Imavere Valla Ühisveevärgi Ja -Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2015 – 2027

KINNITATUD Imavere Vallavolikogu 17.12.2015 määrusega nr 14

IMAVERE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015 – 2027

SISUKORD 1 OLUKORRA KIRJELDUS ...... 3 1.1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed ...... 3 1.1.1 Veemajanduskava ...... 3 1.1.2 Omavalitsuse arengukava ...... 3 1.1.3 Planeeringud ...... 3 1.1.4 Vee erikasutusload ...... 3 1.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ...... 3 1.1.6 Reovee kogumisalad ...... 4 1.2 Keskkonna ja sotsiaalmajanduslikud näitajad ...... 4 1.2.1 Keskkond ...... 4 1.2.2 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ...... 5 1.2.3 Imavere valla osalus ÜVK arendamisel ...... 9 1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid ...... 12 1.3.1 Imavere küla ...... 12 1.3.2 Käsukonna küla...... 13 1.3.3 Taadikvere küla ...... 14 1.4 Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni teenindav ettevõte ...... 15 1.4.1 Infrastruktuuri kuuluvus ...... 15 1.4.2 Opereerimismudel ...... 15 2 ÜVK ARENDAMINE ...... 20 2.1 Imavere küla ...... 20 2.1.1 Veevarustus ...... 20 2.1.2 Kanalisatsioon ...... 20 2.2 Taadikvere küla ...... 20 3 FINANTSANALÜÜS ...... 21 3.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ...... 21 3.2 Finantsprognoos ...... 24 3.2.1 Tegevustulude prognoos ...... 25 3.2.2 Tegevuskulude prognoos ...... 25 3.2.3 Imavere valla veemajanduse tegevuse finantsprognoos ...... 27 3.2.4 Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna taskukohasus ..... 29 4 LISA ...... 30 4.1 Veeanalüüside tulemused ...... 30

1 OLUKORRA KIRJELDUS 1.1 Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed

1.1.1 Veemajanduskava Arenguprogrammi koostamisel on arvestatud 01.04.2010. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga.

1.1.2 Omavalitsuse arengukava Imavere vallal on arengukava ja eelarvestrateegia aastani 2023. Nimetatud dokument on kinnitatud Imavere Vallavolikogu 22. oktoobri 2015. a määrusega nr 10. Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Imavere valla arengukava peamine eesmärk ongi valla elu kujundamine meile endile soovitud suunas, kasutades meie piiratud vahendeid läbimõeldult ja sihipäraselt ning aidates leida juurde uusi vahendeid. Arengukavaga on määratud Imavere valla territooriumil tulevikku orienteeritud tasakaalustatud areng, mis säilitaks olemasoleva elukeskkonna ja looks võimalused sihipäraseks arenguks sõltumata omavalitsusüksuse haldusterritoriaalsest määratlusest peale haldusreformi. Vastavalt valla arengukavale on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu prioriteetsed investeeringud plaanis rakendada Imavere, Käsukonna ja Taadikvere külade veemajanduse arendamiseks.

1.1.3 Planeeringud Aarens Projekt OÜ on 2007. a koostanud, 2010. a ja 2014. a täiendanud dokumenti, „Imavere valla üldplaneering aastani 2015.“ Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond. Üldplaneeringus on toodud ka ühisveevarustuse- ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamise programm, millega on ka käesolevas töös arvestatud.

1.1.4 Vee erikasutusload Vee võtmiseks ja/või heitvee suublasse juhtimiseks on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon väljastanud Imavere vallas 3 vee erikasutusluba: Tabel 1. Vee erikasutusload Loa reg nr Vee erikasutaja Väljastamise Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutaja (KLIS nr) kood aeg algus lõpp L.VV/322148 Paide Vesi AS JÄ0656 29.08.2012 02.09.2012 01.09.2017 L.VV/321709 Imavere Energia OÜ JA0081 29.05.2012 30.05.2012 29.05.2017 L.VV/320784 Stora Enso Eesti AS JA0052 12.08.2011 29.08.2011 28.08.2016

1.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava Eelmise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013 - 2024 on koostatud EL Konsult OÜ poolt ja kinnitatud Imavere Vallavolikogu 25.04.2013 määrusega nr 16.

Käesolevas arendamise kavas on kasutatud selles dokumendis toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi.

1.1.6 Reovee kogumisalad Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Imavere vallas on kinnitatud 2 reoveekogumisala: Tabel 2. Reoveekogumisalad Kogumisala Registrikood Tüüp Pindala Koormus nimetus Imavere RKA0510179 Alla 2000 ie 48 ha 830 Käsukonna RKA0510178 Alla 2000 ie 11 ha 120 Mõlema reoveekogumisala reostuskoormus on alla 2000ie, seega vastavalt veeseadusele kehtivad aladele järgmised punktid:  Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine;  Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme;  Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett. 1.2 Keskkonna ja sotsiaalmajanduslikud näitajad

1.2.1 Keskkond

1.2.1.1 Kliima Imavere valla kui Kesk-Eesti piirkonna kliima on võrreldes rannikualadega ühtlasem. Aasta keskmine temperatuur on +4,5 C ümber, juulikuu keskmine +17 C ja veebruarikuu keskmine -7 C. Öökülmad lõpevad mai keskel, algavad septembri lõpul. Mõnel aastal on temperatuur langenud lühiajaliselt alla - 40 C. Tugeva tuulega (üle 15 m/s) päevade arv aastas ei ületa tavaliselt kümmet. Valdav tuul on nagu enamuses Kesk-Eesti aladel edelatuul. Keskmine õhu relatiivne niiskus on 70%. Madalaim on see mais (50%) ja suurim detsembris (85%). Aastakeskmine sademete hulk on 600-650 mm. Sademete vaeseim kuu on märts – ca 20 mm, sademete rikkaim kuu august 80-90 mm.

1.2.1.2 Loodus Imavere valla maadest moodustab ligi poole metsamaa ning kolmandiku haritav maa. Looduskaunid ja omapärased kohad Imavere vallas on mõisate pargid ning turba- ja laukarabad. Valla piiridesse jääb Pärnu jõe lisajõe Navesti algus. Need ressursid võimaldavad arendada öko- ja taluturismi.

1.2.1.3 Pinnavesi Imavere vallas on kaks järve. Eistvere külas asub Eistvere järv (paisjärv), kus on osaliselt korrastatud supluspaik. Järaverest 5,5 km kirde pool Jalametsa soos asub Jalametsa järv (rabajärv). Valda läbib Navesti jõgi, mis suubub Pärnu jõkke. Veekogud on avalikult kasutatavad, kuid ei kuulu ametlike supluskohtade nimekirja.

1.2.1.4 Geoloogia ja hüdrogeoloogia Imavere valla territooriumi pinnakatte moodustavad kvaternaariaegsed liustiku ja liustikujõesetted. Rähkse saviliiv- ja liivasavimoreeni paksus on u 4 m. Aluspõhja moodustavad ülevalt allapoole liikudes alam-siluri Raikküla lademe savikad ja dolomiidistunud lubjakivid, millele järgnevad alam-siluri Juuru lademe dolomiidistunud kavernoossed ja lõhelised lubjakivid. Edasi järgnevad ülem- ordoviitsiumi Porkuni lademe (O3pr) dolomiidistunud lõhelised ja kavernoossed lubjakivid. Siis kuni 45 m paksused Pirgu lademe (O3pg) lubjakivid, mille all lamavad savikad Vormsi lademe (O3vr) lubjakivid. Ordoviitsiumi ja siluri vanusega lubjakivide, mergli ja dolomiitide kogupaksus on 100-170 m. Lubjakivide all levivad alamordoviitsiumi ja kambriumi liivakivid ja savid, mille all on kristalne aluskord. Valla territooriumil võib eraldada kolm põhilist põhjaveekompleksi - ordoviitsiumi-siluri lubjakivides leviv veekompleks ning ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi liivakivides levivad põhjaveekompleksid. Kaks viimast levivad suures sügavuses ja on suhteliselt veevaesed. Kvaternaarisetetes kohati leiduv põhjavesi on seostatav põhiliselt sporaadiliselt leviva moreenisiseste liivaläätsede veekihiga (gQIII), mille paksus sõltub pinnakatte paksusest ja veerikkus pinnakatte lõimisest ja litoloogilisest koostisest. See veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse suhtes kaitsmata. Veevarustuse seisukohalt omab tähtsust pinnakatte all lamavates lubjakivides leviv siluri-ordoviitsiumi veekompleks, milles võib eraldada kaks veekihti - alamsiluri veekiht ja ülemordoviitsiumi veekiht.

