• Karksi valla infoleht • Nr 8 (220) september 2014 •

Eesti–Läti piiril peeti Balti keti sünnipäeva Rattamatk Ruhja Fotod: Kaire Kannistu Varakevadel tekkis idee tähistada Bal- keskväljakul samas kohas, kus hommikul 23. augustil kell 19.00 möödus 25 aastat ti keti 25. aastapäeva jalgrattamatkaga alustasime. Kolmandik eestlastest leidis, sellest, kui ligi 2 miljonit inimest võttis Karksi-Nuiast Ruhja. 24. augustil toimu- et on ilus ilm ja pärituul ning pedaalisid üksteisel kätest kinni ja moodustas katke- nud matkal lõi kaasa 149 huvilist, eestlasi jalgratastel ise Ruhjast tagasi koju. matu inimketi marsruudil Tallinn–Riia– oli ratta sadulas 60. Kogu trassil saatis Sellist matka üksi ei korralda. Koostöö Vilnius. Seda on nimetatud ka vabaduse jalgrattureid politsei, pikemad puhkused lätlastega õnnestus ning oma osa selles teeks. Eestimaa Rahvarinde, Läti Tautas olid Lillis ja Köönas. Viivuks peatusime on vallahooldusel, kultuurikeskusel, po- Fronte ja Leedu Sajūdise poolt organisee- ja langetasime pea vabadussammaste juu- litseil, Lilli külamajal, Urmas Suurpuul, ritud inimkett oli 675,5 km pikk ja läbis res Karksi-Nuias ja Ruhjas. Piiril toimus Ain Peensool, Mart Kursil, Heiti Maistel, ka Karksi valda. Kolmes keeles hõikasid ühispildistamine, Ruhjas söödi suppi ja Elerin Öövelil ja Peeter Veevol. Tänan inimesed – „vabadus“, „brīvība“ ja „lais- jäätist. Seejärel loositi sõitjate vahel au- kõiki abistajaid ja matkajaid, sest nii on vė“. Meie vallas Balti ketis osalenud ko- hindu ning algas kodutee. Soovijad said võimalik ning mõttekas edaspidigi midagi gunesid hiljem Lilli piirile, kus peeti üks jalgrattad tõsta autokasti ning ise muga- korraldada. võimsamaid miitinguid. valt sättida end bussiistmele. Urmas Suur- Leo Liiber Erinevate ürituste kaudu on seda tra- puu jagas rattad jälle kätte Karksi-Nuia ditsiooni jätkatud kõik need 25 aastat. Ei Foto: Ain Peensoo juhtu tihti, et inimesed ise saavad sellisel kujul ajalugu teha ning seda muuta. Tänavune juubeliaasta tähistamine piiril toimus koostöös Läti lähivaldadega. Meil langes suurem koormus kultuurikeskuse ja vallahoolduse töötajatele, kaitseliit te- geles parkimise ja korra loomisega. AS Balti keti aastapäeva tuldi tähistama nii pealinnast kui Brüsselist. Micus valmistas ette lõkke, mis oli sama suur kui veerandsada aastat tagasi. Tege- likult oli ajalooline sündmus seegi, sest esimest korda 25 aasta jooksul kõneles piiril Eesti Vabariigi president – Too- mas Hendrik Ilves. Oluline on seegi, et esmakordselt olid sellel päeval piiril lee- dulased. Leedu noored sõitsid 20 autoga Balti keti teekonna läbi ja andsid meie presidendile üle uhke aumärgi. Lisaks rii- Loodus oli matka ajal veel suviselt ühetooniline, gipeale tervitasid kokkutulnuid veel Läti sügisesi eredaid värve tõid maastikku ratturid. Vabariigi Seimi liige Romualds Ražuks, kes oli aastatel 1990–1992 Tautas Fronte juht, ja Europarlamendi liige Tunne Ke- Tulekul on Karksi-Nuia päev Ruhjas lam, kes rõhutas oma kõnes koostöö va- jaduse jätkumisest Balti riikide vahel ning Kui maikuus toimus meil Ruhja päev, siis Ruhja linnas tehakse meie isetegevus- tõi Ukraina eeskujul näite maailmas va- 20. septembril läheme Karksi-Nuia päeva lastele ekskursioon, külastatakse sealset litsevatest ohtudest. Kontserdi andsid val- korraldama Ruhja. Jaapani tuba ja jäätisetehast. dade isetegevuslased ning Politsei- ja Pii- Avame sealses kultuurimajas kaks näi- Karksi valla isetegevuslased annavad rivalveorkester koos solistide Mikk Dede Piiril lehvisid nii Eesti kui Läti lipud. tust: fotokonkursi „Avasta Mulgimaad“ suure kontserdi. Õhtut jääb lõpetama tant- ja Tõnis Mägiga. Rahvas tõusis püsti ja parimateks hinnatud tööd ja „Fotomeenu- supidu, kus muusikat teeb Läti bänd ning võttis kätest kinni, kui Tõnis Mägi esitas passioon“. Tule süütasid Kai Kannistu ja liku ära. Kartused olid asjata, rohkem rah- tus Ruhja päevast Karksi-Nuias“. vaheesinemised on küllakutsujate korral- laulu „Koit“. Pealtvaatajad tõmbas käima Maruta Krastiņa Köönast. Kui 25 aastat ta- vast polekski mahtunud. Need, kes sellel Taas korraldame ühise laada. Sõltuvalt dada. Pakume kohalikku eesti toitu. ka lätlaste rock-ansambel Pērkons. gasi kardeti, et inimesed ei julge tulla Balti aastal piirile ei jõudnud, võivad sinna sõita ilmast toimub see kas Ruhja keskel või Palume päeva paremaks korraldami- Kinobuss näitas ajaloolisi filme ning seal ketti, siis sellel aastal muretseti, et samal järgmisel Balti keti aastapäeval. kultuurimajas. Kauplema on oodatud oma seks müüjatel osalemissoovist teada anda esilinastus ka Toomas Lepa film „Balti ajal Viljandis toimuv kontsert tõmbab pub- Leo Liiber toodanguga käsitöölised ja väiketoitlusta- tel 435 5529 või 5198 1363. Rohkem in- jad. Toimuvad erinevad töötoad. Platsi- formatsiooni Karksi Valla Kultuurikesku- maksu ei ole, palume annetada ühe eseme se kodulehelt ja Facebookist. LEADER ühendab ehk „Maailma noored Mulgimaal“ ja laadaloteriisse. Kai Kannistu „Mulgimaa noored maailmas“ 21.–27. juulini said Abjas „LEADER Suvemeenutusi Karksist ühendab“ projekti raames kokku noo- Jaaniaeg tõi taas toredad tavad. Vaatama- de poolt MTÜ Pillerpall. Kohaliku oma- red Soomest, Prantsusmaalt, Põhja-Iiri- ta päeval sadanud vihmale, saime lõkke algatuse programmi toel ja valla osalusel maalt ja Eestist, et vahetada mõtteid eri- süüdatud juba kuivas ilmas. Agaralt võeti tehti mänguväljak korterelamu juurde, nevate kultuuriruumide üle ning osale- osa jõukatsumistest ja ansambli Külamees mille paigaldas ettevõte TipTipTap. Lap- da kaasaegse tantsu töötoas. LEADER saatel tantsiti end öösse. Uus päev algas sed on selle väga omaks võtnud. Pargis meetmest toetust saanud Mulgimaa jaanilaadaga. Müüjaid oli sellel aastal uuendati võrkpalliplats ja paigaldati uus Arenduskoja rahvusvaheline koostöö- väga erinevaid ja kaupa pakuti seinast sei- võrk. Nüüd on võimalik mängida ka jalg- projekt koosnes neljast erinevast töö- na. Ikka olid vihmahood need, mis kip- palli. Väravad saadi annetusena OÜ Hel- toast (Soome – fotograafia, Prantsusmaa pusid segama, aga peetud sai oksjon ning metal kaudu. 