LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 1 Lääneranna valla ajaleht / Nr 5 / Aprill 2018 L ÄÄNERANNA TEATAJA

Kingime Eestile 100. aastapäeva puhul oma kihelkondade värvid

eeme ära meeskond üheskoos Omniva kingib kogukondadele üle T EV100 korraldustoimkonnaga Eesti 300 uut grupipostkasti, et välja kutsuvad tänavu üles tegema oma vahetada aegunud postkastid. Valikus elukeskkonda paremaks ja rõõmsa- on kahte sorti grupikaste 5 ja 8 post- maks, kasutades selleks oma kodu- kastiga. kihelkonna traditsioonilisi värve. Grupipostkasti soovist saate kirjutada Omnivale [email protected], lisades Mida võiks talgutel värvida? kindlasti soovitava grupipostkasti asu- Kihelkonnavärvidesse sobib värvida koha ja vajalike lahtrite arvu. kõike, mis talgutel värskendamist vajab: bussiootepaviljon, postkastialus, Kuidas saan teada oma kihel- piirdeaed või külamaja istepink, kuuri- konna värvid ja mustri? ja aidauks, lillekastid või köögikapp. EV100 korraldustoimkonna initsia- XLII Mängud tõid Päästeamet soovitab omalt poolt võtta tiivil on värskelt valminud raamat kokku üle 120 sportlase kogukonna turvalisuse tagamiseks “Eesti kihelkondade värvid”, mida tähelepanu alla koduümbruse väikesed saab alla laadida Issuu veebilehelt 17. märtsil said Koonga koolimajas hoo veekogud, samuti tiigid ja kraavid, sest issuu.com/rahvaraamat/docs/kihelok- sisse Koonga Mängud, mis toimusid 42. igal aastal juhtub õnnetusi nii laste kui ndade_v_rvid_sisu. korda. ka täiskasvanutega just nende veesil- made juures. Raamatusse on ERMi teadurid vali- LK 4 nud igale kihelkonnale välja ühe seal Nende tähistamiseks ja piiramiseks levinud värvikombinatsiooni, mida võib talgute käigus rajada ja paigaldada tasub kodukihelkonna kaunistamisel Kontrollige oma korstna- kergemad tarad või piirded, mis sobib eeskujuks võtta. pühkimisakte samuti värvida kihelkonnavärvidesse. Aprilli algul jõudis Lääneranna Teataja Talgutööde käigus võib kogukond toimetusele info, et osad meie valla üheskoos ehitada uue postkastialuse, elamute korstnapühkimisaktid ... mahuvad mitme majapidamise postkastid ja soovikorral ka küla tea- LK 5 detetahvel. Sotsiaalteenuseid arendavad meetmed Lääneranna vallas Lääneranna vald osaleb mitmes sot- siaalteenuseid arendavas meetmes. Käesolevas lehenumbris tutvustame esimest projekti, mis aitab vähendada tööealiste inimeste ... Lääneranna Vallavalitsuse tööaeg

LK 8 Aadress: Jaama 1, Koonga teeninduskeskus Telefon: 472 4630 Aadress: Valla, Koonga küla Märtsis toimus esimene E-post: [email protected] Telefon: 447 3741 Lääneranna koolinoorte Tööaeg: E–R 09.00–17.00, E-post: [email protected] Playback lõuna 13.00–13.30 Vastuvõtuaeg: 09.00–16.00 21. märtsil toimus Lihula Gümnaasiu- teeninduskeskus mis esimene Lääneranna koolinoorte Lääneranna Vallavalitsuse Aadress: Vallamaja, Varbla küla Playback, kus osalesid Lõpe Kooli, teeninduskeskused Telefon: 449 6680, 449 6410 Lihula Gümnaasiumi ning ... E-post: [email protected] teeninduskeskus Vastuvõtuaeg: 09.00–16.00 LK 12 Aadress: Keskuse tee 3, Kõmsi küla Telefon: 477 2243 E-post: [email protected] Vastuvõtuaeg: 09.00–16.00 UUDISED INTERNETIS - lihulateataja.ee www.laanerannavald.ee 2 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 VALITSUS

Lääneranna Vallavolikogu lühiuudised Merike Ehasalu Lääneranna Vallavalitsuse sekretär-registripidaja

»» 15. märtsil 2018 toimus Lääneranna Vallavolikogu »» Otsustati muuta vallavolikogu kultuurikomisjoni seitsmes istung. Päevakorras oli 9 punkti. Vastu võeti koosseisu. Arvati välja omal soovil Jaanus Välimäe 3 määrust ning 4 otsust. ja uueks liikmeks sai Kõmsi Rahvamaja juhataja Lea Mäeorg. »» Vallavolikogu määrusega nr 18 kinnitati Lääneranna valla 2018. aasta eelarve. »» Vallavanem Mikk Pikkmets vastas arupärimisele, mille esitas eelmisel volikogul Nelja Valla Valimis- » Anti nõusolek Lääneranna vallale kuuluvate kin- » liidu fraktsioon ja mis puudutas küla elanike nisasjade koormamiseks isikliku kasutusõigusega. ohutust. Vallavanem andis ülevaate Hanila Valla- Isiklikku kasutusõigust taotles Elektrilevi OÜ teh- volikogu eelnevast tegevusest seoses Vatla kerg- novõrgu ehitamiseks ja talumiseks tehnovõrgu kait- liiklusteega ja pakkus välja hetkel kõige kiirema sevööndis Sepaküla tee kinnistul, Tõusi veejaama lahenduse, milleks oleks kiirusepiirangu (50 km/h) kinnistul ja Paadremaa rahvamaja kinnistul. ala pikendamine. Vallavanem selgitas, et kergliiklus- »» Otsustati muuta Lääneranna Vallavolikogu 14.12.2017 tee ehitus on uue arengukava ja eelarvestrateegia osa määrust nr 7 “Otsustusõiguse ja ülesannete täitmise ning kui volikogu võtab vastu vastava otsuse, siis on delegeerimine”, millega anti vallavalitsusele juurde võimalik projekt ellu viia. õigus otsustada küsimusi ja täita ülesandeid, mis tule- »» Vallavanem andis volikogule ülevaate Lääneranna nevad kinnisasja sundvõõrandamise seadusest, maa valla sõidukitest. Lääneranna vallal on registris 50 hindamise seadusest ja noorsootöö seadusest. ühikut sõidukit. Vallavalitsus on seisukohal, et trak- »» Anti JNO Varahaldus OÜ-le luba omandada torite hulka tuleb tunduvalt vähendada, kuna osad külas Vambola kinnisasi (kinnistu nr 3066306, traktorid on amortiseerunud. Plaanis on osta töökor- katastritunnus 33403:001:0152, sihtotstarbega maa- ras teehöövel. Suurem teehoole on plaanis järgmi- tulundusmaa). sest hooajast sisse võtta hangetena. Kõikidel valla sõidukitel on peal GPS-seade. »» Määrati hajaasustuse programmi raames toetatavate valdkondade prioriteetsus, alustades tähtsamast, »» Vallavanem jagas teavet Lääneranna valla sümboo- järgmiselt: veevarustussüsteemid; kanalisatsiooni- lika kohta. Volikogu otsustas, et saadab ühe väljapa- süsteemid; juurdepääsuteed; autonoomsed elektri- kutud sümboolikavariantidest heraldika komisjonile süsteemid ja delegeeriti hajaasustuse programmis arvamuse saamiseks. kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete »» Nelja Valla Ühisjõud fraktsioon esitas arupärimine täitmine Lääneranna Vallavalitsusele. seoses ostumenetlusega “Lääneranna valla info- ja »» Tunnistati kehtetuks hetkel veel formaalselt kehtivad meediateenuse osutamine”. Lääneranna Vallavolikogu määrused, mis on kaota- nud oma aktuaalsuse tulenevalt muutunud seadus- ja määrusandlusest või on nende asemele juba kehtes- tatud uued kogu valda hõlmavad õigusaktid.

Lääneranna Vallavalitsuse lühiuudised Cariina Pähk Lääneranna vallasekretär

»» 2018. aasta märtsis toimus neli Lääneranna Valla- »» Kehtestati Lääneranna vallale kuuluvate kultuuri- valitsuse istungit. asutuste tasuliste teenuste hinnad.

»» Määrati maaüksustele sihtotstarbed ja koha-aadres- »» Kinnitati haridusasutuste tegevuskulu arvestuslik sid ning anti arvamused maaüksuste riigi omandisse maksumus 2018. aastaks. jätmiseks. »» Kinnitati Lääneranna valla 2018. aasta eelarve kulu- »» Vabastati kinnistuid korraldatud jäätmeveoga liitu- artiklid. mise kohustusest. »» Määrati hooldajaid, maksti hooldajatoetusi, matuse- »» Otsustati korraldada lihthange “Koonga järve Sootsa, toetusi, sissetulekust sõltuvat sotsiaaltoetust, lisatoe- Saari ja Ura supluskoha juurdepääsuteede rekonst- tusi, toetusi vähekindlustatud, puuetega või erivaja- rueerimine”. dusega isikutele ja vajaduspõhiseid peretoetusi.