Alamsiluri (S1) veekiht on seotud eelkõige Raikküla ja Juuru lademe lõheliste ja kavernoossete lubjakividega, kus esineb karstinähtusi. Veejuhtivus selles veekihis kõigub suurtes piirides, keskmiselt võib see olla 1000-2000 m²/d. Veekiht toitub kvaternaarisetetest infiltreerunud sademetest ja on maapinnalt lähtuva võimaliku reostuse suhtes enamasti nõrgalt kaitstud.

Ülemordoviitsiumi (O3) veekihi moodustavad ülemordoviitsiumi Pirgu lademe savikad lubjakivid, mis on tihti lõhelised ja kavernoossed. Ülallasuvast alamsiluri veekihist eraldab seda suhteliselt vettpidav 6-7 m paksune Porkuni lademe dolomiidistunud lubjakivi kiht. Hüdrauliliselt on veekiht ülalpool lasuva alamsiluri veekihiga seotud tektooniliste rikete, lõhede ja karstiõõnsuste kaudu. Ülemordoviitsiumi veekihi põhjavesi on surveline ja veekiht veerikas. Veekiht toitub kvaternaari ja alamsiluri veekihist infiltreerunud veest. Selle kihi põhjavett kasutatakse Järvamaal laialdaselt nii eramajapidamistes kui ka asulate keskveevarustuses.

1.2.2 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

1.2.2.1 Elanikkond

Imavere vallas elab seisuga 01.01.2015 Rahvastikuregistri andmetel 928 inimest. Imavere valla territooriumi suurus on 140 km2 ning keskmine asustustihedus seega 6,6 inimest/km2. Viimasel seitsmel aastal on elanike arv Imavere vallas vähenenud 74 inimese võrra. Imavere valla arengukava kohaselt on viimastel aastatel vallas töökohti küll juurde tulnud, kuid need on liiga spetsiifilised ja suunatud rohkem meestööjõule. Tööjõu sisserände peamiseks pidurdavaks teguriks on vaba rahuldava kvaliteediga elamispinna vähesus ja korterelamute ehituse puudumine.

Tabel 3. Elanike arv Imavere vallas Ühik 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Imavere vald in 1002 1001 975 970 968 917 928 Allikas: Rahvastikuregister

Statistikaameti andmetel on Imavere vallas aastatel 2011-2013 olnud rändesaldo igal aastal negatiivne ehk Imavere vallas lahkujaid on olnud rohkem kui juurde tulijaid. Alates 2014. aastast on olnud rändesaldo positiivne. Imavere valla loomulik iive on olnud aastatel 2010-2014 nii positiivne kui ka negatiivne, vahemikus -5 kuni 10 inimest. Aastatel 2010-2014 kokku on loomulik iive positiivne. Tööealise elanikkonna osatähtsus Imavere vallas on aastatega langenud (vt Tabel 4). Tõsunud on nooremaealiste (vanuses 0-14) ja vanemaealiste (vanuses 65+) arv. Vastavalt Statistikaameti

5 andmetele on 2014. aasta seisuga Imavere vallas 0-14 aastasi inimesi 19%, tööealisi (15-65 aastat) 65% ning pensioniealisi inimesi (65+) 16%.

Tabel 4. Imavere valla rahvastiku vanuseline struktuur 2010 2012 2013 2014 0—14 18% 18% 19 % 19% 15—65 69% 69% 66% 65% 65+ 13% 13% 15% 16% Kokku 100% 100% 100% 100% Allikas: Statistikaamet

1.2.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse kasutajateks on Imavere vallas Imavere ja Käsukonna külade elanikud ning juriidilised isikud. Imavere külas elab 01.01.2015 seisuga 456 inimest, kelles ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ühendatud ca 74% ehk ca 336 inimest. Käsukonna külas elab 01.01.2015 seisuga 109 inimest, kellest 64% ehk ca 70 inimest kasutavad ühisveevärgi teenuseid. Alates 2015. septembrist on Käsukonna küla elanike arv muutunud (89 elanikku) seoses Hermani küla ennistamisega ning sellest tulenevalt on tõusnud ka ühiveevärki teenuseid kasutavate inimeste koguprotsent Käsukonnas 77%-ni. Vastavalt Imavere valla kodulehele tegutseb Imavere vallas 43 osühingut, 5 aktsiaseltsi ja 58 füüsilisest isikust ettevõtjat. Suurimad juriidilisest isikust AS Paide Vesi poolt pakutava vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad 2013. - 2014. aastal on toodud allolevas tabelis.

Tabel 5. Suuremad juriidilisest isikust vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Imavere vallas 2013 - 2014 Vesi Kanalisatsioon Ettevõte Ühik 2013 2014 2013 2014 AS Stora Enso Eesti m3 2326 1854 2734 2370 AS Graanul Invest m3 0 0 294 265 OÜ Imavere Arendus (trahter) m3 0 0 717 673 Imavere Vallavalitsus (asutused) m3 1457 1964 1419 1929 Allikas: AS Paide Vesi

1.2.2.3 Leibkonna sissetulek ja maksevõime

Netosissetulek leibkonnaliikme kohta iseloomustab kõige paremini elanike maksevõimet. Netosissetuleku mõistet kasutatakse leibkonnauuringus, kus arvutatakse leibkonnaliikme keskmine netosissetulek- sissetulek, mis jääb inimesele kätte pärast igakuiste maksude ja muude seadusjärgsete mahaarvatiste tegemist. Netosissetulekul on palju võimalikke allikaid:

1) rahaline ja mitterahaline netosissetulek palgatöö ning põllumajandusliku ja mittepõllumajandusliku individuaalse töise tegevuse eest; 2) omanditulu; 3) pension ja mitmesugused sotsiaaltoetused; 4) abiraha; 5) stipendium; 6) muu tulu.

Tunnuse üksuse rahvaarv abil on leitud füüsilise isiku tulumaksu laekumiste suurus ühe elaniku kohta vastavas piirkonnas. Mudel põhineb 204 kirjega andmestikul ning regressioonimudeli koostamisel vaadeldi kahte tunnust: prognoositav tunnus – LEIBKONNALIIKME NETOSISSETULEK KUUS;

sõltumatu tunnus – FÜÜSILISE ISIKU TULUMAKS LEIBKONNALIIKME KOHTA KUUS. Kasutades Eesti Statistikaameti üksikisiku tulumaksu laekumise andmeid leibkonnaliikme kohta on arvestatud järgneva regressioonimudeli abil kogu Eesti, Järva maakonna ja Imavere valla pereliikme netosissetulek kuus (eurodes): Leibkonnaliime netosissetulek kuus = 9,09997 * Füüsilise isiku tulumaks leibkonnaliikme kohta kuus Aastate 2013 - 2024 Eesti, Järva maakonna ja Imavere valla leibkonnaliikme netosissetuleku leidmiseks on kasutatud Eesti Rahandusministeeriumi avaldatud palga nominaalkasvu prognoose. Järgmine tabel kirjeldab nimetatud prognoosi abil saadud tulemusi.

Tabel 6. Prognoositud kogu Eesti ja Imavere valla elanike netosissetulek leibkonnaliikme kohta aastatel 2013—2024, eurodes 2013 2014 2015 2016 2017 Imavere vald 4 345 4 597 4 873 5 165 5 473 Järvamaa 3 931 4 159 4 408 4 673 4 951 Eesti kokku 4 680 4 951 5 248 5 563 5 895 2020 2021 2022 2023 2024

Imavere vald 6 482 6 850 7 236 7 641 8 066 Järvamaa 5 864 6 197 6 546 6 912 7 297 Eesti kokku 6 982 7 378 7 794 8 230 8 687 Allikas:EL Konsult OÜ arvutused

Võrreldes Eesti keskmise netosissetulekuga on Imavere valla netosissetulek madalam, kuid kõrgem kui Järva maakonna keskmine netosissetulek.

1.2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine

Vastavalt AS Paide Vesi andmetele tasutakse Imavere vallas veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest korrektselt ning arvete mittetasumine ei ole probleem. Maailmapanga poolt etteantud soovituslik leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ei tohiks ületada 4% sissetulekust. Järgmine tabel kirjeldab soovituslikku prognoositud maksimaalset kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest Imavere vallas aastatel 2012—2024. Tabel 7. Imavere valla leibkonna maksevõime tasuda vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest, eurodes Aasta 4% kuisest sissetulekust 4% aastasest sissetulekust leibkonnaliikme kohta leibkonnaliikme kohta 2014 15 184 2015 16 195 2016 17 207 2017 18 219 2018 19 232 2019 20 245 2020 22 259 2024 27 323 Allikas: EL Konsult OÜ arvutused

1. aprillist 2014. aasta on AS Paide Vesi Imavere vallas veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad tõusnud: eraisikutele tasu 1 m3 tarbitud vee eest koos käibemaksuga on 1,21 eurot ning 1 m3 reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest koos käibemaksuga 2,12 eurot m3 (juriidilistel isikutel 3,12 eurot m3).

