VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 5 (295) MAI 2019 TASUTA Ole koos meiega: facebook Väike-Maarja osales esmakordselt Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna üle-eestilises tuleketis keelepäeval räägiti eesti keelest ja kultuurist
Väike-Maarja seltsimajas toimus 3. mail iga-aastane Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna keele- päev, kus peeti keelealaseid ette- kandeid ja laureaat Krista Kerge is- tutas keeletammikusse oma nimipuu. Väike-Maarja keskkooli õpetaja Irma Silla ja Energia kolhoosi esimehe Jüri Silla kodus küpsenud mõte kultuu- ripreemiast on 31 aastaga tõusnud mainekaks keeleautasuks, mida 2004. aastast antakse välja riikliku auhinnana. Professor Krista Kergele otsustas va- litsus 2019. aastal määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna pü- hendunud ja pikaaegse töö eest eesti keele elujõu ja arengu heaks. Tallinna Laureaat Krista Kerge keelepäeval Väike-Maarja Ülikoolis töötav rakenduskeeleteaduse seltsimajas nime jäädvustamas. Foto Kristel Kitsing professor Kerge on tegelenud nii eesti „Jüriöö märgutuled 2019“ Väike-Maarja üritusel osalenud. Foto Kristel Kitsing sõnamoodustuse kui tekstiuurimisega. Rääkides eesti keele ainest ja koo- tibutas vihma ja külm kippus vägi- Paidest alanud üle-eestiline üritus Georg Lurichit peeti meeles lille- Ta on kirjutanud tekstilingvistika üldi- litekstidest, tõi ta välja, et tunde on si kontide vahele pugema. Sellal, kui „Jüriöö märgutuled 2019“ jõudis 22. kimbuga, monumenti valgustas 120 semaid probleeme käsitlevaid artikleid eesti keeles ja kirjanduse vähe ning laureaat tamme istutas, esitas Väike- aprillil Väike-Maarjasse. 1600 vaba- küünalt ning loonud hulgaliselt õppevara. keeletunnid võiks olla rühmades. Tei- Maarja gümnaasiumi tütarlastekoor tahtliku tõrvikusüütaja abiga hargne- Jüripäeval on sündinud legendaarne sed õpetajad teevad koostööd eesti laulu „Tamm.“ sid tuleketid õhtul Paide ordulinnuse Georg Lurich. Sestap pidasime ka meie Koolis on eesti keele ja kirjanduse keele õpetajaga napilt ja kitsalt, pida- Krista Kerge tuli keelepäevale koos vahitornist üle Eesti. Väike-Maarja Georg Lurichit meeles ja asetasime tunde vähe, suur osa eesti lastest on des kogu keeletundmist peale termini- perekonnaga. Järeltulevatele põlvedele tuletee algas Loksa-Porkuni ristist, tema monumendi jalamile lillekimbu kakskeelsed te eesti keele õpetaja asjaks. Lisaks on jääb mälestuseks foto, kus äsjaistuta- liikus edasi Väike-Maarja alevikku ja ning süütasime küünla. Seltsimajas toimunud keelepäeval suur osa eesti lastest kakskeelsed. Teis- tud nimipuu taustal seisab koos mitu kulges läbi Kullenga Vinni valda. Um- Georg Lurich, kes nimetas end eest- pidas laureaat ettekande „Keel kui ko- meliste omavahelises kirjalikus suhtlu- põlvkonda Kergeid. bes 12 kilomeetri pikkusel teekonnal laseks ka võõrsil olles, oli ja on eesku- gemus.“ Teemavalik oli ajendatud 25 ses on 6% inglise sõ nu. Rakenduskeeleteaduse professor läitsid tõrviku 20 vabatahtlikku. Kell juks oma rahvameelsusega. Samu aa- aasta eest Väike-Maarjas peetud ema- Krista Kerge on 27. Ferdinand Johann 22 Lurichi monumendi juurde jõud- teid väärtustasid Asutava Kogu liikmed depäevast. Krista Kerge tõi 2017. aas- Keeletammik täienes professor Wiedemanni keeleauhinna laureaat. nud vabaduse tule võttis vastu Väike- verinoorele Eesti Vabariigile põhisea- ta kultuuristatistikast rääkides välja, Krista Kerge nimipuuga F. J. Wiedemanni keelepäeva korral- Maarja pasunakoori muusika. duslikku vundamenti ladudes. 120 jul- et Eestis on muuseumikülastuste arv Ettekannete lõppedes siirdusid davad Haridus- ja Teadusministeerium, 1343. aasta Jüriööl püüdsid eestla- ge eestimaalase tunnustamiseks läit- kasvanud esmakordselt üle 3,5 miljoni, eesti keele huvilised üle Pika tänava Emakeele Selts, Väike-Maarja Vallava- sed võõrast võimust vabaneda. Meie sime kiirtena üle väljaku küünlad, mis kinokülastuste arv 10 aastaga kahekor- pastoraadi hoone juurde, kus ootasid litsus ja Väike-Maarja Gümnaasium. esivanemad soovisid oma maad ise põlesid veel järgmiselgi päeval. distunud ning raamatute trükiarv jõud- juba varem valmis pandud tammepuu valitseda, olla iseseisvad. Noorema Tulesõnum edastatud, kogunesid nud rekordilise 1173 eksemplarini. ja istutamisvahendid. Ilm oli tuuline, Ivika Aman riimkroonika järgi kasutati Jüriöö üles- asjaosalised Lurichi monumendi juur- tõusu ajal sõnumite edastamiseks tõr- de ühispildile. Pidulikkust lisas Väike- vikute järjestikust süütamist. Maarja pasunakoori marss ja sadakond Georgi Kangel võeti taas mõõtu 22. aprilli õhtul kell 21 Paide Valli- küünalt meie ümber. Kogemuse võrra mäel süüdatud jüriöö märgutuli jõudis rikkamana valmistume mõtteis juba Laupäeval, 27. aprillil peeti Väike- sama päeva hilisõhtul vabatahtlike tõr- ürituseks „Jüriöö märgutuled 2020“. Maarjas 21. korda Georgi Kange vikusüütajate abiga paljudesse valda- Vabatahtlikke ja korraldajaid kut- rammuvõistlust. desse ja linnadesse üle Eesti: Tallinna sutakse Paidesse tänuüritusele Ilmastikuolud olid seekord palavad suunal liikus tuli Jüriöö parki ja sealt „Jüriöö märgutuled 2019“ oli üle ning võistluspäev nõudis nii osalejailt Toompeale, Tartu trassil jõudis märgu- ootuste edukas. Oleme südamest tä- kui korraldajailt erilist vaprust ja vastu- tuli Põlvasse, Võrru ja Valka, Rakvere nulikud kõigile tuleketis osalejatele. pidavust. Soe kevadpäev tõi aga kesk- suunal Jõhvi ja Viljandi pool Lõhavere Üritust veab SA Ajakeskus Wittenstein väljakule suurel hulgal kaasa elajaid. Linnamäele. koostöös SA Pärnu Muuseumi, SA Eesti Lapsi osales võistlusel 30 ringis, „Jüriöö märgutuled“ toimus Väike- Maaelumuuseumid, Kaitseliidu, Jüriöö naisi oli tänavu mõõtu võtmas kuus. Maarja vallas esimest aastat pargi, EV100 toimkonna ning omavalit- Mehi tuli mõõtu võtma 16, enamus ko- Kampa kutsus meid Tapa vald. Pea- suste ja küladega, mida tuletee läbib. halikud ja naabervaldadest. gi kogunesime Paide vallimäel ja kuu- Väike-Maarja vald tänab Väike-Maar- Naiste võistlusaladeks olid koti- lasime teiste eelmise aasta kogemusi. ja pasunakoori eesotsas Vallo Taariga, jooks ja kangil rippumine. Kolmanda Esmane ülevaade olemas, hakkasime vabatahtlikke – Terje Kümnik, Anneli alana lisati tänavu sõudeergomeetril tegutsema. Keti vabatahtlike asukohad Mikiver, Silver Aasumets, Günther Kits, 500 m tõmbamine. märkisime kaardile suuresti sisetunde Anet Veia, Ellen Sepp, Signe Kivivare, Kotijooksus läbis võistlusmaa kõi- Vaprad võistlejad ühispildil. Foto Kristel Kitsing järgi ning tule Väike-Maarjasse jõud- Margit Randveer, Eha Valdna, Maarika ge kiiremini Liis Järvamägi, kangil rip- mise kellaaja arvutasime välja eelmisel Bassova, Silvi Aasumets, Mait Aasa, pumises oli parim Margit Vaarma ning vahel mõõtu võtma kaheksa võistlejat. mek Velt, hõbedasele Kristjan Puusepp aastal Paidest Tamsallu tule liikumise Relika Maripuu, Indrek Kesküla, Tuuli 500 m tõmbamises sõudeergomeetril Traktori tõmbamises, liivakoti kandmi- ja pronksile Mattias Viljamaa. Neljanda ajale tuginedes. Telefonid olid pidevalt Saksa, Urmas Reinart tütrega, Aleksan- taas Vaarma. ses, raskuse kandmises, palgi tõukami- koha võitles välja Ahto Milder, viien- kõrva ääres ja suhtlus teiste vabatahtli- der Kopso, Kadri Kopso jt, kes ürituse Alade kokkuvõttes osutus parimaks ses ja rippumises oli parim Taavi Kli- daks tuli Timo Kuusemaa. Kuuenda tu- ke ning valdadega tihe. kordaminekuks oma panuse andsid. Margit Vaarma, saades II kohale ase- menko, kivide tõstmises tuli mehel aga lemuse sai kirja Taavi Toom, seitsmen- Märgutuli liikus väga kiiresti – kilo- Kutsume teid 25. mail Paide Valli- tunud Liis Järvamäega sarnase punkti- alla vanduda Jaanus Köstile. da Tanel Kuusemaa ja kaheksandaks meeter minutiga ja sellega tabasime mäele, kus toimub tänuüritus. Kõigil skoori. Peakohtunik Ants Einsalu selgi- Kuue ala kokkuvõttes sai parima tuli Jüri Kaskema. otse naelapead. Kurvis seisnud tule- vabatahtlikel ja korraldajatel on või- tas, et määravaks sai kangil rippumise tu- tulemuse kirja Taavi Klimenko, teise- Võistluste peakohtunik oli Ants Ein- süütajad pidid see-eest tule nähtavuse malik külastada tasuta „Ajakeskus Wit- lemus, mis Vaarmal oli parem. Kolmanda le pjedestaalikohale tuli Ringo Vainlo, salu, kommenteeris Pavo Raudsepp. nimel edasi liikuma. Tõrvikud põlesid tensteini“ ning kuulata ansambel „Cur- koha võitles välja Liis Lõune ja tema jä- kolmanda koha võitles välja Jaanus Lapsed tulid end proovile panema arvatust kauem, lausa 15 minutit. Kus- ly Strings“ kontserti. rel saavutas tubli neljanda koha Helena Kaskema. Napilt jäi pjedestaalikohast kangil rippumises. Sitkeid ja vapraid tutamist oleks tulnud varem harjutada, Tasuta sissepääsu üritusele tagab Lõune. Siiri Uibo pälvis viienda koha ja ilma Siim Süld, viiendale asetus Denis võistlejaid oli nii poiste kui tüdrukute mõnigi toigas võttis tuld jne. Seetõttu „Jüriöö märgutulede“ fl aier, mille saa- Ellen Matla pingutas end kuuendaks. Zemski, kuuenda koha sai Jaanus Köst, seast. Võistluse viis läbi Anneli Mikiver. jõudsid äärmistes punktides seisvad miseks palume endast teada anda Meestel oli võistlusalasid kavas seitsmendaks tuli Vladimir Kuznetsov, Suur tänu kõigile sponsoritele ja vabatahtlikud monumendi juurde alles 21. maini tel 5646 4093 või e-post: ivi- kuus: kivide tõstmine, liivakoti kand- kaheksanda koha tiitel läks Andres toetajatele, tänu kellele see üritus ürituse lõpuks. Märgutuli ise siras aga [email protected]. mine, traktori tõmbamine, raskuste Treil mannile. teoks saab! eredalt ja paistis lagedamates kohta- kandmine, palgi tõukamine ja rippumi- Kuue ala kokkuvõttes tuli raskemas des pika maa peale. Ivika Aman ne. Meeste kergemas kaalus asus oma- kaalus kuldsele pjedestaalikohale Ro- Kristel Kitsing 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a.
kulgeksid ning Lurichi vaim ja tuses on meie jaoks küsitav, Vallavanema kuu vägi oleks sellel perioodil neile kas Rakke kultuurikeskuse või saatjaks. Väike-Maarja staadioni kaas- Peale kohalike omavalit- rahastamine omab maakond- Peale pikka kuiva perioodi sadava vih- dati küünlad Asutava Kogu 120 liikme suste territoriaalreformi tehti likku mõju. Osaliselt kindlasti, ma kohta saab Väike-Maarja valla piir- mälestuseks. 1343. aasta jüriööl, toi- ümberkorraldused ka maakon- sest maakonna strateegias on konnas öelda, et näe „kulda“ sajab. mus eestlaste püüe vabaneda võõrast na juhtimises. Maavalitsuste kokku lepitud: maakonnas on Oleme ju tugev põllumajanduspiir- võimust. Juba tol ajal oli meie esiva- asemel vastutavad maakonna oluline tervist edendav elu- kond ning soodne kliima on paljudele nematel tahe olla vabad omal maal, kui terviku arengu eest kõik keskkond ning on vaja arenda- piirkonna põllumajandusettevõtjatele ise oma maa peremehed. Sada aastat omavalitsused. Koostöö üks da staadione. Samas ka tuleb ülioluline. Kui märkate, et mõni põllu- tagasi kutsuti kokku Asutav Kogu, tänu väljund on maakondliku aren- olemasolevaid hooneid muuta mees nüüd aprillis-mai alguses põllu kellele said paljud talupojad oma maa gustrateegia ja tegevuskava energiatõhusamaks ning maa- ääres pauku teeb, siis ei pruugi see olla peremeesteks. Tulekettide süütamisel koostamine. Kohaliku omava- konna lõunapiirkond vajab uue Vabariigi Valitsuse tähistamiseks oli lisaks eesmärk pöörata tähelepanu litsuse korralduse seadusest kaasaitamist. Lähema kahe või kirglikust soovist Kevadtormi õp- Eesti maaelule. Täisväärtuslik elu ei ole tulenevalt peab igal maakon- kuu jooksul peab selguma, kas pustest osa võtta, põhjuseks võib olla ainult Tallinnas ja seda ümbritsevates nal olema neli järgnevat aas- Vallavanem beebide peol õnnitlemas kõige pisemaid meil on võimalus Jaak Aabi rändavad haneparved. Aasta-aastalt on valdades, vaid on ka maal. Loomuli- tat hõlmav arengustrateegia väike-maarjalasi ja nende vanemaid. Foto Kristel Kitsing poolt allkirjastatud arendusra- hanede arvukus kasvanud ning suure kult on erinevaid arvamusi. Kuid me kinnitatud 15. jaanuariks. Lää- hasid taotlema asuda. hanekogukonna söögikord võib külva- ise elame siin ning oleme võtnud pii- ne-Virus hüppasime seekord „tähtaja- liseerimistuhinas piisavalt keeruliseks Päev enne emadepäeva oli mul au tud teravilja oluliselt kahjustada. savalt ambitsioonika väljakutse: elani- lati“ alt läbi, kuna ühist maakondlikku muudetud. Nimelt 1. mail kui suur osa koos valla sotsiaalosakonna esinda- Aprillis möödusid meie vallas mit- ke linnastumine peatada ning maaelu strateegiat koostati omavalitsusliidu maailmast töörahva pühal puhkas, all- jatega anda üle 55 hõbelusikat kuni med traditsioonilised üritused. Juba väärtuste kaudu elanikkonnale kind- eestvedamisel esmakordselt. Aprilli lõ- kirjastas meie uus riigihalduse minister 1-aastastele vallakodanikele ja nende 21st korda toimus Georgi Kange ram- lustada soodne elukeskkond. Üksinda pus sai see dokument ka Väike-Maarja Jaak Aab „Maakondade arengustratee- vanematele. Kas see on looduslik valik, mumeeste jõukatsumine, mida see- seda teha on võimatu, peab olema pal- vallavolikogult heakskiidu. Maakonna giate elluviimise toetusmeetme“ mää- et püsib tore tasakaal: 28 neist lusika- kord ka soodne ilm tunnustas. Ka Lu- jude tahe ja soov eesmärk saavutada. arengustrateegia hõlmab maakonna ruse. Selle alusel saab Lääne-Virumaa test sai ulatatud pisikestele poistele ja richi teatejooks möödus sinise taeva Jõuame selleni 15 või 20 aasta pärast, arengu peamisi strateegilisi eesmärke õiguse arengustrateegias kirjeldatud 27 tüdrukutele. Kahes peres oli viima- all, kuigi õhutemperatuur ei lubanud eks seda näitab aeg. Kuid iga killuke, aastani 2030+, valdkondlike väljakut- projektide toetuseks taotleda ligikaudu sel aastal veel topeltrõõm – kaksikud. kaua paigal seista. 22. aprillil täitus mida meie piirkonnas hästi ja vägevalt seid ja esmatähtsaid teemasid vastavalt 400 000 eurot. Maakonna mõistes ei ole Väike-Maarja Seltsimaja saal sai sellel Georg Lurichil 143. aastapäev ning tehakse, on selle eesmärgi täitmises tegevuskavale, millega tuleb tegeleda see just suur raha, kuid kindlasti peaks peol küll erinevaid heliredeleid täis selle päeva hilisõhtul jõudsid Lurichi oluline. Kindlasti tulevad Georg Lurichi kuni aastani 2023. Meie jaoks on seal see aitama maakonna jaoks olulisi ning loodan, et paljud neist pisikestest monumendi ette jüriöö märgutuled. põhimõtted abiks. Kui Väike-Maarjast kajastatud olulistest investeeringutest tegevusi teostada. Kõik oleks justkui kannavad edasi Lurichi vaimu ja teevad Paide linna ordulinnuse vahitornist läbi sõita, siis näete, et Georg Lurichi seotud näiteks Rakke kultuurikeskuse hästi, kuid värskes määruses on kirjel- ettekandeid F. J. Wiedemanni keelekon- süüdatud märgutuled liikusid Tallinna, monumenti ehib kollane lint. Selle ri- rekonstrueerimisega ning ka Väike- datud tingimused, millised projektid verentsil. Tartu, Rakvere ja Viljandi suunda ning putasid Lurichile kaela meie abiturien- Maarja staadioni ehitusega. Lihtsalt on abikõlbulikud. Näiteks, kuidas tõl- hargnesid tulekettidena üle kogu Eesti. did enne eksamiraginat. Sümbolina kajastus annab küll võimaluse nendele gendada määruses olevat tingimust, et Tärkavat kevadet! Tallinna suunal jõudis märgutuli Jüriöö aitab kollane lint kaasa, et meie güm- investeeringutele lisarahastust küsida, esitatav projekt peab omama vähemalt Indrek Kesküla parki ja seejärel Toompeale, kus süü- naasiumi lõpetajatel eksamid edukalt kuid selle saamine on tänases tsentra- maakondlikku mõju. Sellises sõnas- vallavanem