»» Anti volitused Hangete Korraldamise MTÜ-le riigi- »» Hädaohus olev laps eraldati ajutiselt perekonnast ja hanke korraldamiseks, et osta mootorsõidukite abivajava lapse kaitseks tehti ettekirjutus. kütust. »» Kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanne. »» Väljastati ehituslube (Toomasauna, Koonga mõis, » Tunnistati lihthankemenetluse “M1 kategooria Männiku, Sadama) ja projekteerimistingimusi (Loigu, » sõiduki täisteenusrent” edukaks pakkumuseks Uustalu, Lihula Tallinna mnt 35 esmatasandi tervise- AS Rentest pakkumus summas 520,00 €/kuu. keskuse püstitamine). LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 3

»» Nimetati ametisse Lihula Muuseumi juhataja Marika »» Anti arvamus Keskkonnaameti korralduse “Geoloo- Valk. gilise uuringu loa andmine II uuringuruumis” eelnõule. »» Otsustati sõlmida leping AS-iga ATEA, registrikood 10088390, leping Lääneranna Vallavalitsusele sülear- »» Kehtestati munitsipaalüldhariduskoolides õpilaste vutite ja sülearvutite lisaseadmete ostmiseks maksu- toidukorra maksumused. musega 15 926,65 eurot. »» Kinnitati haridusasutuste hoolekogude koosseisud. »» Kehtestati massipiirang avalikult kasutatavatel koha- » Eraldati toetust Lihula valla laste ja noorte siht- likel teedel. » kapitalist. »» Otsustati võõrandada vallavara (kinnistud aadressiga küla Luha tee 1–5 ja Luha tee 3–1 ning vallale mittevajalikud liiklusvahendid ja seadmed).

PERSOONID

tuseks antud murekohta aktuaalsena hoida, sest meie Saame tuttavaks: valla õpilastel ja elanikel on vaja sportimiseks häid tingimusi. Nelja aasta töö tulemusena võiks kogu vald Lääneranna Vallavoli- toimida ühtse haldusüksusena. Kas see ka õnnestub, kogu liikmed seda näitab aeg.

Rubriigis “Saame tuttavaks” toome järgnevates ajalehe- numbrites meie lugejateni Lääneranna Vallavolikogu ja -valitsuse liikmete tutvustused.

Heino Sabiin Valimisliit Nelja Valla Ühisjõud

Mairo Kanter Lääneranna Valimisliit ündinud 17. detsembril 1958 Varblas. Heino hari- S dustee sai alguse Varbla Koolist, mille lõpetamise järel suundus ta Vana-Vigalasse M. Aitsami nim Kut- sekeskkooli, kust sai mehhanisaator–autojuhi kutse. ündinud 27. augustil 1989 Haapsalus. Põhihari- Heino töömehepõli sai samuti alguse Varblast – 1978. S duse omandas Lihula Gümnaasiumis, misjärel aastal tuli ta tagasi isakoju, kus asus tööle Varbla kol- suundus tippsporti tegema ning õppima Audentese hoosi, esialgu traktoristina, mõni aasta hiljem autojuhi Erakooli, mille lõpetas 2008. aastal. ja ehitajana. Peale kolhooside likvideerimist 1991. aastal Peale kooli lõpetamist töötas Mairo kaks aastat Austraa- alustas Heino tööd ettevõtjana, tegeledes algselt metsa lias, kuid alates 2015. aastast töötab Lihula Gümnaa- ülestöötamise ja puitmaterjali tootmisega. 90ndate siumis kehalise kasvatuse õpetajana ning tegeleb üld- lõpus asutas ta koos partneritega kaks ettevõtet, mis on ehitusega. siiani tegevad. AS Varbla Puhkeküla tegeleb puhkema- janduse, saematerjali tootmise, aia- ja mööblidetailide Mairo kasvatab koos elukaaslasega kahte poega. tootmisega ekspordiks, ehitustegevuse ja maavarakae- “Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida vandamisega. OÜ Heira põhitegevusalaks on metsa- soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja varumine. aasta jooksul ellu viia / korda saata?” Heino tähistab abikaasa Marikaga tänavu 40. pulma- Lääneranna vallavolikokku kandideerisin peamiselt aastapäeva, peres on 3 täiskasvanud last. selleks, et seista noorte ja spordivaldkonda puuduta- “Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida vate küsimuste ja probleemide eest, kuid annan en- soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja dast parima, et olla kahe jalaga maapeal kõigis tee- aasta jooksul ellu viia / korda saata?” mades, mis arutlusele tulevad. Kandideerisin selleks, et kaasa rääkida endiste val- Eks nelja aasta jooksul on uuel ühinenud vallal tege- dade võrdse arengu ja võrdse kohtlemise nimel. Vo- mist omajagu, unistustest võiks välja tuua ehk uue likogu liikme töös soovin kaitsta ettevõtjate huve ning spordimaja valmimise, mis kindlasti on väga suur, seisan hea Varbla piirkonna probleemide lahendamise kuid samas ka väga vajalik samm. Pean enda kohus- eest.

Foto: Ain Saare Foto: Erakogu 4 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 VALITSUS

2003. aastast on Margit MTÜ-s Pärnu Lahe Partnerlus- kogu raamatupidaja ja 2009. aastast kuni tänaseni raa- matupidaja-meetmespetsialist. Margit Merila Margit Merila on abielus ja kolme täiskasvanud lapse Lääneranna Valimisliit ema. “Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja ündinud 15. aprillil 1964 Paadremal. Haridusteed aasta jooksul ellu viia / korda saata?” alustas Algkoolis, jätkas Vatla 8-klassi- S Kohalikus poliitikas osalen 1999. aastast, aastatel lises Koolis ning seejärel Tihemetsa Sovhoostehniku- 2013–2017 olin Varbla Vallavolikogu esimees. mis. Kõrghariduse raamatupidamise ja analüüsi eria- lal omandas Margit Eesti Põllumajandusülikoolis 1992. Lisaks kogu valla tasakaalustatud arendamisele pean aastal. Lisaks õpitud ametile lõpetas ta 2007. aastal oluliseks, et (ääre-)maal säiliks elu ja tegevused ning Pärnu Ametikooli dekoraator-taimeseadjana. igal kogukonnal oleksid kodulähedased võimalused 1982. aastast töötas Margit Külvaja kolhoosis, algul tegeleda spordi, kultuuri ja huvitegevusega. Olen pearaamatupidaja asetäitjana ja seejärel pearaamatu- andnud panuse bussiliinide ümberkorraldamisse pidajana. Põllumajandusreformi järel 1993. aastal jätkas ühendamaks kaugemaid kante vallakeskusega. Hoian samal ametikohal osaühingus Paadremaa Piim kuni silma peal ka valdade ühinemislepingul, et seal kir- aastani 2010. Põhitöö kõrvalt õpetas Margit Audru japandust kinni peetaks ja lubadused ellu viidaks. Keskkoolis matemaatikat aastatel 2007–2009 ja Audru Optimistina loodan, et kõik valla inimesed tunnetavad,

Foto: Marten Merila Foto: Huvialakeskuses käelist tegevust 2011–2012. Alates et neist hoolitakse ja nad on vallale olulised.

SPORT

XLII Koonga Mängud tõid kokku üle 120 sportlase Ursula Kuningas MTÜ Koonga Kogukond projektijuht

17. märtsil said Koonga koolimajas hoo sisse Koonga Üldarvestuses saavutas esimese koha Põhja-Pärnumaa Mängud, mis toimusid 42. korda. Pika traditsiooniga võistkond, teise Koonga harrastajad, kolmanda Lihula spordiüritus tõi kokku nii kohalikud kui ka lähivaldade Spordiklubi, neljandale kohale tuli Tori valla võistkond spordisõbrad. Käesoleval aastal osalesid Lääneranna ning viiendale Audru osavalla võistkond. vallast Koonga harrastussportlased ja Lihula Spordi- Meil on hea meel, et hoolimata haldusreformist tulene- klubi, Põhja-Pärnumaa vallast Pärnu-Jaagupi Spordi- vatest muudatustest olid mängudel esindatud nii endised keskus, Pärnu linna Audru osavalla võistkond ja Tori kui ka uued sõprusklubid ja -vallad. Loodame järgmisel valla võistkond, ühtekokku ligi 120 osalejat. aastal, kui uute valdade spordikorraldajad on juba pike- Võisteldi kaheksal alal: naiste võrkpall, meeste võrkpall, malt ametikohtadel olnud, võõrustada kõikide võistkon- sops (korvpallivisked), koroona, sangpommi rebimine, dade täiskoosseise. sisesõudmine, male ja mälumäng. Võistkondi esindasid nii mehed, naised kui ka noored. Fotod: Ursula Kuningas LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 5

TEATED Detailplaneeringute menetlemise lõpetamine

hitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakenda- Planeeringu eesmärk oli olemasolevate hoonete lammu- E mise seaduse § 1 lõike 4 kohaselt tuleb enne tamine, ehituskeeluvööndi vähendamine, ehitusõiguse 01.07.2015 algatatud detailplaneeringute menetlus määramine ja paadikanali, paadilautri rekonstrueeri- lõpetada 01. juuliks 2018. mine. Korraldusega on võimalik tutvuda Lääneranna valla Lääneranna Vallavalitsus lõpetas 20.03.2018. a korral- dokumendiregistris ning Lääneranna Vallavalitsuses. dusega nr 174 küla Nurga kinnistu (katastri- üksus 86301:003:0077 ja 86301:003:0020) detailplanee- ringu menetluse maaomaniku taotluse alusel.

Riigihalduse minister kehtestas Pärnu ja Lääne maakonna uue planeeringu

iigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 maakon- Kehtestatud planeeringud (seletuskirjad ja joonised), R naplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste nende kehtestamise korraldused ja lisad on kättesaada- vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu vad veebilehel www.maavalitsus.ee linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (endise Lihula ja Hanila valda alad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus.