1.2.2.5 Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veekadu

Mahud vee tarbimise ning välja pumbatud koguste kohta 2014. aastal on toodud järgmises tabelis. Arvestamata vesi (vee-ettevõtte omatarbevesi ja veekaod) moodustab Imavere külas 9% väljapumbatud veest. Käsukonna külas on arvestamata vee osakaal 21% väljapumbatud veest. Tabel 8. Veetarve ning arvestamata vesi 2014. aastal Imavere küla Käsukonna küla Ühisveevärki pumbatud vesi (m3) 16 991 3 557 Tarbitud vesi (m3) 13 554 1 901 sh elanikkonna tarbitud (m3) 9 385 1 901 sh ettevõtete tarbitud (m3) 4 169 0 Arvestamata vesi (m3) 3 437 1656 Allikas: AS Paide Vesi

AS Paide Vesi andmetel moodustab Imavere vallas infiltratsioon ca 25% kogu reovee puhastatavast mahust. Ühiskanalisatsiooni vastu võetud reoveest Imavere külas kuulub eraisikutele 64% ning juriidilistele isikutele 36%. Käsukonnas juriidilisest isikust reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tarbijaid ei ole.

Tabel 9. Veeheide 2014. aastal Imavere küla Käsukonna küla Ühiskanalisatsiooni vastuvõetud reovesi 14 818 1 766 sh elanikkonnalt vastuvõetud reovesi 8 846 1 766 sh ettevõtetelt vastuvõetud reovesi 5 972 0 Allikas: AS Paide Vesi

Vastavalt AS Paide Vesi andmetele tarbib keskmine Imavere valla elanik ühes ööpäevas 89 liitrit vett.

1.2.2.6 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond

AS Paide Vesi andmetel on 2014. aastal Imavere külas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga mitteliitunuid 26% küla elanikkonnast ning Käsukonna külas mitteliitunuid ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga 10% küla elanikkonnast. Ühisveevarustuse teenust mittekasutavatel elanikel on veevarustus reeglina lahendatud lokaalsete puurkaevupumplate baasil. Antud lahendus ei taga aga kvaliteetset joogivett, kuna reeglina kasutatakse vee võtuks pindmisi horisonte, mis võivad olla reostunud. Ühiskanalisatsiooni mitteomavad majapidamised kasutavad reovee kogumiseks kogumiskaeve, millede puuduseks on reeglina ebarahuldav veepidavus ja mis põhjustavad omakorda täiendavat lokaalset reostust.

1.2.2.7 Kokkuvõte

Tabel 10 iseloomustab kokkuvõtlikult praegust sotsiaalmajanduslikku olukorda Imavere vallas Imavere ja Käsukonna külades. Tabel 10. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2015. aastal (01.01.2015 seisuga) Imavere vallas Imavere ja Käsukonna külas Indikaator Ühik Näitaja 1. Elanike arv Imavere vallas in 928 2. Elanike arv Imavere külas in 456 3. Elanike arv Käsukonna külas in 109 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga in (sulgudes % elanike 336 (74%) liitunud elanike arv Imavere külas arvust) 5. Ühisveevärgiga liitunud elanike arv in (sulgudes % elanike 89 (77%)

Indikaator Ühik Näitaja Käsukonna külas arvust) 6. Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike in (sulgudes % elanike 89 (77%) arv Käsukonna külas arvust) 7. Imavere valla leibkonnaliikme keskmine eurot/kuus 406 netosissetulek 8. Tööealised (15—64) elanikud % elanike arvust 65% 9. Veearvete tasumine % kogusummast 100% 10. Elanike veetarve ühes ööpäevas kokku l/in/d 89

1.2.3 Imavere valla osalus ÜVK arendamisel Imavere valla suuremateks tuluallikateks on maksutulud ning saadavad toetused, 2014. aasta maksutulu moodustas 62,5% kogu põhitegevuse tulust. Põhitegevuskuludest 50% moodustab hariduskulu, järgnevad muud kulud (13%), valitsemiskulud (12%), kultuur (11%) ja sotsiaalne kaitse (8%) ning majandus (6%).

Tabel 11. Imavere valla põhitegevuse tulud ja kulud, 2014. – 2019. aastatetel Tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja likviidsete varade muutus

[Omavalitsuse nimi 2015

ning määruse nr ja 2014 eeldatav 2016 2017 2018 2019

kuupäev] täitmine täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve

Põhitegevuse tulud

kokku 1 007 415 1 145 941 1 186 078 1 245 432 1 303 552 1 351 532

Maksutulud 630 428 665 150 707 440 759 115 813 844 850 787

sh tulumaks 558 373 592 000 633 440 684 115 738 844 775 787

sh maamaks 70 844 71 200 71 000 71 000 71 000 71 000

sh muud maksutulud 1 211 1 950 3 000 4 000 4 000 4 000

Tulud kaupade ja teenuste müügist 76 608 89 613 95 652 102 348 104 220 108 531

Saadavad toetused

tegevuskuludeks 296 840 388 198 379 786 370 969 372 357 378 954

sh tasandusfond 29 262 30 947 29 400 27 930 26 533 25 207

sh toetusfond 217 057 292 768 287 336 287 336 287 336 287 336

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 50 521 64 483 63 050 55 703 58 488 66 411

Muud tegevustulud 3 539 2 980 3 200 13 000 13 130 13 261

Põhitegevuse kulud kokku 946 762 1 085 353 1 146 765 1 173 492 1 222 076 1 202 340

Antavad toetused tegevuskuludeks 63 602 79 125 82 290 82 065 80 668 81 895

Muud tegevuskulud 883 160 1 006 228 1 064 475 1 091 427 1 141 408 1 120 445

sh personalikulud 552 648 606 375 636 694 651 172 687 705 722 090

sh majandamiskulud 330 486 399 790 415 782 428 255 441 103 385 355

sh muud kulud 26 63 12 000 12 000 12 600 13 000

Põhitegevuse tulem 60 653 60 588 39 312 71 939 81 476 149 192

Investeerimistegevus kokku -92 744 -295 209 -32 652 -38 604 -72 999 -267 891

Põhivara müük (+) 2 912 37 840 21 300 5 000 2 400 0

Põhivara soetus (-) -78 842 -188 426 -251 400 -110 500 -367 000 -1 229 800

sh projektide omaosalus -131 126 -41 700 -30 500 -61 000 -250 800

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 40 050 4 800 209 700 80 000 306 000 979 000

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -8 061 -10 158 0 0 0 0

Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -42 186 -130 192 -3 072 -3 072 -3 072 -3 072

Finantstulud (+) 30 10 20 20 20 20

Finantskulud (-) -6 647 -9 083 -9 200 -10 052 -11 347 -14 039

Eelarve tulem -32 091 -234 621 6 660 33 335 8 477 -118 699

Finantseerimistegevus 31 977 238 479 -19 830 -34 513 -8 477 131 806

Kohustuste võtmine (+) 69 114 497 120 30 400 25 500 54 000 215 000

Kohustuste tasumine (-) -37 137 -258 641 -50 230 -60 013 -62 477 -83 194

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -114 3 858 -13 170 -1 178 0 13 107

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 10 490 14 348 1 178 0 0 13 107

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 340 006 578 485 558 655 524 142 515 665 647 471

Netovõlakoormus

(eurodes) 329 516 564 137 557 477 524 142 515 665 634 364

Netovõlakoormus (%) 32,7% 49,2% 47,0% 42,1% 39,6% 46,9%

Netovõlakoormuse

ülemmäär (eurodes) 604 449 687 565 711 647 747 259 782 131 895 153

Netovõlakoormuse

ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 66,2%

Vaba netovõlakoormus

(eurodes) 274 933 123 428 154 170 223 117 266 466 260 789

Allikas: Imavere valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2025

Imavere vallas teostati Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetuse abil aastatel 2010 - 2014 investeeringuid ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemidesse 447 108 euro ulatuses ning aastatel 2013 - 2015 investeeriti 1 219 274 eurot. Tegevusi viis läbi AS Paide Vesi. Imavere vald osales nimetatud projektides soetades AS Paide Vesi aktsiaid ca 245 000 euro eest. Aktsiate soetamiseks saadi vahendeid laenuna SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Imavere vald on oma eelarvestrateegias analüüsinud nii veemajanduslikke kui ka muid investeeringuid, finantseerimisvõimalusi ning netovõlakoormust. Järgmises tabelis on esitatud nimetatud näitajate analüüs 2023. aastani.

Tabel 12. Imavere valla investeeringud, finantseerimistegevus, likviidsed varad ja võlakohustused

Allikas: Imavere valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015—2023

1.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid

Imavere vallas on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemid Imavere ja Käsukonna külades. Tulevikus on plaanis arendada ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi ka Taadikvere külas, kortermajade piirkonnas.