31. juulil peeti laste spor- – filmindus, Eesti – tantsimine, Põhja- nauditud Sirje ja Rein Kure meeldivat dipäeva. Taas oli vihm see, mis segas ja Iirimaa – muusika/pilliõpe). Töötubade esinemist. muist võistlusi toimusid külamaja saalis. eesmärk oli rahvusvahelise ja kohaliku Tänan suure abi eest laada korraldami- Pillerpalli eestvedamisel külastati augusti koostöövõrgustiku arendamine ja tu- sel eelkõige külavanem Tarmo Simsonit, lõpus ka Elistvere loomaparki. gevdamine, Mulgimaa märgilisuse suu- aga ka Toomas Bergmanni, kes hoolitses Loodame, et tänu nüüd tekkinud või- rendamine ning noorte motiveerimine. muusika eest ja päevajuhti Kai Kannistut. malustele jääb külas vähemaks lõhkumist 3.–9. augustini kohtusid projekti neli Suur tänu vallahooldusele, kes niitis pargi ja muude pahanduste tegemist, sest saab Halliste kooli õuemurul tehtud ülesvõte toob selgelt esile ja laadaplatsi, AS Karmele sponsorluse ja end sportides välja elada. osapoolt taas ja seekord Põhja-Iirimaal ettevõtmise noorusliku vaimu. Antrimis. Eestist osales viis noort: Viktoria Ants Kalamile transpordi ning lõkkema- Tea Saaremägi Siigur Mõisakülast, Katrin Kahu Viljandi, meeldivam. Õnneks olime selleks valmistu- Projekti lõppedes võime tõdeda, et LEA- terjali eest. külamaja juhataja Ly Metsaroos Abja, Kaire Kannistu Hallis- nud ja võtnud kaasa soojemaid riideid. Juba DER koostööprojektis osalenud noored Karksis on moodustatud noorte emme- te ja Hanna-Lauren Loit Karksi vallast. paari päevaga harjusime sellise ilmaga ära. on saanud end avastada läbi uute meediu- Hanna-Lauren: „Iga päev toimusid muu- Laagris oli kokku üle 40 inimese. Kahjuks mite, suhelnud erinevatest kultuuridest sika töötoad ja laagri lõpuks saime salves- kõiki neid eraldi ei saanud tundma õppida, inimestega ning õppinud praktilisi ja ka- tatud ka coveri ühest tuntud Eesti laulust. kuid väga häid uusi sõpru leidsime sealt sulikke oskusi, mis kindlasti toetavad ka Karksi valla arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu Aga ega tervet nädalat ei täitnud ainult ikkagi. Nendega sai suheldud iga päev. nende edasist karjääriplaneerimist. Ka avalik väljapanek töö. Vahepeal käisime ka Põhja-Iirimaad Alguses hoidusid kõik rahvused omaette, Mulgimaa tutvustamisega said projektis ja selle loodust avastamas. Külastasime kuid lõpuks sulanduti kokku nagu üks suur osalenud noored suurepäraselt hakkama. Karksi valla arengukava eelnõu aastateks 2015–2020 ja eelarvestrateegia 2015– Carrickferguse lossi, Carrick-A-Rede köis- pere. Alati, kui avaneb võimalus kusagil Piret Leskova 2018 eelnõu avalik väljapanek toimub 28. augustist kuni 17. septembrini. Aren- silda, Giants Causeway’d („Hiiglaste tee“), programmis osaleda, tuleb sellest kahe käe- Rahvusvahelise LEADER koostööprojekti gukava ja eelarvestrateegia eelnõuga saab tutvuda Karksi-Nuia Raamatukogus, Belfasti linna ja sõitsime läbi huvitavate Ii- ga kinni haarata, sest see võib osutuda elu Eesti-poolne koordinaator Karksi, Lilli ja Tuhalaane külamajades, vallavalitsuse kantseleis ning valla vee- rimaa väikelinnade. Alguses oli sealne ilm parimaks kogemuseks. Selle nädala kohta Liisi Rääbus bilehel. Kirjalikud ettepanekud arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu kohta natuke ehmatav, sest kui Eestimaa 34°C Põhja-Iirimaal võib öelda, et alguses ei saa Abja Noortekeskuse juhataja kt esitada vallavalitsusele hiljemalt 25. septembriks 2014. a. järsku 19 kraadiks muutub, ei ole see kõige vedama, pärast ei saa pidama.“ Karksi Sõna  september 2014

Vallavanema veerg KARKSI kirjaliku enampakkumise protokollile ja tunnistati võitjaks Kalmer Ahmedov. Karksi valla arengukava aastani 2020 avalik VALLAVALITSUSES • Eraldati Karksi valla 2014. aasta eelar- väljapanek 12. augusti istungil vest Karksi-Nuia Tulekaitse Seltsile tege- vuskuludeks 1250 eurot ja Pärnu mnt 10 Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, Aeg-ajalt on hea vaadata ikka ettepoole ja ei taha tulevikus nende teenuste järgi maa- detailplaneeringu tellimiseks 1500 eurot. Alli Laande, Arvo Maling, Taimo Tugi ja pidada plaani. Eriti siis, kui tulevikuväl- konnakeskusesse sõita. Meil on mahuline • Otsustati anda tööandja eluruumina vallasekretär Inge Dobrus. javaated on head ja ideede elluviimiseks ja rahaline eelis, et seda eesmärki täita. üürile munitsipaaleluruum Võidu 7-11 • Aadressandmete korrastamise vajadu- jätkub vahendeid – nii töökäsi kui ka raha. Karksi valla arengukava ongi planeeritud Karksi-Nuias noortekeskuse juhatajale sest tulenevalt muudeti koha-aadresse Sama tähtis on tulevikule vastu vaadata ja neid asjaolusid arvesse võttes. Kõige oluli- Kertu Revale. järgmiselt: oma samme seada, kui võimalused muutu- sem, et vald suudaks ka tulevikus pakkuda • Määrati projekteerimistingimused: ra- vad aina ahtamaks. teenuseid, mille järgi on inimestel nõudlus. Praegune Määratud jatise „Loisu mastalajaam ja elektrivõrk“ Eesti omavalitsuste elu on mõjutanud Et meil oleks oma lasteaed, gümnaasium, koha-aadress koha-aadress ehitusprojekti koostamiseks Tuhalaane kaks suuremat sündmust: Eesti astumine huvikoolid, kultuurielu, korras infrastruk- külas, rajatise „Mastalajaam ning õhu- ja Allaste külas Euroopa Liitu kümme aastat tagasi ja kuue tuur. Erasektor pakuks võimalikult palju maakaabelliinid“ ehitusprojekti koostami- Kadaka I Vana-Kadaka aasta tagune masu. Euroopa Liitu astumise teenuseid, et me kannaks välja oma koha seks Morna külas, majandushoone-garaaž mõju on olnud kaksipidine. Omavalitsused Lõuna-Viljandimaa tõmbekeskusena. Mägiste 2 Vana-Mäkiste ehitusprojekti koostamiseks Lilli tee 10 on saanud hulka raha Euroopast, et ehitada Investeeringuid on planeeritud tagasi- Mägiste 1 Uue-Mäkiste kinnistul Karksi-Nuias, Unditare kinnis- 100 päeva vallavanemana ja remontida koole, lasteaedu, teid. Samas hoidlikult. Euroopa Liidu toel on kavas tule rajatava tiigi ehitusprojekti koostami- Kalju I Kaljuheina on inimeste vaba liikumine Euroopa Liidu remontida olemasolev gümnaasiumi spor- seks Sudiste külas. Esimesed 100 päeva vallamajas on möö- Kalju II Kaljujõe riikide vahel viinud paljud vallakodanikud dikorpus ja ehitada sotsiaalmaja, kus pak- • Anti kirjalik nõusolek: kortermaja lod- dunud väga intensiivselt, rahulikku sis- elama ja töötama välismaale. Nii on Karksi kuda eakatele toetatud elamise võimalust. Kalju III Kaljuvõsa žadele aknaraamide paigaldamiseks Longi seelamise aega ei antud. Sellesse perioodi valla elanike arv kahanenud 10 aasta jooksul Valla omavahenditest on plaan remontida Kalju IV Kaljupõllu tee 7 kinnistul Polli külas, abihoone püs- on mahtunud väga palju erinevaid tegevu- 20% võrra. Täna on vallas 870 inimest vä- igal aastal 50 tuhande euro eest valla teid. titamiseks Tartu tn 6 kinnistule Karksi- si, üritusi, kohtumisi paljude inimestega Mäe-Polli 1 Mäe-Polli põld hem kui 10 aastat tagasi. 