Kontrollige oma korstnapühkimisakte

prilli algul jõudis Lääneranna Teataja toimetusele Kuna selline aadressi märkimine tekitab Päästeameti A info, et osad meie valla elamute korstnapühki- hinnangul segadust, siis teavitame omaltpoolt kutse- misaktid ei pruugi vastata nõuetele. Nimelt võib objek- andjat ja palume neil juhtida korstnapühkija tähelepanu tide aadressi märkimisel olla kasutatud lisaks talu- ja asjaolule, et ta edaspidi kasutaks aadressina ehitise külanimele ka kihelkonda ning Lääne-Eesti nimetust. ametlikku aadressi (nt Ehitusregistrist).” Kuivõrd korstnapühkimisakt ei ole pelgalt paber, mida tehakse Päästeameti kontrollreidide tarbeks, vaid doku- Vastab If Kindlustuse kommunikatsiooni- ment, mida esitatakse näiteks kindlustusandjale kindlus- spetsialist Eva-Grete Aljas: tushüvitise saamiseks, uurisime, Päästeametilt ja If Kind- “Meie eksperdid kinnitasid, et akt peaks olema ikka lustuselt seisukohta. ametlik dokument, millega on võimalik konkreetset Kas selline korstnapühkimisakt, millel on hoone objekti seostada. See tähendab, et aktil peab olema kor- aadressiks märgitud näiteks: Kuuse talu, Männi küla, rektne aadress, millelt on näha, millisel aadressil oleva kihelkond, Lääne-Eesti on õigustühine või hoone korsten puhastati. Piisab, kui on maakond (kihel- mitte? konda jms pole tarvis) ehk siis kujul: tänava/talu nimi, maja nr, küla/linn, maakond.” Vastab Päästeameti Lääne päästekeskuse Tuginedes eelnevatele vastustele kutsume meie valla Ohutusjärelevalve büroo nõunik Jaak elanikke kontrollima, kas nendele väljastatud korstna- Jaanso: pühkimisaktid on väljastatud korrektse aadressiga ning puuduste ilmnemisel pöörduda akti väljastanud korst- “Tuginedes Ruumiandmete seaduse § 45. Koha-aadressi struktuur (www.riigiteataja.ee/akt/105012018004), võib napühkija poole palvega akt välja vahetada. öelda, et selline Teie kirjas väljatoodud aadress ei ole kor- Akti ei pea vahetama ümber, kui sellel on märgitud en- rektne. Nimelt puuduvad maakonna nimi ja omavalit- dise valla andmed kujul: tänav/talu nimi, maja nr, küla/ susüksuse nimi. Päästeameti juristi sõnul sellised eelne- linn, vald, maakond. valt väljastatud korstnapühkimise aktid õigustühised ei ole – talu ja küla järgi on võimalik kohta tuvastada (et küttesüsteemid on puhastatud selles konkreetses ehi- tises). 6 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018

TEATED Varbla piirkonna elanikud said bussiühenduse Lihula ja Virtsuga Avo Rahu Pärnumaa Ühistranspordikeskuse vanemlogistik

simesest aprillist jõustus maakonnaliini sus ollakse kell 9.10 ning tagasiteele asutakse E nr 62 muudatus, mis tõi Varbla elanikele kell 10.15. parema ühenduse Lihula ja Virtsuga. *1.–23. aprillini sõitis buss Lihulasse Alates aprillist sõidab maakonna bussiliin nr esmaspäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 62 igal esmaspäeval, teisipäeval* ja neljapäeval ning teisipäeval ja reedel. Tulenevalt Lihulasse. Kell 8.30 Varbla kiriku peatu- inimeste tagasisidest vahetusid alates 24. april- sest väljuv buss teeb kokku 21 peatust, sõites list liinide 62-1 ja 62-2 sõidupäevad, teisipäev muuhulgas läbi Paatsalust, Karuselt ja Tuudilt. ja kolmapäev, omavahel. Nimelt ilmnes, et Lihulasse saabutakse kell 9.08 ning tagasiteele kolmapäeviti on Virtsus laevameeskondade asutakse kell 10.16. vahetus ja laevadele käib Varbla kandist tööl mitu inimest. Sama liini buss sõidab kolmapäeviti* ja reedeti Virtsu, läbides oma teekonnal 15 peatust. Virt-

www.peatus.ee – kogu info Eesti ühistranspordi kohta maal, õhus ja vees käepäraselt internetis. Reisiplaneerija, Jäätmevedaja vahetumine bussiliinid, raudteeliinid, lennuühendused endiste Lihula ja Hanila ja praamiliinid – kõik ühest kohast. bussijaama infotelefoni lühinumber 17018, valla piirkonnas mis vastab iga päev 6.30–20.30 ndiste Lihula ja Hanila valla piirkonnas seni olme- E jäätmeid vedanud Eesti Keskkonnateenused AS-i olmejäätmete veo ainuõigus lõpeb 31. mail 2018. Alates 01.06.2018 hakkab olmejäätmete vedu teostama Ragn- Alates 1. juunist 2018 ei kasutata jäätmemahutina 30 l Sells AS. kilekotti. Tõstamaa vald kuulutas 21.02–17.04.2017 välja hanke Ragn-Sells AS saadab jäätmevaldajatele enne jäätme- Tõstamaa, Varbla, Audru, Koonga, Lihula ja Hanila veo algust jäätmeveolepingu ning sinna juurde kuuluva piirkonnas korraldatud jäätmeveo vedaja leidmiseks. lepingu lisa, hinnakirja ja veograafiku. Hankes osales kaks pakkujat: AS Eesti Keskkonna- Vedaja vahetumisel võib tekkida olukord, kus kahe teenused ja AS Ragn-Sells. tühjenduse vahele jääb kas liiga lühike või liiga pikk Madalaima hinnaga pakkujaks osutus AS Ragn-Sells, kes periood (nn ülemineku periood). Sellisel juhul võtke Tõstamaal, Varblas, Audrus ja Koongas ka varem korral- ühendust Ragn-Sells AS-i klienditeenindusega, et leida datud jäätmeveo teenust osutas. sobiv lahendus. Tõstamaal, Varblas, Audrus ja Koongas hakkasid uued Küsimuste korral palume võtta ühendust Ragn- hinnad kehtima 01.09.2017. Lihulas ja Hanilas hakkab Sells AS klienditeenindusega telefonil 606 0439, uus teenusepakkuja jäätmevedu korraldama alates [email protected] või www.ragnsells.ee. Piirkondlik 01.06.2018. kontor Lille 4-214, Pärnu on avatud E–R 8.00–17.00. Vedajale anti nimetatud piirkonnas teenuse osutamiseks Lisainfo: Maia Leola, Lääneranna Vallavalitsuse kesk- õigus viieks aastaks ja see lõppeb 31.08.2022. konnaspetsialist 477 2732 või [email protected]

Lääneranna Vallavalitsus on võtnud arvele peremehetuid ehitisi

ääneranna Vallavalitsus teatab Vabariigi Valit- Vastuväiteid ehitiste peremehetuse või nende kohaliku L suse 8.08.1996 määruse nr 211 “Peremehetu ehitise omavalitsuse poolt hõivamise kohta palume esitada hil- hõivamise korra kinnitamine” punkti 9 alusel, et on jemalt 29.05.2018 Lääneranna Vallavalitsusele, aadres- võtnud arvele peremehetute ehitistena: sil Lääneranna Vallavalitsus, Jaama tn 1, Lihula linn, 90302 Pärnu maakond, [email protected], 1. Hälvati külas asuva sigala (Hälvati sigala), ehitisregistri tel 472 4630. kood 120855852. 2. külas asuva lauda (Rehe laut), ehitisregistri kood 120855800. Andmed ehitiste viimaste omanike kohta puuduvad. MAJANDUS LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 7

Lihulas avati autoremonditöökoda ning kohvik

evade tulemisega on Lääneranna vallas õitsele Sakste Maja kohvik K löönud ka ettevõtlus – nii avas 24. märtsil uksed uus autoremonditöökoda ning kolm nädalat hiljem Mullu sügisel sai Lihula üks kaunim ajalooline hoone, kohvik. Mõlemad on pereettevõtted. Fersenite aadlisuguvõsale kuulunud jahiloss aadressil Tallinna mnt 23 uued omanikud, kes omakorda hak- Autoremonditöökoda kasid järk-järgult majale uut elu sisse puhuma. Esmalt korrastati ruumid maja vasakpoolses tiivas uue ilu- Lihulas aadressil Tallinna mnt 54 on oma uksed avanud stuudio tarbeks, seejärel alustati peo- ning seminari- Rasi OÜ autoremont ja pesula. Jaana ja Simo Saun ning saalide ja saunamaja rentimisega. Nüüdsest on majas Katre Pärnpuu ja Ragner Sildre ühine ettevõte tegeleb avatud ka kohvik, kus esmaspäevast laupäevani paku- autode üldremondi ja varuosade müügiga. takse mõnusat kehakinnitust. Lisaks tehakse sõidukite elektritöid, diagnostikat, reh- Aprillis toimunud kohvikuavamisel võtsid külalisi vimontaaži koos rehvide hoiustamisega, klaasivahetust vastu Ilona ja Jaak Kastepõld ning Liisi ja Ain Saare. ja pukseerimist. Lähitulevikus soovitakse pakkuda ka Kohviku idee on Ilona Kastepõllu sõnul üks osa suure- sildade reguleerimist sillastendil ning asendusautode mast tervikpildist ning tulenes eelkõige kahest asjast: väljastamist sõiduki remondi ajaks. Juba üsna pea, esiteks kogukonna vajadusest mõnusa interjööriga 1–2 kuu jooksul alustatakse ka auto sise- ja välispesu istumiskoha järele, kus saab sõbra või äripartneriga teenuse pakkumisega. istuda ning kohvi juua või natuke keha kinnitada, ning Teadupärast on Lihulas mitu autoremondiga tegele- teiseks vajadusest võimaldada oma maja klientidele vat ettevõtet. Lääneranna Teataja küsimusele, kas nad hubast olemist ja kehakinnitust. konkurentsi ei karda, vastas Ragner Sildre: “Ei karda, Küsimusele, millised on tulevikuplaanid, vastas Jaak sest meie eesmärk on pakkuda kliendile täisteenust Kastepõld, et perspektiivis on soov pakkuda pesumaja, alates auto pukseerimisest töökotta, selle remondi ja keemilise puhastuse ja kingsepa teenuseid ning avada pesuni välja ning seda kõike mõistliku hinnaga. Lisaks ka külalistemaja. ei ole meile teadaoleval Lihulas keegi veel pakkunud sõiduki klaaside vahetamist ja rehvide hoiustamist.” www.facebook.com/sakstemaja www.sakste.ee www.facebook.com/rasiautoremont www.rasi.ee