1.3.1 Imavere küla Imavere külas elab 01.01.2015 seisuga 456 inimest, kelles ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ühendatud 74% ehk ca 336 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga on ühendatud kõik korruselamud, 30 individuaalelamut, rahvamaja, kool, lasteaed ja sotsiaalmaja, vallamaja. Lisaks tootmis- ja teenindusettevõtte Stora Enso AS Imavere Saeveski järeltöötluskompleks, AS Alexela Imavere tankla, OÜ Reinsalu Auto, OÜ Imavere Rool. Imavere kauplusel on oma puurkaev ja reovesi juhitakse kogumiskaevu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega ei ole varustatud Imavere küla tihehoonestusega alal 14-ne eramaja elanikud. Ka ülejäänud ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanike reovesi juhitakse pinnasesse, veetakse põllule või purgimissõlmena kasutatavasse reovee peapumplasse. Kõik tarbijad on varustatud veemõõtjaga.

1.3.1.1 Veevarustus Imavere külas on üks ühisveevarustussüsteem, mis ammutab vett küla lõunapiiril asuvast siluri veekihi puurkaevust (kat. nr 10349) ning varustab veega elamuid, kooli, lasteaeda, vallamaja, noortekeskust, rahvamaja, sotsiaalmaja, spordihoonet, päevakeskust, perearsti keskust, OÜ Imavere Soojus katlamaja ja mitut ettevõtet. Kaevu ööpäevane jõudlus on 800 m3/d. Veekasutusloaga on lubatud veevõtt 68,1 m3/d, 7 902 m3 kvartalis ja 31 608 m3 aastas. 2014 a oli küla keskmine ööpäevane veevajadus koos arvestamata veega 86 m3/d. Puurkaevu sanitaarkaitsetsooni ulatus on 50 m. Saare-Kuusiku puurkaev-pumpla renoveeriti 2014. aastal. Puurkaev-pumplat ümbritseb piirdeaed. Puurkaev paikneb pumpla hoones ja on 43 m sügav. Kaev on torustatud 19,5 meetrini 273 mm terastoruga. Puurkaevu töötav osa on toestamata puurauk 244 mm vahemikus 19,5…43 m. Staatiline veepind lasub sügavusel 1,5 m maapinnast. Passijärgne tootlikkus on 40 m3/h, dünaamiline veepind sellel tootlikkusel on 4 m maapinnast. Tabel 13. Imavere puurkaevu tehnilised andmed Katastri Passi Puurimise Sügavus, Koordi- Alandus Deebit, Staatiline Horisont nr nr aeg m naadid , m l/s veetase, m 58o44´ 2,0 8,88 10349 4981 1981 43 S1 1,5 25o46´ 2,5 11,11 Ülevaade puurkaevu veekvaliteedist on esitatud peatükis 4 LISAD: 4.1 Veeanalüüside tulemused. Lisaks on oma puurkaevud Stora Enso AS-l Imaveres Saeveski, OÜ-l Imavere Energia ja Eesti Piimandusmuuseumil. OÜ Imavere Energia puurkaev varustab AS-i Graanul Invest. Piimandusmuuseumi puurkaevust varustatakse veega muuseumi. Vee kinnistul asub AS Paide Vesi puurkaev. Imavere küla ühisveevärgi üldpikkus on 4000 m. Peatorustik on ehitatud 63 mm ja 50 mm läbimõõduga platiktorudest. Majade sisestused on uuendatud. Trassid renoveeriti 2014.-2015. aastal. Eraldi paiknevad trassilõigud on varustatud maakraanidega, mis tagavad toimiva süsteemi. Kogu trasside ulatuses on kasutatud traadiga märkelinti.

12 Külas on kokku kuus tuletõrjevee reservuaari, millest neli on kaasajastatult renoveeritud. Lisaks paiknevad AS Graanul Invest ja AS Stora Enso Imavere Saeveski territooriumil kaasajastatud tuletõrjevee reservuaarid tootmishoonete tuleohutuse tagamiseks. Küla üldplaneering näeb ette uue veetorustiku rajamise ühisveevärgiga ühendamata individuaalmajadeni.

1.3.1.2 Kanalisatsioon Imavere külas on üks ühisvoolne kanalisatsioonisüsteem. Sademevesi juhitakse kraavidega Navesti jõkke või immutatakse pinnasesse. Kanalisatsioonisüsteem jaguneb mitmeks valgalaks. Kogu kanalisatsioonisüsteemi renoveeriti 2014.-2015. aastal renoveeritud kanalisatsioonisüsteemi kogupikkus on 3500 jm ja ehitatud reoveekanalisatsioonitorudest SN 8 PVC De 160 m ning on tähistatud traadist märkelindiga „kanal“. Reovee juhtimiseks peapumplasse on ehitatud neli ülepumpamisjaama. Survekanalisatsioonilõigu kogupikkus on 790 jm ning need on tähistatud traadist markelindiga. Küla läänepoolse valgala reovesi kogutakse Jaanirukki kinnistul paiknevasse pumplasse, kust pumbatakse reovesi edasi peapumplasse. Saeveski valgala olmereovesi pumbatakse klaasplastist täisautomaatse pumplaga otse reoveepuhastile. Probleemne on sademevee käitlus, kuna see sisaldab saepurust eksfiltreeruvaid ühendeid. Reovee peapumpla asub Kadastiku tee vahetus läheduses. Pumplat on rekonstrueeritud 2008. aastal, mil rajati uus reoveepuhasti. 2014. aastal varustati reoveepuhasti uute pumpade ja automaatikasüsteemiga, mis rahuldab Imavere piirkonna vajadusi. 2015. aastal valmib Veepuhasti kinnistul „Annus“ tüüpi puhasti. Puhastatud heitvesi juhitakse kuivenduskraavi abil Navesti jõkke. Ülevaade puhastisse jõudva ja puhastatud heitveeproovide analüüsitulemustest on esitatud peatükis 4 LISAD: 4.1 Veeanalüüside tulemused.

1.3.1.3 Sademeveekanalisatsioon Imavere külas juhitakse sademevesi kraavidesse ja haljasaladele. Imavere Põhikooli siseõue sademevesi juhitakse põhiliselt ühiskanalisatsiooni.Täiendavalt on vajalik välja ehitada Imavere korrusmajade piirkonna sademeveekanalisatsioon. Rajatava kanalisatsioonisüsteemi pikkuseks on ca 300 meetrit. Tööde teostamiseks on koostatud OÜ Keskkond & Partnerid poolt Imavere küla sademevee kanalisatsioonitorustiku tööprojekt. Antud projekti kohaselt juhitakse sademevesi küla kaguservas asuvasse kraavi.

1.3.2 Käsukonna küla Käsukonna külas elab 01.01.2015 seisuga 109 inimest, kellest 64% ehk ca 70 inimest kasutavad ühisveevärgi teenuseid. Alates 2015. a septembrist on Käsukonna küla elanike arv muutunud (89 elanikku) seoses Hermani küla ennistamisega ning sellest tulenevalt on tõusnud ka ühiveevärgi teenuseid kasutavate inimeste koguprotsent Käsukonnas 77%-ni. Käsukonna külas viidi Keskkonnaprogrammi veemajanduse programmi raames aastatel 2009 ja 2011 ellu ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemide I ja II etapp ühisvee ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja rajamise ehitustööd. Selle raames rajati uus puurkae-pumpla, rekonstrueeriti olemasolev reoveepuhasti ning paigaldati kogu asula ulatuses uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Seega on käesolevaks hetkeks kogu asula keskuse elanikele loodud võimalus liituda ühisvee ja -kanalisatsioonisüsteemiga.

1.3.2.1 Veevarustus Käsukonna külas on üks silur-ordoviitsiumi veekihi puurkaevul põhinev veevarustussüsteem, mis varustab veega kõiki küla tarbijaid. 2009. a rajati kultuurimaja kõrvale uus puurkaev (kat. nr 25491), millest saavad oma tarbevee asula elamud. Küla keskmine veetarve 7 m3/d. Puurkaevupumba juhtimine leiab aset sagedusmuunduriga. 13

Tabel 14. Käsukonna puurkaevu tehnilised andmed Katastri Passi Puurimise Sügavus Koordi- Alandus Deebit Horisont nr nr aeg m naadid m l/s 58º47´41” 25491 848 SL 2009 30 S 7.0 5.0 25º45´5” Puurkaev-pumpla hoones on paigaldatud filterseade, mis on ette nähtud raua sisalduse vähendamiseks asula joogiveest, samas toimub ka mangaani ja väävelvesiniku sisalduse vähendamine. Rauaeraldussüsteem nõuab toorvee aereerimist, milleks on ette nähtud õlivaba õhurõhu paagiga kompressor. Filtrisüsteemi pesuvesi juhitakse hoone põrandas asuvasse vesilukuga kanalisatsiooni restkaevu. Ülevaade puurkaevu veekvaliteedist on esitatud peatükis 4 LISAD: 4.1 Veeanalüüside tulemused. Käsukonna asula veetorustik on rajatud hargvõrguna, vaid asula edelaosas on veekvaliteedi tagamiseks veevõrk ringistatud. Veetorustik on rajatud De 75/63/50/40/32 plastiktorudest surveklassiga PN10. Ühisveevarustuse torustike üldpikkus on ca 1,4 km. Tuletõrjevee võtmine on lahendatud kahe maa-aluste veemahutitega (V=50m3).

