ rohkõmba või- läst küllä ni korssi’ näide kõr- misõ pääle kaemalda lasti välä liin, Petsere vald, Lobotka vald, mõ ni valtsõjit ku inne aasta- ra perrä normõ – hobõsilõ kaa- pääl maaha. Küüdümiis saiõ ka Pankjavitsa vald ja jago Irbos- satuga. A s´oo olle viil alostus Sõduri’ 1919 Põlgino mõisa man. Seto Instituudi kogo pilt. ru ja haina, inemisilõ tsialihha surma. Ülejäänü’ sakslasõ’ saiõ’ ka valda ütte Võro maakunna- õnnõ. Aprill 2018 Nr 3 (340) 15 Sõir saa tunnusmärgi Euroopa Liiduh om sääne kommõ’, õt ku kiäki taht Retsept olla’ ummi asjuga tõisist üle vai olla’ erisagamanõ 1,7 kg sõira piäsi’ saama, vai taht mäntselegi as´alõ ku tiit s´oo perrä: 1 kg ko- veiga suurt mõotust hopiimä, 2 liitrit piimä, 10- saia’, sis om võimalik 70 g võidu, 1-2 munna, 1 tl vällä kaubõlda’ tootõlõ küümnit, 1-2 tl suula. vai as´alõ tunnistus ja märk. Om olõmah sääne vistõpühäl ja jaanipääväl, ku kimmäs märk, midä peeti kirmaskit. kutsutas Euroopa Liidu Pulmah pidi sõira olõma ja kalmu pääl hingemälehtämi- kaitstu geograafilidse sel.Sõirast tetti ka viil umakõr- tähise kvaliteedimärgis. da süüke pulmarahvalõ – sõira- peesütüst. Vot mis tuu asi om, LUIGASÕ INARA tuud inämb ma’ ei tiiä’. Ku kiäki Seto Kuningriigi kolmõkõrdnõ viil tiid, kirotagõ’ mullõ. sõirameistri Siberi seto’ mälehtivä’ närd- susõira, vanaaolist, tuu om tet- Sääne süsteem om Euroopa Lii- tü nii, õt sõir pandas vaotusõ ala duh luudo jo 1992. aastagal ja ja peräst pandas suul ümbre. A mi naabri’ lätläse’, kiä’ omma’ no’ om naatu tegemä ka tõist- meist kipõmba’, omma’ hindäle muudu, võiuga. jo mito märki saanu’, leedula- Täämbätsest pääväst olõ- sõ’ niisama. mõ kirotanu valmis sõira spet- Tuu märk and tunnistust tuu sifikaadi, mis tähendäs tuud, kotsilõ, õt toodõ’ olõ-i tavaline õt sõirast pidime tegemä väe- toodõ’, a om tettü tõistmuudu ga täpse kirotusõ: kuismuudu ku poodi uma. Umast kimmäst sõira tetäs otsast lõpuni; mää- kraamist ja uma kimmä moodu ne tuu sõir vällä näge, ku val- perrä, umah kimmäh paigah ja mis saa; määne om maik, värm tettü höste. ja kujo; kuismuudu sõira süvväs Mi olõ arvanu, õt SÕIR om Se- ja hoietas; kohkotsil om tettü tomaal külh sääne toodõ’, min- ja koh tetäs no’; mille om nii, kalõ võisi’ säänest kvaliteedi- õt sõira tetti õnnõ s´ooh kotu- märki pallõlda’. Sis ei tulõ’ suli’ sõh, a muialpuul Eestih taad es sõira perrä tegemä ja uma nime tetä’, ja viil pall´o muudki tull´ all müümä. Jääs meile õks sõi- kirotada’. rategemise au ja paistõ’. Kirotama ja arotama pidime Olõmõ tollõ nimel tennü hulga, tuuperäst ait´umma kõi- mito kuud tüüd. Asi lätt küll gilõ, kiä’ man