Fotod: Ain Saare ja Kristina Kukk Ain Saare Fotod: Fotod: Simo Saun Fotod: 8 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 ELU

Sotsiaalteenuseid arendavad meetmed Lääneranna vallas Ireen Kangro Lääneranna valla sotsiaaltöö peaspetsialist

ääneranna vald osaleb mitmes sotsiaalteenuseid inimese eest ära, kuna inimene on neid võimeline õige L arendavas meetmes. Käesolevas lehenumbris tut- juhendamise korral ise tegema. Näiteks ametiasutustes vustame esimest projekti, mis aitab vähendada töö- käimine, kohtumiste kokkuleppimine, majapidamise eest ealiste inimeste hoolduskoormust ning toetab tööturul hoolitsemine, enda eest hoolitsemine, isiklik hügieen. osalemist. Teenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus teenuse saaja vajab sotsiaalsete, majan- Läbi Läänemaa Omavalitsuste Liidu viime ellu projekti duslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu “Läänemaa vajaduspõhised ühtlustatud hoolekande- oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel teenused”, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi määral kõrvalabi. meetmest “Tööturul osalemist toetavad hoolekande- teenused”. Isikliku abistaja teenus on täisealise puudega inimese abistamiseks nendes igapäevaelu tegevustes, milles Projekti eesmärk on tööealise inimese hoolduskoor- inimene vajab tulenevalt oma puudest füüsilist kõrval- muse vähendamine või tööealise erivajadustega inimese abi. Näiteks füüsiline abi majapidamistöödel või abi toimetuleku toetamine tööturule sisenemise või tööturul ligipääsu tagamiseks ametiasutustesse. Isiklik abistaja on jätkamise võimekuse suurendamiseks. Ehk siis projek- see, kes aitab inimest n-ö füüsiliselt: teeb ukse lahti, aitab tis osalejaks on tööl käiv inimene või töötada sooviv sukad jalga, toob küttepuud tuppa. Isiklik abistaja järgib inimene, kelle pereliikmel on kõrge hooldusvajadus, mille teenuse saaja juhiseid ehk teenuse saaja ütleb, mida tal osutamisel vajab töölkäija kohaliku omavalitsuse tuge. on raske ise teha. Isikliku abistaja teenus määratakse Teenuste otsesteks saajateks on puudest, kõrgest east või raske ja sügava liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega erivajadusest (nt ärevushäire) tulenevalt suuremat tuge täisealistele isikutele, kes oma puude tõttu vajavad ise- vajavad pereliikmed. seisvaks toimetulekuks ning ühiskonnas osalemiseks Projektiga arendatakse Lääneranna vallas kolme teenust füüsilist kõrvalabi. (koduteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus), mis aitavad vähendada tööealiste inimeste hoolduskoor- must ning toetavad erivajadusega inimesi tööturul. Ehk Teenuste taotlemine maakeeli öeldes, kui sul on lähedane, kes erivajadusest Teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja või tema sea- tingituna ei saa töötada ning vajab tööl käimiseks abi all- duslik esindaja kohaliku omavalitsuse üksusele taotluse. järgnevate teenustena, siis võta ühendust kohaliku sot- Vallavalitsus otsustab teenuse määramise ja selle osuta- siaaltöö spetsialistiga, et oma lähedasele sobiv lahendus mise tingimused oma haldusaktiga 30 tööpäeva jooksul leida. Või kui sa ise tunned, et saaksid ja sooviksid käia nõuetekohase taotluse esitamisest. Teenuse taotleja või tööl või minna õppima, kui sul on keegi, kes sind toetab, tema seaduslik esindaja lepib kohaliku omavalitsuse kõrval olemas, siis võta meiega ühendust. üksuse ja teenuse osutajaga kokku teenuse osutamise Projekt on mõeldud ka töötavatele pereliikmetele, kes algusaja, koha, mahu ja töökohustused. Teenuseid saab ei saa oma kas lähedal või mujal elavat pereliiget tööl taotleda ka muus/teises omavalitsusel elav isik, kelle käimise tõttu piisavalt hooldada. Näiteks inimene, kelle hooldust vajav lähedane elab Lääneranna vallas. vanem elab Lääneranna vallas, kuid kes ise elab ja käib Projekti tegevused kestavad 31. jaanuarini 2019 ning tööl Tallinnas. Millest tingituna ei pruugi kaugemal elav teenuste osutamine jätkub vajadusel ka pärast projekti laps oma vanemat töölt ära tulemata või puhkust võt- lõppemist. mata vajalikul määral toetada. Sama kehtib ka Lääne- ranna vallas elavate suure hoolduskoormusega inimeste NB! Tööealine hoolduskoormusega inimene või tööealine kohta, kel on pereliikme eest hooldamise tõttu tööl käi- erivajadusega inimene, anna oma projektis osalemise mine raskendatud. Mõnel perel on vaja abi ainult teatud soovist ja teenuste vajadusest teada piirkondlikule sot- perioodil, nt raskest haigusest taastumise ajal, ning siaaltöötajale. mõnel võib olla vajadus tugiteenuse järele püsiv, sõltu- Lisainfot projekti kohta saad sotsiaaltöö peaspetsialistilt valt puude olemusest. Iga inimene on erinev ning lisaks Ireen Kangrolt. nendele teenustele võib inimesel toimetulekuks vaja minna ka veel teisi kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid. Inimese ja ta pereliikmetega lepitakse kokku, millist tuge on projektis osaleja pereliikmele täpselt vaja. Koduteenus on rahvakeeli see, kui täiskasvanud inimesel on oma puudest või kõrgest east tulenevalt vaja abi teatud toimingute tegemisel. Teenuse eesmärk on, et Sotsiaaltöö peaspetsialist (Hanila) inimene saaks võimalikult kaua iseseisvalt oma kodus Ireen Kangro / 5307 8166 / [email protected] elada. Teatud abi võib ta vajada ka väljaspool kodu. Põhilised tegevused, milega hooldustöötajad tegelevad, Sotsiaaltöö spetsialist (Lihula) on inimeste abistamine majapidamistöödega, poes käi- Kaidi Antsi / 472 4634 / [email protected] mine, apteegis ja arstide juures käimine jne. Tugiisikuteenus on täiskasvanule, kes vajab juhendamist Sotsiaaltöö spetsialist (Koonga) ja abistamist nõustamisena. Tugiisik ei tee toiminguid Eve Lindoja / 447 3744 / [email protected] inimese eest ära, vaid aitab teda suunata ja toetab teda nõuga, et inimene ise teeks vajalikud tegevused ja toimin- Sotsiaaltöö spetsialist (Varbla) gud õigel ajal. Ehk siis tugiisik ei tee füüsiliselt tegevusi Maie Ausmeel / 449 6624 / [email protected] LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 9

Vaevaline algus Rait Maruste Nelja Valla Ühisjõud

öödunud kuu keskpaiku võttis volikogu vastu Valla juhtide tegemiste järgi – huvireis sooja mere äärde M uue valla esimese eelarve. Sellest raporteeris ja kalapüügipuhkus – näib, nagu oleks meie valla asjad võidukalt Teataja esilehel ka vallavanem. Et eelarve korras ja kõik oluline tegemistvajav juba tehtud. Paraku sündis kahest maakonnast pärit nelja valla oludest ja nii see ei ole. Vallavalitsuse tegevusest peaks ülevaate eelnevast tegevusest, siis mõistetavalt väga suuri ootusi andma valitsuse istungite protokollid, mis peaksid ei saanud sellele ka esitada. Üllatav oli, kuivõrd suuresti valmis ja internetis üleval, kõigile teadmiseks olema 7 erinesid ühinenud valdades sama tööd tegevate valla- päeva jooksul. Paraku see nii ei ole, ka volinikud ei tea, teenistujate palgad, eriti sotsiaaltöös ja hariduses. See mida vallavalitsus täpsemalt teeb. Ka volikogu esimehe erinevus oli ka algselt eelarvesse sisse kirjutatud ehk käskkirjadest ei ole midagi teada. kestma pakutud. Peale opositsiooni hääletõstmist ning Meile teeb muret valla vara, nii väike- kui ka põhi- ähvardust, et meie sellist eelnõud ei saa toetada, tõusis vahendite arvestus, allesolek ja seisukord. Esitasime diskussioon, mille tagajärjeks oli vallavanema lubadus sellekohase arupärimise. Nagu pärisime ka aru Vatla ja töötasud sügiseks ühtlustada. Jäime uskuma vallava- Vatlamäe kergliiklustee kohta. Vallavanema selgitus- nema kinnitust ja toetasime eelnõud. Saame näha, kas te kohaselt olevat sellega tegelenud endine Kõmsi vald lubadused peavad. Saja päeva rahu on möödas. (endine Hanila vald - toim), kuid tulemust ei mingisugust Üldiselt peaks eelarve rajanema valla arengukaval ja ja tõsiselt ohtlik liiklusolukord kestab. Kogu asjast paistis eelarvestrateegial. Ühinemisläbirääkimiste kohaselt välja loidus, isegi huvipuudus. Kahjuks, ja nii me seda pidanuks need valmis olema enne uue valla sündi. Sellega jätta ei saa. hakkama ei saadud, miks, ei ole teada. Uue, Lääneranna Võimuliit näikse valda võtvat kui igasuguste toetuste valla, arengukava väljatöötamise otsus tehakse aprilli jagamise ja ettevõtlusega tegelevat, iseendale teenistust volikogul. Kuidas täpselt kõik see toimuma hakkab, ja sissetulekut pakkuvat asutust. Meie seda nii ei näe ega pole volinikele teada. Teada on ainult see, et hakatakse saagi näha. Vallale toovad elu ja arengut sihipärane töö tegema ja perioodiks saab olema 4 aastat. ettevõtluse arenguks ning elanikkonna suurendamiseks. Arengukava on valla elu kõige olulisem strateegiline Nii näiteks on vallal 7 bussi, lisaks terve rida muid dokument. Vastavalt sellele planeeritakse arengu- sõidukeid. Kõigi nende ülalpidamise ja juhtide palgad suunad, investeeringud, üldine eelarve ja tegevused, sh maksab vald meie ühisest rahakotist. See on töö, millega avaliku rahakasutuse kontroll. Seega kutsume kõiki valla saaks hakkama eraettevõtja. Nagu ka mitmete muude elanikke oma arvamust avaldama, mis suunas ja kuidas teenuste ja töödega, millega 5600 elanikuga vallas meie koduvald arenema peaks. See on liialt tähtis teema peaks tegelema eraettevõtlus. Meie valla rahast 55% selleks, et jätta see ainult vallavalitsuse ametnike ja/või tuleb maksutulust. Meile ei ole teada ühtegi suuremat ja välisekspertide hinnata-otsustada. läbimõeldud plaani, kuidas maksutulusid suurendada ja kulutusi vähendada.