1.3.2.2 Kanalisatsioon Kogu Käsukonna küla isevoolne ühiskanalisatsioonivõrk on rajatud De160 läbimõõduga PVC torudest. Kokkukogutud reovesi juhitakse isevoolselt reoveepuhasti juures olevasse kanalisatsioonipumplasse. Ühiskanalisatsiooni torustike üldpikkus on ca 1,1 km. 2008. aastal paigaldati Käsukonna reoveepuhastina kasutatavate biotiikide (kogupindalaga 450 m2) kõrvale Imavere külast teisaldatud nõrgbiofilterpuhasti BIOCLERE B-350. Puhasti põhiosaks on bioreaktor, milles asuvasse täidisesse moodustub nn. biokile. Bioloogilisele puhastusele eelneb reovee mehaaniline puhastamine kolmekambrilises septikus. Biokile moodustavate bakterite hingamiseks antakse filtrisse õhku ventilaatori abil. Läbi septiku filtrialusesse kaevu voolanud reovesi pumbatakse filtri pinnale, kust see nõrgudes läbi täidise toidab baktereid. Osa biokilest irdub aja jooksul ja langeb kaevu põhja. Fosfori ärastamiseks saab kasutada kemikaali doseerimise seadet, lämmastiku ärastamiseks nitrifitseerimisbakteritele sobilikku filtritäidist. Biopuhastist juhitakse puhastatav vesi biotiikidesse. Biotiigid puhastati 2002. aastal ja ümbritseti aiaga. Biotiikides puhastatud heitvee eesvooluks on Tammeküla oja. Ülevaade puhastisse jõudva ja puhastatud heitveeproovide analüüsitulemustest on esitatud peatükis 4 LISAD: 4.1 Veeanalüüside tulemused.

1.3.2.3 Sademeveekanalisatsioon Käsukonna külas on kortermajade vahelise ala sademevesi suunatud haljasaladele. Sademevee ärajuhtimisega seoses probleeme pole.

1.3.3 Taadikvere küla Taadikvere külas elab 01.01.2015 aasta seisuga 82 elanikku. Ühisveevärgi teenust kasutavad Taadikvere külas 32 elanikku. Kanalisatsioonisüsteem on välja arendamata, ühes kortermaja püstakus on olemas kanalisatsioonisüsteem septiku olemasolu näol. Taadikvere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks on koostatud eraldi tööprojekt.

1.3.3.1 Veevarustus Taadikvere küla kortermajade piirkonnas on vajalik teostada puurkaev-pumpla renoveerimine. Selleks on võimalik kasutada olemaolevat kessooni, mis tuleks renoveerida. Vajalik on paigaldada uus süvaveepump, puurkaevu päis ja roostevabast terasest toruarmatuur. Olemasoleva ühisveevärk (220 m) rekonstrueeritakse. Ühisveevärk laiendatakse seni

ühendatama kahe individuaalelamuni. Veetoruga samasse kaevikusse paigaldatakse võimalusel ka kanalisatsioonitoru.

1.3.3.2 Kanalisatsioon Olemasolevad amortiseerunud kanalisatsioonitorud ja kogumiskaevud likvideeritakse. Uued kanalisatsioonitorud ehitatakse plastikust ning kogumiskaevude asemel kasutatakse septiku ja imbväljaku süsteemi.

1.3.3.3 Sademeveekanalisatsioon Taadikvere külas on kortermajade vahelise ala sademevesi suunatud haljasaladele. Sademevee juhtimisega probleeme pole. 1.4 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte

1.4.1 Infrastruktuuri kuuluvus AS Paide Vesi on Imavere Vallavolikogu 21.01.2011 otsusega nr 1 määratud Imavere vallas Imavere ja Käsukonna külades vee-ettevõtjaks. Kogu teenuse osutamiseks kasutatav põhivara kuulub äriühingule.

1.4.2 Opereerimismudel

1.4.2.1 Vee-ettevõtte omand ja juhtimine

AS Paide Vesi (www.paidevesi.ee) (registrisse kantud 30.06.1998) on moodustatud Paide Linnavolikogu 03.07.1997 otsuse nr 13 ja 29.01.1998 otsuse nr 1 alusel munitsipaalettevõttest Järva Vesi. AS Paide Vesi aktsiakapitali suuruseks on seisuga 01.01.2015 878 049,90 eurot. Aktsiate omanikuks on Paide linn ja 6 Järva maakonna valda (Paide, Roosna-Alliku, Koigi, Imavere, Ambla ja Kareda vallad). Aktsionäride vahel on sõlmitud AS Paide Vesi aktsionäride leping, millega reguleeritakse AS Paide Vesi ja tema aktsionäride vahelised suhted, õigused ja kohustused seoses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist abi eraldamisega eesmärgiga viia muuhulgas Ambla, Kareda, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Imavere valla ja Paide linna territooriumil ühisveevärgi ja kanalisatsiooni infrastruktuur vastavusse kehtivate ja kehtima hakkavate nõuetega. Aktsiaseltsi kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek, kus iga aktsionäri esindab omavalitsuse esindaja. Üldkoosolek on valinud aktsiaseltsi tegevust planeerima ja juhtimist korraldama ning juhatuse tegevuse üle järelvalvet teostama nõukogu. AS Paide Vesi nõukogu on kuueliikmeline. Nõukogu on valinud aktsiaseltsi majandustegevust korraldama juhatuse. Juhatus on kaheliikmeline. Aktsiaseltsis töötab 17 täiskohaga töötajat. Põhitegevusena pumpab ettevõte põhjavett, puhastab, juhib selle Paide linna tarbijateni ja võtab tarbijatelt vastu reovee ning juhib selle Paide linna reoveepuhastisse. AS Paide Vesi on lepingute alusel veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuse osutajaks lisaks Paide linnale ka: - Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku ja Viisu külas; - Paide vallas Sargvere, Anna ja Tarbja külades; - Koigi vallas Koigi, Päinurme ja Sõrandu külades; - Imavere vallas Imavere ja Käsukonna külades; - Ambla vallas Ambla, Aravete, Käravete, Jõgisoo, Roosna ja Sääsküla külades; - Kareda vallas Peetri alevikus. Ettevõte teostab ka teenustöid vee- ja kanalisatsioonitrasside hooldamisel, remondil ja renoveerimisel. Ettevõtte tegevust üldisel tasandil koordineerib aktsiaseltsi juhatus. Igapäevatööde teostamist korraldab tootmisjuht. Lisaks on AS-il Paide Vesi olemas VTJ spetsialist – büroojuht, pearaamatupidaja, ökonomist-klienditeenindaja, keskkonnaspetsialist-klienditeenindaja.

1.4.2.2 Vee-ettevõtte struktuur

1.4.2.3 Osutatavad teenused Ettevõte tagab oma meeskonnaga järgmised teenused: 1. Kliendikaebuste registreerimine, kontroll ja lahendamine; 2. Tehniliste tingimuste väljastamine ja ehitusprojektide kooskõlastamine; 3. Ettevõtte raamatupidamine; 4. Veepuhastusjaama ning pumplate opereerimine ja hooldus; 5. Territooriumite korrashoid; 6. Vee- ja kanalisatsioonitorustike avariide lokaliseerimine; 7. Kanalisatsioonipumplate basseinide pesu; 8. Reovee puhastamine; 9. Väiksemahuliste ehitus- ja rekonstrueerimistööde teostamine; 10. Ehitus- ja rekonstrueerimistööde koordineerimine; 11. Veeteenuse alase aruandluse korraldamine; 12. Veevarustus ja reovee kogumine; 13. Vee ja reovee proovide võtmine.

1.4.2.4 Sisseostetavad teenused Teenusena ostab AS Paide Vesi: 1) Valve-, side- ja IT-teenus; 2) Kaevetehnika rent (mahukamate tööde korral); 3) Teekatete taastamine; 4) Vee- ja heitveeproovide analüüsimine; 5) Veetorustike hüdropneumaatiline pesu; 6) Käidujuhtimine; 7) Laboriteenus; 8) Veemõõtjate taatlemine; 9) Veepuhastusjaama ning pumplate seadmete remont; 10) Projekteerimine; 11) Rekonstrueerimis- ja ehitustööd.