Maarja vallale kuuluva frontaallaaduri vid korda“ toetuse taotluse vormid: Vallavalitsuse mat erjalid (10.04; 17.04; 24.04; 08.05 vallavalitsuse istungid) kõrglaadimiskopa alghinnaga 2500 toetuse taotluse vorm ja toetuse kulu- eurot, lumesaha alghinnaga 2000 eu- aruande vorm. Ettevõtlustoetuse, projektitoetuse Kaarma tööstusala teede rekonst- - Otsustati kooskõlastada Rakke rot, spetsiaalrehvide (4 tk) komplekti Vallavara kirjaliku enampakkumi- ja tegevustoetuste eraldamine ning rueerimise hange. Lasteaia Leevike sisehindamise aruan- alghinnaga 200 eurot, prügila tihen- se tulemuse kinnitamine eraldamata jätmine - Otsustati tunnistada AS Eesti Teed, ne 2016-2018. dusrulli alghinnaga 9000 eurot ja mi- - Otsustati kinnitada kirjaliku enam- - Otsustati eraldada Simuna Värks- Asfaldigrupp OÜ, AS Lasila Betoon, AS Kirjaliku enampakkumise tulemu- nibussi Volkswagen Transporter (reg nr pakkumise tulemus Osta.ee keskkon- tuba OÜ projektile „Lailintlihv“ ettevõt- TREV-2 Grupp, OÜ ESTAMET, Terastee- se kinnitamine 650RAL), alghinnaga 1000 eurot müü- nas, mille kohaselt on frontaallaaduri lustoetust summas 3000 eurot; MTÜ nus OÜ, OÜ Teearu Grupp ja Abetone - Otsustati kinnitada Roosi kinnistu miseks. kõrglaadimiskopa, hinnaga 2500 eurot Salla Seltsimaja projektile „Salla Selt- Ehitus OÜ pakkumused hankedoku- (Ebavere küla) enampakkumise tule- Riigihanke „Simuna kergliiklustee ostjaks Õunase Ehituse OÜ. simaja ruumide renoveerimine, 2. osa“ mentides toodud nõuetele vastavaks. mus Osta.ee keskkonnas, mille koha- rajamine” pakkumuste vastavaks ja projektitoetust summas 1979 eurot. Projekteerimistingimuste määra- selt on ostjaks Jahiühistu GUN&SHOT, pakkumuse edukaks tunnistamine - Otsustati jätta Mittetulundusühing mine hinnaga 4400 eurot. - Otsustati mitte tunnistada hanke- Volikogu mustMokad avaldus tegevustoetuse eral- - Otsustati määrata projekteerimis- Vallavara üürile andmine tingimustele vastavaks AS Lasila Be- damiseks 2019. aastaks rahuldamata. tingimused abihoone projekteerimi- - Otsustati anda OWO Design OÜ-le toon ja OÜ Arendus & Haldus ühispak- materjalid Hoolekandeasutusse hooldamise- seks Ao külla, Teramäe kinnistule. üürile Väike-Maarja alevikus Tehno tn kumust, kuna esitamata on hankes osa- le suunamine - Otsustati määrata projekteerimis- 11 asuv kinnistu. lemise avaldus ja ühispakkuja volitus; Kokkuvõte 25. aprilli vallavoliko- - tunnistada kõik ülejäänud pakku- - Otsustati suunata isik Väike-Maar- tingimused AS Connecto Eesti õhukaa- Riigihanke alusdokumendi muut- gu istungil arutatust. mused hankedokumentides toodud ja Hooldekodusse. belliini rekonstrueerimise projektee- mine Osales 17 volikogu liiget. Puudu- nõuetele vastavaks; Perekonnas hooldamise lepingu rimiseks aadressil Väike-Maarja vald, - Otsustati muuta vallavalitsuse sid Mall Lepiksoo ja Ott Läänemets. lõpetamine Pikevere küla, Uku, Kasesalu, Tooma ja 13.02.2019 korraldusega nr 103 kinni- - kinnitada edukaks pakkujaks mada- - Otsustati lõpetada isiku hooldami- Veskimäe. tatud riigihanke „Simuna kergliiklustee laima pakkumuse esitanud KV Infra OÜ. Otsustati: seks sõlmitud perekonnas hooldamise - Otsustati määrata projekteerimis- rajamine“ alusdokumenti vastavalt kor- Riigihanke „Simuna kergliiklustee - kiita heaks Lääne-Viru maakonna leping. tingimused Connecto Eesti AS-le õhu- ralduses toodule. rajamine” eduka pakkuja kvalifi tsee- arengustrateegia 2030+; Eluruumi sotsiaalkorterite nime- kaabelliini projekteerimiseks Liivakül- Hajaasustuse programmi projekti rimine kirjast väljaarvamine la. aruande heakskiitmine - Otsustati mitte kõrvaldada KV Infra - kiita heaks Lääne-Viru maakonna - Otsustati arvata sotsiaalkorterite Raieloa andmine - Otsustati kiita heaks Hirla külas OÜ hankest ning kvalifi tseerida pakku- arengustrateegia tegevuskava 2019- loetelust välja Triigi külas asuv elu- - Otsustati nõustuda Simuna alevi- Ukuaru kinnistule veesüsteemi rajami- ja. 2022; ruum. kus Pikk tn 7 kinnistul ühe vahtra maha se projekti aruanne. Hanke väljakuulutamine - kinnitada Väike-Maarja Gümnaa- Eluruumi üürile andmine võtmisega. Puurkaevu asukoha kooskõlasta- - Kuulutati välja riigihange „Väike- siumi arengukava aastateks 2019- - Otsustati anda taotlejale üürile - Otsustati nõustuda Väike-Maarja mine Maarja multifunktsionaalse pallivälja- 2021; korter Triigi külas. alevikus Kolde tn 5 kinnistul kahe hari- - Nõustuti majandus- ja joogivee ku rajamine“. - kehtestada Väike-Maarja Valla Eluruumi sotsiaalkorteriks tunnis- liku kuuse maha võtmisega. tarbeks puurkaevu rajamisega asuko- Ehitusloa väljastamine Raamatukogu põhimäärus; tamine - Otsustati nõustuda Rakke alevikus haga Ao küla, Kõrtsi. - Otsustati väljastada ehitusluba - kehtestada puudega isikule elu- - Kinnitati sotsiaalkorteriks kolm Faehlmanni tn 11a kinnistul 13 papli, 2 - Nõustuti majandus- ja joogivee Puurkaevumeistrid OÜ-le puurkaevu ruumi kohandamise toetuse määra- eluruumi Rakkes. saarvahtra ja 2 pärna maha võtmisega. tarbeks puurkaevu rajamisega asuko- rajamiseks Kiltsi alevikus. mise ja maksmise kord; Volikogule - Otsustati nõustuda Simuna alevi- haga Eipri küla, Lõokese. Koormuspiirangu tühistamine ko- - kehtestada sotsiaalhoolekande- - Otsustati edastada määruse eel- kus Rakke mnt 15 kinnistul kahe vahtra Koduteenuse osutamine halikel teedel lise abi andmise kord; nõud „Sotsiaalhoolekandelise abi and- maha võtmisega. - Otsustati määrata ühele taotlejale - Otsustatu tunnistada kehtetuks - kehtestada projekti „Hoovid kor- mise kord Väike-Maarja vallas“, „Väike- - Otsustati nõustuda Pandivere kü- koduteenus. vallavalitsuse 20.03.2019 korraldus nr da“ toetuse taotlemise ja kasutami- 185 „Koormuspiirangu kehtestamine Maarja valla valimiskomisjoni moodus- las Vahtra kinnistul ühe haava, kahe Hooldajatoetuse maksmise jätka- se kord; vahtra ja nelja saare maha võtmisega. kohalikel teedel“. tamine“ ja „Väike-Maarja Valla Raama- mine - moodustada valla valimiskomis- tukogu“ põhimäärused volikogule. - Otsustati nõustuda nõustuda Kiltsi - Nõustuti ühele taotlejale hooldaja- Projektitoetuse eraldamine jon 5-liikmelisena; - Otsustati edastada otsuse eelnõu alevikus Pikk tn 7 kinnistul ühe vahtra toetuse maksmisega alates 01.05.2019 - Otsustati eraldada MTÜ Väike- - nimetada hääletamise korralda- „Väike-Maarja valla 2018. aasta konsoli- ja kahe saare maha võtmisega. kuni 31.03.2022. Maarja Mudelihall projektile „Väike- miseks jaoskonnakomisjonid vasta- deerimisgrupi majandusaasta aruande - Otsustati nõustuda Rakke alevikus Revisjonikomisjoni kontrolli tule- Maarja Mudelihalli katusekatte soeta- valt otsuses toodule; kinnitamine“ volikogule. Rahu tn 5 kinnistul ühe lehise maha muste kinnitamine mine ja vahetamine“ projektitoetust - Otsustati edastada määruse eel- võtmisega. - Kinnitati revisjonikomisjoni poolt summas 12 279 eurot. - kinnitada revisjonikomisjoni nõu „Väike-Maarja valla 2019. aasta I Sotsiaaltoetuste eraldamine teostatud kontrolli tulemused, mille Hoovid korda taotlusvormi kinni- poolt teostatud kontrolli tulemu- lisaeelarve vastuvõtmine“ volikogule. - Otsustati nõustuda täiendava sot- kohaselt ei leitud kontrolli käigus puu- tamine sed, mille kohaselt ei leitud kont- - Otsustati edastada otsuse eelnõu siaaltoetuse eraldamisega valla eelarve dusi. - Otsustati kinnitada projekti „Hoo- rolli käigus puudusi. „Peremehetu ehitise hõivamine“ voli- vahenditest seitsmele taotlejale kokku Vallavara võõrandamine enam- kogule. summas 823 eurot. pakkumisel Küttepuude hange Laste lasteaeda vastuvõtu ja sealt - Otsustati moodustada kirjaliku Elanike arv Väike-Maarja vallas - Otsustati kinnitada edukaks pak- väljaarvamise korra kinnitamine enampakkumise läbiviimiseks ko- kujaks Hannes Kõvaski pakkumus val- - Otsustati kehtestada lasteaeda misjon järgmises koosseisus: Indrek 2019. aasta la asutuste küttepuude (kokku 325 rm) vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord. Kesküla Peeter Rahnik Aivar Jalakas. tarneks 2019. a pakkumise maksumuse- Sisehindamise aruande kooskõ- Komisjon korraldab kirjaliku enam- 30. aprillil – 5912 ga 10 725 eurot. lastamine, lasteaed Leevike pakkumise Osta.ee keskkonnas Väike- Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Euroopas kaasa rääkimiseks hääleta veelkord
Valimisaasta saab õige pea jätku, kui Valimisjaoskondi on üle Eesti 444, tumisele ühe koha parlamendis juur- mai lõpus valime Euroopa Parlamenti. paljud neist on liikuvad, mis tähendab, de, kuue liikme asemel peaks Brüsselis Korralduslikult suuri muudatusi hääle- et eelhääletamise ajal on jaoskond eri- tööle hakkama seitse liiget. Missugune taja jaoks ei tule – seitsme päeva jook- nevates paikades. Täpset infot leiab on olukord juunikuuks, näitab vaid aeg. sul, 16.-22. maini saab valimisjaoskon- kõige lihtsamini kaardirakenduselt Täna saame kindlad olla ühes – vali- nas eel- ja e-hääletada, valimispäev on valimised.rahvastikuregister.ee. Va- mistel osalemine 26. mail. Küll aga on oluline teada, et limispäeval saab hääletada jätkuvalt on võimalus Eu- EP valimistel on üle-Eesti üks ringkond vaid oma elukohajärgses jaoskonnas, roopas kaasa rää- ehk valija saab langetada otsuse kõigi samuti ei saa siis muuta varem antud kida! ülesseatud kandidaatide vahel. Õigus e-häält. sõna sekka öelda on Eesti kodanikel Eestis, aga ka mujal Euroopas on Priit Vinkel ning alaliselt Eestis elavatel ja selleks valimistega seoses kõige suuremat se- Riigi valimistee- soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu gadust tekitanud Brexit – ka Eesti sai nistuse juht riikide kodanikel. tänu Ühendkuningriigi EL-ist väljaas- Eesti siseturg on tänu Euroopa Liidule viiekordistunud
Selle aasta 1. maiks on Eesti kuulunud üle miljoni asemel on meie siseturul Euroopa Liidu tuumikusse kuulumine Euroopa Liitu 15 aastat. Selle ajaga on pool miljardit tarbijat. 96% eestlastest on meie iseolemise parim tagatis. Eesti EL-i loodud võimalused saanud meie arvab, et vaba liikumine on Euroopa mõju on seda suurem, mida toimivam igapäevaelu osaks, lausa nii omaseks, Liidu kõige olulisem hüve. Üksi ei oleks ja tugevam on Euroopa Liit. Just see- et me ei seosta neid otseselt EL-i kuu- meil jõudu võidelda kliimamuutustega, pärast on tähtis anda oma hääl ka Eu- lumisega. Liit on 15 aastaga palju are- sõlmida kaubanduslepinguid EL-i mit- roopa Parlamendi nenud, aga põhialused on samad. Te- tekuuluvate riikidega nagu Ukraina või valimistel! gemist on riikide liiduga, kus pannakse Jaapan, tagada hästitoimivat fi nants- ühiste probleemide lahendamiseks sel- süsteemi ega hoida stabiilset valuutat. Keit Kasemets jad kokku ja jagatakse otsustusõigust. Majanduslikult on EL Eestile kahtle- Euroopa Komisjo- EL loodigi selleks, et tegeleda teema- mata palju andnud. ni Eesti esinduse dega, millega riigid üksinda nii hästi Samuti on naiivne arvata, et saame juht hakkama ei saa. Näiteks on Eesti sise- üksi lahendada selliseid globaalseid turg tänu EL-ile palju suurem – napilt probleeme nagu ränne või julgeolek. Otsused langetatakse Euroopa Liidus konsensuslikult
Kõik sisulised otsused Euroopa Liidus kond, kus kedagi tüssata ei püüta. di valimistesse tõsiselt suhtuda, meie võetavad vastu liikmesriigid. Õige ka, Kui liikmesriikide vahel on kokkule- esindajate asjatundlikkus on ülioluli- sest liit ongi ju asutatud oma liikme- pe saavutatud, järgnevad läbirääkimi- ne. Meid, eestlasi, on nii vähe, et kõik te ja nende kodanike rahu, heaolu ja sed Nõukogu ja Euroopa Parlamendi me esindame rahvusvahelisel areenil turvatunde kindlustamiseks. Euroopa vahel. Kodanike poolt valitud parla- ka Eestit, ükskõik mis ametikohal para- Komisjonil on praktikas seadusandluse mendiliikmed ehk MEP-id esindavad jasti oleme. Oma algatamise õigus, kuid eelnõu esitatak- peale oma valijate ka oma EL-üleste maa maasikas, 26. mail on Euroopa Parlamendi se EL-i Nõukogule ehk liikmesriikidele parteigruppide seisukohti. Siiski on nagu me hästi tea- esindajatele, kes veedavad – olenevalt huvitav jälgida ja pakub kodaniku sei- me. valimised teema põletavusest – selle kallal kuid sukohalt kindlustunnet, kuidas oma või teinekord ka aastaid. Eesmärgiks on riigile oluliste küsimuste puhul esinda- Matti Maasikas alati konsensus, alati püütakse viimase vad MEP-id tihtilugu mitte partei, vaid Välisministeeriu- Väike-Maarja vallas on pabersedeliga võimalik hääletada kolmes valimisjaos- võimaluseni arvestada kõigi soovidega. oma riigi ja valijate seisukohti. Just mi Euroopa asja- konnas EL on oma liikmete jaoks sõbralik kesk- sellepärast tulebki Euroopa Parlamen- de asekantsler Valimisjaoskondade numeratsioon ja hääletamisruumide asukohad on järgmised: Valimisjaoskond nr 1 – Pikk tn 2, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja Seltsi- Kodus hääletamist korraldavad vä- majas; Kodus hääletamine hemalt kaks jaoskonnakomisjoni lii- Valimisjaoskond nr 2 – Lai tn 5, Simuna alevik, Simuna Rahvamajas; get, kes saabuvad Teie asukohta. Valimisjaoskond nr 3 – Simuna tee 10, Rakke alevik, Rakke Kultuurikeskuses. Kui Te ei saa terviseseisundi või muu mine. Te annate hääletamissedeli saami- mõjuva põhjuse tõttu hääletada vali- Kodus hääletamise kirjalik taotlus se kohta allkirja kodus hääletavate va- Väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda korraldavad eelhääleta- mispäeval hääletamisruumis, võite Te saadetakse vallavalitsuse või valija lijate nimekirja allkirjalahtrisse. mist: valimisjaoskonnad nr 1 ja nr 3. taotleda hääletamist kodus. elukoha järgse jaoskonnakomisjo- Pärast hääletamissedeli täitmist Kodus hääletamist korraldatakse ni aadressil või toimetatakse kohale murrate Te sedeli kokku ning lasete Valijad, kelle elukoha andmed on rahvastikuregistrisse kantud Väike-Maarja valimisjaoskonna territooriumil asu- muul viisil. Vallavalitsusele saab taot- selle hääletamiskasti. valla täpsusega, saavad hääletada valimisjaoskonnas nr 1. vas valija eluruumis. Kodus hääle- luse esitada ka valimispäevale eelne- Kui Te olete taotlenud kodus hää- Oma hääletamisruumi näete ka aadressilt https://valimised.rahvastikuregis- tamisega samal viisil korraldatakse vatel päevadel. letamist, kuid lähete ise hääletamis- ter.ee/ hääletamist ka sama valimisjaoskon- Kodus hääletamise taotluse võite ruumi hääletama ajal kui jaoskonna- na valijate nimekirja kantud valijatele, esitada ka telefoni teel elukohajärgse- komisjoni liikmed läksid korraldama kes viibivad selle valimisjaoskonna le jaoskonnakomisjonile valimispäe- kodus hääletamist, ei lubata Teil hää- piirides asuvas haiglas või ööpäevases val kella 9.00-st kuni 14.00-ni. Jaoskon- letada enne jaoskonnakomisjoni liik- hoolekandeasutuses. nakomisjon registreerib taotluse. mete tagasitulekut Kodus hääletamiseks peate esita- Kodus hääletamise taotlus peab si- ma elukohajärgsele vallavalitsusele saldama: valija nime; valija isikukoo- Allikas: https://www.valimised.ee või jaoskonnakomisjonile valimispäe- di; valija aadressi; valija sidevahendi val kuni kella 14.00-ni kirjaliku taot- numbrit; kodus hääletamise põhjust. Lisaks valimisjaoskondade tel nr: luse. Taotluses tuleb märkida kodus Kui jaoskonnakomisjon leiab, et 1. Väike-Maarja 5411 0262 hääletamise taotlemise põhjus. Näi- taotlus ei ole põhjendatud, teavitab 2. Simuna 5411 0263 teks: terviseseisund, kõrge iga, rasked ta Teid taotluse rahuldamata jätmise 3. Rakke 5411 0264 teeolud, transpordivõimaluste puudu- asjaoludest. Vallasekretär 329 5753