Opositsiooni viltune kriitika

positsioon on leidnud, et valimistest on möö- Vallavolikogus on vastu võetud kaks otsust, mille alusel O dunud 100 päeva ning peaks hakkama valjemat esitati taotlused ettevõtlusalade arendamiseks ja sellega ja kurjemat kriitikat tegema. Kui aga nende avaldata- piirkonda töökohtade juurdeloomiseks. Need on piisa- vat juttu lähemalt vaadata, siis torkavad silma pooltõed valt suured projektid, et oluliselt suurendada ka valla või on ära unustatud seni volikogus räägitu. Tooks siin maksutulu. Millegipärast on kritiseerija need faktid välja mõned näited. jätnud tähelepanuta, kuigi need on välja toodud ka liitu- mislepingu oluliste investeeringutena. Eelarve rajaneb nelja ühinenud valla arengukavadel ja eelarvestrateegiatel. Moodustatud Lääneranna valla Valimisliit Nelja Valla Ühisjõud on toonud välja teede- arengukava ja eelarvestrateegia kavandid valmisid enne ehituse seisukohast ainult Vatla küla ja Vatlamäe vahele eelmise aasta valimisi, nagu on kirjas liitumislepingus. kergliiklustee ehituse vajaduse. Kuna seal olevat tõsi- Need on olemas, kuid vajavad veel piisavalt tööd, et voli- selt liiklusohtlik olukord. Volikogus antud küsimust kogu saaks need dokumendid kinnitada. Neid vastu võtta kajastades pakkus opositsiooniline valimisliit ise välja, ei oleks saanud ükski ühinev omavalitsus enne Lääne- et kergliiklustee ehitamiseks tuleks küsida vahendeid ranna valla sündi, sest taolist volitust polnud ühelgi riigieelarvest, kuna tegemist on riigitee lõiguga. Hanila neljast ühinemiseelsest vallavolikogust. vald tellis kergliiklustee rajamiseks ehitusprojekti. Seega oleks rahaliste vahendite olemasolul ehitusega võima- Volikogusse esitatud eelnõu alusel koostatakse valla lik alustada. Samas ei arvesta opositsioon, et rahakotid arengukava perioodiks 2019–2028, eelarvestrateegia 4 ei ripu Tallinnas varnas, et kui küsid, siis kohe antakse. eelseisvaks aastaks ehk 2019–2022. Maanteeamet kergliiklustee ehitamist antud lõigus vaja- Arengudokumentide vastuvõtmiseks on oodatud likuks ei pea. koostöö nii kõigi valla elanike kui ka kinnisvara omanike Kui teha antud investeering valla raha eest, siis eelne- poolt. Ja seda mitte ainult praegusel perioodil. Häid ideid valt oleks vaja hinnata üle kogu Lääneranna valla teede- võib alati esitada, sest volikogu vaatab oma arengudoku- võrk, et välja selgitada, kas antud investeering on kogu mente regulaarselt üle ja täiendab. valla mõistes prioriteet number üks. Või on midagi veelgi Sel aastal alustatakse ka uue üldplaneeringu koosta- tähtsamat. Kui arvestada liiklusintensiivsust, siis on tun- misega, mille juures oodatakse samuti kõigi arvamust. duvalt ohtlikumaid teelõike, kuid kõiki neid investeerin- guid saame kajastada arengukavas ja teehoiukavas. 10 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018

Palkadest rääkides esitab volikogu liige Maruste kah- valla üheks liitmine. Kui palju selleks on vaja teha ja kui juks väärinformatsiooni: sotsiaaltöös – spetsialistid, palju see kõik võib aega ja rahalist ressurssi võtta. koduhooldajad, tugiisikud – on palgad ühtlustatud. Hariduses on tulenevalt seadusest ühtlustatud õpeta- Opositsioonis olles saab tunduvalt rohkem valla aren- jate, lasteaiaõpetajate ja miinimumpalka saavate tööta- gule kaasa aidata, kui ainult kritiseerides. Aidates leida jate palgad. Jah, erinevused on veel direktorite, lasteaia investeeringuteks rahalisi vahendeid ministeeriumitest, õpetajaabide ja teiste tugiteenistujate palkades, kuid välja töötades ja volikogule esitades vajalikke määruste need soovimegi viia ühtsetele alustele sügisest ehk järg- ja otsuste eelnõusid jne. misest kooliaastast. Lootes konstruktiivsele koostööle ja kriitikale Kui võtta 100 kriitikavaba päeva, siis ka ennast oposit- Arno Peksar siooniks lugevad isikud peaksid jõudma selle ajaga end Mikk Pikkmets kurssi viia, mida tähendab haldusreformi tulemusel nelja

René Soom sai Rahvusooper parima meessolisti publikupreemia

ahvusooper Estonia solistile, Lihulast pärit René mis ehk tavapublikule rohkem südamelähedased ja R Soomile anti 6. aprillil üle parima meessolisti pub- kergemini mõistetavad, ja kuna olen kontserttege- likupreemia. Parima naissolisti publikupreemia pälvis vusega olnud aktiivne ka väljaspool Estoniat, siis ehk Juuli Lill. Samadel solistidel oli õnn publikupreemia on see mingigi loogilisem põhjendus, mida suudan välja vastu võtta juba teist korda. pakkuda. Armastan ja austan oma tööd väga ning olen hingepõhjani liigutatud teadmisest, et see “läheb korda”! e Estonia koosseisuliste ooperisolistide ve Tänan kogu südamest oma publikut! Sügav kummardus ju seast selgusid võitjad vaataja- al Teile!” K o hääletuse tulemusena ja d r A kumbki publiku lemmik sai René Soom on õppinud klassikalist laulmist G. Otsa nim. : o t o 2000-eurose preemia ning Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. F auhinna – Eesti Kuns- Ta on täiendanud end Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja tiakadeemia metallio- Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooperis sakonna ja kunstniku Estonia on René Soom töötanud alates 1997. aastast, solis- Nils Hindiga koostöös tina alates 2005. aastast. valminud kaks aplodeeri- Tema rollide hulgas on Schaunard (Puccini “Boheem”), vat kätt. Wolfram (Wagneri “Tannhäuser”), Aristide de Faublas “See oli tõesti väga meeldiv (Ábrahámi “Savoy ball”), Edwin ja Boni (Kálmáni “Silva”), üllatus. Juba kord selle Morales (Bizet’ “Carmen”), Kirikuteener (Puccini “Tosca”), suure tunnustuse saanuna, ei Kapten Castel-Jaloux (Tambergi “Cyrano de Bergerac”), osanud isegi arvata, et sel aastal Parun Douphal (Verdi “La traviata”), Marullo (Verdi hääletusel osalen ja sestap hoidsin “Rigoletto”), Henry Higgins (Loewe’i “Minu veetlev leedi”) pigem pöialt paarile toredale kolleegile,” selgitas René jpt. Soom. René on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore Küsimusele, mida tema arvates publik Teda eelistas, laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja vastas René: “Väga raske vastata… kõige õigem oleks ju Georg Otsa nimelise preemia (2012). küsida publiku enda käest. Maitsed on väga erinevad. Aga et olen aastate jooksul kehastanud erinevaid rolle just muusikalides, operettides ja aegumatutes ooperites,