olliva’. aigupite, a liigus tuu poolõ, õt Sõir. Luigasõ Inara pilt. Kiroda ka retsepti, kuismuu- om varsti maaeloministeeri­ nõ kogoni kats nimme: Seto sõir maa vai Lõuna-Eesti sõna’, sis du meil taa spetsifikaati läts. umih ülekaemisõst valmis. Sis ja Võro sõir.Tuuperäst, õt sõira- nii kokko lepemigi, õt tulõ kats Lasimõ tetä’ ütel torrõl noorõl piät ta saama jah-sõna ja sis tegemine om vanast aost tulnu nimme. mehel, kiä olõ-s kunagi sõi- Vahur Afanasjev. Karl Erik Piirimehe pilt. saadõ­tas sõira kotsilõ tettü ki- siiä’ mi maie pääle ja om tet- Rahvakultuuri arhiivih üldäs ra tennü, taa perrä sõira. Tull´ rätüü Euroopa Liidu Komisjo- tü õnnõ Setomaal ja Võromaal. sõira kotsilõ, õt sõira tetti ke- väega illos ja hüä. nilõ perräkaemisõs. Muialpuul olõ-i sõiratego nii väja ja suvõaol, ku lehmä’ pii- Kõigilõ hüvvä perrätegemist «Serafima ja Bogdan» Ku kõik höste lätt, sis om uuta’ kuulus olnu, tuuperäst üle Eesti mä andsõva’. Tetti kas sis rut- ja ku jovvamõ kvaliteedimärgi- sõirakõsõlõ tunnusmärki, midä taad märki tegemisel tarvitada’ tu süümises vai pikembäs aos ni, sis teeme sõirapraasniku ka tege raamadukogoh õnnõ mii’ uma sõira pääle saa- ei tohi’. Ja kuna mi löüdse, õt hoitmisõs. Sis sõira kuivatõdi. ja kutsumõ küläliisi ja sõpru ka mõ panda’. Nimest saa sõirakõ- sõira pääle sünnü-i Vana-Võro- Kimmähe pidi sõira olõma su- kul´atamma. pikki järekõrdu 14. märdsil kuulutõdi vällä vilah. kirändüse aastapreemia Suvõ’ oll´ kiränik küläh, mink võitja’. Timahava võit´ keskust kutsva’ inemise’ Kosti- proosa osa Vahur nas, ümbrust Kirepis – kaardi pääl om hoobis Mõtsakivi. Kes- Afanasjevi romaan kel vanausulisi ridakülä, ümb- „Serafima ja Bogdan“, retsõõri eesti talo’. Õks säälsit mis kõnõlõs Peipsiveere lugusit joud´ umajago romaa- staroveride saatusõst nigi. eelmidsel saandil. Loomulikult küüsütäs kohtu- S´oo romaan om joba misõdagudõl autorilt, õt kas om tunnustõt, inne ilmumist kõik nigu periselt. Vahur tunnistas, õt lugu­ nimelt võit´ minevaasta dõh ja päätegeläisih om eht- kiränikõ liidu kõrraldõt sät ja periselt sündünüt uma- romaanivõistlusõ. jago, a võibolla’ om nuu’ luu’ vai tegeläse’ hoobis muialt la- KAUKSI ÜLLE jast ilmast.Vallamaja palota- Toimõtaja minõ, minga raamat algas, om peris lugu. Midä kõrvalidsõmb Mille piäs olõma s´oo romaan tegeläne, tuud inämbä om tä huvitav setodõ jaost? elost ­ võet. «Serafima ja Bogdan» om Üts päätegeläne om vanausu- paks romaan Peipsiveere va- lisi sekkä elämä asunu nõuko- nausulisi elost nõukogodõ aol. godõ miilits, kiä om halv tege- Kimmä, rikkaligu hinnästtiid- läne.Tä kasutas umma võimu, Nedsäjä külä bänd. Kukõ Kermo pilt. vä kultuuri häötämine nõu- õt tappa’ kohalikkõ, kiä’ tälle kogodõ juhtõ ja sissetulõjidõ meelü-i, ni pett vällä vanausu- puult üteltpuult ja võimõtus lisi ikoonõ ni müü nuu’ kallilt Nedsäjä külä bänd sai puulfinaali vahtsõlõ prostambalõ elolaa- edesi välläpoolõ vanausulisi dilõ vasta panda’ tõõsõlt puult piirkunda. Riide, 23. märdsil sai Nedsäjä bänd telesaatõh Nedsäjä küläh om hulga lat- oll´ ülesastminõ Seto Kuning- pandva’ edesi hindänä olõmisõ Vahur ütles, õt timä rahvuslik „Rahvabänd“ edesi puulfinaali. Vaest olli’ lõunaeestläisi si: 35-st elänigust kogoni kol- riigih Luhamaal uma küläplat- proomilõ. saisukotus om selge – Eesti om helü’ ka toess. Imäkeelepääväl Võroh Stedingu majah mas osa. siga ja paraadil. Seosõh romaani ilmumi- eestläste maa, a võõra’ võiva’ olnu kaverikontserdil tunnustõdi näid kaveri iist loolõ Nedsäjä küläh omma’ Valgu Torõ, õt Setomaal om sänt- sõ, auhindamisõga om Vahuri tah ellä’ tingimusõl, õt ku vaia, Meel ja Toomas tennü’ mitmit sit hüvvi bände nigu Zetod, käest uuritu, õt midä tä s´oo raa- painutasõ’ nä uma’ kombõ’ põ- „Insener Garini hüperboloid“. aastit ka Lummo Kati laululaag- Tuhkwizza, Kiiora, Nedsäjä maduga mõtõl´ õigupite. Vahur lisrahva perrä, mitte vastapite. KAUKSI ÜLLE läpidodõlõ, pulmadõlõ ja sün- rit, miä om hüäl tasõmõl võima- Külä Bänd, kiä’ tegevä’ kohali- om vastanu, õt tahtsõ kirota’ Joba tuuperäst pidänü’ seto’ Toimõtaja nüpäivilõ esinenü’ minevaasta lus seto regilaulu ja karmoška­ gu seto elo mitmõkesitsembäs. suurt aoluulist ilokirändüslik- s´ood noorõ, alla 40-aastadsõ, festivalil Tallinn Music Week muusika mano joudmisõs nii Varahampa om „Rahvabän- ku romaani. a jo ilma nännü ja tunnustõt ki- Nedsaja Küla Bänd ehk Hundi ja aasta varahampa võitnu’ Pe- alostajalõ ku edesijoudnulõ. di“ saatõh võistlõmah käunu ja Peipsiveere valisi tä tuu- rämehe raamatut lugõma. Pää- Paul, Valgu Toomas ja Andrel- rimüsmuusika aidah kõrraldõt Külä om üles ehitänü küläma- võitnu Verska bänd Sinu Naine peräst, õt timä latsõpõlv läts legi om timä üts suguvõsa haro leri Iisak Sulev omma’ lisas kü- kapelle võistumängmise. ja ni tegotsõs joudsahe. Uhkõ aastal 2017. müüdä vanausulisi kandih su- peri Petserist. 16 Aprill 2018 Nr 3 (340)