350st kümne aas- Arengukava on dokument, kuhu on pal- Nuias. ja valla esindamist erinevatel poliitilistel Keskküla I Võsa ta jooksul valda sündinud lapsest elas selle jud osapooled kirja pannud oma mõtted ja • Väljastada ehitusluba 35/15kV alajaama tasanditel. Paljud vallaelanikud on vastu- aasta alguses vallas kõigest 243. Ainuke va- soovid. Valla rahakott ja tööjõuressurss ei Keskküla 3 Uue-Keskküla püstitamiseks Nuia alajaama kinnistule võtul käinud ja rääkinud oma muredest ja nuserühm, kelle absoluutarv kogu aeg kas- ole kindlasti võimeline seda kõike ellu vii- Kõvaküla külas. ka mõtetest, kuidas elu siinmail paremaks Keskküla II Metsa-Keskküla vab, on pensioniealised. Kõiki neid rahvas- ma. Seetõttu on suur ootus, et huvigrupid • Eraldati MTÜ-le Toimekas Eesti Kark- muuta. Mõtted on olnud huvitavad ja loo- Reediko Juhan Reediku-Juhani tikus toimuvaid muutusi peame arvestama püstitaksid omad eesmärgid ja osaleksid si valla eelarvest 100 eurot 2014. aasta dan, et suudame kasvõi mõned neist ellu Reedikumetsa ka oma valla arengut planeerides. Kümme jõudu mööda arengukava ellu rakenda- Karksi lennupäeva korraldamiseks. viia. Arusaamine, et omavalitsuse ametni- Mekiste Hans I Mäkistemetsa aastat tagasi toimusid koolide ja lasteaedade misel. Omavalitsus koostöös elanikega • Eraldati Sudiste Maanaiste Seltsile valla ke töödest ja tegemistest sõltub paljuski, ümberkorraldused. Missugune on strateegia muudab valla elukeskkonna ilusamaks, Mekiste Hans Mäkiste-Hansu eelarvest 200 eurot Mäeküla, Hirmuküla kuidas vallal läheb, jõudis minuni üpris järgmiseks kümneks aastaks tulenevalt rah- armsamaks, mugavamaks. Arutagem täna Polli põllu Pollipõllu ja Sudiste küla külapäevade korraldami- kiirelt. Pean ütlema, et seda vastutust val- vastikus toimuvatest muutustest? koos, milline peaks olema Karksi vald aas- seks. lamajas tuntakse. Morna külas Teine valus teema on finantsvahendid. tal 2020. 2014. aasta alguses alustas vallavalitsus Morna Õunahoidla Mornaõuna Siin on kaks tegurit: 2009. aastal vähendas Kas visioon „Karksi on aktiivse elanikkon- 18. augusti istungil Karksi valla uue arengukava koostamist riik omavalitsuste tulubaasi ca 20% võr- naga, puhta loodusega, Mulgi kultuuri väär- Löövi 1 Uue-Löövi Võtsid osa: Are Jänes, Katrin Kivistik, aastateks 2015–2020, kuna vana arengu- ra, mida pole seniajani taastatud. Teiseks, tustav, ettevõtlusele avatud, kaasaegsete ava- Alli Laande, Arvo Maling, Taimo Tugi ja kava vajas ülevaatamist, et see vastaks ka Umbaru Talu Väike-Umbaru inimeste palgatõusudelt tuleva tulumaksu like teenuste ja taristuga valla elanike heaolu vallasekretär Inge Dobrus. meie tegelikele võimalustele. Arengukava Uus elamu Uue enamlaekumise sööb ära maksumaksjate tagav omavalitsus,“ on ka sinu visioon? • Määrati toimetulekutoetus 9 taotlejale on dokument, mis paneb paika suunad Variku I Väike-Variku arvu vähenemine. Nii on viimasel kuuel Karksi valla arengukava projekti avalik kokku summas 1082,82 eurot ja ühekord- järgnevateks aastateks. Tänaseks on valla- aastal eelarve tulude tõus olnud 1–2 prot- väljapanek toimub 28. augustist kuni 17. Umbaru Põllu Suurepõllu ne sotsiaaltoetus 17 abivajajale kokku valitsuses arengukava koostamine lõpusir- senti aastas. Kui omavalitsuste rahastamise septembrini valla kantseleis, Karksi-Nuia summas 1945 eurot. Lasteaia toidutoetus gel ja see pannakse septembris avalikult Umbaru Väikepõllu Väikepõllu poliitika tulevikus ei muutu, siis pole suu- Raamatukogus ja külamajades. Peale seda määrati 5 lapsele ja vajadusepõhine pere- välja. Siis on veel kõigil võimalus seda Morna I Väike-Morna remat tõusu ka järgneval arengukava pe- asub arengukava arutama volikogu. Aren- toetus määrati 17 isikule. Ranitsatoetus 65 oma mõtetega täiendada. rioodil oodata. See on teine piirang, mida gukava projekt on leitav valla kodulehelt. Taru alajaama Taru alajaam eurot määrati 20 August Kitzbergi nimeli- Kuidas möödus 2014. aasta suvi? Valla peame arengukava planeerides arvestama. Ettepanekud ja arvamused arengukava Muri külas se Gümnaasiumi I klassi astujale. kultuurikalender on väga tihe ja siinkohal Samas on Karksi-Nuia Lõuna-Viljandi- kohta palun saata vallamajja või e-posti • Aadressandmete korrastamise vajadu- ei saa ma kiitusega kitsi olla. Tänusõnad Muri Elamu Uue-Muri maa tõmbekeskus. Siia on koondunud piir- aadressile [email protected] hiljemalt 25. sest tulenevalt muudeti koha-aadresse on ära teeninud kultuurikeskuse juhataja Murri häärber Häärberi konna hariduselu, siin on töö- ja elukohad. septembriks. järgmiselt: Kai Kannistu, kelle aktiivne ennastohver- Eke Tare Eke Me peame seda positsiooni hoidma, kui me Arvo Maling dav töö on läbi suve pakkunud meie ini- Praegune Määratud mestele meeldivaid elamusi, alates Ruhja Muri Talli Talli koha-aadress koha-aadress päevast Karksi-Nuias, Balti keti 25. aas- Sarapuu 2 Vana-Sarapuu Tagasi kaugete juurte juurde tapäeva üritus Lilli piiripunktis, lõpetades Vardja I Vardjametsa Ainja külas alles tuleva Karksi-Nuia päevaga Ruhjas. Madi II Madimetsa Karksi Gaasimõõdu Karksi dud Võru maakonna noorsootöö nõukoda, Ettevõtmisi võib igati kordaläinuks luge- Jaam gaasimõõtejaam Ilisson Ilissoni mida eelmisel