12. aprillil tähistati Varbla rahvamajas piduliku Varbla kooli 35 aas- aktusega Varbla koolis aastatel 1953–1988 direktori tat juhtinud Lembit ametit pidanud Lembit Henki 90. sünnipäeva. Fo to : E Lugupeetud koolidirektorile esinesid Varbla kooli rak Henk tähistas 90. ogu õpilased ning segaansambel Randlane. Õnnitlema sünnipäeva tuli Varbla kool täies koosseisus, segaansambli Randlane lauljad, Lääneranna valla esindajad, Varbla rahvamaja juhataja, kohalikud elanikud ning mitmed endised õpilased. Omavahelises vestluses Lembit Henkiga, kes on jätnud Varbla hariduse- ja kultuuriellu suure jälje, meenutati kooliaega ja jagati muljeid. Tänukõnes kohalolijatele kõlas reipalt hüüd- lause “Elame veel!”. Fotod: Anna Palusalu LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 11

inu esmakohtumine Austatud Õpetajaga 1981. aastal, kui ma oma rumalusest ülikooli sisse- M toimus 1970. aasta 1. septembril, kui ta ulatas astumiseksamitelt poole pealt ära tulin ja läksin kooli mulle aabitsa. Kooliajal kutsuti teda Vanaks Hengiks, laenatud õpikuid ära viima, küsis Lembit Henk: “Mis kuigi sel ajal oli tal vanust pisut üle 40, nüüd kui tähis- sa nüüd tegema hakkad?” Minu õlakehitusele lisas ta: tasime tema 90. sünnipäeva, ei rõhuta keegi enam sõna “Kas sa kooli tööle ei taha tulla?” Just oli lapsepuhkusele VANA. Oma suure lugemuse ja tervislike eluviisidega jäänud pioneerijuht ja 18-aastase (hull)julgena nõustusin on ta endiselt terava mõistuse ja sõnaga. Enamus koha- ma kõhklematult. See oli direktori poolt suur julgustükk likest on tema õpilased ja peavad temast lugu. võtta tööle noor, ilma igasuguste kogemusteta keskkoo- lilõpetaja. Ma ei mäleta, et ta oleks väga õpetanud ja Kõik lood, mida direktorist on räägitud, muutuvad juhendanud, küll aga oli ta isiksusena kogu aeg olemas, ajapikku legendiks. Küll pole aga legend see, et kui 1970. juba see innustas tööd hästi tegema. Teine kord, kui ta aastate alguseks planeeriti rajada uus Varbla keskus, mind usaldas, oli juba mõne aasta pärast, kui ta mind ise tegi L. Henk kõik selleks, et keskus rajataks kooli juurde. pensionile jäädes koolijuhiks soovitas – 25aastasena. Esialgu asus praeguses asukohas tõesti ainult koolimaja, kõik muu on ehitatud koolimaja JUURDE. Direktori töö Usaldus ja lugupidamine ongi kaks esimest märksõna, sisaldas tol ajal uuele koolimajale koos õpilastega vun- mida ma 8 kooliaastast ja kümmekonnast koostööaastast damendi kaevamist, puude varumist ja nende lõhkumist välja toon. 12. aprill, härra Hengi sünnipäev, on minu koos isadega talgutel, aga ka küülikufarmi rajamist. kalendris alati märgitud, et see töörutus ei ununeks. Soovin oma Õpetajale tugevat tervist ja vahedat mõistust Oma kooliajast mäletan teda autoriteetse direktorina, veel mitmeks aastaks. ajalooõpetajana oli ta range, aga õpetas hästi. Mis toona õpitud sai, seda mäletan tänaseni. Mäletan üht viktorii- Heli Raavel, ni, kus tuli teada kõiki Euroopa riigijuhte. Mul olid kõik õpilane 1970–1978, kolleeg 1981–1992 peas. Iga esmaspäeva hommikul toimus õpilaste üldko- gunemine, kus direktor õpilastega kohtus. See oli kok- kusaamine, mida ei vääranud ükski jõud.

In memoriam Liivi Vainu 23.08.1973–04.04.2018

4. aprillil lahkus meie seast tembril 2012 alustas Liivi tööd Hanila muuseumi juhata- 44-aastasena Hanila muu- jana, kus töötas surmani; kogu töökarjäär möödus seega seumi kauaaegne juhataja Hanila vallavalitsuse teenistuses. Liivi Vainu. Juba eelkoolieast alates meeldis Liivile palju lugeda Liivi sündis 23.08.1973 ja ennast pidevalt täiendada – õmblusring, tants, laul- Pärnu linna külje all mine olid need tegevused, mida ta harrastas, ka käsitöö- Saugas pere kolmanda oskused sai juba lapsena emalt-vanaemalt. (noorima) lapsena. 2008–2012 õppis Liivi TÜ Kultuuriakadeemias, Kooliteed alustas juba kus omandas rahvusliku tekstiili eriala. Lõputöö teemaks Pärnu linnas ning 1988. valis ta Läänemaa sõrmkindad, millest hiljem ka raamatu aasta kevadel lõpetas prae- kirjutas. Muuseumitöö kõrvalt õppis Liivi kaks aastat guse Rääma Põhikooli. Siis Tõstamaa rahvarõivakoolis, mille lõpetas 2017. aasta jätkus Liivi koolitee algul. Liivi huvitus süviti Lõuna-Läänemaa aja- ning kul- Kõrgemas Põllumajanduskoo- tuuriloost, juba haigena uuris ta veel 2017. aasta suvel Fo to lis, kus ta sai agronoomi kutse Tallinnas arhiivis kodukandi ajalugu ja kogus materjali. : E rak ogu ning kus ristusid tema teed tulevase Võimalusel käis ta abikaasa Olaviga meeleldi loodusret- abikaasa Olaviga. Pärast Olustvere teh- kedel ja muretses Eestimaa looduse tuleviku pärast. nikumi lõpetamist jätkus Liivi haridustee Pärnu Kodu- Inimesena oli Liivi töökas, põhjalik, täpne, kohusetund- majanduskoolis, mille ta lõpetas 1996. aastal. lik, tagasihoidlik, sihikindel, innukas, pühendunud, õpi- Peale Kodumajanduskooli lõpetamist asus Liivi 1996. himuline, praktiline inimene igapäevatoimetustes, elas aasta suvel elama tulevase abikaasa Olavi tallu Lääne- reaalselt selles päevas, selles ajas. maal Linnusel, abielluti 7. juunil 1997, tütar Anu sündis Teksti koostas abikaasa Olavi Vainu, täismahus järel- aasta hiljem. hüüe avaldatakse veebilehel www.lihulateataja.ee Esimeseks töökohaks sai Liivile Vatla mõisakooli köök, Liivi Vainu ei tulnud kunagi trummi lüües, tema tegusid kuid üsna pea jätkus tema töökarjäär Vatla pargi (kooli) ei saatnud fanfaarihelid. Kuuldamatult lõi enese ümber aednikuna. Kindlasti said üheks ilusamaks ja ilmeka- korda, nähtamatuna näitas kauneid kirju ja mustreid, maks näiteks tema aednikutööst uhked roosipeenrad tasakesi tekkis uus pärandihõnguline loome, märkama- mõisahoone ees ning suured hooldatud murualad. 1. sep- tult olin taas Hanila muuseumi ukse taha tulnud – näi- 12 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 tust vaatama, loengut kuulama, küsima, arutama, plaane Nii märkame nende lahkumist siis, kui ümbrus on tar- pidama. dunud ja sisemised sosinad vaikinud. Alles siis tajume, kui suurt osa nad meie elus etendasid ja kuipalju suurem Muuseum võib olla kas lihtsalt vanade asjade hoidmise on üksindus. Siis on hilja autasusid anda ja käesurumisele ja näitamise koht või tükike elavat ajalugu. Kumb, oleneb kutsuda. Saame salvestada tundekilde, mis meis tekkisid, sellest, kas seda peab ametikohust täitev või inglipuudu- ellu viia ideid, mida sütitati, püüda edasi anda teadmisi tuse võimega inimene. Viimasel puhul on vedanud kõigil, ja õpetusi, mis meieni jõudnud, ja tasakesi tänada: “Aitäh, keda ja mida ta puudutab. Ellu ärkavad esemed, oskused Liivi!” ja hingekeeled, mille olemasolust enesel ehk aimugi polnud. Tõsi on ka see, et need inglivõimetega inimesed liiguvad tasasel sammul ja räägivad vaikse häälega. Krista Kallavus

HARIDUS

Märtsis toimus esimene Lääneranna koolinoorte Playback Jana Viljak Lääneranna koolinoorte Playbacki peakorraldaja

21. märtsil toimus Lihula Gümnaasiumis esimene Vanema vanuserühma esikoha tiitel läks aga Lõpe Lääneranna koolinoorte Playback, kus osalesid Lõpe Kooli loole “Aasta ema”, mida originaalis esitab ansam- Kooli, Lihula Gümnaasiumi ning Metsküla Algkooli bel Naised Köögis. Tegemist on 2017. aastal valminud õpilased. lauluga, mis osutus ülimenukaks – aasta lõpuks oli selle laulu videot YouTube’is vaadatud üle 1,1 miljoni korra. Playback ehk jäljendusvaadend kujutab endast tuntud artisti(de) või muusikavideo matkimist/jäljendamist. Lisaks põhiauhindadele oli ka kuus eriauhinda. Hääle- Eesti 100. aastapäeva puhul olid esitatavad lood eesti- tuse käigus selgus rahva lemmik, kelleks osutus Lihula keelsed või eesti artistide originaallooming. Gümnaasiumi 7.–9. klassi neidude punt, kes parodeerisid Liis Lemsalu lugu “Aeg on käes”. Osalejad olid jagatud kolme vanusegruppi: 1.–3., 4.–6. ning 7.–9. klassi õpilased. Kolme kooli peale tehti kokku seitse Parim meesartist oli Indrek Ventmann loost “Tempel” esitust – õhtu jooksul võis laval näha lausa 54 esinejat. ning naisartist Kihnu Virve loost “Merepidu”. Parimaks matkijaks osutus žürii hinnangul Margus Pikkmets, kes Kõiki etteasteid hindas ja kommenteeris kolmeliikmeline esines Kristiina Ehinina. žürii, kuhu kuulusid Lihula Gümnaasiumi rahvatant- suõpetaja Pilvi Kase, Lääneranna Teataja toimetaja Kris- “Julge hundi rind on rasvane” tunnustuse pälvisid tina Kukk ning Lihula Kultuurikeskuse noorsootöötaja Lihula Gümnaasiumi 1.–3. klassi õpilased, kes esitasid Anneli Pikkmets. Triin Niitoja & John4 laulu “Hõbedased tiivad” – nemad olid ainsad, kes tegid oma numbri täiskasvanute juhen- Noorema vanusegrupi võitjaks tulid Metsküla Algkooli damiseta. õpilased, kes esitasid Kreisiraadio laulu “Leto svet”, mis esindas Eestit 2008. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel. Tunnustuse “Parim back” ehk parimad taustatantsijad olid Lihula Gümnaasiumi 4.–6. klassi õpilased, kes esi- Ka keskmises vanuseastmes pälvisid esikoha Metsküla tasid Getter Jaani, Grete Paia & Uku Suviste laulu “Tee- Algkooli õpilased, kes parodeerisid käesoleval aastal mant”. Eesti Laulu poolfinaalis Indrek Ventmanni esitatud lugu “Tempel”. Fotod: Eliise Lepp LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 13