Sünnüpäävä’ aprillih Endel Sokk 94 Sündmüse’ aprillih Peeter Haug 93 Nigu vanaaolinõ Nikolai Raalik 92 koolipapa Kuupäiv Kell Sündmüs Kotus Veirami Valentina – 93 22. märts Maria Vassiljeva 91 (Nikolai Repän 2.04 11.00 Viisakoordinaator Miktämäel Miktämäe vallamaja innine Sõsarõ laulja Maria Lahe 90 23.05.1928 – 9.03.2018) 3.04 8.15 Viisakoordinaator Verskah Verska vallamaja Sommeri Lauri – 45 3.04 14.00 Viisakoordinaator Meremäel Meremäe vallamaja Valentina Randala 89 „Mälestust Sa hella pälvid, 2. aprill 3.04 20.00 Kultuuriõtak Lahe kohvikuh. Verska Iginoorõ’, Verska Sanatooriumi kohvik Liinatsura’ laulumiis, kiränik Nikolai Liinamäe 89 pälvid sõnu häid.“ Niimuudu Ojar ja Einar. mälehtäs vanna oppajat Val- Zaitsevi Rein – 49 Voldemar Kruusamäe 88 gamaa Palupera kooli pereh. 6.04 21.00 Tandsoõtak Lahe kohvikuh. Ingmar Päid. Verska Sanatooriumi kohvik 3. aprill Maria Kõllamägi 87 Tuuh koolih opas timä latsi ni 7.04 15.00 II Soomõ-ugri külli foorum. Kultuuripääliin 2019 Seto Ateljee-Galerii Verska Gümnaasiumi direktor kavva, ku oll viil joudu ja silm finalistõ kultuuripääliina programmi tutvustusõ’. 86 Prozese Jaak – 53 Liidia Tammela selet kirätähti. Tüütämist 7.04 18.00 Seto lihavõõtõpühhi kodokontsert Ott Leplan- Toomemäe talo, Saabolda külä 4. aprill Iuliana Eggi 85 alost kodopaigah, Saatse koo- diga hõimutegeläne 7.04 23.00 Ukraina kunstnigu Mihail Fedorini ikooni­ Obinitsa kerik Alla Lemmik 84 lih, sis koolit hinnäst Tallinah Laane Anna – 73 ja Tartoh, oppaja aamõti sai näütüse „Kässiga kumpi pühäse” avaminõ 4. aprill Enn Pähklamäe 82 Tarto Pedogoogilidsõst Koo- 8.04 Seto lihavõõdõh Ilolanga leelonaane Nikolai Mehilane 82 list, ja alost vahtsõlt Obinit- 8.04 11.00 Lihavõõtõ kultuuriprogramm Seto Ateljee-Galerii sa koolih. Varsti kutsuti timä Verevmäe Aleksander – 59 Iriniya Egorova 81 8.04 12.00 Soomõ-Ugri Kultuuripääliin 2019 välläkuul- Seto Ateljee-Galerii 5. aprill Järvamaalõ 7-klassilitsõ Lau- taminõ. Pressikonverents. 80 pa kooli direktori aamõti pää- Siidisõsarõ pillimiis Oskar Kütisaar 8.04 13.00 Munaloomka Obinitsa Seto Seldsimaja moro le ja pelgä-äs minnä’ võõrahe Tamara Lumpre 80 pääl Visseli Triin – 40 kanti. A hing tõmmas tim- 7. aprill Maria Vassiljeva 79 mä rohkõmb Võromaa poole 8.04 16.00 II Soomõ-Ugri külli foorumi osalõjidõ jutata- Obinitsa Seto Seldsimajah vai Seto seto söögi tegijä, leelotaja, mistsõõr Ateljee-Galeriih Aino Hallop 78 ja mõnõ aastäka kaupa harisi märgotaja tä latsi Kuldreh, Varstuh, Va- 9.04 10.00 II Soomõ-Ugri külli foorum: ettekandidõ päiv Seto Ateljee-Galerii Küti Martin – 27 Vladimir Anufrienko 78 na-Kuustõh, katõh Tarto koo- 9.04 19.00 Kontsert „Maria Korepanova ja sõbra’” Seto Ateljee-Galerii 8. aprill Eugen Luha 78 lih. Opas latsi õigõtpite kiro- 10.04 20.00 Kultuuriõtak Lahe kohvikuh. Helmine, ansambel Verska Sanatooriumi kohvik Zetodõ trummõ mängjä tama, raamatit lugõma ja pilte Aare. Silvi Valle 78 Piho Mare – 74 joonistama. 