aastal juhtisin. da. Hästi olid korraldatud ka traditsiooni- Kilingi-Nõmme Kilingi-Nõmme Sellel kevadel aga otsustasin, et minu lised spordiüritused, sh noorte kergejõus- Oti külas harukraan gaasikraanisõlm panus Antsla valla tegemistesse on antud tikusari TV-10 olümpiastarti finaaletapp Oti-1 Õuna-Oti Lilli külas ja aeg on edasi liikuda. Mõtlesin leida ja meeleolukas jalgrattamatk Karksi- Oti Uue-Oti vastavat tööd Põhjamaades, samas jälgisin Nuia–Ruhja. Tänan ka spordisündmuste Taagepera Gaasi katoodjaam ja side- ka siinseid tööpakkumisi ning otsustasingi eestvedajaid Leo Liiberit ja Jaak Israeli. Oti-2 Väike-Oti võimenduspunkt kandideerida Karksi-Nuia Noortekesku- Selle aja sisse jäi ka personalimuutus. Saarde-1 Vana-Saarde se juhatajaks. Alustasin tööd 1. augus- Taagepera Taagepera Mais kinnitas vallavalitsus uueks Kark- Lepaloime maja Vana-Lepaloime til, ent sisseelamine võtab aega – tunnen si-Nuia Noortekeskuse juhatajaks Ker- katoodjaam ja side- katoodkaitsejaam Lõve-1 Lõvepõllu võimenduspunkt vastutust hoone ja vahendite eest, tegelen tu Reva, kes on tööl alates 1. augustist. töölepingute sõlmimise ja kohaliku noor- Kalita II Kalitapõllu Morna külas Loodame, et ta saab noortega hea kontakti sootöö taustainfo uurimisega. Olen juba ja klapi ning noored, kellel ei ole ideid, Pärsi külas Morna katoodjaam Morna Kertu Reva. noortega käinud Mustvees tantsulaagris ja sidevõimendus- katoodkaitsejaam millega võiks oma vaba aega sisustada, Puise Juhan Puise-Juhani ning Jõhvis Eesti Avatud Noortekeskuste käivad läbi noortekeskusest, et leida sealt punkt Niidu-1 Niidumetsa Olen sündinud 1982. aastal Tartus, põ- Ühenduse üldkogul. Olen kohtunud tore- endale meelepärast tegevust ja innusta- Morna katoodjaam Gaasi date inimestega, kes seni keskuse tegevus- vaid mõtteid. Viira-1 Viirapõllu ja sidevõimendus- hikooli lõpetasin ja elasin aga Võrumaal, Antslas. Oma juurtelt olen nii võrukas se on panustanud ja hoian nendega sidet. Suuremaid ehitusi sel aastal valla eel- Viira-2 Viiraheina punkt kui tartlane ja hiljuti selgus, et kaugelt Uue juhatajana pean oluliseks eelkõige arves ette nähtud ei ole, kuid mahukamad Kõpu Adami Kõpu-Adami Sudiste külas häid suhteid noortega tegelevate inimeste, teetööd on tehtud Ainja–Bensiinijaama ka mulk. Keskhariduse omandasin Tartu Võitma-1 Võitmametsa Karksi harukraan Karksi Kunstigümnaasiumis, peale seda lõpetasin asutuste ja organisatsioonidega. Keskus teel ning Karksi-Nuia Tiigi tänav on saa- gaasikraanisõlm peaks olema koht, kuhu noorel on alati mas kohe uue kõvakatte. Välja-1 Uus-Välja Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri Äriküla külas eriala. Minu hobiks on kunstiga tegele- hea tulla ja tore siin olla. Üks muresid, millega vallavalitsus lähi- Veneküla alajaama Veneküla alajaam Loodan, et minu kogemus aitab arenda- ajal peab tegelema, on seoses korrakaitse- Remsi 1 Nõlvaku mine – selle kaudu jõudsin ka noorsootöö juurde, sest osalesin suviti kunstilaagrites da siinset noorsootööd ning aja möödudes seaduse kehtima hakkamisega, mis alates • Otsustati esitada vallavolikogule otsuse Remsi II Kurepesa jõuan ka uue elupaigaga kohaneda. Tegu- juulist tõi kaasa ka ühe negatiivse ilmin- eelnõud detailplaneeringute algatamise abikasvatajana. Mitmeid aastaid Eesti- Polli külas maalt eemal olles ja kodukohta taga- sat hooaega! gu: avalikus kohas alkoholi tarvitamise. kohta Tööstuse 1a kinnistul ning Pärnu Kertu Reva Olen seisukohal, et avalikus kohas alko- mnt 8a ja Pärnu mnt 8b kinnistutel. Polli lasteaed-hool- Longi tee 1 // si tulles avanes võimalus kandideerida dekodu Hooldekodu holi tarvitamine peaks olema keelatud. • Tehti vallavolikogule ettepanek hõivata noorsootöötajaks. Nii asusin 2010. aastal Arengutest sellel teemal anname teada peremehetu ehitisena Künka majavaldus Muri külas tööle Antsla Kultuuri- ja Spordikeskuse noorteklubis. Sealse nelja aasta jooksul valla kodulehel. Selle probleemiga tege- Äriküla külas. Väikekoht 5 Väikemetsa levad nii vallavalitsus kui ka heakorra- ja sain igapäevase töö kõrvalt põhiteadmisi • Määrati Tuhalaane külas, EKE tare nr Pärsi külas korrakaitsekomisjon. 2 katastriüksuse jagamisel moodustunud noorsootööst ja käisin laagrikasvataja kur- Alates 1. oktoobrist hakkab tööle valla katastriüksustele koha-aadressid ja siht- Pärsi 7 Väike-Pärsi sustel. Osaletud sai rahvusvahelistes pro- uuenenud koduleht. Loodame muuta in- otstarbed järgmiselt: Luige, pindala 5034 Pärsi 1 Pärsinurga jektides ja noorsootöö kvaliteedi hinda- 2 misel, läbi viidud noortebändide laagrit, formatsiooni kättesaamise lihtsamaks ja m – sihtotstarve elamumaa ja Uus-Loisu, Pärsi-3 Pärsimetsa loogilisemaks, uuenevad rubriigid ning pindala 13,20 ha – sihtotstarve maatulun- tehtud mitmeid projekte, oldud kaasarää- Pärsi 6 Pärsijõe avaldatav info on täpsem ja operatiivsem. dusmaa. kija kohaliku ja maakondliku noorsootöö Uue õppeaasta alguse puhul soovin • Arutati III lugemisel Karksi valla eel- • Määrati Metsaküla külas, Roosu katast- arendamisel jne. Hea koostöö oli Antsla õpetajatele indu oma teadmiste edasi and- arvestrateegiat aastateks 2015–2018 ja ot- riüksuse 60002:001:0452 ja katastriük- Gümnaasiumi ja valla noortejuhtidega. Visioon noortekeskuse tööst. misel ja õpilastele teadmisjanu kogu õp- sustati see esitada vallavolikogule. suse 60002:001:0453 jagamisel moodus- Võrumaa noortejuhtide koostöös on loo- Autor Kertu Reva. peaastaks. • Muudeti hajaasustuse veeprogrammi tunud katastriüksustele koha-aadressid ja Kutsun vallarahvast koostööle ja julgu- taotluste hindamiseks moodustatud ko- sihtotstarbed järgmiselt: Roosu, pindala • Nõustuti AS Epler & Lorenz poolt esita- • Tehti muudatus Karksi valla kriisiko- sele avaldada oma mõtteid, ideid ja arva- misjoni koosseisu ja määrati komisjoni 32,58 ha – sihtotstarve maatulundusmaa; tud jäätmeloa muutmise taotlusega seoses misjoni koosseisus ning vabastati komis- musi, kuidas vallaelu paremaks muuta. uus koosseis: esimees Taimo Tugi, liik- Roosulaane, pindala 8,59 ha – maatu- ohtlike ja olmejäätmete veokoguste muu- joni esimehe kohustustest Arvo Maling ja Ühiselt tegutsedes ja ühtse meeskonnana med Liivi Loi, Inge Dobrus, Margus Hütt lundusmaa; Roosuoja, pindala 3,56 ha tumisega Viljandimaal. liikme kohustustest Veljo Urm. Komisjo- saame paremaid tulemusi. ja Tõnis Laurik. – maatulundusmaa; Roosupõllu, pindala • Väljastati ehitusluba rajatise „Loisu ni esimeheks kinnitati vallavanem Taimo Taimo Tugi • Kinnitati kinnistu Polli viinaait kirjali- 2,49 ha – maatulundusmaa; Roosumetsa, mastalajaam ja elektriliinid“ püstitami- Tugi ja liikmeks Karksi Vallahoolduse vallavanem ku enampakkumise tulemused vastavalt pindala 2,23 ha – maatulundusmaa. seks Tuhalaane külas. juhataja Katrin Sepp. september 2014  Karksi Sõna Külapäeval Lillis Foto: Jüri Tamtik KULTUURIKALENDER 9. augustil toimus Lillis XXI külakokkutulek, kuhu olid oodatud nii endised kui ka praegused elanikud. Päev algas mängude ja pe- KARKSI VALLA KULTUURIKESKUS revõistlustega, mida korraldasid ja viisid läbi tantsurühma „Samm E 01.09 09.00 August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi kooli- Sassis“ tantsijad. Suurt elevust tekitasid uued ja huvitavad mängud aasta avaaktus „Taba tokki“, „Karga kaugust“, „Kindavise“, „Rehvi kantimine“ E 01.09 16.00 Sinises saalis Allikute maalinäituse „Enno ja jt. Lusti jagus paariks tunniks kuni kontserdi alguseni. Enn“ avamine. Näitus jääb avatuks kuni 30.09 E 01.09 16.00 II korruse fuajees Karksi-Nuia Noortekeskuse Külapäevalistele olid esinema tulnud Kaarli Rahvamaja naisan- loovusringi Susher-Vusher loomingu näitus, mis jääb avatuks kuni sambel „Rosin“, tantsurühm „Samm Sassis“ ja oma maja „Maa- 30.09 lid“. Üllatusesinejateks olid Karksi-Nuia Muusikakooli „Lõõtsa- R 05.09 19.00 VII Karksi meefestival vägilased“. Kõik kontserdil osalejad said tänukirja ja kingituse L 06.09 10.00 VII Karksi meefestival Lilli Külamaja juhataja poolt. L 13.09 12.00 mulgi oma ülikuul Õhtu jätkus ansambli „Svips“ meeleoluka muusika saatel. L 13.09 20.00 Tantsuõhtu ansambliga Hero. Pilet eelmüügist 4 €, samal õhtul 6 € Paraku jäi õhku rippuma mitu küsimust. Tahtsime seal ko- K 17.09 12.00 Altai palsami, Živitsa õli ja Ortoflexi palsami esitlus hata nii mitmeidki tuttavaid, kuid selgus, et Lillis toimus kaks L 20.09 13.00 Karksi-Nuia päev Ruhjas K 01.10 12.00 Eakatepäeva tähistamine. Külas Katrin Karisma külapäeva, millest esimesel olid ka meie ühised tuttavad. Meile K 01.10 13.30 Rahvusvaheline muusikapäev. Esinevad klaveriduo Kai Ratassepp ja tundus väga imelik, et külakokkutulekul polnud külavanemat, Kontserdi andsid „Lõõtsavägilased“ koosseisus Andres mati Mikalai ning organist Ulla Krigul keda oleks tahtnud kohapeal näha. Eelmaa (vasakult), Rasmus Kadaja ja Tobias Tae. K 01.10 16.00 Sinises saalis näitus „Karksi valla kultuuriloojad läbi aastate“ Meil on siiralt kahju neist inimestest, kes jäid tänu esimese- K 01.10 16.00 II korruse fuajees kirjanduslooline näitus „Kultuurilugu kivis“ le külapäevale ilma südantsoojendavast üritusest. Oleme Lillis Meiepoolne tänu kõigile esinejaile ja külamaja juhatajale sisu- K 01.10 16.00 I korruse fuajees fotonäitus „Balti kett 2014“ koos käinud pea kümme aastat, aga sellist külapäeva, kus toimus ka õhtupooliku eest! kahestumine, pole enne näinud. Alati võib juhtuda nii, et tilk Merike ja Jüri Tamtik TUHALAANE KÜLAMAJA tökatit rikub kogu mee. külapäevalised N 11.09 16.00 Tervisetund (võimalus mõõta vererõhku ja kolesterooli, nõuandeid jagab perearst)

SUDISTE KÜLAMAJA N 04.09 16.00 Tervisepäev „Kae ummetigi! Vana hää eestiaigne ilm!“ (Võromaa miis) R 19.09 15.00 Suur sügishoidiste näitus ja degusteerimine Foto: Margus Mõisavald Külla on hea minna, kui sind kutsutakse ja oodatakse. Võru hari- KARKSI-NUIA LASTEAED dusselts Astra kutsuski karksilasi endale külla. E 01.09 10.30 Tere, lasteaed Liikuma hakkamisega on eestlastel ikka nii, et algul ei saa mi- E 29.09 16.30 mihklilaat nema, pärast ei saa tulema. Kui aeg käes, meenub tuhat argitoi- metust ja tervisehäda, aga kui kord kodunt välja saad, siis tõded, KARKSI-NUIA RAAMATUKOGU et jah, just seda oligi mulle vaja ning tunned end reipalt ja õige Näitused 01.–29.09 Helga Nõu – sild Eesti ja Rootsi vahel pisut nooremanagi. 01.–29.09 Auhinnatud lastekirjanik Siiri Laidla Ilm oli suurepärane ja näha-kuulda oli palju. Mis meid köitis? Eeskätt haridusseltsi Astra ja eakate klubi Hõbedane Juus päeva- keskus, kus on kaunilt kujundatud ruumid kooskäimiseks, taidlu- seks, lehelugemiseks. See on koht, nagu ütles meie võõrustaja, Võrumaa Haridusseltsi Astra esinaine Vaike Pajupuu, kus linna- Karksi-Nuia VII Meefestival servas elav üksik vanur saab nö inimeste sekka ja lahkudes ei tun- negi ta enam end nii üksikuna. See on suur asi! Pealegi, tegevust 5. september jätkub seal kõigile. Töötavad koorid, tantsu- ja võimlemisrühmad, 19.00 VII Meefestival kuulutatakse välja Karksi Ordulin- ansamblid, käsitööringid ... nuses fanfaarihelinate saatel. Meie külasoleku aeg langes kokku Võru folgiga. Festivali va- 19.30 Kontsertprogramm viltuse torniga Karksi Peetri balaval vaheldusid esinejad Eestist ja kuuest välisriigist, kõige kirikus. Esinevad Anton Medvedev Nižni-Novgorodist kaugemad neist olid Brasiiliast. Esinesid noored ja eakamad, tant- – orel ja laul, Riina Reismaa – trompet ja Anton Gogan sukeerutajad ja viisiveeretajad, orkestrid ja solistid. Kuulama-vaa- – saksofon. tama-kaasa elama oli tuldud perekonniti või sõpradega. Lustlik vaatemäng „Tänu ja valgus“, kus astuvad üles vallatud noormehed tantsuan- Igavesti noor Helgi Noormets viis meid vaatama ka Võru kau- samblist „Samm Sassis“, liikumisrühm Kilingi-Nõmmest ning külad ja vallarahvas neimaid kodusid. Kui veel paarkümmend aastat tagasi võis hoo- omavalmistatud tuleskulptuuridega. Saadame taevalaotusesse heade soovidega õn- litsetud koduaedu näha vaid linnades või asulates ja talude juures nelaternad. õitses vaid mõni sirel või pojengipõõsas, siis nüüd on aina enam 21.00 „Tantsuga sügisesse“, korraldab pubi „Tantsivad Mulgid“. tunda perenaise hoolitsevat kätt ja ilumeelt. Kolmes kodus, mida kaesime, oli vaatamist igale maitsele: kes armastab luksust, kes 6. september mõisa stiilis pompöössust, kes lihtsust ja looduslähedust. 