KANDIDAATIDE KOONDNIMEKIRI Euroopa Parlamendi valimised 2019 Eesti Keskerakond Erakond Eesti 200 Sotsiaaldemokraatlik Erakond nr 127 KÄTLIN KULDMAA nr 138 MARIS LAURI nr 153 YANA TOOM nr 101 LAURI HUSSAR nr 113 MARINA KALJURAND nr 128 TARMO KRUUSIMÄE nr 139 KALLE PALLING nr 154 ENN EESMAA nr 102 KRISTINA KALLAS nr 114 SVEN MIKSER nr 129 URMAS REINSALU nr 140 YOKO ALENDER nr 155 AADU MUST nr 103 MARGUS TSAHKNA nr 115 IVARI PADAR nr 130 TUNNE-VÄLDO KELAM nr 141 VILJA TOOMAST nr 156 VADIM BELOBROVTSEV nr 104 LIINA NORMET nr 116 EIKI NESTOR nr 142 AIRIS MEIER nr 157 ANNELI OTT nr 105 IGOR TARO nr 117 KATRI RAIK Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nr 143 HANNO PEVKUR nr 158 ERKI SAVISAAR nr 106 TRIIN SAAG nr 118 TRIIN TOOMESAAR nr 131 JULIA SOMMER nr 159 ANDREI KOROBEINIK nr 107 KAUPO KUTSAR nr 119 MARIANNE MIKKO Eesti Konservatiivne Rahvaerakond nr 160 TAAVI AAS nr 108 KRISTIINA TÕNNISSON nr 120 MONIKA HAUKANÕMM Elurikkuse Erakond nr 144 MART HELME nr 161 IGOR GRÄZIN nr 109 MAREK REINAAS nr 121 INDREK TARAND nr 132 ARTUR TALVIK nr 145 MARTIN HELME nr 133 LAURI TÕNSPOEG nr 146 HENN PÕLLUAAS Üksikkandidaadid Erakond Eestimaa Rohelised Isamaa Erakond nr 134 MIHKEL KANGUR nr 147 ANTI POOLAMETS nr 162 ERIK ORGU nr 110 EVELIN ILVES nr 122 RIHO TERRAS nr 148 PEETER ERNITS nr 163 HARRY RAUDVERE nr 111 PEEP MARDISTE nr 123 JÜRI LUIK Eesti Reformierakond nr 149 TOIVO TASA nr 164 RAIMOND KALJULAID nr 112 ZÜLEYXA IZMAILOVA nr 124 VIKTORIA LADÕNSKAJA-KUBITS nr 135 ANDRUS ANSIP nr 150 MAIDO PAJO nr 165 ARGO MÕTTUS nr 125 TÕNIS LUKAS nr 136 TAAVI RÕIVAS nr 151 URMAS REITELMANN nr 166 MARIA KALJUSTE nr 126 MIHHAIL LOTMAN nr 137 URMAS PAET nr 152 JAAK MADISON 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a. Simuna kihelkonna 19. naljapäev Aeg on esitada Andrasele aasta „Parim enne möödas“ õppija ning valla õpiteo kandidaat
Kenal kevadpäeval, 31. märtsil peeti Si- juhtuski). ETKA Andras nimetab tänavu kaks inimestele julgustuseks ja innustuseks, muna rahvamajas kihelkonna naljapäe- Raivo noorem poeg Karl esitas nominatsiooni – aasta õppija ja valla et jätkata poolelijäänud õpinguid või va. Päeva juhiks oli külalisena Raimo maadlusmatši. Kostüüm oli nii huvita- õpiteo. Kutsume üles esitama aasta alustada uue eriala omandamist.” Aas, koos poeg Karliga. Peale väikest valt tehtud, et jättis tõelise maadlus- õppija kandidaadiks neid, kes on Aasta õppijat ja õpitegusid tunnus- tutvustust esitas R. Aas mitmeid väga matši mulje. Lõpuks nägime siis Karli muutnud oma elu täiskasvanuna kat- tatakse 1. novembril täiskasvanud õp- mahlakaid ütlemisi vene (nõuk.) ajast selles kostüümis avatuna. Väga tubli kenud õpiteed jätkates või osalenud pijate foorumil. ja kaasaegsemaidki. Mõned näited. esitus! täienduskursustel ja omandanud uue Nõukogude ajal ei saanud kõike otse Teise kihelkonna servas (praegu eriala. Kandidaate saab esitada 10. juu- öelda, nüüd saan ilusasti närtsida! Tä- Vinni vallas) asuv Laekvere rahvamaja Sel aastal tunnustab Andras lisaks nini aadressil: Andras.ee/et/tunnus- napäeval öeldakse: „Stand-up!“ aga vene eakate seltskond esitas väga huvitava õpitegu, mille kaudu on inimene koge- tamine. Samas saab tutvuda eelmiste ajal öeldi „Ruki verh!“ (käed üles!). Tänast kava tuntud eesti ja välismaa laulude nud positiivseid emotsioone, omanda- aastate edulugudega. õhtut Simunas viib läbi maailma parim saatel. nud uusi teadmisi või oskusi. Siin lähe- konferansjee (aplaus). Usun, et rohkem Järgnevalt meenutas R.A. Eesti kuul- vad arvesse kogukondlikud, õppimist Info: ei pea rääkima ja raha on ka juba üle said (meie hulgast lahkunud) lauljaid: edendavad ja toetavad teod. Õpiteo Ivika Aman, e-post: ivika.aman@v- kantud. Kuna homme on 1. aprill ja nal- Mati Nuudet, Tarmo Pihlapit, Kalmer kandidaadiks võime esitada meie vallas marja.ee, tel 5646 4093 japäev, siis pagulasele võib öelda: „Sul Tennosaart. Naljapäeva juhiks oli Raimo Aas. elava inimese. Väike-Maarja vallavalitsus on selg valge!“. Tänapäeval lauldakse, et me käime Foto erakogu Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla kutsub üles märkama ja kan- Monica Marfeldt, e-post: monica@ „Istu, kurjategija!“, Vanem daam tahaks didaate esitama: „Tunnustuse saanud andras.ee, tel 621 1670 väljuda, aga laseb bussil ennast sõidu- õppijate lood ja õpiteod on paljudele ETK Andras tada edasi – eelnevalt punastades! Nii on seal kandis lood eesti keele õppi- misega! Need olid vaid mõned näited pea poole pikemast vahepaladest R. A. esituses. Kontserdi esimene pool sai läbi ja järgnes kosutav lõunasöök – boršisupp ja kringel ning maiuspalad laual. Suu- rim tänu Aivar Liivalaidile fi rmast OÜ Joosand. Peale lõunasööki esitasid Rakke Kiltsi Kobedad Mutid. Foto Jüri Kalvet laulu- ja tantsumemmed väga toreda Tänase kontserdi esimesed esinejad katuseid mööda, aga tegelikult peaks eeskava – oli laulu, oli tantsu ja kõik oli on Kiltsi „Kobedad Mutid“, kes esitavad ütlema: „Me käime matustel söömas!“. väga humoorikalt üles ehitatud. oma „Unenägusid“. Kavasse oli põi- Praegu on päevakorral kaks asja: või- Viimasena esinesid „Simuna Tüd- Remondikuuri läbinud ruumid mitud laste ütlemisi oma vanemate ja muvahetus ja suusatajate verevahetus. rukud“. Esimene tants oli „Disko pole vanavanemate kohta, kuid need jätan Kas tänapäeval Kr. J. Peterson läheks oluline, punk on põhiline,“ teiseks kõ- Kiltsi rahvamajas targu välja toomata, et välistada mõne- jalgsi (Riia asemel) Brüsselisse? Vene- las „Teise mehe Vana“ ja kolmandana de noorte vale arusaamist naljast. Aga maal kipub asi internetiga jääma „in- „Vanaema on terve“. Möödunud aasta lõpus renoveeriti Kilt- koos vanematega võiksid nad mõni tei- terneetuks“. Maailm ei tohiks olla ühes Muusikaga toetasid kihelkonna päe- si rahvamajas Leader projekti „Kiltsi ne kord vaadata-kuula- va Simuna kapell nii piirkonna inimeste huvitegevuse või- ta nende esinemist. peo alguse kui ka lõpu maluste mitmekesistamiseks ruumide Peale nende esine- osas. Üks tuntuim laul rekonstrueerimine“ raames mitu ruu- mist lausus Raivo, et juba meie vanematel ja mi. Uue väljanägemise said endine ja- Kiltsi „Kobedad Mutid“ vanavanematel oli „Mu lutussaal, väike saal, köök ning tualett. võiksid edukalt esineda kallike kaugel“. Projekti omafi nantseeris Väike-Maarja nii mõnelgi konkursil. Päris peo lõpus tä- vallavalitsus ja rahastas Leader meede. Nimetuse „Kobedad nas Simuna rahvamaja Ehitustöid teostas Borkholm Ehitus Mutid“ – lisas aga, et juhataja Auli Kadastik OÜ. need mehed, kes naisi kõiki esinejaid ja nö Kõik ruumid ongi juba kasutuses. „muttideks“ nimetavad kallistamistseremoo- Väikeses saalis toimetab neljapäeviti – ei kõlba meesteks. niale kutsus klubide noorteklubi. Mängitakse ka lauaten- Mõned vahepalad juhid. nist. Toimunud on Eesti Vabariigi aas- Raivolt pärast Kiltsi Oli väga meeldiv tapäeva üritus, kaks erapidu, raamatu- naiste esinemist. naljapäev ja järgmisel kogu juubel, talgupäev ning tulemas Uue väljanägemisega on mitmed 1. Nõukogude ajal korral kohtume Laek- on ka noorteöö. Jalutussaalis on üleval ruumid. Foto erakogu olid poisid ja tüdrukud, veres. näitus „Vana aja Kiltsi.“ Ruumide renti- Eeskavades oli laulu ja tantsu. Foto Jüri Kalvet nüüd ainult lapsed. Eelmisel aastal oli mise võimalus! Suur tänu, kõigile pa- Siret Stoltsen 2. Soomes ei öelda enam, et on leh- palatis Putinite ja Trumpidega! Vene- tore päev Rakkes, kus menüüd olid sel- nustajatele! MTÜ Meie Kiltsi liige mad ja pullid, nüüd on põdrad. maa viis oma sõjaväed Baltikumist Uk- liste pealkirjadega: eelroog „Kanaema 3. Koolis ütleb õpetaja paharetist rainasse „saaki koristama!“ (Tsaariajal tervitus“, pearoog „Tibu sooja teki sees õpilasele: „Sa oled igavene paharet, oli Ukraina Vene riigi viljaait). koos sõpradega“ ja järelroog „Seda jän- aga ma ei kirjuta sulle märkust, ei saa- Ida-Virumaal (ilmselt K-Järvel) oli kud nokiksid“. Sündmuste kalender da sind direktori kabinetti. Aga ma sa- ühe bussipeatuse nimetus Siidisuka. jatan sind ära: „Sa saad naiseks, õpeta- Venekeelne bussijuht teatab aga selle Jüri Kalvet 23.05 lasteteater Reky etendus „Sööbik ja Pisik“. Pilet eelmüügist 5 €, etenduse ja!“ (Lugu olevat tegelikust elust – nii nime oma hääldusviisiga: „Sidii suuka!“ Simuna klubi Elurõõm juht päeval 8 €. Info [email protected]; tel 326 1837. 25.05 kell 12.00 15. Emumäe jooks ja laat. Start kell 12.00 Emumäe vaatetorni juures, mudilaste jooksu start 11.30.Võistlejate registreerimine algab sealsamas Ootame vallakodanikke kandideerima kell 10.00. Lisainfo www.emumae.ee. 30.05 kell 19.00 aiakontsert Rakkes, Edru külas Uustalu maja õuel. Musitseerib rahvakohtunikuks Viru maakohtusse Mari Jürjens. Pilet eelmüügist 10 €. Info Helen 525 6938, Külli 5698 2705. 31.05 kell 19.00 Väike-Maarja Seltsimajas Väike-Maarja näiteringi esituses A. Väike-Maarja Vallavalitsus palub 6) kaitseväeteenistuses; teel. Volikogu poolt valitud kandidaati- Vampilovi „Provintsianektoodid“ tragikomöödia kahes vaatuses. Lavastaja Erik anda endast teada valla elanikel, kes 7) advokaat, notar või kohtutäitur; de seast nimetab rahvakohtuniku ame- Ruus. soovivad kandideerida Viru Maakoh- 8) vabariigi valitsuse liige; tisse kohtu juures asuv komisjon. 01.06 Pandivere Päev Väike-Maarjas. Info Ivika Aman, tel 5646 4093. tu juures rahvakohtunikuks järgne- 9) valla- või linnavalitsuse liige; Rahvakohtunikke nimetades arves- 21.06 kell 19.00 Salla Kuursaali Jaanituli. Esinevad Hellad Velled ja Respekt. vaks neljaks aastaks. 10) vabariigi president; tab kohtu juures asuv komisjon kandi- Pääse 5 €. Peale kella 22.00i 8 €. NB! Kuni 15. juunini müügil sooduspiletid Väike- Rahvakohtuniku kandidaadiks võib 11) riigikogu liige. daadi sobivust, kandidaadi kohta esi- Maarja valla elanikele. Pileti hind 2 € ja osta saab neid valla kultuuriasutustest: nimetada 25-70aastase teovõimelise Isikutel, kes soovivad kandideerida tatud põhjendatud vastuväiteid ning Väike-Maarja Seltsimajast tel 326 1837, Simuna Rahvamajast tel 323 7217, Rakke Eesti kodaniku, kes oskab eesti keelt rahvakohtunikuks ja vastavad eelpool- seda, et rahvakohtunike hulgas oleks Kultuurikeskusest tel 326 0879. kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku nimetatud tingimustele, palume hilje- eri soost ja vanusest, erinevatest sot- 22.06 kell 20.00 Simuna jaaniõhtu. Jaaniõhtut viib läbi ansambel Mesipuu. tegevuseks sobivate kõlbeliste oma- malt 10. juuniks. siaalsetest rühmadest ning eri tegevus- Kell 20 tegevused lastele, kell 21.00 suvesimman. Toimuvad rahvalikud mängud ja dustega. 1) saata digitaalselt allkirjastatud valdkondades tegutsevaid isikuid. võistlused: köievedu, suusatamine jm jõunumbrid. Toitlustab Nurme Talu Köök. Rahvakohtunikuks ei või nimetada ankeet.doc aadressile valitsus@v-maar- Rahvakohtunikuks kandideerijad 23.06 kell 11.00 kalmistupäev Simunas. isikut, kes on: ja.ee (kättesaadav valla kodulehel); peavad arvestama, et osaleda tuleb 23.06 kell 12.00 mälestusüritus Väike-Maarja vabadussamba juures. Info Aare 1) süüdi mõistetud kuriteo eest; 2) tulla volikogu kantseleisse (Pikk 7, kogu protsessis alates esimesest sisu- Treial, tel 506 5421. 2) pankrotivõlgnik; Väike-Maarja) ja täita ankeet kohapeal; lisest kohtuistungist kuni otsuse kuu- 23.06 kell 13.00 Vabadussõjas langenute mälestamine Simunas ausamba juu- 3) tervise tõttu sobimatu; 3) saata välja trükitud ja täidetud lutamiseni. Sõltuvalt asja mahust ja res. Info Aare Treial, tel 506 5421. 4) kes on rahvastikuregistri andme- ankeet postiga aadressil: Väike-Maarja protsessi käigust võib see tähendada 23.06 kell 14.00 kalmistupäev Aos. Alates 3. juunist Ao kabelis müügil begoo- tel elanud Väike-Maarja vallas alla ühe Vallavalitsus, Pikk 7, 46202 Väike-Maar- osalemist asja arutamisel järjest ühest niad. Info 524 6501. aasta; ja. tööpäevast kuni mitme kuuni. 23.06 jaanituli Ebaveres. Info [email protected], tel 326 1837. 5) kohtu, prokuratuuri või politsei Rahvakohtunikukandidaadid valib Lisainfo telefonil 663 8300. 24.06 kell 11.00 kalmistupäev Koerus. teenistuses; vallavolikogu oma istungil hääletamise 07.07 kell 13.00 kalmistupäev V-Maarja uues surnuaias. Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Teeme ära! talgupäev Vao külas Kotli majas peeti viiendad talgud
4. mail oli minu mäletamise kohaselt Teeme ära! talgud pidasime 4. mail üks jahedamaid talgupäevi alates nagu enamik Eestit. See oli meil viies aastast 2010. See asjaolu võis tal- kord. guliste arvu vähendada, aga suured Imestusega avastasime, et kunagi- tööd said seegi kord tehtud. sest võsastunud aiast on saanud täiesti Kortermajade elanikud koristasid kena kohake, mis tänavu vajas ainult keldreid, et viia olukord vastavusse pisut iluteenuseid hekkide pügamise ja päästeameti nõuetega ja valmistada vesikasvude kärpimise näol. Seda roh- pinnad ette katlamajade ehitamiseks. kem panustasime maja sisemusse: tüh- Üleliigset kraami tuli lagedale paari jendasime kolm ruumi, et oleks kohta, suure autokoorma jagu. kus eksponeerida suve jooksul tellise- Küla kogukonna korteris toimusid näitust ning sügisel püsiekspositsiooni remondieelsed koristustööd ja õhtul loomise tarvis remondiga jätkata. küla koosolek, kus huvilised said ruu- Tuhat tänu mittetulundusühingu midele pilgu peale visata. juhatuse ja Kotlite poolt kõigile kahe- Vao Ratsaklubi rahvas oli ettenäge- Suveniirklaas. Foto Ulvi Mehiste kümnele talgulisele! likult oma talgupäeva määranud vara- jõudu ja küsiti, mida huvitavat te tal- semaks, mil ilm oli veel kevadiselt soe. gutel leidsite. Mina leidsin seekord Vao Kadri Kopso Kotli maja talgulised eduka tööpäeva lõpul. Foto Kadri Kopso Tehti talli ja maneeži ümbruse heakor- suveniirklaasi. Kes mäletab, mis aastal ratöid, parandati kopleid. ja mille puhul selliseid suveniirklaase Kokku oli Vao külas erinevatel tal- jagati? Simuna koolilapsed koristasid kohalikku männisalu gutel toimetamas hinnanguliselt 40 inimest. Ulvi Mehiste 6. mail kogunesid Simuna kooli 5.