Kõmsi kooli muusikal “Saladus ja aarded” läks täissaalile

29. märtsil etendus Kõmsi Rahvamajas esimest ja vii- “Kõigepealt tahan väga-väga tänada kõiki koole ja sõp- mast korda Kõmsi Lasteaed-Algkooli muusikaline lavas- ru-tuttavaid, kes meid vaatamas käisid ja nii sooja tus “Saladus ja aarded”, mida käis vaatamas 300 inimest. aplausiga tänasid. Meil oli uhke tunne! Suud said magu- saks ja meeled rõõmsaks! Muusikalide lavastamisega alustati Kõmsi Lasteaed-Alg- koolis 2006. aastal, mil Vaike Ihermann tõi W. A. Mozarti Küsisin täna hommikul lastelt, kas laval oli hea olla? 250. sünniaastapäeva puhul lavale etenduse helilooja Vastuseks tuli: “Väga hea, teeks kohe veel!” See vastus lapsepõlvest. Järgmine lavastus leidis aset kaks aastat teeb õpetajatele rõõmu, sest ennekõike on tegemist õppe- hiljem ja nii kuni käesoleva aastani välja, mil etendati projektiga, kus ülesanded on seatud nii, et iga laps saaks järjekorras seitsmes muusikal. ületada iseennast, teha nii hästi, kui tema suudab. Laste võimed on erinevad, kuid tahtmine ja tunnustusvajadus Etenduse “Saladus ja aarded” läbivaks teemaks olid juh- on kõigil,” selgitas Pille Saatmäe ning lisas, et laval olnud tumised lapsepõlves, siis, kui ei ole kunagi igav, kui sinu lapsed said suurepärase kogemuse ja rõõmsa meele. “Et õu on ka su sõbra õu ning sõbrad täidavad su päeva hom- meie rõõmust said osa nii paljud inimesed, teeb meid mikust õhtuni. Inspiratsiooni saadi kooli direktori Pille tänulikuks. Aitäh teile kõigile!” Saatmäe sõnul “Bullerby lastest” ja muusika, mis lapse- meelsusega hästi sobib, oli kirjutanud Riine Pajusaar. Täismajale etendunud muusikaline lavastus vallandas ovatsioonid ja nii mõnigi lapsevanem lahkus saalist õnnepisarais; 25 tublit ja tegusat väikest osatäitjat nautis laval olemist väga ning nad andsid endast 110%.

Fotod: Mariann Peksar 14 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 KULTUUR

Lääneranna valla kultuurikava

Mai 27.05 kell 12.00–16.00 Virtsu vasall-linnuse ja kalasadama juures pere-merepäev. Lastele batuut, näomaalingud ja mängujuht Janne. Vabatahtlik 5.05 Paatsalu sadamas kalapüügivõistlus Paatsalu Merepäästeühing korraldab näidisõppuse ja räägib Kala 2018. Rohkem infot www.paatsalu.ee, info@ mereohutusest. Merel saab sõita kalurite kakuaa- paatsalu.ee või 513 8000 miga. Imre Aljas räägib ümbermaailmapurjetamisest. Kalatoite valmistab Tauno Pikkmets ja muusikat teeb kell 11.00–12.30 Varbla Rahvamajas parkuuri- 5.05 Männiste perebänd treening 10–26-aastastele

5.05 kell 16.00–19.00 Varbla Rahvamajas tervise Juuni ja trenniprojekt Hopa 100 spordipäeva. Üritus on mõeldud naistele ja selle viib läbi Hopa TV treener Katrin Saare. Kavas tervisliku toitumise loeng, pilates 2.06 kell 17.00 Lihula Kultuurimajas Lääneranna ja HIIT treening. Tasuta, kaasa võtta matt ja joogiks valla “Oma pidu”. Esinevad valla taidluskollektiivid vesi ning üllatuskülalised

5.05 kell 17.00 Lihula Kultuurimajas kontsert “Kaks 9.06 kell 13.00–00.00 Virtsus aadressil Mere puies- pilku puhkpillimuusikale”. Esinevad Lihula Muusika- tee 30 Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks toimuv ja Kunstikooli orkester ja orkester Saku. Sissepääs rahvusvaheline kunstipäev “Toortuumik”, mis toob tasuta Eestisse uusmeedia, tantsu-, bio- ja maastikukunst- nikud. Täpsem info https://www.ev100.ee/et/kun- 7.05 kell 15.00 Lõpe klubis Lihula Muusika- ja stifestival-toortuumik Kunstikooli õpilaste kontsert. Tasuta 16.06 kell 21.00 Matsi sadama vanas paadikuuris 8.05 kell 19.00 Lihula Kultuurimajas põnevusfilm merepidu. Tantsuks mängib ansambel Viiser, esineb “Tõde või tegu”. Pilet 3 €, alla 12 a keelatud tantsutrupp Nii ja Naa. Riietuse stiil “Meri”, parimale kostüümile auhind. Avatud sadama kõrts (arvel- damine sularahas). Pilet 5 € 11.05 kell 15.00 Varbla Rahvamaja väikeses saalis emadepäevakontsert. Esinevad Varbla kooli õpilased ja lasteaia mudilased 22.06 kell 20.45 Varbla Puhkeküla vabaõhulaval suur jaanipäevatrall. Esinevad naisansambel Mid- rilind Varblast, rahvatantsuansambel Midli-Madli 13.05 kell 10.00 Kõmsi Rahvamaja ees emadepäeva Lihulast, tantsutrupp Just One Dance Pärnust, kevadlaat. Meeleolumuusikat Hanila Laulu- ja Män- show-tantsutüdruk Kristin Sepp Pärnust ning an- guseltsilt. Müügikohtade broneerimine tel 525 3236 sambel Poolen Bänd Haapsalust. Kohapeal avatud puhvet 13.05 kell 12.00 Lihula Kultuurimajas Lääneranna valla beebide hõbelusikapidu (kutsetega) 22.06 kell 21.00 Lihula mõisamäel jaanituli. Esineb ansambel Justament, vahepausidel rahvatantsurüh- 19.05 kell 20.00–00.00 Virtsu mõisa tõllakuuris mad Tuurit-Tuurit ja Veerepeal. Pilet 5 € muuseumiöö “Öös on pidu”. Süüa-juua pakub ühepäe- vakohvik Pidupäeva. Avatud on näitus Virtsu pidud- kell 21.00 Vatla Rahvamaja juures jaanipidu. est läbi aegade. Vaatame vanu kaadreid vana aja 22.06 Mustkunstietendus, esinevad Ansambel Rix ning DJ pidudest, mida filmis Endel Männilaan 1980. aastatel Rego Reitav 24.05 kell 17.00–18.30 Varbla Rahvamajas smuutide kell 21.00–04.00 Virtsu pargis jaanipäev. valmistamise õpituba koos tervisliku toitumise 22.06 Tantsuks mängib ansambel Seljanka ja plaate keeru- põhitõdedega. Koolitaja Ülle Niilisk, toitumisnõustaja tab DJ Cozzo ja toidutehnoloog. Osavõtutasu 13 €, eelregistreeri- mine 21. maini tel 528 2621 või [email protected] 23.06 kell 20 vabaõhuplatsil jaaniõhtu, esine- jad lastele ja suurtele, ansambel Tip-Top, parimad 26.05 kell 10.00 Paadrema Püha Kolmainu Kirikus suvehitid DJ Cozzo-lt Nelipühi Jumalik liturgia. Templipüha. Ristikäik ümber kiriku. Teenib Pärnu ja Saare pühitsetud piis- kop Aleksander. Väike veepühitsus kell 9.00. Info tel Näitused 515 4815 Lihula Kultuurimajas on 7.–20. maini avatud Lääne- 26.05 kell 10.00–18.00 Virtsu- raudtee sul- ranna valla laste loomingu näitus. gemise 50. aastapäev. Avatud on jaamahooned Virt- sus, Karusel, Tuudil, Lihulas, Rootsis, Vigalas ja Mär- jamaal. Jaamades on avatud puhvetid, näitused ja toimuvad ekskursioonid. Huvilistel võimalus sõita bussidega läbi kõik avatud jaamad. Kell 10.00 alus- tavad bussid Virtsust ja Märjamaalt. Tagasi sihtkohta jõuavad u kell 19.00

27.05 kell 9–15 Lihula mõisamäel kevadlaat SPORT LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018 15