13.04 21.00 Tandsoõtak Lahe kohvikuh. Ojar ja Einar. Verska Sanatooriumi kohvik 9. aprill Jaan Jaagu 77 Mullõ oll timä umakandi 14.04 13.00 Orienteerumisvõistlus „Peko kevväi” Obinitsa, Miku külä etnoloog miis, timä kodo lähkoh elli 77 15.04 10.00 Setomaa vallalitsõ’ karikavõistlusõ’ ojomisõh IV Verska Viikeskus Vello Mägi mu vanatädi ja timäga ütel Visseli Kadri – 33 etapp Veera Puusaar 76 aol käve Saatserinna koolih 10. aprill 16.04 11.00 Viisakoordinaator Miktämäel Miktämäe vallamaja seto käsitüümeistri mu unotütär Maria, ja tuu om Viive Tirp 76 viil vanainemisõ iäh imehtä- 17.04 8.15 Viisakoordinaator Verskah Verska vallamaja Djomina Annika – 48 nü, ku tõistmuudu nuurmiis 17.04 14.00 Viisakoordinaator Meremäel Meremäe vallamaja Ants Tagarand 76 12. aprill oll Mihali Kolja – timä võtt 17.04 20.00 Kultuuriõtak Lahe kohvikuh. Poloda Piiga’, Ora- Verska Sanatooriumi kohvik Mokornulga koori leelonaane Mart Kesa 76 pühäpäivsidõ säläkoti säl- vapoissa Orkestri. Kuusingu Mati – 43 gä, käve pikä päävä Lutõpää 20.04 18.00 Koolinuuri playback show Verska Kultuurikeskus Tiiu Raudsepp 76 14. aprill mõtsu piteh ja joudsõ ka Go- 20.04 21.00 Tandsoõtak Lahe kohvikuh. Ingmar Päid. Verska Sanatooriumi kohvik kunstnik rodištše külä taadõ järve viir- Linda Järvemägi 76 21.04 7.00 Võhandu maraton Võõpso satam de, kor´as hainu ja kai raama- Kärner-Neevits Ragne – 41 24.04 20.00 Kultuuriõtak Lahe kohvikuh. Kuldatsäuk, Ingmar Verska Sanatooriumi kohvik 14. aprill Viiu Pinnär 76 du perrä, kuis om löütü haina Päid. Ilolanga leelonaane vai lille õigõ nimi. Ilosappi tõi Urmas Meitus 76 kodo, kuivat ja joonist paprõ 27.04 14.00 Rahvarõivaraamadu teemapäiv: vanik, helmiline Seto Talomuuseum Salmari Margit – 53 pääle. Tä kirot üles tutvidõ ja 27.04 21.00 Tandsoõtak Lahe kohvikuh. Raen Väikene. Verska Sanatooriumi kohvik 15. aprill Maigi Allik 76 Sõsarõ leelonaane võõrastõgi inemistõ juttõ va- Silvi Karro 75 nast aost. Saare Vello – 60 Ma naksi tähele pandma, õt 16. aprill Malle Männik 75 umakandi miis tulõ õga kõrd Seto Kongressi Vanõmbidõ 2. veebruaril liina, ku rahvas Viktor Timofeev 75 Kogo liigõh, Verska Sanatooriu- kogonõs Tarto rahu tegemi- mi juhataja Maria Ojaperv 74 se päivä pidämä. Timä kodo Järvelilli Rein – 52 Pattina uja takah Lädinä küläh 16. aprill Jüri Arumets 74 jäi Vinne poolõ pääle. Palvu- Seto Kongressi Vanõmbidõ sõ’ Moskvahegi avida-as. Üts- Leili Koger 73 Kogo liigõh, Seto Miihi Summa kõrd selet mullõ, midä Kremli laulumiis, Pääväpüürdjä ja Helju Lumi 73 puult timäle üteldi: Petseri ra- Tuhkwizza bändi trummimiis joonilõ om ant käsk kasvata- Dubrovskaja Natalja – 49 Hilja Laanoja 73 da’ vilja