-9. Talgu toimkonnast helistati, sooviti Vao kogukonna MTÜ klassi õpilased koolilaste poolt kuna- gi istutatud männisallu, et selle alune okstest puhtaks teha. Kiltsi kooli tegus talgupäev Talgutöödel rõõmsa näoga õpilas- tega ühes toimetav Simuna kooli eesti Kiltsi kooli talgupäev sai teoks 29. keele ja kirjanduse õpetaja Siiri Kanar- aprillil. Kevadised erakordselt soo- bik märkis, et nad on koolilastega ikka jad ilmad hakkasid rohukasvule mõju igal aastal midagi ära teinud. „Oleme avaldama ja kartsime, et vanade leh- valinud siis kas kooli ümbruse või Si- tede suurest rohust väljakiskumisega munas mõne muu olulise koha, aga teeme taimedele karuteene. seekord tuli vallalt see ettepanek, et Algklasside poolt sai esimese tööna tulge seda platsi koristama. Me olime suure hoo sisse lehtede riisumine. Töö väga nõus,“ märkis Kanarbik. oli nii kiire ja põhjalik, et tekkis kartus, Küsimusele, kas koolinoored tule- kas vanema osa õpilastel tööd jätkubki! vad meelsasti ühiselt koristama, vastas Riisutud said muruplatsid ja põõsaste pedagoog, et veidi peab ikka premeeri- alused, umbrohust kõblatud pargiteed Esimese tööna sai suure ma kah. „Eks me premeerime neid lap- ning kärumeeste vilka tööna kompos- hoo sisse lehtede riisumine. si kah, kes osalevad. Näiteks anname tihunnik muudkui kasvas. Õnneallika Foto Merje Leemets neile mõne klassivaba päeva,“ selgitas lehtedest ummistunud hari sai voolu- nikust mulla sõelumist ja vedamist Kanarbik motivatsioonipaketti. Simuna koolinoored talgutel. Foto Kristel Kitsing veele avatud ning suurem osa vetikaso- terveks talguajaks ja muruplatsilt sor- Samas oli ta veendunud, et ühiselt veendnud. Väike-Maarja vallavalitsuse taristus- dist välja korjatud. Suur tänu kõikidele teeriti ja kanti ära puitmaterjali hunnik. talgukorras töid tehes õpivad noored Põhikooli lõpuklassis õppiv Birgit petsialist Aivar Jalakas märkis, et see töökatele kätepaaridele, aitäh Raili Ak- Loomulikult jätkus lehtede riisumist meeskonnatööd. „Töökasvatus ikka eel- Toming märkis, et soov korda teha on objekt sai tänavu valitud just seetõttu, kurartovile, kes leidis aega kooliperele ja vedamist ka 5.-6. klassi tüdrukutele- kõige ja no lõbus on kah ja vaba päe- just seetõttu, et tulevikus saaks siin ter- et see on nagu omamoodi visiitkaart. appi tulla. Rõõm oli kuulda ühe väikese poistele. Nipet-näpet jäi ka järgmiseks va nimel nad tulevad ikka,“ tutvustas visekõndi tegemas käia. „Koos on tore „See on esimene haljasala, mis võtab töömehe suust lauset: „Kevadel on tore päevaks, kuid suur hulk tööd on tehtud Kanarbik, kelle sõnul on töökasvatus küll, aga võiks isegi tundide ajal teha. inimesi vastu, kui Simunasse sisse sõi- riisuda, sest lehed teevad muusikat!“ ja koolipark värskema näoga. Aitäh kõi- isegi kooli arengukavas kirjas. „Ja tege- Aga ma saan selle eest reedese päeva ta,“ märkis ta. Tema sõnul on käimas- Suurematele õpilastele oli varutud gile hooliva suhtumise ja suure tööpa- likult nad ikka hoiavad oluliselt rohkem vabaks ja see on hea,“ kommenteeris olev töö alles esimene etapp, et saaks täpsemaid oskusi nõudvad tööd. 8. nuse eest! koolimaja ümbrust, kui nad on ise seda Toming motivatsiooniallikat. „Samas ala kuidagi niitma ja hooldama hakata. klassi neiud puhastasid eelmise aasta Igal kevadel on meie kooliaeda ai- koristanud“. on vahva, et me teeme seda koos. Meile „Mina näen küll tulevikus, et siin inime- vartest ja umbrohust maitsetaimede danud korrastada ka tädi Maie, kes eel- Viienda klassi õpilane Ron Aaron meeldib kõigile liikuda ja samas on hea sed ringi liiguks nii laste kui koertega.“ peenra. 7. klassi piigadel oli eriliselt misel nädalal oma brigaadiga pojen- Tikka märkis, et põhiliselt on nad oks- vaadata, kui oma kodukoht on korras.“ täpset peenmotoorikat nõudev töö – gid, lupiinid ja fl oksid umbrohust välja test puhastanud männiku ala, et tu- Veel arvas ta, et noortekeskuse juures Kristel Kitsing iiriste vahelt välja juurida võililled ja päästsid. Aitäh! levikus siin kulli mängida. „See aitab võiks teha korrastustöid ja mõne palli- nüüd ongi pargiväravast sissekiikajal üheskoos midag ära teha,“ on koolijüts platsi, sest noori käib seal väga palju. kaunis peenar vastu vaatamas. Mehe- Merje Leemets mõõtu poistele jätkus kompostihun- Kiltsi kooli direktor Pioneerid rajasid Varangule uue jalakäijate silla
Emumäel algas suvehooaeg Õppuse Kevadtorm üsnagi kiirel ajal leidsid pioneeripataljoni kaitseväe- 1. maist avati Emumäel suvehooaeg. Emumäe vaa- lased aega, et lammutada vana ja Torni külastamine on lahtiolekuae- tetorni piletid: väsinud Varangu jalakäijate sild ning gadel tasuline ja maksmine toimub Lapsed ja pen- ehitada uus. ainult sularahas. sionärid: 50 senti „Üks meie ülesannetest on teha kõik Suvehooajaks on saanud Emumägi Täiskasvanud: selleks, et meie üksused saaksid vabalt uue ilme. Eelmisel aastal renoveeriti 1 euro manööverdada, ehk vajadusel oleme oksaonn, torni juures on uus wc ja ka Perepilet: 2 eu- suutelised likvideerima kõik takistused, infomaja on uues kuues. Lisaks saab rot mis liikumist segavad. Sel nädalal aga sealt iga külaline soetada endale Emu- saime aidata ka Väike-Maarja rahval pa- mäe sümboolikaga suveniire. Signe Sabas remini liikuda,“ ütles pioneeripataljoni Emumäe vaatetorn on avatud: ülem major Ainar Afanasjev ning lisas, Mai E-N 10-18 ja R-P 10-19 et taolised heateod tekitavad pionee- Juuni-august E-N 10-19 ja R-P 10-20 Emumäe torn. rides väljateenitud uhkust. „Aitamis- September E-P 10-17 Foto Signe Sabas rõõm on üks suuremaid. Peatselt tagasi tsiviilellu suunduvad reservväelased on teinud väga head tööd. Ma olen kindel, Pioneerid tööhoos. Foto Kaitsevägi Rakke linnamäel sai planeeritu tehtud et sild püsib ning teenib Väike-Maarja Vallavanem Indrek Kesküla märkis, kingitus pioneerpataljoni poolt on üks rahvast pikki aastaid.“ et tal on tohutult hea meel, et Varan- väga hea näide heast koostööst Eesti Teeme Ära! talgupäev 4. mail ei hel- simine. Jalakäijate silla lammutamine ning gu siniallikateni viiva silla korrastamise kaitseväega. Hea, et meie kaitseväes litanud talgulisi ka Rakke linnamäe Kõikide osalussedelite vahel toimu- ehitamine võttis pioneeripataljoni A pioneerpataljoni kaitseväelased ette sellised inimesed juhtideks on,“ kiitis talgutel. Neid kogunes loodetust vei- nud loosi õnnelik võitja on Ene-Reet kompanii 2. rühmal pea kaks päeva. võtsid. „Eelmisel aastal käis seal palju vallavanem. di vähem, aga planeeritu sai kenasti Talvar, kes oli ka väga aktiivne osale- Töid teostasid õppekogunemisel osa- õpilasi ka Harjumaalt, kes said nau- tehtud. ja. Tavaliselt langebki võit neile, kellel levad reservväelased. tida looduse „allikapeegleid“. Selline Kristel Kitsing Kui algul arvasime, et tuleb sooja rohkem osalussedeleid, aga kord vara- hoidmiseks keeta teed, siis juba vee- semalt on võitnud ka inimene, kes osa- rand tundi tööd näitas, et tuleb hoopis leski ainult ühe osalussedeliga. Palju Rakke Raamatukogu saalis Erametsakonsulent Aadu Raudla vastuvõtt jahutuseks vesi kohale toimetada. Päev õnne võitjale! üle nädala müügil neljapäeviti kell 10-12 lõppes talgusupi ja eelmise aasta osa- Tänan kõiki tublisid, kes võtsid aega Vastuvõtupäevad 2019. aasta esimesel poolel: lusvõistluse „Rakke Trimm 2018“ pari- ja osalesid Rakke linnamäe talgutel! 11. juunil kell 12-14.00 UUED RIIDED 30. mai; 13. ja 27. juuni mate autasustamisega. Lisaks toimus Kaupleb Riiamäe Pood Tartust Tel. 524 8963; [email protected] kõigi valvsa pilgu all peaauhinna loo- Enno Eilo 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a. Väike-Maarjas avati päevakeskus Väike-Maarja valla aasta ema tiitli
11. märtsil avati Väike-Maarjas päe- Ka hooldekodu kõik vanad toolid Päevakeskuse tegevusjuhendaja pälvis Mary Tammet vakeskus, mis on mõeldud eelkõi- saavad uue värvkatte. „See on sobilik lisab, et noored daamid valmistavad ge eakatele ja puuetega inimestele töö meie noormeestele ja samuti saa- šokolaadikaarte, mida kokkuleppeko- Väike-Maarja vallavalitsuse ja koha- guga ettevõtmisi nii Väike-Maarja valla kooskäimise ja tegutsemise kohaks. me kaasata hooldekodu kliente selles haselt hakatakse kinkima valla eakate- liku naiskodukaitse jaoskonna väl- kui ka teistes Virumaa kultuuriasutus- Päevakeskus, mis Väike- le tähtpäevadel. „Mul on väga ja kuulutatud aasta ema konkursil tes, üllatades üha uute ideede ja lahen- Maarjasse planeeritud juba hea meel, et meie ühel kliendil pälvis sel aastal tiitli Mary Tammet. dustega. Tema loodud dekoratsiooni- ammu, aga sobivate ruumide on väga hea õmblemisoskus Värsket laureaati õnnitleti 9. mail del on iga pisimgi detail alati hoolega puudumisel aina edasi lükkus, ja tahe seda tööd teha. Alus- Väike-Maarja seltsimajas toimunud läbi mõeldud. sai teoks, kui perearstid tervi- tasime taaskasutusmaterjalist emadepäevakontserdil. Kunstiõpinguid alustas tänavune sekeskusesse ümber kolisid. päevateki õmblemist. Noor- Simunas elav viie täiskasvanud lap- aasta ema laureaat kaheksa aastat ta- „Plaan sellise keskuse jaoks mehed sorteerivad ja haru- se ema ja kahekordne vanaema Mary gasi Rakvere loovuskoolis Jule Käen- oli tingitud vajadusest, nende tavad, hooldekodu eakad on Tammet töötab Väike-Maarja seltsima- Tormi juhendamisel. Harrastuskunstni- erivajadusega noorte jaoks, abiks detailide lõikamisel,“ kir- jas dekoraatorina ning lööb aktiivselt kuna on Mary Tammet silma paistnud kes on kooli lõpetanud ja kes jeldas naine tööprotsessi. kaasa ühiskondlikus elus. ja tema personaalnäitused kaunista- ei tööta,“ rääkis päevakeskuse Väike-Maarja noorsand Kei- Aasta ema konkursi komisjonile nud kultuuriasutuste ruume Väike- loomise taustast Väike-Maarja jo Pilden, kes oma nime on saa- Mary Tammeti kandidatuuri esitanu Maarja vallas, mujal Lääne-Virumaal ja vallavalitsuse sotsiaalosakon- nud kunagise soome rallisõitja iseloomustas teda kui positiivse ellu- kaugemalgi. na juhataja Ene Kinks. järgi, nautis päevakeskuses suhtumisega, ettevõtlikku ja ühiskond- Praegu juhendab Tammet iseseis- Teenust osutavad MTÜ Vi- Keijo naudib kappide värvimist. Foto Kristel Kitsing kappide värvimist. Puidutöö likult aktiivset naist, kelle loodud kodu valt täiskasvanute ja laste loovusringe rumaa Tugiteenused ja Väike-Maarja töös,“ rääkis Mikiver. Parasjagu tuu- huvilisena oleks ta läinud ka vastavat pakub armastust, hoolt ja õpetust ning Rakkes, Laekveres, Simunas ning Väike- Hooldekodu. Kui praegu käib päeva- nisid noored päevakeskuse ruumide eriala õppima, aga see Pärnusse bussi- kes on hea eeskuju nii oma lastele kui Maarjas. keskuses kümmekond inimest, siis mööblit, värvisid kappe ja toole. dega sõitmine ei olnud talle mugav. ka lastelastele. Lisaks eeltoodule osaleb ta Avandu- tegelikult saab neid lähiajal rohkem Mikiveri sõnul on plaan kasutada „Olen lõpetanud Porkuni kooli ja Aiandusagronoomiks ja fl oristiks se Küla Seltsi ettevõtmistes ja Väike- olema. „Oluline on puuetega inimesi erinevaid värvimistehnikaid nagu aa- õppinud Väike-Maarja Õppekeskuses õppinud Tammet juhib alates 2016. Maarja vallavolikogu kultuuri-, spordi- kodust välja saada ja nad tegevus- koka ja puhastusteenindaja eriala, aastast Simuna Naisteklubi tegevust. ja külaelukomisjoni töös. tesse haarata,“ märkis Kinks. aga mulle väga meeldib see pui- Aktiivse eestvedaja algatusel ja projek- Aasta ema valiti Väike-Maarja val- Päevakeskuse ruumid asuvad dutöö,“ rääkis parasjagu päevakes- tide kaasabil on kodukandi inimesed las kolmandat korda. Esimesel aastal hooldekoduga ühes majas esime- kuse mööblit värviv Keijo. Pildeni saanud osa mitmesugustest näitustest, pälvis tiitli Riina Rajaste ja teisel Leie sel korrusel ning need sobivad jaoks on taolised keskused vaja- kohtumistest harrastuskunstnike, tun- Nõmmiste. kooskäimise ja ringitöö kohaks, likud. „Saab kodust välja,“ märkis tud luuletajate ja muusikutega. loengute ja kursuste pidamiseks. noormees. Veel unistas ta erineva- Professionaalse dekoraatorina on Kristel Kitsing Päevakeskuses on tegevustuba, test väljasõitudest. “Tore oleks kui Mary Tammet ilmestanud oma loomin- köök ja tualettruumid ning tege- saaks käia väljasõitudel ja külasta- vusjuhendaja on ruumides olemas da huvitavaid kohti. Väga tahaks esmaspäevast reedeni kella 8-16- minna Järva-Jaani vanade autode ni. Raul armastab kabet, lauamänge ja muusikat. muuseumi ja kindlasti on veel põ- Kuigi ruumid on mõeldud eel- Foto Kristel Kitsing nevaid kohti, mida avastada.“ kõige hooldekodus elavatele eakatele derdamine ja vanutamine. „Kasutame Anneli Mikiver lisas, et klientidega ja puuetega noortele, võetakse lahkesti tööks kriidivärve, mis annavad võima- vesteldes saab kiirelt aimu, millised te- vastu ka kõik valla kodused eakad, kes luse kasutada ja õppida erinevaid teh- gevused kedagi köidavad ja millised so- soovivad erinevatest tegevustest osa nikaid mööbli värvimiseks ja kaunista- bivad. „Oleme sõlminud kokkuleppeid võtta. „Meie aktiivsed eakad osalevad miseks.“ vallaga, et päevakeskuse noored saaksid väga palju seltsimaja ringides ja samu- panustada eakate tähtpäevade kauni- ti käivad osad neist reedeti hooldekodu maks muutmisesse.“ Tegevusjuhendaja teisel korrusel asuvas tegevustoas Tiia ütlusel on planeeritud lähiajal veel eri- Uutsalu läbiviidavas mälutreeningus,“ nevaid tegevusi nagu mänguväljakute informeeris Kinks. hooldamine, valla matkaradade korras- Noored kaasatakse aga koostöös tamine. Samuti olid päevakeskuse kü- Sotsiaalkindlustusametiga ning neile lastajad nõus panustama heakorratöö- jõukohase tegevuse leiab juba tegevus- del Väike-Maarja kiriku juures ja andma juhendaja. „Tuleb lähtuda sellest, mil- oma abikäe Kotli maja õppepäevadel. line tegevus kellelegi sobib ja milleks „Soovime muuta hooldekodu eakate Anneli Mikiver õnnitlemas Aasta ema nominente (vasakult) Maris Kaarjärve inimene võimeline on,“ selgitas valla tube kaunimaks, õmmeldes neile lapi- ja Liivi Timuskat ning aunimetuse pälvinud Mary Tammetit. sotsiaalosakonna juhataja. tehnikas päevatekke. Emadepäevaks Foto Kristel Kitsing Noormees Raul Raja, kes päevakes- valmivad emadele kingitused vastavalt kuses käib korra nädalas teisipäeviti, noorte soovidele ja oskustele. Oleme armastab kabet mängida ja naudib vär- alustanud riidest poekottide õmble- Väike-Maarjas peeti vimist. „Jah. Muusikat meeldib kah kuu- mist, kotid on kaunistatud aplikatsioo- lata,“ lisas noorhärra. nidega mida teeme viltimismasinaga, beebide lusikapidu Arvi Kask lisas, et tema mängib meisterdame salvrätikukarpe, liblika- noortega kabet ja lauamänge, vaatab prosse ja meie oskused ainult täiene- televiisorit. „Värvin praegu pilte, tehak- vad. Ilmselt pakume mingil hetkel oma Emadepäeva eel, 11. mail, toimus ka torti ja õnnitleti lille ning kaardiga. se näitus,“ ütles mees õhinaga. käsitööd ka vallarahvale müügiks ja Väike-Maarja seltsimajas lusikapi- Lusikapeole olid tänavu kutsutud Tegevusjuhendaja Anneli Mikiver saadud tulu kasutame erinevate väl- du ehk vallavanem Indrek Kesküla 55 väike-maarjalast (28 poissi ja27 tüd- selgitabki, et hetkel on Arvil ja Svet- jasõitude, kino ja teatri külastusteks,“ traditsiooniline vastuvõtt kõige noo- rukut), kes on sündinud ajavahemikus lanal huvi värvida pilte. „Me plaanime võttis Anneli Mikiver päevakeskuse es- remate väike-maarjalaste ja nende 1. maist 2018 kuni 30. aprillini 2019. vanemate auks. Kutsutute seas olid seekord ka kahed tõesti teha hooldekodu alumisel kor- Päevakeskuse külastajate mase tegevusplaani kokku. rusel nende töödest näituse,“ kinnitas Väike-Maarja vallavalitsus kinkis kaksikud. esimesed valminud esemed. beebidele graveeritud hõbelusika, Lusikapeol esinesid meeleoluka ka- tegevusjuhendaja. Foto Kristel Kitsing Kristel Kitsing Eesti lastekirjanduse keskuselt ja kul- vaga Väike-Maarja lasteaia laululapsed tuuriministeeriumilt oli tänuks raamat Sirje Sõnumi juhendamisel. Lapsed ammutasid pikutades teadmisi “Pisike puu”, mille saavad kingiks kõik Eestis sündinud lapsed. Lisaks pakuti Kristel Kitsing 18. aprillil külastasid kolm lasteaia Lapsed said mõnusalt ennast pikali vi- saavad järgmisel korral sellest osa võt- rühma seltsimaja, et saada osa saali sata ja olla kogu teaduse keskel. ta. Seniks uute teadusteni! paigutatud Planetaariumist. Kui on veel huvi Planetaariumi vas- Lapsed said vaadata harivat fi lmi tu, siis saame nad uuesti meile külla Terje Kümnik „Tafi ku tähesõbrad“. Tänu sõbralikule kutsuda ja loodan, et ka kooliõpilased Väike-Maarja seltsimaja juhataja animatsioonile ning lõbusale muinas- jutulisele süžeele aitas see õppeprog- ramm selgitada maailma põhitõdesid. Lapsed saavad vastused küsimuste- le miks päike loojub ühes kohas, aga tõuseb jälle teisest kohast? Miks on olemas öö ja päev? Miks Maa pöörleb ümber oma telje? Elevust ja melu oli palju. Kui küsisin õpetajate ja laste käest, et kuidas meel- dis, siis tuli vastus ühiselt: „Meeldis!