Spordiuudised 15. märts – 15. aprill

JALGPALL LAUATENNIS 24. märtsil toimus Lihula Gümnaasiumi spordihoones 17. märtsil toimusid Aseris Eestimaa Spordiliit Jõud Lõuna-Läänemaa Jalgpalliklubi naistepäeva saali- meistrivõistlused noorte lauatennises, kus osales 45 turniir, kus mängis neli naiskonda kahest klubist. Lõu- noorsportlast, neist neli Lääneranna vallast. na-Läänemaa JK ja Taebla SK olid mõlemad esindatud Keiro Ristikivi saavutas enda vanuserühmas I koha. Allex kahe naiskonnaga. Rummeliga koos peetud paarisvõistluses jäid noormehed Lõuna-Läänemaa JK I naiskond, kus mängisid Maarja jagama 5.–8. kohta. Jalakas, Anni Ratas, Janet Peet, Anna Luuk ja Regle Joonas Vestli saavutas enda vanuserühmas II koha. Kurnim, saavutasid teise ning Lõuna-Läänemaa JK II naiskond, kus mängisid Karis Üksvärav, Trinity Õismets, Kaaro Saatmäe saavutas enda vanuserühmas samuti Kristiina Kukk, Galina Kuusik, Janne-Ly Siimon ja Elise II koha, nagu ka paarismängus, kus võistles koos Allex Ojap, kolmanda koha. Rummeliga. Segapaarismängus teenis Kaaro koos Lääne-Virumaa mängija Julia Beljajevaga pronksi. Pärnu JK Vapruse rivistuses teist hooaega mängivad Lääneranna valla noored Virgo Vallik ja Randy Põld on 18. märtsil toimus Pärnu-Jaagupis EcoBirch Pärnumaa pidanud U17 Eliitliigas kaks kohtumist. 20. märtsil Elvas seeriavõistluse seitsmes etapp, kus osales 78 sport- tuli sealselt võistkonnalt vastu võtta napp 1:2 kaotus last, neist kaks Lääneranna vallast. Kuni 12-aastaste (Pärnu JK Vapruse värava lõi Virgo), kuid 27. märtsil vanuseklassis võistelnud Keiro Ristikivi ja Joonas Vestli alistati kodusel Mai tänava kunstmurul aga 1:0 Võru FC saavutasid vastavalt I ja III koha. Helios. 14. aprillil toimus EcoBirch Pärnumaa seeriavõistluse finaal, kus osales 83 sportlast, neist neli Lääneranna JUDO vallast. Kuni 12-aastaste vanuseklassis võistelnud Keiro 17. märtsil toimusid Tervisekeskuses B-klassi ja Ristikivi ja Hugo Jan Rummel saavutasid vastavalt II ja juunioride Eesti meistrivõistlused judos. III koha. Lääneranna vallast pärit Maris Pikkmets, kes treenib Lääneranna noori lauatennisiste treenib Eduard Brok. Audru Judoklubis Aitado, krooniti Eesti meistriks B-vanuseklassis kehakaalus +63 kg. MAADLUS 17. märtsil toimusid Paikusel Eesti kadettide meistri- KERGEJÕUSTIK võistlused naiste-, vaba- ja kreeka-rooma maadluses. 7. aprillil Haapsalus toimunud maanteejooksul osales 10 Lääneranna vallast osales kreeka-rooma maadlusvõist- km distantsil 173 ning 4,8 km distantsil 21 sportlast, neist lustel kaks RJK Leola kasvandikku. Eerik Pank saavutas üheksa Lääneranna vallast. –110 kg kaalukategoorias II, tema klubikaaslane Martin Mägist –55 kg kaalukategoorias IV koha. Lühimal jooksudistantsil võistelnud Virtsu Kooli õpilane Maia Vatsfeldt saavutas tütarlaste seas 4. koha. Tema 23. märtsil toimusid Leedus, Taurage linnas rahvusva- kooliõde, Läänemaa KJK-s treeniv Kristiina Kukk oli nei- helised võistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses, dude seas kaheksas. kus võistles RJK Leolas treeniv Stefan-Lauri Mölder, kes saavutas 44 kg kaalukategoorias II koha. 10 km distantsil parima tulemuse Lääneranna valla meessportlastest tegi Martin Murre (Treeningpartner), 24. märtsil toimusid Luunjas Jaan Jaago mälestusvõist- saavutades 37. koha. Talle järgnesid Tambet Järve (Lääne- lused, kus osales 127 noormaadlejat üle Eesti. Lääne- maa KJK), Martin Teppan (Läänemaa KJK), Raul Ober- ranna vallast käisid võistlemas Martin Märgist ja Kristyn schneider ja Madis Oberschneider (Lõuna-Läänemaa Pihelgas, kes esindasid RK Leolat. KJK). Lääneranna valla naistest tegi parima tulemuse Martin Mägist, kes võistles 59 kg kaalukategoorias saavu- Minna Veedler (Lõuna-Läänemaa KJK), kes saavutas 41. tas II koha. Naistemaadluses 60 kg neidude seas võistel- koha. Deanne Kondratjuk (Vatla SK) oli samal distantsil nud Kristyn Pihelgas saavutas 5. koha. 49. 14. aprillil toimusid Vändras lahtised meistrivõistlused 8. aprillil toimusid Pärnus Niidupargi vasaraheitevõist- kreeka-rooma ja naistemaadluses Vändra 52. lahtine lused, kus osales ka Lääneranna valla neiu Gertu Kütt- matt, kus osalesid ka kolm RJK Leola treenivat noort. mann (Niidupargi KJK). Tütarlaste A-klassis võistelnud Stefan-Lauri Mölder saavutas –45 kg kategoorias II koha. Gertu saavutas nii kolme- kui ka neljakilost vasarat heites Martin Mägist, kes võistles –57 kg kaalus saavutas III esikoha ning ühtlasi ka isiklikud rekordid, tulemused koha ning Eerik Pank saavutas –110 kg kategoorias I ja vastavalt 43,25 ning 41,58 m. –130 kg seas II koha.

KORVPALL RATSUTAMINE 7. aprillil toimus Lihula Gümnaasiumi spordihoones tra- 15. aprillil toimusid Harjumaal Ruilas juunioride ja poni- ditsiooniline Lihula kevadturniir, millest võttis osa kuus ratsanike sisemeistrivõistlused takistussõidus – meeskonda. Esikoha saavutas seekord Massu võistkond, Indoor Cup –, kus osales ka Massu Ratsaklubis treeniv neile järgnesid Lihula Gümnaasiumi, Vatla, Lihula, vet- Lääneranna noor neiu Vaike Reinmaa hobusel Orfix, kes eranide ja Virtsu meeskond. saavutas 100 cm parkuuris II koha. Vaiket treenib Ann Meriste-White. 16 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 5 / APRILL 2018

AV KAEVETÖÖD OÜ Pakume kliendile kvaliteetset terviklahendust Metsakeskus.ee kaevetöödes. Töid teostame ekskavaatoritega: KOMATSU PC 138us-8 15t Ostame kasvavat metsa, põllumaad pöördpea, haaratsid, ja metsakinnistuid hinnaga planeerimiskopp, kaablikopp, kuni 10 000 eurot/ha. kõvapinnase konks TEREX TC-19 mini 1,9t Kinnistud võivad olla tehtud raietega Teenused: või asetseda piiranguvööndis. Haljastustööd Tel: 56 111 900 Ettevalmistavad tööd ehitusobjektidel Vundamendiaukude kaevetööd Kanalisatsioonitööd Kuivendustööd jne Kontakt: Aivar Vendel +372 5555 1525 E-post: [email protected]

PUURKAEVUDE JA MAASOOJUS PUURAUKUDE PUURIMINE, PROJEKTEERIMINE NING HOOLDUS.

VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKU RAJAMINE, REOVEEMAHUTITE, SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE, SÜVAVEEPUMPADE JA VEEFILTRITE PAIGALDUS, HOOLDUS, MÜÜK.

[email protected] + 372 55 694 310 www.puurvesi.ee

10.mai alates 10.00 24. mai alates 10.00 18. mai alates 10.00 HANILA-KÕMSI KOONGA KULLAMAAL VALLAMAJAS PEREARSTIKESKUSES GOLDENBECKI MAJAS Etteregistreerimine Etteregistreerimine Etteregistreerimine telefonil 5323 2454 telefonil 446 2530 telefonil 5323 2454

REAKUULUTUSED

OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]

Timberstock OÜ ostab lehtpuuenamusega metsakinnistuid ja LÄÄNERANNA TEATAJA on raieõiguseid. Küsi pakkumist [email protected] või 507 1150. Lääneranna valla ajaleht, mis ilmub 11 korda aastas Katuse-, fassaadi- ja üldehitustööd, tel 5610 4531. Korstnate ehitus-, parandus- ja plekitööd, korstnamütside- ja ääreplekkide paigaldus, tel ning mille väljaandjaks on 554 8699. Lääneranna Vallavalitsus. Leht jõuab kõikidesse Tallinnas käsipumpasid tootev ettevõte soovib laieneda Lihulasse. Lääneranna vallas Seoses sellega pakume tööd käsipumpade komplekteerijatele. Väljaõpe registreeritud kohapeal, tööaeg graafiku alusel. Lisainfo 5816 5888 Toomas Tumm. postkastidesse TASUTA. Pakume hooajalist tööd täiskasvanutele maasikapõllul aprilli lõpust septembri keskpaigani, suvel maasikate korjamine. Osadel töötajatel võimalik ka kohapeal elada. Tasu alates 4 eurot neto, asukoht Kiraste Kui teate kedagi, kes on meie küla, Tõhela. Helista kohe - 5635 2810 Evelyn. valla elanik, kuid pole ajalehte kätte saanud, paluge tal lehe Katusetööd. Lame- ja viilkatuste ehitus ja remonttööd. Tel 5610 4531 toimetusega ühendust võtta, et selgitada üheskoos välja, kas tegu Korstnate ehitus, parandus ja plekitööd. Tel 554 8699 on postiljoni ühekordse eksimuse või millegi muuga.

Tel 5802 4630 REKLAAMI TELLIMINE [email protected]