1.4.2.5 Vee-ettevõtte finantsvõimekus Ettevõtte põhiliseks tuluallikaks on vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Paide linnas ja Järva maakonnas, mis moodustas 2011. aastal 93% müügituludest. Järgnev tabel kajastab AS Paide Vesi tulusid ja kulusid.

Tabel 15. AS Paide Vesi tulud ja kulud 2013-2014 2013 2014 Vesi 364 196 384 538 Kanalisatsioon 603 439 795 131 Vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus 6170 5999 Muu mujal liigitamata masinate ja seadmete jm 79 890 89 945 materiaalsevara rentimine ja kasutusrent Muud äritulud 10 738 098 2 381 127 Tulud kokku

Kaubad, toore, materjal ja teenused 266 514 296 017 Mitmesugused tegevuskulud 200 193 149 972 Tööjõukulud 399 756 419 970 Põhivara kulum ja väärtuse langus 814 931 1 142 706 Ärikasum 10 110 399 1 587 290 Finantstulud ja –kulud 340 149

Puhaskasum 10 067 761 1 587 290 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest 10 710 000 2 354 000 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse langus 612 000 866 000 Aruandeaasta kasum sihtfinantseerimise netomeetodi korral -30 000 108 000 Allikas: AS Paide Vesi

AS Paide Vesi peamiste majandusnäitajate iseloomustus aastate 2012—2014 kohta on toodud järgmises tabelis:

Tabel 16. AS Paide Vesi majandusnäitajate iseloomustus Ühik 2012 2013 2014 Käibevara € 1 748 826 3 593 095 1 039 932 Põhivara € 22 676 930 36 327 844 38 523 145 Lühiajalised kohustused € 852 602 3 627 277 729 880 Kohustused kokku € 2 587 034 7 098 536 4 620 999 Omakapital 21 838 722 32 822 403 34 942 078 Müügitulud € 1 097 749 1 053 695 1 275 613 Müügitulu kasv % -9,3 -4 21,1 Aasta puhaskasum € 2 155 348 10 067 761 1 587 290 Kasumi kasv % 644,3 367,1 -84,2 Puhasrentaablus % 196,3 955,5 124,4 Lühiajaliste kohustuste 2,05 0,99 1,42 kattekordaja ROA % 8,8 25,2 4,0 ROE % 9,9 30,7 4,5 Allikas: AS Paide Vesi

Lisaks on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastustaotluste koostamise käigus analüüsitud AS Paide Vesi tervikrahavooge eesmärgiga tõendada ettevõtte krediidivõimelisust projektide läbiviimisel. Allolevas tabelis on prognoositud tulemused aastani 2020.

Tabel 17. AS Paide Vesi krediidivõimelisus

2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tegevustulud 1 325 019 1 353 984 1 579 335 1 614 493 1 650 518 1 792 760 Tegevuskulud 2 017 792 2 108 948 2 150 799 2 195 652 2 242 833 2 293 525 Investeeringud 33 000 0 0 0 0 0 Toetused 187 000 0 0 0 0 0 Laenude tagasimaksed koos intressidega 173 219 278 708 394 392 399 146 403 347 390 580 Rahavoog kokku 249 931 152 850 235 692 202 218 190 861 295 179 Kumulatiivne rahavoog 249 931 402 782 638 473 840 961 1 031 553 1 326 731 Allikas: AS Paide Vesi

2 ÜVK ARENDAMINE Käesoleva arengukavaga arendatakse Imavere külas sademeveekanalisatsiooni väljaehitamist ning Taadikvere külas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi arendamist. Mõlema nimetatud arendustegevuse kohta on koostatud eraldi tööprojektid. Käsukonna küla ÜVK süsteem on väljaehitatud ja rekonstrueeritud, tulevikus (aaastatel 2020-2021) oleks vajalik reoveepuhasti rekonstrueerimine. Kogu Käsukonna küla keskuse elanikele on loodud võimalus liituda ÜVK teenusega. 2.1 Imavere küla

2.1.1 Veevarustus Imavere külas Kaare tee piirkonnas puudub ühisveevärgisüsteem. Tulevikus oleks vajalik eramud siduda küla ühisveevärgisüsteemiga.

2.1.2 Kanalisatsioon Kanalisatsioonisüsteemis vajab arendamist Imavere küla Kaare tee piirkonna eramud. Eramud oleks vajalik siduda ühiskanalisatsioonisüsteemiga. Sademeveekanalisatsiooni osas on Imavere küla kortermajade piirkonnale koostatud eraldi tööprojekt projekt Keskkond&Partenrid OÜ poolt. 2.2 Taadikvere küla Taadikvere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi osas on koostatud eraldi renoveerimisprojekt AS Skepast&Puhkim poolt.

3 FINANTSANALÜÜS

Finantsprognoosi eesmärk on:  prognoosida Imavere valla ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid;  prognoosida võimalikke kujunevaid vee- ja kanalisatsioonitariife;  näidata finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimisel;  hinnata vee-ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkust Imavere vallas. AS Paide Vesi viib käesoleval hetkel ellu projekti „Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“, mille raames teostatakse investeeringuid ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemidesse Paide linnas ning Ambla, Kareda, Koigi, Roosna-Alliku, Paide ja Imavere valdades. Imavere valla investeeringud teostatakse Imavere külas: - Ehitatakse ja rekonstrueeritakse 859 m veetorustikku; - Ehitatakse ja rekonstrueeritakse 710 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku; - Ehitatakse ja rekonstrueeritakse 488 m survekanalisatsioonitorustikku; - Rajatakse 3 reoveepumplat; - Rekonstrueeritakse 3 reoveepumplat. Nimetatud projekti raames investeerib AS Paide Vesi ka liikuvtehnikasse, kaugvalve jälgimis- ja juhtimiskeskusesse (SCADA), projektijuhtimise ning omaniku järelevalve teenusele. Nimetatud investeeringud jagunevad kõikides kohalikes omavalitsustes tehtavate investeeringute vahel. Projekti „Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ raames investeeritakse Imavere külas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemidesse 447 108 eurot. Projekt on saanud SA-lt Keskkonna Investeeringute Keskus (edaspidi KIK) positiivse rahastusotsuse ning EL Ühtekuuluvusfondi toetuse osakaal on 74% abikõlblikest investeeringukuludest. Projekti elluviimise ajaks on planeeritud 2010—2014. AS Paide Vesi on esitanud KIK-ile Euroopa Liidu fondi Veemajanduse infrastruktuuri arendamise IV vooru taotluse „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“, mille raames planeeritakse Imavere külas rekonstrueerida 3 651 m vee-, 2 540 m isevoolset- ja 282 m survekanalisatsioonitorustikke. Imavere küla investeeringute maht nimetatud projektis moodustab 1 219 274 eurot ning Euroopa Liidu toetuse osa abikõlblikest investeeringutest 82%. Projekt viiakse positiivse rahastusotsuse korral ellu aastatel 2013—2015. Lisaks ülaltoodud investeeringutele on Imavere valla ja kogu vee-ettevõtte finantsprognoosides arvestatud investeeringutega valdade põhivarasse 100 000 eurot alates 2015. aastast. Valdade vahel 100 000 euro suurune investeering jaotatud võrdselt kuueks osaks, ehk igas vallas 16 667 eurot aastas.

3.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt 2013. aasta jaanuaris kasutada olnud materjalidest, nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoosi täpsuse määrab suurelt jaolt ära saadud andmete kvaliteet. Samas võib tõdeda, et prognoos on koostatud 12-aastase perioodi

21 kohta ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle vaadata ning viia sisse vajalikud korrektuurid. Käesolev finantsprognoos on koostatud vastavalt Meetme „Veemajanduse infrastruktuuri arendamise” tingimustele (Lisa 2). Algandmetena on peamiselt kasutatud AS-ilt Paide Vesi saadud andmeid. Prognoosides on analüüsitud AS-il Paide Vesi Imavere vallas tekkivaid veemajanduse tegevuse põhinäitajaid. Pikaajalise finantsprognoosi koostamisel on määrava tähtsusega mitmed näitajad, mille väärtuste muutus avaldab olulist mõju finantsnäitajatele. Neist olulisemad on ära toodud alljärgnevalt:

Planeerimise periood

Finantsprojektsioonid on koostatud aastate 2013—2024 kohta.

Inflatsioon ja palga nominaalkasv

Finantsprojektsioonides teostatud AS Paide Vesi tegevuskulude arvestamisel kasutatud inflatsioonimäärad ja palga nominaalkasv pärinevad Rahandusministeeriumi 2012. aasta pikaajalisest sügisprognoosist.