“. Plaanis oli ka kooliõpilastele näidata kahte teaduslikku fi lmi, kuid kahjuks oli sellel päeval vaheajale mineku aktus koolis. Käisin ka ise uudistamas seda suurt Kõige nooremad väike-maarjalased oma vanematega lusikapeol. kuplit seestpoolt ja see oli päris vahva. Planetaarium. Foto Terje Kümnik Foto Kristel Kitsing Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Kiltsi raamatukogu tähistas 70. juubelit TEHTUD: Selle aasta 6. aprillil tähistasime Kilt- sai teoks 27. aprillil sis, meie raamatukogu 70. sünnipäe- Esmaabikoolitus kogukonnaliikmetele Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna naiste eestvedamisel. va. Tegelik sünnipäev oli küll 2018. Anneli Mikiver tegi aasta 12. augustil, aga kuna remont sissejuhatuse ohutus- viibis, jäi pidu sellesse aastasse. Ja hoidu ja testis osale- kuna tänavu 2. aprillil sai minul Kiltsi jate teadmisi metsa raamatukogus töötatud 35 aastat jär- kaasa võetavate vajali- jepidevalt, siis otsustasime peo pida- ke esemete osas. Sai- dagi selle aasta aprilli alguses. me tuttavaks Naisko- dukaitse loodud väga Mall Võhandu: Imemõnus oli see juubel. Kõike oli parajalt. Korraldajad vajaliku äpiga: Ole olid kõvasti ajurakukesi pingutanud valmis! See on iga- – Riina ja Kristel, et kõik kenasti laa- ühel mõistlik telefoni buks. Olgu nad tänatud! Tublid! Kogu- laadida ja kasutama hoidja Riina andis põhjaliku ülevaate Kiltsi memmed muusikalise tervitusega. Foto Riina Tali õppida. Põhjalikum Kiltsi raamatukultuurist ja ka kirevast öö. 2004. aasta mais sai raamatuko- ohutushoiu koolitus raamatukogu ümberpaiknemisest. Ta- 2014 – raamatukogus oli autoritund gusse sisse internetiühendus ja Wi-Fi. on kavas sügisel. gasisideks oli oskuslikult korraldatud muinasjutukirjanik Karin Hanssoniga. Ühinesime raamatukogude arvutiprog- Anneli Mikiver (paremal) testib osalejate Esmaabiõppega oli viktoriin. 2015 – sellel aastal tegime lastele rammiga. Siin saab internetis käia ning teadmisi ohutushoiust. Foto Kadri Kopso osalejatest suur osa Tänaseks on raamatukogul kindel ringi, mis sai nime “hea tuju ring“. Rin- ka abi arvuti kasutamisel. Lapsed saa- kokku puutunud vii- kodu Kiltsi rahvamajas. Perenaine Rii- gi juhendasime: mina ja Kiltsi Põhikoo- vad siin joonistada ja lihtsalt mängida, mati kaugel nõukogude ajal, mil tänapäevastest meetoditest, abivahenditest na on selle kodu muutnud meeldivaks li kirjandusõpetaja Mari-Vivian Ellam. ka lauamänge. Meie kogu ongi natuke ja materjalidest veel midagi ei teatud, aga kõigil ülejäänutelgi kulus varemõpi- ja hubaseks paigaks. Siia tullakse mee- mängutoalik. Emad, isad kasutage või- tu meelde tuletamine väga ära. Läbisime tegusa päeva jooksul instruktor Kaja leldi, sest siin ootab alati ees armas, malust, et on koht, kus mõnusalt aega Alasoo juhen- vastutulelik ja heasoovlik Riina. Kiltsi veeta oma lastega. Olete oodatud! damisel tead- kobedate mutikeste nimel TÄNAME, Raamatukogu on asunud Kiltsis: vuseta inimese TÄNAME SIND, KALLIS RIINA ja soovi- Pikk 4, Turu 7, Jaama 4A ja praegu Turu elustamise te- me meeldivaid ja arukaid lugejaid ning 13. maatika, õppi- jätkuvalt koostööd! sime abistama Meie raamatukogus on töötanud: põletuse, ve- rejooksu jpm Eva Edovald: Kui esimest korda Maire Senkel, Virve Lilbok, Alide Kiltsi raamatukokku astusin, tundsin Sade, Milvi Soidla, Pilvi Meilbaum vigastuste olu- kohe mõnusat tervitavat kodutunnet. (hiljem Sepping), Linda Harmants, korras. Olen küll siinses kogukonnas suhteli- Ludmilla Ronk, Ülle Uustal (hiljem Ilmselgelt selt värske, kuid tunnen end siin väga Orupõld) ja Liidia Soomer (hiljem Aru- on neid tead- misi vaja kas hästi ning raamatukogul ja selle hoidjal mägi), Aino Lehtmets, Leili Tulp (hil- Esmaabikoolitusest osavõtjad ja juhendaja pidevalt kasu- on selles oma roll. Sünnipäeva üritusel jem Õunapuu) ja mina algselt Riina Kaja Alasoo (paremal). Foto Kadri Kopso oli minu jaoks kõige põnevam kuulda Lehtmets, nüüd Tali. Esimese 35 aasta tada või siis kohalikku ajalugu ning tõdeda, et Rii- jooksul vahetus meie raamatukogus 12 aeg-ajalt jälle õppevormis meelde tuletada, sest kõige tõhusam on esmaabi na on juba nii pikalt oma pühendunud töötajat, viimased 35 aastat olen mina ikka siis kui seda kiiresti ja pikalt järele mõtlemata osatakse anda. tööd teinud – eks see ole ka peamine siin raamatukoguhoidjaks olnud. põhjus miks siin nii hää on. Olen väga tänulik kõigile, kes on Kuna tahan teada, kas kogu kü- abiks olnud, et raamatukogu töös kõik lastajad on huvitatud kogus käimi- TULEMAS: sujuks. Siret Stoltsenile, Liina Väizane- sest ka laupäeviti, siis sel kevadel nile, Irma Raatmale, Ilve Tobrelutsule, andsin selleks ka võimaluse. Kodutütarde kohvik 1. juunil kell 12 – 15 Kotli aias (vihma korral majas). Eerek Prteisfreundile, Merike Adamso- TÄHELEPANU! suvisematel kuu- Saab kooki ja jooki ja midagi soolast ka ning temaatiliste ristsõnadega mälu nile, Helin Väizanenile, Reet Reiman- Riina Tali lõikab lahti raamatukogu del: juunis, juulis, augustis ja sep- proovile panna. Parimatele auhinnad! Kohviku tulu kasutatakse kodutütarde nile, Mari-Vivian Ellamile, Merike Hö- sünnipäevatorti. Foto Siret Stoltsen tembris raamatukogu laupäeviti pesa sisseseadmiseks Kotli majja. Kõigil on suurepärane võimalus vahvaid velsonile, Kiltsi memmedele, Hindrek avatud ei ole! noori toetada! Rääkile ja loomulikult Kristel Lehtme- 2017 – sellest sügisest tegime koos- Alates oktoobrist kuni mai lõpuni Tellisenäituse avamine 1. juunil kell 12.45 Kotli majas. Eksponeeritud on le. Ja aitäh teile kõigile, kes külastate tööd Väike-Maarja Valla Noortekes- on kogu jälle avatud iga kuu esime- vanad ja erilised telliskivid Eesti tellisesõprade kogudest, lisaks põnevaid ese- meie kogu, loete, käite internetis, olete kustega. Igal teisipäeval sai läbiviidud sel ja viimasel laupäeval kell 10-14. meid tellisekunstnik-keraamik Eero Kotli kogust. Näitus on avatud kogu suve, seal oma lastega, tänu teile on meie Kiltsi raamatukogus üritus nimega Ja peale selle loomulikult avatud ka lahtioleku aegu täpsustame edaspidi. kogu olemas! „Tubane teisipäev“. Igal kolmandal tei- tavaaegadel: esmaspäeval ja nelja- Vana puitmaja fassaadi hooldamise koolitus 5. juunil kell 13, juhendajad sipäeval oli ürituse korraldajaks meie päeval 10-18 ning teisipäeval ja ree- Meelis Tarto ja Erki Malm Tikkurila koolituskeskusest. Osalustasu 7€. Kiltsi raamatukogu „verstaposte“: raamatukogu. del 9-17. Etiketikoolitus 28. septembril kell 10, juhendaja EBS õppejõud Tiina Tšat- Meie raamatukogu on ikka teeninda- 2004. aastast on meie kogu külasta- Kõik teave on üleval facebooki gru- šua. nud kõiki külastajaid ja teavikute lae- nud pea igal aastal lasteaialapsed. Juba pis Kiltsi Raamatukogu, Rahvamaja info Koristuskoolitus 26. oktoobril kell 10, juhendaja Helge Alt Puhastuseks- nutajaid. Siin on ajast aega korraldatud 1994. aastast alates on meie kogus te- ning teeninduspiirkonna infostendi- pert OÜst. üritusi lastele; 80-ndate alguses toime- gutsenud piibliring. Memmede ring del. Koolitustel osalemisest teatage palun e-kirjaga [email protected] või tas Kiltsi kogus raamatusõprade klubi, käib üleval raamatukogus koos alates telefonil 5236582. esinemas käidi palju ka koolimajas. 2014. aastast. Nendega koos oleme läbi Riina Tali 2013 – lastele toimus huvitav suurü- viinud ka kirjandusüritusi. See on pisu- Kiltsi raamatukogu koguhoidja Kadri Kopso ritus – Kiltsi rahvamajas raamatukogu ke ülevaade meie kogus toimunust. Hea kultuurisõber, taastame koos Väike-Maarja Seltsimaja fuajee fresko, Eva Jänese „Maarjapäevad“!
Väike-Maarja Seltsimaja (tolleaegse tööd tolleaegse kunstikombinaadi ARS tööde teostajaks oli tema abikaasa klaas, mis aastaid tagasi eemaldati. loteriipilet. Iga loos võidab midagi Kultuurimaja) kapitaalremondi käigus erialakunstnikega. Metallikunstnik Mai Mart Mägi. Peeter Kuutmaa kavandas Samuti puudusid kunstiteosel mitmed omatehtut või –kasvatatut. Loterii ko- aastatel 1979-1980 tehti tihedat koos- Mägi kavandas valgusteid ja sepiseid, ja ARSi meistrid kudusid kangad keldri- aastad kaitsvad piirdepostid, omaaeg- gutulu läheb annetusena Väike-Maarja kohviku seinte katmiseks. Katrin Linde ne Mart Mägi kunstnikutöö – kõik see Seltsimajas oleva kunstitöö taastamise kavandatud ja teostatud vitraažid kau- tingis teose kahjustamise võimalikku- heaks. Kutsume üles ka kogukonnas nistavad tänaseni jalutussaali aknaid ja se. Kaduma läinud postide asemele tegutsevaid ühinguid loteriisse võite uste framuuge. Tollest ajast on pärit ku- sepistas Ermo Lood uued, kuid fresko annetama, selleks võtta ühendust lote- jur Georgi Markelovi puidust portreed: kahjustused püsivad siiani. Uute tek- rii koordinaator Siim Kesleriga, tel 525 Georg Lurichi puitbüst ning Jakob Liiva kimist hoiab ära Seltsimaja fuajeesse 9239. ja Märt Meose puitbareljeef tekstiga. paigaldatud valvekaamera. Väike-Maarja Põllumeeste Selts Annetusi fresko taastamiseks saab Väike-Maarja Seltsimaja fuajee ja Väike-Maarja Seltsimaja kutsuvad teha 1. juulini ka ülekandega Väike- seinal asetseb monumentalist Eva Jä- kultuurisõpru üles Eva Jänese teose Maarja Vallavalitsuse kontole SEB pan- nese maaliteos – fresko “Maarjapäe- – fresko „Maarjapäevad“ taastamisele gas, a/a EE151010502009482007, ka- vad”, mille omaaegsel teostamisel oli kaasa aitama. Tööde teostajaks on Tar- sutades kindlasti märgufraasi „Fresko abiks Elvi Gailit. tu Kunstikooli õppejõud Heli Tuksam taastamine“. koos üliõpilastega, orienteeruv tööde Kahjuks on väga mitmeid aastad eelarve on 1000 €. Jaak Läänemets auväärse maja kultuuriline visiitkaart Esimene võimalus fresko taastami- Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi külastajate silme ees piinlike kahjus- seks oma panus anda, on osta täna- esimees tustega kunstiteosesse sisse kraabitu vusel Pandivere päeval, 1. juunil Väi- Terje Kümnik Eva Jänese fresko “Maarjapäevad”. Foto Peeter Kuimet näol. Freskot kaitses pärast valmimist ke-Maarja Põllumeeste Seltsi telgist Väike-Maarja Seltsimaja juhataja 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a. Siitkandi rahvas juubelilaulupeol aastal 1969
Esimesest üldlaulupeost möödub tä- navu 150 aastat, esimese tantsupeo toimumisest (toona Eesti Mängude- na) 85 aastat, mistõttu on 2019. aas- ta Kultuuriministeeriumi üleskutsel kuulutatud laulu- ja tantsupeo liiku- mise teema-aastaks – Laulupidu 150. Eesti laulu- ja tantsu juubeliaasta. Rakke segakoor. Foto Rakke muuseumi kogu Eesti laulu- ja tantsupidude tradit- 1947. aasta laulupeo „järelmõjuna“). Pokats, Elisabeth Pohlak, Helmi Kull, Anne sioon on kantud UNESCO vaimse kul- Laulu- ja tantsupidudeks valmistu- Sirelpuu, Mall Võhandu, Pilvi Sepping, Helga tuuripärandi nimekirja. mise hoos saavad kollektiivid ka uusi Panov, Lehte Kask, Vaike Kadak, Arno Kivilo, kauneid esinemisrõivaid ja tähiseid. Enn Einasman, Ilmar Laukse, Kalju Pajula, Rakke segakoori albumist selgub, et Jaan Danilas, Jaan Uustall, Ilmar Sepping, Rakke segakoori lauljad said 1969. aas- Viktor Münter (lippur), Arno Kask, Jaan ta laulupeoks selga uhiuued Simuna ki- Uueda, Aleksander Panov, Enn Nuut, August helkonna rahvariided ja koori lipu. Väljaots. /.../ Koori ööbimispaigaks oli Nõmme Kiltsi segakoor „Helin“ kroonika kir- koolimaja. Laulupidu oli jällegi suureks ela- jeldab 1969. aasta tegevustes järgmist: museks. Laulud ei tahtnud lõppeda. /.../ Koori „Kooris on 44 lauljat. Proovid toimuvad ikka tegevus pärast laulupidu soikus. Proovid alga- kolmapäeviti, enne laulupidu ka laupäeviti. sid alles oktoobri lõpus uuesti.“ Rakke segakoori mehed lipu all. Foto Rakke muuseumi kogu /.../ 23. märtsil, 20. aprillil ja 20. mail võtab Juubelilaulupeo aastal sai Rakkes ja segakoor Helin (40 lauljat, dirigent Prikk). Naiskooride osas juhatas Arno koor osa laulupeo eelproovidest Rakveres. 24. mälestustahvli hoone, milles osa oma Arno Kasemaa), Rakke Lubjatehase Kasemaa veel Rakvere Kultuurimaja juunil sõidab koor Tallinnasse üldlaulupeole. elust veetis helilooja Ferdinand Mühl- segakoor (35 lauljat, dirigent Õie Takk), naiskoori Viru (65 lauljat). Lastekoori- Simuna rahvamaja segakoor (25 lauljat, dest osales Väike-Maarja Keskkooli las- dirigent Valter Floren), Rakke Keskkoo- tekoor (50 lauljat, dirigent Koidula Nae- Juubelilaulupeo tänukiri Väike- li segakoor (55 lauljat, dirigent Endel lapää); poistekooridest Rakke Keskkoo- Maarja Keskkooli poistekoori juhile li poistekoor (30 lauljat dirigent Endel Heino Seinale. Foto erakogu Prikk), Simuna 8-klassilise kooli poiste- Juubeliaasta tippsündmuseks on koor (25 lauljat, dirigent Valter Floren), muidugi 4.-7. juulil toimuv XXVII lau- Väike-Maarja Keskkooli poistekoor (15 lu- ja XX tantsupidu “Minu arm” ning lauljat, dirigent Heino Sein). Puhkpilli- sellele eelnev tuletulemine, mis 1. orkestritest esindas meid Väike-Maar- juunist kuni 3. juulini läbib kõiki Ees- ja Kultuurimaja Puhkpilliorkester (25 ti maakondi.1 Kui Eesti laulu- ja tantsu mängijat, dirigent Erich Venig). juubeliaasta eesmärk on läheneva juu- 1969. aasta juubelilaulupeost võt- belilaulu- ja tantsupeo valguses tuua tis osa 771 kollektiivi 30230 lauljaga. esile laulu- ja tantsupeo teekond läbi Kontserdil esitati ka kaks meie kandiga Eesti aja- ja kultuuriloo, selle liikumise seotud autori laulu: 28. juunil toodi I Väike-Maarja Kultuurimaja puhkpilliorkester 1969. aastal Kultuurimaja ees, põlv- ja piirkondadeülene ulatus ning kontserdil poistekooride esituses kuul- esimeses reas keskel dirigent Erich Venig. Foto Väike-Maarja muuseumi kogu laulu- ja tantsupeo liikumise vastutus davale Unikülas sündinud helilooja ja Sõit algas väikese „äpardusega“ – rong sõitis hausen (1864-1944), tuntud laulu „Vaik- tasakaalu, koosmeele ning põhiväär- koorijuht Tuudur Vettiku „Laul kevade- Kiltsi jaamast mööda ja pidi siis tagurpidi ta- ne kena kohakene“ autor.3 tuste hoidjana kaasaja Eestis, siis võik- le“, 29. juunil, II kontserdil, lastekooride gasi tulema. Koori koosseis laulupeol oli järg- sime vaadata ajas tagasi aastasse 1969. esituses Tuudur Vettiku „Su põhjamaa mine: Arno Kasemaa (dirigent), Aino Mart- Marju Metsman Kes siitkandi kollektiividest toonasel päikese kullast“. Tuudur Vettik oli ka sepp, Liivi Viirma, Taimi Ansip, Helga Ves- juubelilaulupeol osales? üks juubelilaulupeo üldjuhtidest.2 Just kioja, Armilde Künnapuu, Hilde Võrno, Meeli 1 https://2019.laulupidu.ee/juubeliaasta/ Teisel juubelilaulupeol, aastal 1969 aasta enne juubelilaulupidu oli Tuu- Liiv, Leida Vatsel, Eha Uueda, Heldi Uueda, 2 130 aastat Eesti laulupidusid. 2002 osalesid tollase Rakvere rajooni sildi Rakke segakoori dirigent Õie Takk. dur Vettik vangistusest rehabiliteeritud Kaja Prodel, Anne Hiiop, Virve Soosaar, Kad- 3 Punane Täht. 10.06.1969. all segakooride osas Kiltsi rahvama- Foto Rakke muuseumi kogu (viibis vangistuses aastatel 1950-1956, ri Pajula (koorivanem), Asta Sirelpuu, Hille