ja eläjit ja tuuperäst 17. aprill saa-ai ütegi külä maad külest Ene Mõttus 72 Irboska muusiumi direktor ar’ anda’. Õga kõrd näi, õt ti- Vabarna Jalmar – 31 Eevi Turvas 72 mäga tahtsõ’ sääl juttu aia’ mõnõ’ vanõmba’ mehe’, timä 17. aprill Leo Urbanik 72 muusigamiis, Zetodõ iistvidäjä tutva’: koolioppaja’, raama- Silvia Ainik 71 du- ja loodusõsõbra’, ko- Kliimanni Maria – 88 douurja’. Peräst ma küüsse, 19. aprill Inta Juhansoo 71 kas timä saa kõiki ummi tar- innine Sõsarõ laulja 30.06.2018 kell 18 Seto Talomuuseumih Verskah. kuisi Palupera kandi latsilõ * Kahuski Maali – 33 Eevi Jüriöö 70 edesi anda’. „A muud tüüd Kaema saat tulla’ Seto Folgi passiga vai pääväpiletiga. 20. aprill Jaan Jõgi 70 ma olõki-i tennü, muid asju Tsibihärbläse’ leelotaja õnnõ veitkene pruumnu’,“ ütel timä. Sis oll täl kiräsõpru Metsiku Helle – 56 Tervitämi till´okõisi vallako- Soomõh, Säksamaal ja Jaapa- 21. aprill danikkõ: Ralf Kooser, Lisete Helmekaala’ leelonaane nih ja kõgõst, mia timä võõrilt Ojala, Harald Aleksander Mägi, mailt tiidä’ sai, kõnõli ka koo- Hoidmetsa Ilme – 56 Miia-Merry Nutov 23. aprill lilatsilõ ja jätä-äs märkmäldä, Verska Gümnaasiumi oppaja ku veiga om vaia oppi’ võõrit Kuulutus kiili. Kolgi Kaspar – 47 Ku Nikolai oll koolnu, küüs- 24. aprill se ma timä noorõmbalt pujalt Liinatsura’ laulumiis Seto Talumuuseumi Tsäimaja ots suvõhuuaoss Villult, mäntsit tegemisi om Kalla Urmas – 48 (juuni, juuli, august) timä esä viil tennü, mia mul 25. aprill om tiidmäldä. Poig – timä kah Liinatsura’ laulumiis KATTÕ ABIKOKKA koolioppaja – nimet viil Ema- Takeli Rines – 52 ÜTTE SUVÕTÜÜTÄJÄT keele Seltsi, Õpetatud Eesti 26. aprill Tüü om graafiku alusõl Seltsi ja raamadusõpru klubi. leelonaane tunnipalgaga. Kandidiirmisõs Eesti Rahva Muuseumilõ saat ja lisainfo saamisõs kirotada’ Mälbergi Meelis – 48 üleskirotusi viil vanahiähki. [email protected] vai 26. aprill Villu Repän pidä veiga täht- helstädä’ 529 8643. poliitigamiis säs, õt esä avit latsi hoita’. Va- naesä hoolõ all kasvi kooliiä- Vaarigu Veera – 77 litsõst üts tüdrokõnõ ja nelli 27. aprill Leinämi poiskõist. Ku niimuudu elo innine Sõsarõ laulja elet, sis muidogi mälehtedäs *I Seto Tantsupidu „Kagoss kargasõ`“ Kalkuni Andreas – 41 b Paul Järvemägi hüä sõnaga. 28. aprill Kolja matõti 17. skp Saat- 30.06.2018 kell 18 Liinatsura’ laulumiis, folklorist b Maria Pihlak Seto Talumuuseumis Värskas. se surnuaialõ vanõmbitõ ja Sissepääs Seto Folgi passiga hõimlastõ kõrvalõ Haavalo Ilme – 63 b Heidi Allas või päevapiletiga. https://tandsopido.wixsite.com/kargus 30. aprill Siidisõsarõ iistvidäjä b Veera Kõopuu Karja Stepan