9.00–15.30 Karksi Valla Kultuurikeskuses ja selle ümbruses Mulgimaa sügis- ja Meie reisi krooniks oli lõõtsameistri August Teppo kodutalu käsitöölaat. Avatud on kirbuturg. külastamine. Pojapoeg Priidu Teppo on võtnud ette tänuväärse 10.00 Festivalile tulnuid tervitavad Eesti põllumajandusminister ja Karksi vallava- töö – ta rajab vanaisa mälestuseks muuseumi, kuhu talletatakse nii Võru koduaedadest sai rohkelt häid ideid. nem. lõõtsad kui ka nende ehitamise ajalugu. Muide üks lõõts maksis Kultuurikeskuse sinises saalis esinevad ettekannetega teadurid ja tippmesinikud. Teemad: keskkond, mesilaste haigused, taimekaitse, meesegud ja mee kvaliteet. vanasti nelja hobuse hinna. teha neid, kes mulgi keeles kõnelevad („Oh, see ju keele solkimi- Kohal on meetarvikute buss ja toimub vaha vahetus kunstkärje vastu. Just folgiaegu toimusid ka iga-aastased lõõtsamänguvõistlused ne.“), siis Võrumaal kuulub murdes rääkimine orgaaniliselt iga- 11.00 Laadatuju tõstjatena astuvad üles Heino Sõna ja Väino Ero, ansamblid „Eha- Teppo-tüüpi lõõtsadel, nüüd juba 20ndat korda järjest. Lõppkont- päevaelu juurde. täht“ ja „Hõbeniit“ ning tantsijad Kärstnast. serti sai nautida just Teppo talus. Kontserdi avas Toomas Ojasaar, Reisi lõpus soovis haridusseltsi esinaine igasse kodusse soojust, 12.30 Rahvamuusikaansambel „Lõõtsavägilased“, juhendaja Margus Põldsepp. kes krooniti ka lõõtsamängu kuningaks. Hämmastas publiku ja sõprust ja armastust. Kui sellest osa saad, siis võidki öelda: „Kae, 12.00-14.00 Kultuurikeskuse II korrusel on võimalik degusteerida omatehtud kodu- esinejate vahetu lähedus. See oli justkui perepidu, kus arutati, olli ilus ilm ja hää päe!“ veini, ravimteesid, mee- ja mulgitoite, samas fruktodisaini õpituba. mida ja millise lõõtsaga mängida. Ja võru keel! Oli loomulik, et Õppereisi Võrumaale toetas Kohaliku omaalgatuse programm. 13.00 Raamatukogus tegevused lastele. Fuajees näitus mesindusest ja loterii. räägiti oma kodukeeles. Kui meil, Karksis, püüab nii mõnigi maha Viiu Lepik 14.00 Restoranis „Karksi“ 7 meekoogi kaunistamine, samas on kõigil võimalus kätt proovida lilleseadete valmistamisel. Huvilistel palume registreeruda! 16.00 Tänukontsert kultuurikeskuse suures saalis. Esineb Lavassaare trio – Ado Toonekurgede suvi oli keskmist laadi Kirsi, Raido Koppel ja Rivo Kajo; tegijate tänamine ja ostetud kavade vahel võitude loosimine. Meil pesitsenud valged toonekured asusid sai kirja 57 kurgedest asustatud või kü- mitmed pesapuud maha murdunud. Ena- Kogu seda magusat melu veab truult kodukandimees Anti Kreem, saladusi võimen- tänavu teele oma talvekorteri poole Aaf- lastatud pesa. Nendes kasvas üles kokku masti on toonekured leidnud uue pesitse- davad Eve-Rahno Kotsar ja Heiti Maiste, sõnaseadja on Viiu Lepik. rikas pisut varem kui tavaliselt – oli ju ligemale 100 poega. Tänavu läks meie mispaiga mõnel elektripostil, kuna uusi kevad keskmisest varajasem ja samavõrra toonekurgedel pesitsemine mitte just kõi- pesaaluseid talude juures puu otsa enam Kauplema on oodatud mesinikud, käsitöömeistrid, sepad, talu- ja aiapidajad, ette- ka kurgede pesitsemine. Juuli teisel poo- ge edukamalt: justkui ette aimates jahe- ei soovita panna. võtjad, pagarid, koduperenaised, koolinoored jt. lel olid enamik kurepoegi juba lennuvõi- dat kevadet ja kuuma suve, mil toitu oli Kurepesade kohta sain andmeid enamu- Registreerimine ja info telefonil 5695 8776, e-mail: [email protected]. melised ja nad käisid ise pesa läheduses kasinalt, muneti enamasti vaid kaks-kolm sest küladest ja ka meie linnakesest, ent Rohkem infot: http://www.karksi.ee/, http://murri.ee/ ja Facebookis Murri-häärber. toitu otsimas. Suurte, isegi sajalinnuliste muna. Poegade kasvatamine kulges suhte- kolm küla (Muri, Oti-Kaali ja Hirmukü- Hea külaline! Sina saad oma tänu tegijatele näidata sellega, et tuled ise ning võtad parvedena suve veetnud aasta või kahe va- liselt hästi: poegi suri ainult paaris pesas. la) näivad toonekurgedest tühjaks jäänud. oma pere ja sõbrad kaasa! nused toonekured lahkusid meilt augusti Pidevalt pesal viibiti 51 paigas, nii et len- Kui keegi vallakodanikest arvab, et tema- alul, pesitsenud vanalinnud aga koondu- nuvõimestunud poegade arvuks võis reh- le teada olev pesa on loendusest kõrvale Samal päeval on võimalik tellida ekskursioon Lilli Loodusmaja – Teringi raba – Bal- sid salkadesse ja hülgasid noored. Need kendada 1,95 poega pesa kohta. Eelmisel jäänud, paluksin sellest teatada kas tele- ti Keti mälestusmärk Eesti-Läti piiril. asuvad rändele eraldi ja jõuavad septemb- loendusel, 2004. aastal oli vallas 61 pesa fonitsi 5347 0162 või meilitsi olavrenno@ ris-oktoobris talvituspaikadesse Aafrikas. ja lendu läks üle 120 kurepoja. hotmail.com. Toonekured-paarilised rändavad omaette, Enamasti oli pesades kaks kuni kolm Loodusliku nn mesofauna (pisemate ehkki salkades. poega. Rekordiomanikeks sai Karksi- selgroogsete ja suuremate putukate) vä- Mulgi oma ülikuul Tänavu korraldati järjekordne üle-eu- Nuias Arumäe tänaval kuuse otsas pe- hemaarvuliseks jäämises on maaharimis- roopaline valge-toonekurgede loendus. sitsenud kurepaar, kes kasvatas üles 5 ja väetamismooduste muutumise kõrval Karksi Valla kultuurikeskuses alustab sü- sul toimunud sündmused ja mõtleme koos Viimasel paaril aastakümnel on nende poega. Ühes pesas oli 4 poega, ent poe- omajagu süüd ka toonekurgedel, samuti gishooaega Mulgi oma ülikuul. Tulemas mulkide tegemistele järgmisel hooajal. kaunite lindude käsi käinud üldiselt pa- gadeta pesi kogunes üksteist. Enamik pesi sookurgedel, kes ei jäta peale konnade ja on kolm sündmust-vestlusringi. Kõigil neil kolmel sündmusel jagavad remini kui vahepeal ja liigi arvukus on on rajatud posti otsa, sealhulgas katmata hiirte nokka haaramata ka linnupoegi ja 13. septembril on teemaks nõiad, sel- oma teadmisi ka Mokalaada mulgid. Nii alates 1984. a loendusest suurenenud pea- elektrijuhtmetega postidele 28. Eraldi saavad jagu isegi jänesepoegadest. Tüli geltnägijad, ennustajad – kas ja kuidas kõnelevad nad rahvakalendri tähtpäeva- aegu kahekordseks, lausa veerand miljo- postide otsas on 15 pesa, kaabliga posti- teevad valge-toonekurepesad elektrilühis- nendega suhestuda. Sellest kõneleb Par- dega seonduvatest tavadest, näitavad oma ni paarini. Eestis on 1939.