Kurvitsa väike vend, kes esines Ipsberg. Laste lauluvõistlusel selgitati parimad koos oma suure vennaga laval Popp Tipp tiitli võitis Karlotte Lood 13. aprillil 2019 toimus Väike-Maarja Loodi tublid laululapsed, kokku said väga vapralt. Kareli ja tema väi- ja Popp Täpp tiitli pälvis Rasmus Vil- valla laste XXXI lauluvõistlus Popp nad kuus auhinda. Siinkohal tooksingi kevenna juhendaja-õpetaja oli lem Lood. Palju, palju õnne veelkord Tipp - Popp Täpp. Sellel aastal osa- välja auhinnalised kohad, eripreemiad, nende ema Kätlin Kurvits koos võitjatele! les Väike-Maarjast, Simunast, Rak- publiku lemmikud, Popp – Tipp ja Popp õpetaja Ingrid Ottiga. Suur tänu ka lauluvõistluse toeta- kest ja Kiltsist kokku 43 laululast. Täpp saajad. Emily Väli, mõlema juhendaja oli Rene 11–13-aastased: jatele, kelledeks olid Eesti Kultuurka- Kuni 10-aastaste vanuserühmas oli Kuni 4-aastased: Põllumaa. Eripreemia „Vahva poiss“ I koht – Karlotte Lood lauluga „Une- pital, Ebavere Graanul OÜ, Maarjalill, 29 lauljat ja vanuserühmas 11 ja va- I koht – Kendra Vahtra lauluga „Kal- sai Emil Richard Randveer laulu eest metsades“. Juhendaja Kaia Klaan. Kar- Raul Oja, Perearst Mall Lepiksoo OÜ, nemad oli kokku 14 lauljat. lile emale“. Juhendaja Sirje Sõnum. „Poiss on olla vahva“, juhendaja Sirje lotte tuli ka publiku lemmikuks. Artisan Honey OÜ, AlderCone Pagar, Lauluvõistlus läks väga edukalt. II koht – Mia Maribel Eesalu lauluga Sõnum. II koht – Karolina Kull lauluga „Kõ- Vao Agro OÜ. Lapsi hindas kolmeliikmeline žürii, kel- „Kisa majas“. Juhendaja Sirje Sõnum. 8–10-aastased: lab swing“. Juhendaja Eleryn Tiit. Suur tänu veel Mary Tammetile, kes leks olid Kessu Kesler Väike-Maarja las- III koht – Alyssa Syla, lauluga „Peh- I koht – Rasmus Villem Lood lauluga III koht – Elisabeth Ervald lauluga kujundas lava, meie helitehnik Silver teaiast (Kessu on kunagine laululaps me üllatus“. Juhendaja Merike Hövel- „Kikilips“. Juhendaja Kaia Klaan. Ras- „Nüüd astub hobu meil omapead“. Ju- Aasumetsale ja Kristel Lehtmele, kes ja laulnud väiksena Popp Tipp-Täpp son. mus sai ka publiku lemmiku tiitli. hendaja Ly Ipsberg. oli suureks abiks ja toeks. Aitäh ka maja võistlustel väga edukalt), Marta Kolde Selles vanuserühmas olid kõik võit- II koht – Jette Kriit lauluga „Minu Eripreemia sai selles voorus juhen- perenaise Katrin Zirkile, kohvikus toi- Tamsalu Gümnaasiumi õpilane (tege- jad, sest neid oligi kokku kolm last. lemmikud“. Juhendaja Kaia Klaan. daja Eleryn Tiit kui parim klaverisaatja, metamise eest. Samuti sooviksin täna- lenud 10 aastat aktiivselt muusikaga, 5–7-aastased: III koht – Aliise Kull lauluga „Minu sest kohati jäi žürii pilk hoopis Eleryni da Arvi Graubergi, kes jäädvustas kogu osalenud varasealt ka žürii töös) ja Ahti I koht – Kristofer Vinkel lauluga „Ta- helisev muusika“. Juhendaja Angela klaverimängule pidama, mitte lauljale. lauluvõistluse fi lmilindile. Bachblum Haljalast (Rakvere meeskoo- gurpidimaa“. Juhendaja Ly Ipsberg. Raik. 14-aastased ja vanemad: Mis muud, kui jääme ootama 32. ri RAMMM liige ja muusik). Suur tänu II koht – Mariie Kull lauluga „Kuku- Publiku lemmikuks sai veel Axel I koht – Gerli Kaur lauluga „Kuula“. lastelauluvõistlust Popp Tipp – Popp neile professionaalse töö eest! Päeva pai“. Juhendaja Angela Raik. Olesk, juhendaja Rene Põllumaa. Eri- II koht – Keneli Pohlak lauluga „Igat- Täpp aastal 2020. Seniks kohtumiseni aitas läbi viia ja lastega tegeles Eeva III koht – Demi Petra Ilves lauluga preemia pälvis Janette Udeküll vabalt suse meri“. ja „okas kurku“. Savolainen Lottena Võlumaa Laste- „Väike plika“. Juhendaja Sirje Sõnum. esinemise eest laval ehk Janette oli III koht – Birgit Veermets lauluga teatrist. Publiku lemmikuteks said selles väga julge ja tubli. Tema juhendaja oli „Kaks kuukiirt mu toas“. Terje Kümnik Kõige edukamalt esinesid perekond vanuserühmas Käret Kärol Kaasik ja Ly Ipsberg. Eripreemia sai veel Karel Nende kõigi kolme juhendaja oli Ly Väike-Maarja seltsimaja juhataja “Rõõmupiknik” Tallinnas
Aprillikuu kolmeteistkümnenda päe- Edasi on festivalid toimunud erineva- kontsert, kus esinesid kõik festivalist va hommikul seadsid Maarjakelluke- tes Eesti paikades. Meie vallas oli õpe- osa võtnud rahvatantsurühmad. Jakob se ja Tarapita tantsijad sammud Tal- tajate festival 2014. aastal, mille korral- Westholmi Gümnaasiumisse oli neid linna poole, et osaleda 21. vabariik- dasid Maarjakellukese tantsijad. kohale tulnud 19. Kõikidele elati kaasa likul õpetajate rahvatantsufestivalil Igal festivalil on osalejatele orga- ning nauditi rühmade eriilmelisi tant- nimega “Rõõmupiknik” Jakob West- niseeritud erinevad õpitoad, näitused se. Traditsiooniliselt antakse järgmise holmi Gümnaasiumis. Tarapitalased ning ekskursioonid. Sel korral olid va- festivali korraldamise õigus ja teate- rongiga, harjutades esimest aastat likus rätinukkude ja liivapildi töötuba, pulk REHA edasi uuele rühmale. See- tantsivaid noorliikmeid rühmaga selja- ja käeteraapia töötuba, “Pound” kord sai REHA endale Haapsalu Põhi- ühes tempos liikuma ja lootuses sat- rühmatreening ning tantsupeomuu- kooli õpetajate tantsurühm N.ÕPSID. tuda nimelisse porgandisse. seumi külastus. Õppisime meisterda- Tantsufestivali algatajaks on tantsu- ma liivapilte, hoolitsema oma selja Aule Rebane memm Urve Kilk, kes esimese festivali eest, võimlema trummipulkade abil. Tarapita tantsija korraldas Kohtla-Järvel 1998. aastal. Peale lõunat toimus suurejooneline Hetk rõõmupiknikult. Foto erakogu Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9
Pandivere - minu arm!
Laat, laste mitmevõistlus, EMV 2.etapp bagidele, elava raamatu laenutus, tegevused eakatele, pääste tule- stimulaator ja maanteeameti ohutusstendid, valla taidlejate etteasted, ansambel "Curly Strings".
1. JUUNI 2019 • 8.00-18.00 • VÄIKE-MAARJAS 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a.
Väike-Maarja seltsimajas A.Vampilovi tragikomöödia kahes vaatuses.
Osatäitjad: Riina Kink, Lilian Rikken, Raul Oja, Heiki Pärnamägi, Anti Aosaar, LAVASTAJA ERIK RUUS Jaanus Kangur, Timo Kalter
Väike-Maarja seltsimaja taga staadionil. Aadress Pikk tn 2, Väike-Maarja.
MÜÜGIPINNAD Müügipindade broneerimine: TEL 5302 4437 Terje Kümnik, tel 326 1837 ja 5302 4437. E-post: [email protected]
1. juunil Väike-Maarja seltsimaja taga staadionil
Indrek Kesküla. Tule süütamine.
Laulavad lasteaialapsed, juhatab Sirje Sõnum. Simuna kapell, juhatab Eve Sarnet.
esinevad lauluvõistluse võitjad
Kendra Vahtra „Kallile emale“, juhendaja Sirje Sõnum. Kristofer Vinkel „Tagurpidimaa“, juhendaja Ly Ipsberg. Rasmus Villem Lood „Kikilips“, juhendaja Kaia Klaan. Rasmus võitis ka PoppTipp tiitli. Karlotte Lood „Unemetsades“, juhendaja Kaia Klaan. Karlotte võitis ka PoppTäpp tiitli. Üllatusesineja lauluvõistluse võitjate hulgast.
Läbi viib Edgar Tammus. Auhinnad! Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11
Kl 10 Noortekeskuse õuemängud staadionil, Liselle Tombak. Kl 11 Laste mitmevõistlus staadionil, Jane Kool. Kl 11 Elav raamatukogu seltsimaja jalutussaalis, Kristel Lehtme. Kl 11 Eakate mälutreening, liikumis- ja sõrmemängud, Anu Jonuks. Kl 12 Noortekeskuse õuemängud, Liselle Tombak. Kl 22 Georgi pubis tantsuõhtu „Irena ja Ivar Hansen“, pääse 3 eur.
INFO IVIKA AMAN, TEL 5646 4093 WWW.V-MAA RJA.EE
LustiLine, juhendaja Tiia Lepp. Maarjake, juhendaja Anneli Kesküla. Annalisa Kesküla, juhendaja Anneli Kesküla. LustiLine, juhendaja Tiia Lepp. K-Tantsustuudio Rakke rühm. K-Tantsustuudio Väike-Maarja tantsurühmad.
Auhinnad!
Alima, juhendaja Epp Kaljos. Väike-Maarja kapell, juhendaja Sirje Sõnum.
Väike-Maarja gümnaasiumi teeotsast liigutakse keskväljakule
Väike-Maarja Pasunakoor, Pererühmad Rakkest ja Väike- Maarjast, noorte segarühmad Rakkest ja Väike-Maarjast, naisrühmad Väike-Maarjast ja Simunast, C -segarühmad Rakkest ja Väike-Maarjast, eakate tantsurühmad Rakkest, Simunast ja Väike-Maarjast, võimlejad Laekverest ja Tamsalust, segarühmad Rakkest ja Väike-Maarjast, laululapsed Kiltsist, Simunast, Väike-Maarjast ja Rakkest. 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a.
PANDIVERE EESTI FILM TUHMILT MALE- “ LIHA- KÕRGUS- LENNUVÄLI EESTI ...LIND UNITED PRUUN- EKSTRAKT HELENDAV SEKUND KOEFIT- VASTUS RIIDESORT UMBES TÖÖSTUS ... JA HULGI AASTA TIKULT HARJUMAAL PAISTE SÕNUMID SENT FLAMINGO” NATIONS MAKS & ... VETIKAS ALGAV JÕGI (1986)
HOONE EMUMÄEL
LAULJA MALEND GRAAFIK JA ... PANDIVERE KARIKA- PANDIVERE KÕRGUS- KUURMAA PIIRKONDA TURIST LIND ILMESTAV TIKULT (1947 - 2016) (MURDES) PINNAVORM ALGAV JÕGI VALGE ... EMUMÄEL KÜPSEMA- (HAAPSALU ASUB 21,5 TA, VALMI- MEETRINE MATA SALADUSLIK VAATE... KOERA- ASUKAS) 2 x TÄHT TÕUG ... EI MÕÕ- 1977. A. U, V, ... DETA HABE- PANDIVERE JUUNIOR ME JÄRGI KÜLAGA LII- DETUD KÜLA (VANASÕNA) ... FACTO ...-SÄRK JOOD HEA MULLAS- ...ASI DETSI- TIKU TÕTTU (TÜHIASI) MEETER ON PANDI- TEKSTIIL VERE EESTI HAMBA- VILJA... VAAP VARRUD PUU ALKO- (INGL. K.) HOOLNE JOOK SPOOR
...ETENDUS REEDE AMET (SAKSA K.) MUTRI PAARILINE VALUS! KEPP VISKELING MALETAJA ... NEI
ESMALT KAKS-, ... ASPERA KAKSIS- AD ASTRA TUHKHAUD
NÄITLEJA IIRI SELTS PÜHAPÄEV ... UNGVERE ASUTAV RAVIMI- (1906 - 1991) KOGU AMET MÄGI ARVO LIITER MÄGI
PANDIVERE PÄRDI TEOS PANDIVERE PÜSI “ AMPER KVARTAL KÕRGUS- KÕRGUS- TE ...” SAMA-, TIKUL TIKUL (1985) VÕRD- USIN JUURDE- ...JOON (RINGI NÄITLEJA KASV RAADIUS RAHVA- MEHENIMI TANTSUS) ALKOHOOL-
NE JOOK ASI “ MINU VEET- LEV ...” PANDIVERE HAIGUSLIK PIIRKONDA ILMESTAV KUJUTLUS PINNAVORM PÖÖRIS MUSLIMITE 2 x TÄHT VÄIKE- ROOMA 50 PÜHA LINN MAARJAS ASUB NOOT ...JAAM KIRJANIK EESTI ARSTIDE PAUL-... RAHVUS- LIIT RUMMO TOIT AVASTATU SIBUL (VENE K.) PILK ...MAARJA- PÄEV AJALOOLINE EESTI SATURNI ENDINE EBA- EHK MAAKOND SPARGEL SOUTH KESK- VALITUIM KAASLANE MALETAJA HUVITAV ERAKOND OSA VANAEMA KÜLMA- VERELISELT ...MEES RAHULIK LUKU- INIMENE FIRMA TÕSTJA PRANTSUS- MAA PIIR- JOOGINÕU JÄLK KONNA ALSACE´i SAKSAK. NIMI ABBA HITT NAISENIMI KALEVIPOJA ITSITUS ...ÄRATAV HOBUNE KAAPIS ... RÖNTGEN PER AKTUAALNE RABA, TEK- ANNUM KIS EMUMÄGI KAAMERA RAADIUM EESTI SILMATÕBI VABADUS- SUURIMA RIST LANGU- VENE K. SEGA JÕGI AAR SIDESÕNA
ITAALIA HAKKAJA, MOE- TARMUKAS LOOJA
Lahendatud ristsõna tuua 1. juunil kuni kl 11.00 Väike-Maarja seltsimaja fuajeesse. Õigesti ristsõna lahendanute vahel loositakse staadionil kl 12.00 välja auhinnad. Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Lääne-Virumaa noored otsisid enda tuleviku võtit VMG õpilasesinduse presidendina
4. aprillil toimus Väike-Maarja Güm- mas Tammus, jätkab Keneli Pohlak naasiumi õpilasesinduse algatusel Väike-Maarja Väike-Maarja Seltsimajas Lääne-Vi- Gümnaasiumi Aprillikuu alguses va- arengule kindlasti ka- rumaa noortele suunatud konverents õpilasesinduse lis Väike-Maarja güm- suks. Samas saan koos „Võti tulevikku“. Konverentsil osa- president Keneli naasiumi õpilasesin- töötada teiste kooli- les umbes 200 noort Rakkest, Väi- Pohlak ja Eesti dus endale uue presi- kaaslastega ja midagi ke-Maarjast, Simunast, Tamsalust, Noorteühendus- dendi. Õpilasesindu- põnevat korda saata. Võsult, Uhtnast, Rakverest, Tapalt te Liidust Karl se juhina jätkab 11. Kuna järgmine aasta ja Vinni-Pajustist. Päeva modereeris Andreas Sp- klassi õpilane Keneli on minu viimane õp- Indrek Lillemägi. renk. Räägiti elu Pohlak. peaasta Väike-Maarja Päeva alustas näitlejanna Elina Pur- võimalikkusest Keneli: „Õpilasesin- Gümnaasiumis, siis de, kes rääkis näitlejatöö ilust ja valust maal, eeskuju- duse juhtimine pole loodan, et suudan kõik ning kõlama jäi põhimõte: „Ka see lä- dest, omaalga- Konverentsi üks peakülalistest, Helina Purde, arutlemas, minu jaoks esmakord- ideed koos meeskon- heb üle!”. Kaugelt Inglismaalt jõudsid tuslikkuse oluli- milline on tema meelest võti tulevikku. Foto Helina Lükk ne. Järgmine õppeaas- naga teostada ja mida- videolahenduse kaudu noorteni Mart susest ja kogu- ta on minu jaoks juba gi põnevat korda saa- Noorma mõtted. Ta utsitas neid te- konna väärtustamisest. Andrei Zevakin Lääne-Virumaa noortekonverentsi kolmas aasta presiden- ta. Abituriendina on gema seda, mis meeldib ja väärtusta- inspireeris noori katsetama ja leidma “Võti tulevikku” tegevuste elluviimist dina. Aga miks otsusta- kindlasti aja leidmine ma kalleid inimesi enda ümber. Enne oma nišši. Kõige tähtsam on pühendu- rahastatakse haridus- ja teadusministri sin taas kandideerida? paras katsumus, kuid lõunapausi vestles noortega noor ise mine, enda tuleviku nimel töötamine ja kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Kes- Õpilasesindus pakub nagu öeldakse – kes – Merili Carola Kriisa. Ta rääkis, et kõi- mitte liiga kõrgete ootuste seadmine. kuse poolt elluviidava ESF kaasrahas- minu jaoks huvitavaid teeb, see jõuab! Tänan ge olulisem on uskuda eelkõige iseen- Päeva lõpetas lauljanna Sünne Valtri, tatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kogemusi ja põnevaid kõiki õpilasesinduse Keneli Pohlak. Foto erakogu dasse ja püüelda oma unistuste poole. kes tõdes, et kui sina naeratad, siis nae- kaasamine ja noorte tööhõivevalmidu- emotsioone. Mitmeid liikmeid usalduse eest Merili Carola nentis, et teel olevatele ratab ka maailm sulle vastu. se pirandamine” kirjeldatud tegevuste kordi olen seisnud silmitsi uute kat- ja loodan, et järgmine aasta on meie takistustele ei tohi kergekäeliselt alla Enne tordisöömist said noored päe- raames. sumustega, mis tulevad minu enda jaoks veelgi edukam!“ anda. Meeleolukaid vaheesinemisi pak- va jooksul kogutud teadmised proovile kusid JJ-Streeti tantsukooli õpilased. panna Kahoodi mängus. Noortes teki- Keneli Pohlak Aruteluringis kohtusid Väike-Maar- tas võistlemine hasarti ja elevust. Väike-Maarja Gümnaasiumi õpila- Rakkes toimub esmakordselt ja vallavanem Indrek Kesküla, Väike- Soovin kõigile noortele edu oma sesinduse president ja noortekonve- Maarja Gümnaasiumi vilistlane Tho- võtme leidmisel! rentsi “Võti tulevikku” peakorraldaja noortekonverents “Hobist tulevikutööni” Kaubandusettevõtted kutsuvad noori tööle Väike-Maarja valla noortevolikogu kohalikke huvitegevuse võimalusi. korraldab 31. mail Rakke kultuuri- Konverentsi idee tekkis Väike-Maar- Kumb meil siis on, töökäte puudus bürookaupade- ja ehituskaubanduses, tavatöötajat. Aga pikaajaliselt on ala- keskuses noortele mõeldud konve- ja valla noortevolikogul soovist kor- või tööjõupuudus, võime küsida vii- kus töötajate arvud väiksemad, on ka ti lootus, et noorele organisatsioon rentsi. Volikogu kutsub noori üles raldada teistele noortele unustamatu maste nädalate arutelude põhjal. vabu ametikohti suvetöölistele vähem, meeldib ja ta soovib kooli kõrvalt tööd panustama enam hobidesse. ja elamusi täis päev. Volikogu liikmed Kaubandussektoris on igatahes ini- ent vajadus abikäte järele on ka seal. osa-ajaga jätkata ka sügise saabudes. Oma innustava loo räägivad mitmed loodavad, et üritus süstib noortesse mesi kõvasti puudu, mis teeb sellest Mida noored kaubanduses teha saa- Kui klapp on vastastikune, järgneb sel- tuntud inimesed – Eda-Ines Etti jt. Toi- teotahet ja motivatsiooni unistuste sektorist just noorte jaoks suurepära- vad? Suvetöödena pakutakse eelkõi- lele sageli karjäär organisatsiooni sise- muvad erinevad töötoad, kus õpeta- poole püüdlemiseks. se hüppelaua edasiseks karjääriks. ge kaupade väljapanemist riiulitesse, selt. Või vähemalt võimalus veel paar takse tööks vajalikke oskusi. Noortega Konverents toimub 31. mail kell 10. Näiteid ei tule kaugelt otsida. Stock- klienditeenindust ja tööd laos (vas- järgnevatki suve samas kaupluses tööl kohtuvad Väike-Maarja valla huvitege- 30 kuni 16.00 Rakke Kultuurikeskuses. manni tänane fi nants- ja IT arenduse tuvõtt, komplekteerimine jms). Väik- käia, mis säästab kaupmehele uute ini- vuse eestvedajad. Konverentsi toetab Eesti Noorte- juht alustas 15 aastat tagasi samas semates kauplustes ja tanklates saab meste nullist välja õpetamise vajadust. Tegu on esimese taolise üritusega ühenduste Liit, Alexela, Dispak, Sumin kaupluses klienditeenindajana. Circle teha väga erinevaid töid, sest igaüks Kaubandusettevõtete kogemus näi- Väike-Maarja vallas, millega soovitakse OÜ, OÜ Dada AD, Konsum, Tymbark, K klienditeeninduse juht tuli 25 aastat on ühemeheorkester, kui meeskond on tab, et noored teevad tööd hea meele- inspireerida noori otsustama isiklikku Artocarpus OÜ, Sokisahtel OÜ, SA Viru- tagasi tööle bensiinijaama. Suur osa pisike. Alkoholi või tubakat müüvates ga. Meie sektori tööandjad pööravad arengut puudutavaid küsimusi julgelt maa Muuseumid, OG Elektra AS, Kuma kaupluste juhatajatest on alustanud kauplustes saavad kassas tööd vaid noortele töötajatele aina enam tähe- ja kaalutletult. OÜ, Realister OÜ, Bambona, Artisan müüja või kassapidajana ja seda vaid täisealised. Mujal oodatakse noori juba lepanu, võimaldades paindlikke töö- Esinevad Eda-Ines Etti, Indrek Mägi, Honey OÜ, Maheleib, Kaarli Talukaup, mõni aastat tagasi. 