Tabel 18. Tarbijahinnaindeksi (THI) ja palga nominaalkasvu prognoosid Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 THI % 3,5% 2,8% 2,8% 2,8% 2,8% 2,7% Palga nominaalkasv % 5,5% 5,8% 6,0% 6,0% 6,0% 5,9% Ühik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 THI % 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% Palga nominaalkasv % 5,8% 5,7% 5,7% 5,6% 5,6% 5,6% Allikas: Rahandusministeerium

Maksud Finantsprojektsioonides olevad tulud ja kulud ei sisalda käibemaksu.

Liitunud elanike arv

Vastavalt AS Paide Vesi andmetele oli 2012. aastal Imavere külas ühisveevärgi ning - kanalisatsiooniga ühendatud inimeste arv 310 (66% kogu elanikkonnast) ning Käsukonna külas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunuid 106 (ehk 90% kogu elanikkonnast). Finantsprognoosides eeldatakse, et aastatel 2013—2024 jääb liitunud elanike arv 2012.aasta tasemele.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügimahud

Imavere ja Käsukonna küla elaniku keskmine veetarve 2014. aastal oli 89 liitrit ööpäevas. Prognoosides on eeldatud, et elanike tarbitav veemaht ühes ööpäevas jääb samale tasemele. Vee ja kanalisatsiooniteenuse tarbimismahtude prognoosid aastateks 2013—2024 on koostatud 2013. aasta jaanuaris kasutada olnud andmete pealt. Prognoosid näevad ette Imavere ja Käsukonna külades järgmised tarbimismahud:

Imavere küla Veevarustus eraisikutele 10 000 m3 Veevarustus juriidilistele isikutele 3 400 m3 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine eraisikutele 9 500 m3 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine juriidilistele isikutele 5 300 m3 Käsukonna küla Veevarustus eraisikutele 2 069 m3 Veevarustus juriidilistele isikutele 0 m3 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine eraisikutele 1 700 m3 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine juriidilistele isikutele 0 m3

Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu leibkonnaliikme kohta

Maailmapanga etteantud soovituslik leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ei tohiks ületada 4% sissetulekust. Prognoosis toodud hinnang sisaldab vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindasid koos käibemaksuga.

Tariifide muutused

Veeteenuse hinnad kujundab AS Paide Vesi vastavalt tekkivatele tegevuskuludele. Alates 01.04.2014 kehtivad Imavere valla Imavere ja Käsukonna külades järgmised veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise hinnad (ilma käibemaksuta): Imavere ja Käsukonna külades Veevarustuse müük 1,01 €/m3 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine kodutarbijatele 1,77 €/m3 Reovee ärajuhtimine ja puhastamine juriidilistele isikutele 2,60 €/m3 Arvestusperioodil on prognoositud tariifide kasvu, mis on vajalik tegevuskulude katmiseks, samuti oluliselt suurema laenukoormuse teenindamiseks, mis tuleneb projektide omafinantseeringu katmise vajadusest. Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud hetkel kehtiv hinnapoliitika. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifide kujundamisel on lähtutud veel eeldustest, et ettevõtte veemajandusalane tegevus oleks jätkusuutlik, ehk tuludest kaetakse lisaks tegevus- ja laenuteenindamise kuludele ka veemajandusalase tegevusega seotud asendusinvesteeringud, st kumulatiivsete rahavoogude vahe igal aastal on vähemalt 0 või positiivne. Imavere ja Käsukonna külas kehtivad erinevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad eraisikutele ja juriidilistele isikutele. Vastavalt 1.11.2011 kehtima hakanud Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse § 16 lg 11 järgi peab vee-ettevõtja hinnad viima kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest 2010. aasta 31. oktoobril. Nimetatud paragrahvist juhindudes on koostatud ka AS Paide Vesi finantsprognoosis toodud Imavere valla tegevuspiirkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad.

Investeeringud

Imavere valla investeeringud ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemidesse on tehtud kahe projekti raames Imavere külla summas 1 666 381 eurot aastatel 2010 - 2015. Lühiajaliste investeeringute käigus rekonstrueeriti kogu Imavere küla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemid, sh puurkaev koos veetöötlusseadmetega ja uuendatati 23 reoveepuhastit sh. kaugjuhtimis- ja jälgimissüsteemi seadmeid. Valitud alternatiivide analüüs on teostatud Euroopa Liidu fondi Veemajanduse infrastruktuuri arendamise projektide („Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ ja „Paide linna ja Imavere valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“) rahastamistaotluste koostamise käigus. Pikaajalisi suuremahulisi investeeringuid finantsprognoos ei käsitle, kuna reoveekogumisalad on enamjaolt ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteeidega kaetud.

Tabel 19. Imavere külas teostatatud investeeringute maksumused (eurodes) Projekti nimetus, mille Investeeringut Maksumus raames investeering e teostamise (eurodes) teostatakse periood Imavere valla Käsukonna küla veevarustuse-ja 2011 113 400 kanalisatsioonisüsuteemidereko nstrueerimise II etapp Ambla ja Imavere valla ÜVK 2011 173 712 projekteerimine Imavere ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide 2013-2014 350 556 ehitustööd Imavere küla piirkondade 2014-2015 386 929 1,2,3,5,6,8 torustike ehitustööd Imavere reoveepuhasti 2015 281 400 rekonstrueerimine 2015 Imavere reoveepuhasti hankedokumentide tehnilise 2015 6 320 kirjelduse koostamine

Omanikujärelevalve ja inseneri teenus Imavere reoveepuhasti 2015 8 460 projekteerimis- ja ehitustöödel

Allikas: AS Paide Vesi

Tuleviku investeeringuteks on Imavere külas sademeveekanalisatsiooni väljaehitamine ja Taadikvere küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine.

Investeeringute allikad Investeeringute allikateks on EL Struktuurtoetused, Imavere valla ja AS Paide Vesi omafinantseeringud. 3.2 Finantsprognoos

Finantsprognoos on koostatud AS Paide Vesi Imavere valla tegevuspiirkonda jäävate asumite kohta ning lähtuvalt eelmises alapeatükis toodud investeeringute vajadusest. Prognoos koosneb järgmistest tabelitest:  müüdavate koguste ja tariifide prognoos (kogused kirjeldatud eelmises alapeatükis) Tabel 20;  tegevustulude ja -kulude prognoos (Tabel 20, Tabel 21);  Imavere valla veemajanduse tegevuse finantsprognoos (Tabel 22);

 vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu leibkonna keskmise netosissetuleku suhtes (Tabel 23).

3.2.1 Tegevustulude prognoos AS Paide Vesi Imavere valla tegevuspiirkonna tegevustulud koosnevad vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügituludest. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuste müügitulud kujunevad elanike ja ettevõtete tarbitavatest mahtudest ning kehtestatud tariifidest. Aastate 2013 - 2024 prognoositud veeteenuse hinnad ning tegevustulud on toodud allolevas tabelis.

Tabel 20. Imavere valla veeteenuse hinnad ja veemajanduse tulud 2013—2024 Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tariifid Elanike vesi EUR/m3 0,73 1,01 1,01 1,01 1,16 1,16 Elanike kanal EUR/m3 1,17 1,77 1,77 1,77 2,04 2,04 Ettevõtete vesi EUR/m3 0,88 1,01 1,01 1,01 1,16 1,16 Ettevõtete kanal EUR/m3 2,13 2,60 2,60 2,60 2,99 2,99 Tulud Elanike vesi EUR 8 834 10 816 10 816 10 816 12 421 12 421 Elanike kanal EUR 13 126 17 529 17 529 17 529 20 202 20 202 Ettevõtete vesi EUR 2 999 4075 4075 4075 4679 4679 Ettevõtete kanal EUR 11 300 14 293 14 293 14 293 16 436 16 436 Tulud kokku EUR 36 259 46 712 46 712 46 712 53 739 53 739 Ühik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tariifid Elanike vesi EUR/m 3 1,16 1,28 1,28 1,40 1,40 1,54 Elanike kanal EUR/m3 2,04 2,24 2,24 2,46 2,46 2,70 Ettevõtete vesi EUR/m3 1,16 1,28 1,28 1,40 1,40 1,54 Ettevõtete kanal EUR/m3 2,99 3,29 3,29 3,61 3,61 3,97 Tulud Elanike vesi EUR 12 421 13 706 13 706 14 991 14 991 16 490 Elanike kanal EUR 20 202 22 183 22 183 24 361 24 361 26 738 Ettevõtete vesi EUR 4679 5164 5164 5647 5647 6212 Ettevõtete kanal EUR 16 436 18 085 18 085 19 844 19 844 21 823 Tulud kokku EUR 53 739 59 138 59 138 64 843 64 843 71 263 Allikas: AS Paide Vesi

3.2.2 Tegevuskulude prognoos AS Paide Vesi Imavere valla tegevuspiirkonna tegevuskulude prognoos on koostatud koos ettevõtte spetsialistidega tuginedes eelmiste aastate näitajatele. Tabeli all on kirjeldatud kulude prognoosimise eeldused.