–1954. aastail del vaid kaks – ilmselt on sellistele raske te põhjustajatena; viimastest hoidumiseks giwaht, kes enda kohta ütleb nii: „1988. tegemisi filmilt ja üheskoos teeme mulgi ümmarguselt 300-paarilisena püsinud pesamaterjali pidama saada. Katusel või on parim viis püstitada pesa ehitamiseks aastal asutatud Eesti Muinasteaduste Seltsi toite. asurkond kasvanud 60 aastaga ligemale suurel õhukorstnal paiknes 4 pesa, tellis- sobiva tarindiga poste. Huvitava eluviisi asutajaliige ja I president, Maaema Mes- Mulgi oma ülikuul alustab 13. septemb- 20-kordseks. korstnal kolm. Traditsioonilisi puu otsas ja kauni välimusega aga korvavad need si algatusliige ja üritusele nimepanija, IV ril kell 12.00. Olete kõik oodatud. Palun Kogusin andmeid tänavu Karksi vallas olevaid pesi leidus kõigest 4, aga kümne populaarsed suurlinnud enda tekitatud pa- põlve nõid.“ ennast kirja panna 11. septembriks kul- pesitsevate kurgede kohta. Paraku teatas aasta eest oli neid 13. Kui oksad kasva- handused. 25. oktoobril räägime toitudest. Kül- tuurikeskuses tel 435 5529 või 5362 9692 oma tähelepanekutest vaid pool tosinat vad pesast üle, loobuvad kured seal pe- Olav Renno la tuleb Eesti Rahva Muuseumi kuraator (Anneli Arraste) või anneli.arraste@kark- inimest, nii et minu tehtud retked ei tar- sitsemast. Selliseid hüljatud pesi on meie Reet Piiri. si.ee. Osalemistasu on 2 eurot. vitsenud küündida kõigi pesadeni. Kokku vallas teada kümmekond, peale selle on 22. novembril võtame kokku aasta jook- Anneli Arraste Karksi Sõna  september 2014

Vihm ei seganud võistlemist Õnn ilmast iialgi ei kao, Foto: Marju Veevo on teda meie kõigi jaoks – Sellel aastal toimusid Karksi-Nuia Mängud on naerus ja pisarais, juba 15. korda ning kahepäevast sportlik- on ilmsi ja unelmais. ku jõuproovi alustas heitlike ilmade kiuste üle kahekümne osaleja. Kümnevõistluse meistriklassis võitis 6275 punktiga Allar Õnnitleme sünnipäeva puhul Staškevitš Viljandist ning harrastajate seas Kristjan Järvik 4951 punktiga. Naiste 1. september Leida Eensoo Karksi 88 seitsmevõistluses krooniti esikohaga Kat- 1. september Laine Kivisild Karksi-Nuia 75 rin Kütt 2947 punktiga. Võistlustel lõid 4. september Maia Loit Polli 70 kaasa ka Ruhja koolinoored ning palju 10. september Ants Linde Karksi-Nuia 93 lapsi jätkus ka kuni 8aastaste vanusegru- 12. september Boris Takk Karksi-Nuia 89 pis jooksurajale. Korraldajad tänavad et- 14. september Jaak Viira Morna 70 tevõtteid OÜ EPP ja Abja Tarbijate Ühis- 15. september Erna Tammsaar Ainja 85 tu ning Tantsivaid Mulke, kes hoolitsesid 17. september Helene Rüütel Polli 93 selle eest, et ükski laps ei jääks auhinnata. 21. september Herbert Sepp Karksi-Nuia 88 Tulemustega on võimalik tutvuda Karksi 22. september Lehte Jaakson Äriküla 90 spordi koduleheküljel. 25. september Hans Lenter Karksi 87 Leo Liiber Võistluste esimese ala, 100 m jooksu start. 25. september Valdeko Juhkam Polli 65 26. september Taimi-Viive Rõigas Karksi-Nuia 75 28. september Aino Kaun Karksi-Nuia 80 Spordikooli tegemised 29. september Zinaida Palm Polli 90 29. september Koidula Mägi Karksi-Nuia 80 Suvine koolivaheaeg on lõppenud ning saamata, kuid kõik kolm tulid Eesti meist- guga ning Berit õpib edukalt muusikakoo- koos õppetööga koolis alustavad ka spor- riteks kergejõustikus oma vanuseklassis. lis. Need on head näited sellest, kuidas on Õnnitleme väikesi vallakodanikke ja nende vanemaid dikooli treeningrühmad. Septembris on Berit Tugi võitis TB kettaheite tulemusega võimalik õppetöö ühendada treeningutega 18. juulil sündis Maarja Sootsi ja Germo Tautsi perre tütar Christella treenerid staadionil igal esmaspäeval peale 38.28 m ja sai kuulitõukes hõbeda 12.01 ning veel tegeleda oma hobidega. Kindlasti 22. juulil sündis Annely Allsoo ja Ardo Roosmaa perre tütar Enely tunde ning siis on võimalik kõikidel, kes meetriga. Silver Kask võidutses PA 800 tuleb kiita Gedly Tugit, kes käis meistri- 24. juulil sündis Sirly ja Alari Siiraku perre tütar Maria tõsisemalt spordiga soovivad tegeleda, m jooksus ajaga 2.04,13 ning sai pronks- võistlustel endast vanematega jõudu kat- 14. augustil sündis Marju Põdral poeg Paul-Sander end kirja panna. Need treeningutel käivad medali 400 m jooksus ajaga 52,63. Romet sumas ja saavutas TB klassis odaviskes 4. õpilased, kes on seadnud endale kõrgemad Ain tuli vabariigi meistriks 2000 m takis- koha tulemusega 39.61 m. Eero Maling oli eesmärgid, harjutasid kogu suve. Nii käis tusjooksus ajaga 6.57,56. Mõlemad noor- PB 1500 m takistusjooksus kuues. Berit Tugi Leedus Utenas ning Romet Ain mehed käivad treeningutel kaugelt – Romet Hea tahtmise korral on kõik võimalik EELK Peetri Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ette- ja Silver Kask Valmieras Balti maavõistlus- Hallistest ja Silver Kamaralt. Lisaks tegele- ning alustada ei ole kunagi hilja. võte AS Textuur otsib tootmistöölisi. tel meie riiki esindamas. Medal jäi seekord vad nad laulmise, rahvatantsu ja pillimän- Leo Liiber koguduse teated CV palume saata e-mailile textuur@ textuur.ee või võtta ühendust tootmis- 7. septembril kell 14.00 Jumalatee- juhiga telefonil 517 5485. nistus armulauaga. Järgnevad kohvi- Maitsvad suitsukanad tellimisel! Lepa- 30 aastat maletamist Karksis laud ja vestlusring. suits. Info tel 5664 2061. Foto: Marianne Ruus „Karksi Ratsu“ maleturniiri eelkäijaks on 21. septembril kell 14.00 Jumalatee- Müüa talu Polli külas. Kõrgemäe sovhoosis 1984. aastal alguse nistus armulauaga. Järgnevad kohvi- Info tel 5841 9055. saanud „Kõrgemäe Vanker“ Ion Mõnd- laud ja vestlusring. resku eestvedamisel. Ion meenutas, et 14. septembril kell 11.00 esineb Kogu- Müüa 4toaline korter Võidu tn 11. Hind turniirid toimusid 