15-16 aastaselt. graafi kuid ja väljaõpet. Ühest suvisest Indrek Lillemägi ning Gerda Teidla- Salvest, Nevi OÜ ja paljud teised. Kaubanduses töötamise plussiks on tööotsast võib saada lihtsalt toreda ko- Kunitsõn. Toimuvad töötoad noorte Kaubanduses on suvetööd enam ka paindlik töökorraldus ja graafi kud gemuse ja uue arvuti või jalgratta raha, tööoskuste suurendamise, enesearen- Maris Praats kui tuhandele noorele – lemmikfestivalile ei pea töö pärast kuid siit võib alguse saada ka rahuldust damise ja vaimse tervise teemadel. Väike-Maarja valla noortevolikogu Noored tahavad töötada, taskuraha minemata jätma, sest tööpäevad ei pakkuv karjäär. Avatud on messi ala, kus tutvustatakse esimees teenida ning, mis peamine, kogemusi ole üheksast viieni. Paljudele noortele Infot suvetöökohtade kohta kauban- omandada. Õpilasmaleva kohad saa- meeldib teha paar korda nädalas pikki duses leiab Kaupmeeste Liidu kodule- vad igal aastal täis loetud tundidega. vahetusi ja saada siis mitu vaba päeva helt: https://kaupmeesteliit.ee/tulekau- Julgustan noori pöörduma kodulähe- järjest. Teine tahab töötada paar tundi bandusse/suvetoo- dastesse kaubandusettevõtetesse ja ja hommikuti. Erinevad variandid on kaubanduses uurima, milliseid võimalusi suvel töö- võimalikud. tamiseks pakutakse. Nele Peil Suurimad vabade kohtade arvud on Suvetöötaja on tööle oodatud ka Eesti Kaupmees- suvetööks toidukaubanduses, suur- sügisel ja talvel te Liidu tegevjuht tes jaekettides. Ka R-Kiosk, Circle K ja Mida saab suvetöö pakkumisest teised mugavuspoed-tanklad võtavad kaupmees? Lühiajaliselt on iga su- suvel suure hulga noori tööle. Rõiva-, vetöötaja mõte asendada puhkavat VMG abituriendid suundusid eksamiperioodile
Nagu ikka enne eksameid saavad laske. Pidulikult lõpetati koolis käimine -lipp ning meenutati ja tänati 96. lendu abituriendid tunda end esimese aga järgmisel päeval, lõpukellal, mil jõudu ja edu soovivate kõnedega. Uue klassi jütsidena – juukselehvid peas üheskoos käidi klassides ja lauldi lõpu- traditsioonina suundus kogu koolipe- ja kaisumõmm turvatundeks kaenlas laulu, milleks tänavustel abiturientidel re ühiselt Lurichi kuju juurde, millele – ning seejärel lõpetada pidulikult oli lugu “Sõpradele”. abituriendid oma lennu numbriga lindi oma koolitee ja keskenduda eksa- Nagu ikka toimus ka pidulik aktus, kaela olid riputanud. Lennu eeskujuli- miperioodil kõige tähtsamatele – ek- kus 11. klassile anti üle koolituli ja kumad õpilased sõnasid koolipere ees samtitele. Ka tänavu palve: Lurich, sa oma toimus kõik tradit- vaimu ja väega, suuna- siooniliselt. näitaja pronksise käe- Esimese eksami eel, ga. Anna meile ootust tutipäeval, oli kooli- ja lootust, et tulevik maja abiturientide pil- tooks vaid helget muu- lerkaaritamisest rõkka- tust. Siin on me süda mas. Külastati algkoo- ja juured, ma ei unusta lis endiseid klassijuha- seda kas kuuled. tajaid, osaleti ka paaris Pidupäev lõpetati tunnis ning pakuti vallavanemaga kohtu- üldiselt algkooliperele des ja tulevikuplaanide rõõmu lustakate riiete üle arutades. või lausa kostüümide näol. Kirke Tobreluts Ka peamaja pere sai Väike-Maarja Güm- tunda seebimulli lõh- Viimane lehvitus abiturientide poolt enne naasiumi abiturient na ja veepüstoli märgi eksamiperioodile suundumist. Foto Helina Lükk 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a. Aprillikuu Simuna koolis Väike-Maarja Gümnaasiumi 100. aastapäevale
Sel aastal on kevad varane ja april- 29. aprillil avati pidulikult Simuna pühendatud konverents likuu peaaegu suviselt soe. Päike Kooli fuajees kohvikunurk. Kõik kooli- meelitab lapsed vahetunnis õue ja ja lasteaialapsed said maitsta hoole- Käesolev õppeaasta on meie koolile tekannet! Kuna lubadus kingib neile tedretähti ninale. Puud koguliikmete valmistatud küpsetisi. 18. olnud juubelihõnguline. 2018. aasta oli välja käidud, siis tuli on hiirekõrvul, linnud rõkkavad laul- aprilli õhtupoolikul tuli kokku Simuna sügisel tähistasime kooli 145. aasta- tegutsema hakata. Konve- da ja metsaalused on täis õitsvaid Kooli hoolekogu ja midagi seal fuajees päeva. 2019. aasta mais saab güm- rentsi peateemaks oli Väi- sinililli. Põldudel paksude tolmupil- nokitseti. Tõsteti riiuleid ja laudu, too- naasium 100. aastaseks. ke-Maarja Gümnaasium. vede sees müravad traktorid. Loodus le. Puuriti ja maaliti, lõigati ja kleebi- Väike-Maarja Gümnaasium sai al- Hakkasime koos õpilaste on valmis uueks alguseks. Koolipere ti. Kostus kopsimist ja nähti pintslite guse 1919. aastal Väike-Maarja Kõrge- ja õpetajatega tasapisi mõtted ja teod on vastupidi seotud välkumist. Hilisteks õhtutundideks oli ma Algkooli rüpes. Nimelt tegi Väike- kooliloo kilde kokku pa- varsti lõppeva õppeaastaga. kooli fuajeest saanud õdus ja rõõmsa- Maarja kihelkonnakooli hoolekogu 18. nema, nii minevikust kui 9. aprillil käisid 1.-5. klass Kadrioru värviline kohvik. IV 1919. aaastal taotluse kooli juures ka olevikust. Konverents kunstimuuseumis, kus nauditi kaunist keskkooli 5. klassi avamiseks. Seda koosnes kahest osast, lossiarhitektuuri ja suurepärast kunsti, daatumit tähistati paar aastat Väike- sest ega sada ettekannet mida muuseum oma saalides hoiab. Maarja gümnaasiumi algusena, aga pole naljaasi! Esimene 10. aprillil vaatasid lasteaialapsed peagi kujunes valitsevaks seisukohaks kuni viies klass, kus esi- Anne Velli lasteetendust „Oleme ikka lugeda gümnaasiumi asutamispäevaks neti 40 ettekandega ja Vilistlane Merike Tammus jagamas sõbrad edasi“. ülalmärgitud taotluse jaatavat otsus- kuues kuni kaheteistküm- muljeid kooliajast. Foto Helina Lükk 11. aprillil pidas 6. klass meeleolu- tamist (11. V 1919) haridusorganeis. nes klass, kus kanti ette 60 teemat. Tei- kutseõppest keskkooli ajal, vahetundi- kat klassiõhtut. (Leppik, 275 aastat üldhariduskooli seks oluliseks väljakutseks oli tehniline dest, mil õpilased veel jalutama pidid 12. aprillil valmistasid maitsvaid Väike-Maarjas, 1998, lk 28). teostus. Ettekandeid olid nii traditsioo- jpm. roogi Rimi retseptivõistluse raames 4. Pärast kooli juubelit, pidustustest nilises võtmes kui ka digitehnoloogia- Loomulikult peatuti Lurichi jooksul, ja 6. klassi õpilased. Neljandikud pak- Simuna Kooli hoolekogu kohvikunur- kokkuvõtet tehes, küsis vilistlaskogu tel põhinevatel lähenemisviisidel. Kõik rahvatantsul, kooli laulul ja sümbolitel kusid maitsvat suitsukalasalatit ka di- ka meisterdamas. Foto Kaja Põldmaa esimees Raimo Maasik minult: „Kuidas tuli kokku siduda üheks tervikuks. Siin- ning teistel armsaks saanud traditsioo- rektorile. Meie kohvikus ei hakata pakkuma me tähistame Väike-Maarja Gümnaa- juures tänusõnad Ly Ipsbergile, kes tegi nidel. Konverentsi ilmestasid video- 15. aprillil toimus Värkstoas tea- krõpse ega gaseeritud magusaid plast- siumi sajandat sünnipäeva?“ Pikemalt tehnilise teostuse. ettekanded, kus õpilased tutvustasid dusvõistlus Katsekakk. Meie kooli pudelites jooke. Kohviku eesmärgiks mõtlemata vastasin: „Loomulikult Konverentsil esinesid õpilased, kõik oma klassi. 30. aprillil, kooli sajanda võistkonda kuulusid Henry Hiire, Joo- on arendada õpilastes ettevõtlikkust, konverentsiga, kus saab olema sada õpetajad, kes on meie kooli vilistlased, sünnipäeva eelõhtul kohtusid seltsi- nas Palmisto ja Kristina Kaasik. Õpila- toidu valmistamise oskust, rahaga üm- üheminutilist ettekannet.“ Mõtte, mi- sh kooliõde ja raamatukogutöötajad majas minevik ja olevik – meie tegu sed olid loovuse voorus väga loovad. ber käimise oskust ja müügitööd. Veel nutilisteks ettekanneteks sain Tallin- ning vilistlasedki. Eriti paeluvad olid vi- ning nägu. Tunnustan ja tänan meie Nende sild erines välimuselt oluliselt selle aasta plaanidesse katsume mahu- na Ülikoolist, kus ühel koolituspäeval listlaste lood oma kooliajast. Õpilased kooliperet! teiste võistkondade töödest. Sild oli tada, et iga klass saaks korraldada oma olles märkasin teleris kolme minuti said teada kartulipõllul käimisest, klas- väga kaunis ja pidas vastu nõutud mii- müügipäeva. Sel ajal kui kohvik ei töö- loenguid. Sain aru, panna kõik oluline side koristamisest, kooliaias töötami- Marje Eelmaa nimumtingimustele. Kuid arenguruumi ta, saab laudade taga niisama sõprade- ühte minutisse, on kogu kooliperele sest, ÜKT-st (ühiskondlikult kasulikud Väike-Maarja Gümnaasiumi direktor silla konstruktsiooni tugevdamise osas ga juttu puhuda või koolitükke õppida. tõsine väljakutse. Lisaks veel sada et- töötunnid), vanapaberi kogumisest, on veel tublisti. Samal päeval toimus Simuna Koolis 16. aprillil kaesid 1. klassi õpilased kihelkonnakoolide rahvastepallivõist- Simuna tuletõrjemaja ja priitahtlikud lus, kus Simuna 1. – 5. klassi segavõist- Kiltsi koolilapsed tutvusid pritsimehed tutvustasid tuletõrjuja- kond tuli 4. kohale ja 6. – 9. klassi tüd- ametit. 9. klassi õpilased osalesid prog- rukute võistkond saavutas 1. koha. Loomapäästegrupi tegevusega rammis Minu Riik. Külastati riigikogu ja Nii me siin vaikselt toimetame – Eesti Panga muuseumi. õpime, õpetame, kasvame ja kasvata- Kiltsi koolilaste tutvus letakse taastusravi ning 23. aprillil toimus Tapal etluskon- me, valmistume ees ootavateks tase- Loomapääastegrupi va- traumeeritud loomade kursi Ellen Niiduga Midrimaal vabariik- metöödeks ja eksamiteks ning loov- batahtliku Erko Elmiku- sotsialiseerimisega. lik voor. Sinna olid kutsutud meie kooli tööde kaitsmiseks. Mitte väga kaugel ga tegevusega sai alguse Kõik need tegevused õpilased Joosep Viiksaar ja Aliise Kull. terendab kaua oodatud suvevaheaeg. tänu Kaarlile. 4. klassi on seotud kuludega ja Joosep saavutas eheda esinemisega poiss jälgis kodus isa te- seetõttu sündis ka üles- oma vanuseklassis 2. koha. Lapsi ju- Kaja Põldmaa gevust ning tahtis õnne- kutse koguda Looma- hendasid õpetajad Liivika ja Ly. tusse sattunud loomade päästegrupi liikmetele ravimisest ning abista- vajalikke tarvikuid. Sel- misest rohkem teada. leks sobisid lisaks kuiv- Teadusvõistlus „Katsekakk 2019“ Sealt tuli Kaarlile mõte toidule ja konservidele aidata ise ja tutvustada vanad froteerätid, fl iis- pani õpilased proovile isa tegevust ka teistele ja vatitekid, tühjalt seis- õpilastele. Leppisime vad lemmikloomapuurid kokku osapooltele sobi- ja muu. Väike-Maarja gümnaasiumi eestve- Muuga-Laekvere koolist Martin Lepp va aja ja Erko koos pere Õpilastel ja õpeta- damisel toimus 15. aprillil projekti ja Karl Martin Lepa. ning pereliikmeks saa- jatel oli aega terve kuu, Väike-Maarja Gümnaasium «Kaas- Gümnaasiumi astmes saavutas või- nud kolme jalaga corsotõugu koeraga õnnelikult ning on pere vaieldamatu et koguda annetusi ja need Erko kaudu aegse ja teaduspõhise õpikäsituse du Väike- Maarja gümnaasiumi mees- Champsi astusidki õpilaste ette. lemmik. Pereisa arvas, et Champsi on hooldusperedele edasi saata. Õpetaja- kujundamine ja rakendamine Lää- kond Richard Veelaid, Keneli Pohlak Champsi on väga sõbralik ja asjalik leidnud endale uue kodu. te toa nurka kogunes päris aukartust- ne-Virumaa koolides ehk Lääne-Viru ja Mait Suursaar. Silla ehituses olid koer. Vaatamata puuduvale jalale sai Millega tegelevad Loomapäästegru- äratav kogus erinevaid abivahendeid. Värkstuba” raames teadusvõistlus parimad Vinni-Pajusti Gümnaasiumi ta libedal saalipõrandal suurepäraselt pi vabatahtlikud? Erko Elmiku slaididel Loomapäästjategrupi loomade veoks „Katsekakk 2019“. õpilased Ander Mägi, Maryete Moo- hakkama. Pakutud porgand talle küll oli viga saanud loomadest nii õõvas- kohandatud päästekaubiku tagumine Võistlustel osales eriti ei maitsenud, aga viisaka ja hästi- tavaid pilte, et 1.