Tabel 21. Imavere valla veemajandusalased tegevuskulud 2013—2024 Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Toormaterjal kulu EUR 0 1 785 1 835 1 887 1 939 1 992 Tööjõu- ja personalikulu EUR 7 200 9 141 9 690 10 271 10 883 11 523 Energiakulu EUR 2 875 3 076 3 010 3 094 3 179 3 266 Transpordikulu EUR 2 583 2 656 2 457 2 526 2 595 2 666 Juhtimiskulu EUR 407 413 419 425 431 437

Ülalpidamiskulu EUR 7 038 7 235 7 438 7 646 7 857 8 070 Keskkonnatasud EUR 3 331 3 699 3 989 4 101 4 214 4 328 Tegevuskulud kokku EUR 23 434 28 005 28 837 29 949 31 098 32 281 Ühik 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Toormaterjali kulu EUR 2 045 2 099 2 155 2 211 2 268 2 327 Tööjõu- ja personalikulu EUR 12 191 12 890 13 622 14 389 15 194 16 039 Energiakulu EUR 3 353 3 442 3 533 3 625 3 719 3 815 Transpordikulu EUR 2 738 2 810 2 884 2 960 3 036 3 115 Juhtimiskulu EUR 444 450 457 463 470 477 Ülalpidamiskulu EUR 8 287 8 507 8 731 8 959 9 191 9 429 Keskkonnatasud EUR 4 444 4 562 4 682 4 805 4 929 5 057 Tegevuskulud kokku EUR 33 501 34 761 36 064 37 412 38 810 40 259 Allikas: AS Paide Vesi

Toormaterjali kulu Toormaterjali kulude alla on liigitatud kemikaalikulud, mida kasutatakse reovee puhastamisel. Imavere vallas kasutatakse fosfori ärastamiseks kougulanti, mille hind on täna 0,80 €/kg ning kemikaalikulu tekib vastatavalt puhastatavale reovee kogusele: 1 m3 puhastamiseks kulub 100 g kemikaali.

Tööjõu- ja personalikulu Tööjõukulude prognoos baseerub AS Paide Vesi 2015. aasta ettevõtte juhtkonna poolt prognoositud tööjõukuludele. Alates 2017. aastast on tööjõukulusid prognoositud vastavalt palga nominaalkasvule.

Energiakulu Elektrienergia kulu tekib vee-ettevõttel peamiselt : - Vee väljapumpamisel puurkaevudest ning II astme pumplates; - Reovee ärajuhtimise käigus kanalisatsioonipumplates ning reoveepuhastis. Finantsprognoosides on eeldatud, et elektri hind tõuseb alates 2014. aastast vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile. Peale projekti „Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ investeeringuid suureneb valdades (sh Imavere vallas) kanalisatsiooniteenuse elektri erikulu hinnanguliselt 10% seoses reoveepuhastite rajamise ning nendes töötavate seadmete arvu suurenemisega.

Transpordikulu

Transpordikulude alla on liigitatud sõidukite kütusekulu. Prognoosides eeldatakse, et transpordikulu kasvab vastavalt tarbijahinnaindeksi prognoosile. Kuna Projekti „Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku valla ning Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine“ investeeringutega rajati kaugvalve jälgimis- ja juhtimissüsteemi (SCADA) siis on eeldatatud ka transpordikulu vähenemist valdades 10% võrra alates 2015. aastast.

Ülalpidamiskulu

Ülalpidamiskulude alla on liigitatud materjali ja tagavaraosade kulud, väljastpoolt tellitud teenused (kõik ostetavad teenused alates advokaadist, tulekustutite kontroll, kaevukaante remont, arvutihooldus, autode remont ja ülevaatused, vee ja reoveeanalüüsid, vaibavahetus, sideteenused, transporditeenus, valveteenus, tööriistarent, elektri käidujuhtimine, hoonete ja rajatiste väikeremont, seadmete rent, keskküte, koristamised, veearvestite taatlemine, kuulutused ajalehtedes, elektrimootorite mähkimised, autopesu ja palju muud sarnast), väikevahendite kulu. Alates 2014. aastast kasvavad ülapidamiskulud tarbijahinnaindeksi prognoosi kasvule vastavalt.

Juhtimiskulu Juhtimiskulude alla on liigitatud kulud maamaksule, töökaitse ja väljaõppe kulud, esinduse, komandeeringu ning kindlustuskulud, side- ja kantseleikulud, liikmemaksud jmt. Prognoosiperioodil kasvavad juhtimiskulud tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasude alla kuulub veeressursimaks ning heitvee saastetasu. Veeressursimaksu kulu tekib veekasutamisest ning on otseselt seotud puurkaevudest väljapumbatava vee kogusega. Imavere valla puurkaevude vesi pumbatakse siluri-ordoviitsium põhjaveekihtidest. Veeressursi maks on arvestatud vastavale kihile arvestatud tasumäärade alusel. Finantsprognoosides on kasutatud keskkonnatasude seaduses toodud tasumäärasid aastate 2014—2015 kohta, alates 2016. aastast kasvab tasumäär eeldatavalt vastavalt tarbijahinnaindeksi prognoosile. Heitvee saastetasu kulu tekib vee-ettevõttele keskkonda juhitud reostuse tõttu ning on otseselt seotud heitveepuhastist keskkonda juhitud reostuskoormusega. Kaudselt on see kulu seotud ka puhastist väljuva ning keskkonda juhitud puhastatud heitvee vooluhulgaga ja ka puhastatava reovee vooluhulgaga ehk reovee tootmismahuga. Keskmiselt tõusevad saastetasumäärad (vastavalt keskkonnatasude seadusele) 2014. ja 2015. aastal 19%. Edasisel prognoosiperioodil kasvab baaskulumäär ainult tarbijahinnaindeksi kasvu võrra.

3.2.3 Imavere valla veemajanduse tegevuse finantsprognoos Allolevas tabelis on toodud Imavere valla veemajanduse tegevuse finantsprognoos 2020 aastani. Finantsanalüüs näitab, et prognoositud veeteenuse hindade juures on Imavere valla veemajanduslik tegevus jätkusuutlik.

Tabel 22. Imavere valla veemajanduse tegevuse rahavood

Allikas: AS Paide Vesi

3.2.4 Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinna taskukohasus Maailmapanga hinnangul ei tohiks soovituslikult leibkonna kulu vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest ületada 4% netosissetulekust. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu hindamisel leibkonnaliikme netosissetulekust on lähtutud eraisikute tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kogustest. Vastavalt AS Paide Vesi andmetele tarbib Imavere valla elanik keskmiselt ühes ööpäevas 89 liitrit vett. Tarbitav kanalisatsiooniteenuse maht on võetud veetarbimisega võrdseks. Elanikkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu osakaal netosissetulekust tuleneb inimeste tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse aastasest keskmisest kogusest ning vastava aasta prognoositud teenustariifist (koos käibemaksuga). Järgnevalt on eelpoolkirjeldatud viisil leitud keskmised tarbitud vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstavad summad leibkonnaliikme kohta ning avaldatud nende suhe vastava aasta prognoositud leibkonnaliikme netosissetuleku kohta.

Tabel 23. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaal leibkonna liikme netosissetulekust aastatel 2013—2024 Ühik 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Leibkonnaliikme netosissetulek EUR 4 345 4 597 4 873 5 165 5 473 5 795 Leibkonnaliikme poolt tarbitava vee m3/a kogus 32 32 32 32 32 32 Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR pereliikme kohta 74 85 86 87 97 106 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme % 1,7% 1,8% 1,8% 1,7% 1,8% 1,8% netosissetulekust Ühik 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Leibkonnaliikme netosissetulek EUR 6 131 6 482 6 850 7 236 7 641 8 066 Leibkonnaliikme poolt tarbitava vee m3/a 32 32 32 32 32 32 kogus Kulu veele ja kanalisatsioonile EUR 115 124 133 143 152 161 pereliikme kohta Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme % 1,9% 1,9% 1,9% 2,0% 2,0% 2,0% netosissetulekust Allikas: AS Paide Vesi,

4 LISAD 4.1 Veeanalüüside tulemused

Allikas: Paide Vesi AS (Imavere ja Käsukonna piirkond)

PUMBATAVA VEEKVALITEEDI KONTROLL

Allikas: OÜ Imavere Soojus (Taadikvere 28.04.2015)