24. veebruaril ja olid duse segakoor Vello Ainsalu juhatusel 27 000 €, tingimisvõimalus. Info tel 5662 8675. pühendatud Nõukogude armee aastapäe- Kõpu kirikus Jumalateenistusel. vale. Kahjuks ei ole tollest ajast säilinud Palume võtta ühendust õpetajaga (ris- Müüa 3toaline keskküttega korter. Info osalejate nimed ja tulemused. timine, leer, laulatus, matus, piht) tel tel 505 0045. Peale Eesti taasiseseisvumist 90ndatel, 521 2518 või e-posti teel allan.praats@ Anda üürile või müüa (sobib ka vahetus mil muuhulgas likvideeriti sovhoosid ja eelk.ee. väiksema vastu) 3toaline korter Karksi- kolhoosid, jätkati maletamist Karksi- Nuias. Hind kokkuleppel. Nuias. Vallavanem Piret Koorepi eestve- Info tel 5349 0043. damisel alustati uuesti 2001. aasta suvel Nuia kultuuripäevade raames, turniiri EAÕK Karksi-Nuia Müüa küttepuid. Info Albert Kiviaed, nimeks sai „Karksi Ratsu“. Valla ja kul- tel 5648 1917 ja 434 1008. tuurikeskuse poolt on turniiri korralda- kirikus Heino Luige maleturniiri avakäik. Müüa noor tugev jäär. mist igati toetatud. Avasõnad on öelnud Info tel 5634 4076. vallaesindajad Arvo Maling, Heino Luik, kogu liige Heino Luik ja tegi suurmeister järgnesid Eugen Jents (45. koht) ja Mati 14. septembril kell 11.00 Jumalik Leo Liiber ja Dmitri Orav, kultuurikesku- Meelis Kanepi vastu avakäigu. Saks 3 (52. koht) ning Paul Põder 2 punk- liturgia. TaSo Team OÜ ostab kasvavat võsa sest on kaasa löönud Kai Kannistu, Kersti Esimese koha saavutas meister Pavel tiga (66. koht). 28. septembril kell 11.00 Jumalik hakkeks. Puhastame põllud, põlluää- Nurk ja Ilme Sõna. Osalejate meeleolu on Vorobjov 6,5 punktiga 7st, loovutades Naiste arvestuses oli parim Heda Kruu- liturgia. red, kraavid, teeääred ja sihid võsast. tõstnud rahvatantsurühma „Samm Sassis“ vaid pool punkti teise koha omanikule siauk 4 (25. koht), edukaim veteran Läti Võsastunud põllumaade taastamine. etteasted Anneli Arraste juhendamisel. Andrei Šiškovile, kes omakorda andis ära maletaja Aivars Skuja 5 (11. koht) ja pa- Teostame kaeve-, laadimis- ja planee- Tänavu toimusid malelahingud Karksi veel pool punkti kolmanda koha saanud rim noor Ilja Siroš 5 punktiga (7. koht). rimistöid. Info tel 522 6090. Valla Kultuurikeskuses 9. augustil. Kuigi Siim Kanepile. 5,5 punkti kogus ka suur- Korraldajate poolt suur tänu kõigile 71 Mälestame jäädavalt Eesti parimad maletajad võistlesid samal meister Igor Švõrjov, kuid teises voorus osalejale, publikule ja turniiri ettevalmis- ajal Norras, polaarjoonetaguses Tromsøs saadud kaotus muutis ta koefitsendi Siimu tajatele Anneli Arrastele, Kersti Nurgale lahkunuid ja avaldame Sudiste Külamajas 41. maleolümpial, oli Karksisse kokku omast 3,5 punkti võrra madalamaks. Vil- ja Dmitri Oravale. kaastunnet omastele 19. septembril kell 15.00 tulnud 71 mängijat (neist 2 vene ja 17 läti jandi suurmeister Meelis Kanep pidi lep- Kohtumiseni järgmisel „Karksi Ratsu“ maletajat), sh kaks rahvusvahelist suur- pima 5 punkti ja 10. kohaga. maleturniiril 8. augustil 2015. MARTHA PAKKAL Suur sügishoidiste näitus meistrit ja üks rahvusvaheline meister. Karksi valla parim maletaja oli 4 punk- Rein Ruus 01.11.1921–04.07.2014 ja degusteerimine. Turniiri avasõnad ütles Karksi vallavoli- tiga Ion Mõndresku (22. koht), kellele maleturniiri „Karksi Ratsu“ peakohtunik Polli Oodatud on kõigi tublide perenaiste ja VIKTOR SÖÖT -meeste käe all valminud hoidised: moo- 23.04.1922–11.07.2014 sid, salatid, mahlad, napsud, kastmed ja 101 aasta vanune päevapilt Karksi Noorte Kunsti- Mäeküla muu põnev ning ennenägematu kraam. KALJU TORIM Igaühel on võimalik näitusele toodut Päevapildil on üles võetud Karksi kiriku gust Korits, Jaan Perrit, Eduard Hunt. Kes stuudio annab teada 15.12.1927–17.07.2014 mekkida ning valida välja oma lemmik. leerilapsed 7. aprillil 1913. Kirikuõpeta- tunneb pildilt ära oma vanaisa või vanava- Karksi-Nuia Degusteerimist saadab mõnus muusika ja seltskond. Parimad hoidised ja hoidista- jaks oli B. Masing ja köstriks Rosenberg. naisa, palun võtke ühendust Toivo Unive- Ah, egas minagi ei tea päris täpselt, miks MAIMU-JUTTA JUHANSON jad saavad erinevates kategooriates auhin- Leerikooli lõpetasid Karl Tauts, Karl riga [email protected]. Fotomälestuse ja kuidas võib lõppeda kevad. Pakun, et 01.12.1917–20.07.2014 dadega ära märgitud. Osalemiseks tuleb Rauks, Hans Matson, Johann Sarv, August saatis B. Masingu poeg Detlef Saksamaalt unistustega – see oleks loomulik ja loogi- Karksi-Nuia haarata keldrist kaasa mõned oma parima- Joonas, Johann Matson, Jaak Pärn, Hans Dübingenist oma hoidjale Alma Pugalile. line. Nii vanadele kui noortele. Kõik uus MILVI-ROSALIE MÄETAMM test hoidistest ja lihtsalt kohale minna, re- Joonas, Johann Leppik, Paul Kivirist, Fer- Fotol on oluline kodulooline väärtus. Pildil saab alguse – nii uskumatu kui see ei ole 28.09.1937–25.07.2014 gistreeruda ei ole vaja. Kel midagi kaasa dinand Rae, Jaak Hannson, Hans Püvi, olevate noormeeste nimeline tuvastamine – sügisel. Kes kuhu – Soome või Soomaa- Karksi-Nuia võtta pole, on oodatud uudistama. Hans Kõiva, Märt Mägi, Hans Raud, Ernst on ilma abita võimatu. le – silmad pimedust täis. Arrak, Eduard Lõks, August Terras, Au- Toivo Univer Karksi Noorte Kunstistuudio võtab INGRID MALING vastu 5.–6. septembril kell 12–17 kuns- 04.10.1931–12.08.2014 tikooli uusi kiiksuga tüüpe vanuses Pöögle 9–20. Esimene kokkusaamise päev on EDUARD KIRBITS teisipäeval, 16. septembril, kell 14–16 29.04.1940–25.08.2014 (kui võimalik). Erisoovid telefonitsi või Pöögle meilitsi. Kontaktid: Are Haab 5649 0889 ([email protected]) ja Hülle Haab NATALIA JAANIS 5650 6138. 23.08.1954–24.08.2014 Are Haab Karksi-Nuia EHA KADAK 27.07.1951–29.08.2014 Karksi-Nuia Pensionäride Karksi-Nuia Ühenduse JUTUTUBA KARKSI VALLA INFOLEHT. Karksi-Nuia Postkontor, 69102. 23. septembril kell 11.00 Toimetus: Mare Torim (toimetaja, tel 435 5526, e-post [email protected]), Heiki Arro, Inge Dobrus, Erika Noortekeskuses, Tartu mnt 22. Krjutškova, Olav Renno ja Katrin Johanson. Küljendus: Armar Paidla / OÜ Rajakaar. Trükk: AS Pajo.