-3. klassile esitlust ei osa sai poolenisti täis, kui kogu kraam 12 meeskonda, kahek- kasvatatud koerana võttis pakutu siiski näidatud. Suuremad õpilased vaatasid oli autosse paigutatud. sast koolist. Teadus- vastu, pärast poetas porgandiviilu hä- tutvustust väga vaikselt ja mõtlikult. Meil oli hea meel Loomapääste- võistlus koosnes kahest belikult põrandale. Champsi Elmikute Loomapäästegrupi suure südamega gruppi abistada ja kindlasti ei jää see praktilisest ülesandest. perre sattumise tee oli pikk ja dramaa- inimesed organiseerivad liiklusõnne- ühekordsels aktsiooniks. Aitäh Kaarel Võistlejatel tuli juhendi tiline. Hoolduseta jäänud koer oleks tustes vigastada saanud kodu- ning Elmikule, kelle heast mõttest sündis ja etteantud materjali haavadesse surnud, kui loomaarstid metsloomadele või väärkoheldud hai- hea tegu! kasutades ehitada sild, poleks parempoolset tagumist jalga getele loomadele kiire abi, ravi ning mille kandevõime oli vä- puusani amputeerinud. Praegu tunneb taastusravi. Paljudele loomadele orga- Merje Leemets hemalt kaks kilogrammi. koer hooldusperes end turvaliselt ja niseeritakse hoolduskodud, kus tege- Kiltsi Põhikooli direktor Loodusainete laboris keskendusid õpilased bioloogia, keemia ja füüsika ülesannete la- Kulu põletamine on keelatud, lõket tee ohutult hendamisele. Noored teadushuvilised said hiilata nii keemia Kevade ja soojade ilmade saabudes on taas Et vältida lõkkest alguse saavaid tulekahju- tamata) puitu ning pappi ja paberit; Võistluse teeb era- kui ka füüsika teadmistega. Foto Helina Lükk päevakorda kerkinud kulupõlengud ning hoo- sid on oluline meeles pidada järgmisi lihtsaid • lõket tuleb valvata ja hoia selle läheduses kustutus- korraliseks asjaolu, et ülesandeid aita- ses ja Hendrik Kaurla. letusse jäetud lõkked. reegleid: vahendid, näiteks ämber veega, 6 kg tulekustuti; sid koostada ja hinnata Tartu Ülikooli Koolid, kes osalesid olid: Väike- Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest. • lõkkekoht peab olema hoonetest ohutus kauguses, • lõkkel tuleb inimese valvsa pilgu all lasta täielikult Teaduskooli uurimislaborist Karin Hel- Maarja Gümnaasium, Rakke Kool, Si- sest sädemed võivad tuulega lennata hoone peale; ära põleda või tuleb see kustuta veega; lat, Jaanus Uibu, Helmi Ulrika Kirm. muna Kool, Roela Lasteaed-Põhikool, Nii saamegi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust • alla meetrise läbimõõduga lõke peab olema hoo- Neid lihtsaid ohutusreegleid järgides on võimalik Tasavägises võistluses tuli noore- Vinni-Pajusti gümnaasium, Kiltsi Kool, käitumisest, teadmatusest. Pole harvad juhud, kus nest vähemalt 8 m kaugusel; ära hoida suurte kahjudega põlenguid ning säästa mas vanuseastmes võitjaks Rakke koo- Sõmeru Põhikool, Muuga-Laekvere kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust • lõke läbimõõduga üle 1 m peab olema hoonest 15 elusid ja loodust. li meeskond koosseisus Hans Andre Kool. või põllule visatud klaaspudelist. m kaugusel; Tuleohu kaarti saab vaadata siit: http://kodutule- Kiigemägi, Kristo Veelmaa, Kevin- Žüriis olid: Tartu Ülikooli teadus- Kulu põletamine ja süütamine on keelatud, ohtlik • lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada kuivanud tai- ohutuks.ee/tuleoht-metsades/ Germo Pamberg. II koha saavutas kooli uurimislabori inimesed Karin ja karistatav tegevus. Kulupõlengutes on hukkunud medest, okstest ning muust põlevast materjalist; NB! Kui siiski juhtub, et tuletegemine on välju- Väike-Maarja Gümnaasiumi meeskond Hellat, Jaanus Uibu, Helmi Ulrika Kirm inimesi ning tules hävinud kodusid. Lisaks tule leviku • lõke tuleb piirata kivide või pinnasevalliga; nud kontrolli alt, siis helistage kohe 112. Krislyn Kitsing, Erik Reinart ja Johan- ja kohalik ettevõtja Helge Alt OÜ Pu- ohule metsa või hoonetele, hukkuvad madalas heinas • lõket tohib teha vaid siis, kui tuule kiirus on alla na-Jeta Rauhala. III kohale tulid Vinni hastuseksperdist. elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud 5,4 m/s (nõrk tuul); ilma infot saab vaadata http:// Mati Kõiv Pajusti Gümnaasium õpilased Annabel linnud. Samuti on väga ohtlikud mittenõuetekoha- www.ilmateenistus.ee; Väike-Maarja päästekomando pealik Lepik, Paula Linde ja Raimond Järg. Anneli Kütt selt tehtud või hooletusse jäetud lõkked. • koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immu- Vanuseastme parimad silla ehitajad oli Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15 Projekt „Mitmekesisus rikastab“ purustas kuvandi eestlasest kui tuimast ja mossis põhjamaalasest
Erasmus+ projekt „Mitmekesisus viltimistalu ja rikastab“ on lõpusirgel. Alati on hu- imetlesime vil- vitav külastada partnerkoole, tutvu- ditud kunsti. da nende eluoluga ning saada osa Õpetajate erinevatest kultuuridest. Aga erilist osalesid kohalikud käsitöömeistrid ja hulgas osutus meeskonnatunnet ja loomulikult ka toidupakkujad. Kaarli talu küpsised- populaarseks stressi tajud siis, kui võõrustamise- leivad leidsid kiirelt ostjad, Maheliha Väike-Maarja ei jäänud ükski töö ja kõik olid oma annab lahkumisel tunnistust, et kahju järg on oma kooli käes. lett tühjenes hämmastava kiirusega ja muuseumi vanade taluesemete kol- saavutuste üle tõeliselt uhked. Mõni on minna. Me oleme uhked selle üle, Aprilli esimesel nädalal külastas kuuseokkasmuuti kutsus maitsma. Iga lektsioon, õpilasi huvitasid rohkem eel- õpetaja võttis koju kaasa lambavilla et suutsime kuvandi eestlasest kui tui- Kiltsi kooli 28 õpilast-õpetajat partner- ostja leidis midagi endale ja iga müüja mise sajandi koolivormid, õpikud ning näidise, et uurida, kas neil sellist asja mast ja mossis põhjamaalasest purus- riikidest. Otsustasime juba eelnevalt, sai kedagi rõõmustada. Õhtul üllatas pingid. Üldiseks lemmikuks osutusid müüakse ja siis oma õpilastele saadud tada. et tahame anda külalistele võimalikult oskuseid edasi õpetada. Aitäh projektimeeskonna liikmete- palju aimu ehedast Eesti koolielust Neljapäev möödus Eesti kaevandus- le Liia Allingule, Eve Põldmaale, Ann ja kultuurist. Alustasime esmaspäeva muuseumi ja Rakvere linnust külasta- Laurandile, Kati ja Tanel Kümnikule, tervituskontserdi ja külaliste tutvusta- des. Me ei suutnud Por- misega, kõik said endale vabatahtlikest tugali partneritele kui- sõbrad, kes külaliste eest nädala jook- dagi selgeks teha, mis sul hoolitsesid. Kohe algas ka inten- on põlevkivi ja sellest ka siivne eesti keele kursus ja kolmanda idee maa-alust kaevan- tunni ajal laulsid kõik väliskülalised 1. dust näidata. See oli põ- klassiga koos puhtas eesti keeles kaa- nev – romantiline kaevu- sa laulumängu „Rikas mees ja vaene rilõuna, sõit maa-aluses mees“. Väga andekad õpilased olid! rongis, mürisevad ma- Andekus paistis silma ka kodutööde sinad ja raske töö. Mil- esitlusel. Rassismi ja diskrimineerimi- legipärast ei soovinud se vastastel videodel oli kasutatud nii keegi kaevuriks hakata. põnevaid tehnilisi võtteid kui noori kõ- Rakvere linnuses lasksid netavaid keelekujundeid. Õhtul toimus külalised vibu ning val- segavõistkondade viktoriin koosviibi- rööbaspuud! Pärast vallavanema põh- mistasid püssirohtu ja vate riikide teemal, mille aluseks oli jalikku ülevaadet valla traditsioonidest ega see kahuripauk tule- meie kooli geograafi a põrandamäng. ja majandamisest poseeriti mõnuga mata ei jäänud. Omaette võistkonna moodustasid õpe- meid Georgi pubis torupillimängija Lurichi kuju juures. Õhtut aitas sisustada tantsuselts Agnes ja Egon Leemetsale, Liisu Tä- tajad, aga pean tunnistama, et nad ei Mairi Luik ja kohe läks ka sabatantsuks. Eestlased on tuntud käsitöörahva- „Tarapita“. Kaasa haarati kõik ja mitte hele ja Siret Stoltsenile – see oli tõesti osutunud võitjateks. Samal õhtul tut- Kolmapäeval viisime külalised Por- na. Pakkusime meiegi oma külalistele keegi polnud jalakeerutuse vastu. Tant- ühte siduv kogemus! Aitäh Timo Kal- vustasime ka traditsioonilisi Eesti rah- kuni kooli. Õpilased hakkasid Kadri tegemisrõõmu. Loosisime õpilased ja siti mõnuga rahvatantse ja õpiti „Kae- terile, kes hädaolukorras õla alla pani! vamänge. Osalejaid oli rohkesti ja vä- Kopso juhendamisel eesti leiba tegema õpetajad kuude erinevasse töötuppa. ra-Jaani“. Meil tõesti vedas külalistega Aitäh Tarvo ja Tõnu Kümnikule, kes tut- gikaikaveos võtsid mõõtu ka õpetajad. ja õpetajad uudistasid kooli võimalusi Nahatöö ja puutöö, viltimine, helkurite – kõik olid aktiivsed, osalesid kõikides vustasid võrratuid eesti maitseid! Aitäh Teisipäeval oli külalistel võima- erivajadustega laste õppes. Leivataig- meisterdamine, seebitegu ja kandle- ettevõtmistes, ei häbenenud kaasalöö- tantsuseltsile Tarapita, kelle kaudu ko- lus osaleda tundides. Matemaatikat na lõhn ja välimus tekitasid laste seas mäng – kõik said proovida kõike ja te- mast ja ainsad kõrvalejääjad olid ini- gesime eesti rahvariiete ilu ja tantsude lahendadi pargis maastikumänguna, esmalt võõrastust, kuid peagi päterdati gevust jätkus veel reede hommikupoo- mesed, kes kõike fi lmisid ja pildistasid. mõnu! Meil oli väga toimekas nädal! eesti keelt õpiti koos algklassidega ja kahe käega taignas ja vormiti leivake- likuks. See oli tõeline elamus inime- Tagasiside projektinädalale oli väga kunstis oli vaja raamist välja tulla. Pä- si. Eriti hoogu sattusid poisid. Leiba- sele, kes sõna otseses mõttes esimest positiivne. Kõik planeeritud tegevused Merje Leemets rast lõunal toimus kevadlaat, milles de küpsemise aja külastasime Reena korda elus nõela käes hoidsid. Pooleli sai ellu viidud. Väike pisar silmanurgas Foto 5x Merje Leemets
vahepalvetega ja jälgisime jumalatee- nii et jäi aega nii muuseumi käikudeks Lahedaim klassireisi sihtkoht – London nistust. kui ka šoppamiseks. Kõige raskem oli Seejärel liikusime tagasi Oxfordi tä- kõik need päevad jalgadel püsida, kuna Käidud juba Lätis, Leedus, Rootsis. Pärastlõunal sõitsime Westminste- parkide külastuseks on kõige mõistli- navale, kus asub palju häid kaubandus- iga päev hommikust õhtuni ringi käimi- Kuhu edasi? Loomulikult Londonis- risse. Nägime Westminsteri parlamen- kum jalgratas laenutada. Samas olime keskusi. sest andis ikka jalgadele tunda. se – suurlinna, mis on paljude unis- dihoonet ja Westminsteri kloostrikiri- valinud parima aja – kevade, sest siis 7. aprillil väljus Gatwick North Ter- Üllatas aga, et Londonis on väga tuseks ja mille ümber hõljub mingi kut. Ületasime Westminsteri silla ning on lisaks silmailule ka õitsvate parkide minalist juba lennuk Tallinna. raske leida traditsioonilisi inglise kom- seletamatu nostalgiline aura. liikusime Dungeon muuseumi juurde. lõhnabukett midagi sellist, mida tahaks Reis mulle tõepoolest meeldis. beid, sest see on nii multikultuurne Väike-Maarja Gümnaasiumi 9 b Külastasime Dungeoni teematuba ja kangesti kaasa pakkida ja koju kaasa Nende päevadega jõudsime me kõi- linn. Eestis aga on enamik inimesi juba klassi õpilased otsustasid end premee- tegime tiiru London Eye vaaterattal, tuua. kides kuulsamates kohtades ära käia. sünnist elanud ning oma kultuuri on rida põhikooli lõpus Londoni reisiga. kust avanes suurepärane vaade Londo- Nägime Alberti ja Diana memoriaa- Nägime Londonit nii päevase valgustu- lihtsam põlvest põlve edasi kanda. Loomulikult oli eesmärk praktiseerida nile. Nii kaugele, kui silm seletas võis li, Itaalia aeda, Kensingtoni lossi. Peale sega, kui ka öise vaatega, mis oli veelgi keelt, õppida kultuuri, saada reisiko- näha ainult linna, ei mingit metsa. Lin- pargi külastust liikusime edasi Loodus- ilusam. Tänu vabale ajale saime täita Kristel Kitsing gemusi, õppida toime tulema võõras na vaatel avanesid uhked modernsed muuseumi suunas. Võimalik oli omal seda täpselt nii nagu me ise soovime, keskkonnas ja tundma oma klassikaas- ehitised ja ka mitmed väga väärikad valikul külastada Tehnikamuuseumi, lasi uues keskkonnas ning nii- Viktoria ja Alberti muuseumi 9. B klassi tagasiside sama laiendada oma silmarin- ning Loodusmuuseumi. Ta- • Meeldis väga, oleks võinud kauem olla. gi. valiselt pole noored suured • Läheks lausa veel. 4. aprillil pärast südaööd muuseumifännid. Ilmselt see- • Pargid olid ilusad, lemmikud, kõik õitses. saabusime Gatwick’i lennu- tõttu, et kooliajast on ajaloos • Vaba aega oli piisavalt, mõnusalt, lihtsalt muahh. jaama. Ootasime bussi ja suur lünk ja nüüd keskeas on • Tahaks veel minna, oleks võinud kauem olla. suundusime suurte lootustega päris koormav klassikaliste • Reis oli ajalooline, huvitav, lahe, põnev, seiklusrikas, naljakas, lõbus, Smart Russell Square´il asu- muuseumide mahukat ajaloo- fantastiline, lemmikumaid reise. vasse Guildford Streeti hotelli list informatsiooni läbi hek- • Sõbralikud inimesed. („hea“ algus). Hotelli töötajad seldada, et eksponaate ja infot • London Eye oli väga põnev. Veidi hirmus, aga vaade oli ilus, meeldis väga. olid sõbralikud, kuid Londoni mingite kindlate sündmuste • Hostel oli hirmus, aga samas hea, et ei ole „vati sees“ kogu aeg. vanemad hotellid ja majad – või ajalooetappidega oma- Normaalne, huvitav. krigisevad trepid ja põrandad, vahel seostada. Nii paeluski • Giid oli sõbralik, lahke, väga hea ja tore. lift puudub. Tuba oli tilluke mitmeid uudistajaid muuseu- • Muuseumid olid põnevad. kui vangikong ja minimaalse mides pigem nende interjöör • Oxford Street oli väga ilus, lahe ja palju häid poode ning asus lähedal. varustusega, aga siiski kesk- esteetilise emotsiooni mõttes. • Metrooga oli lahe sõita. linnas. Klassijuhataja Merle Kiigemaa sõnul võis reisi vältel Kuid leidus ka selliseid muu- • Põnev päevaplaan. 5. aprillil ärkame vara. noorte üle vaid uhkust tunda. Foto Kristel Kitsing seume, millest vaimustuti. • Hea hommikusöök. „Naudime“ inglaste hommi- Võrreldes Eesti muuseumi- • Ilusad vaated, vaatamisväärsused. kusööki ja suundume muuseumitesse. ajaloolised hooned. de tasuliste väljapanekute ja Londoni • Oli palju kõndida, kuid see tasus ära. Ilm on suurepärane ja otsustame alus- Seejärel suundusime Oxfordi täna- muuseumide tasuta väljapanekute ta- • Lennukiga oli äge sõita. tada vaatamisvääärsustega. Vaatasime vale ning jäi vaba aeg poodlemiseks. set, on vahe üüratu. Need muuseumid põgusalt vahtkonnavahetust ja samal Üks populaarsemaid kaubanduskeskusi on nii mahukad, et nendega tutvumi- ajal liikusime James´i pargi kaudu Tra- Londonis tundub olevat Primark. Sinna seks tuleks varuda terve päev. • Öörahu kell 11, see oli natukene halb. falgari väljakule. Pargis nägime peli- unustasid noored end mõnel korral Pärast lõunasööki liikusime Millee- • Giid oleks võinud rääkida nii, et tagumised oleks ka kuulnud ja kui keegi kane, oravaid ja muid erinevaid linde. täiesti ära, ma isegi. Tugevamad šoppa- niumi silla juurde ning vaatasime Sha- maha jäi, oleks võinud tempot aeglasemaks võtta. Seejärel külastasime Trafalgari väljakul sid, kuid oli ka nõrgemaid, kelle jalad kespeare teatrit väljast poolt. Seejärel • Ilm oli jahedavõitu. olevat Rahvusgaleriid, kus nägime Mo- olid kõndimisest ja seismisest läbi ja liikusime Toweri kindluse juurde ja nä- • Hostel ei meeldinud. Pigem maksan rohkem kui olen väär hotellis. neti, Van Goghi, Rodini jpt. kuulsaid nad suundusid hotelli. gime ka Toweri silda. Oleks võinud suurem ja parem olla, imelik – 1 tärniga. maale. Galeriis oli nii suur hulk maale, 6. aprillil sõitsime metrooga Hyde Viimaks sõitsime kahekordse bus- • Hommikusöök oli väga halb. et pidi kolm korda tagasi pöörduma ja Parki ja võtsime ette jalutuskäigu sel- siga ja peatusime Püha Pauluse ka- • Muuseumid ei meeldinud. algusest alustama – ainult nii sai hea les Londoni kuulsas ja kaunis pargis. tedraali juures. Katedraalis kuulasime • Palju kõndimist. ülevaate. Pärast sellest läbi jalutamist tundus, et poistekoori esituses koraalilaule koos • Järgmine koolipäev võiks vaba olla. 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a. Korteriühistud saavad hoovide Rakke Päevakeskuse tegemised korrastamiseks toetust taotleda On tore, et Rakke Raamatukogu ruu- valmistatud kõrvitsarull ja kohapeal piirkonda. Tut- mides on olemas koht, kus koos käia kokku meisterdatud õhuline beseerull vume Salla 15. maist kuni 15. juunini avatakse projekti „Hoovid korda“ taotlusvoor, toetus ja üheskoos aega veeta. Kuid saab marjadega said väga head tagasisidet. Seltsimaja- on suunatud korteriühistute kinnistute heakorrastamiseks. ka üksi tulla, toimetada arvutis, kee- Jagasime retsepte ja koogimeistri kon- ga, külastame Kes saab taotleda? Toetust võib taotleda Väike-Maarja vallas tegutsev korte- ta teed ja maitsta küpsist. takte, et ka teisi maitsvaid tooteid tema Aina käsitöö- riühistu. Päevakeskuse toimimise on oma käest tellida. tuba, uudistame Pireti näputööd ja lõ- Kui palju toetust saab taotleda? 2019. aastal on eelarves planeeritud 12 000 südameasjaks võtnud Tiit Lipp, kes ka Aprillikuus jagas meile arvutialast petame piknikuga Margoti juures. eurot. Toetust antakse taotlejale kuni 50% ulatuses kavandatavate tegevuste mak- lisaks organiseeritud üritustele on alati nõuannet Malle Mattisen. „Interneti- Suvel teeme üritustega väikese sumusest, kuid maksimaalne toetus taotleja kohta on 3000 eurot (ühistaotluse olemas, et mängida lauamänge, lugeda ajastu mured ja rõõmud“ oli väikese pausi ja oktoobrist alustame taas. Aga korral 6000 eurot) aastas. Taotleja tohib aasta jooksul esitada toetuse taotluse huvitavat raamatut ja muidu abimees, ühele projektile. kui abikätt ja nõu vaja. Tema ettevõtmi- Toetus makstakse välja pärast lepingu sõlmimist, toetuse kasutamise aeg on sel on toimunud ka ühiselt vastlapäe- kuni üks aasta alates lepingu sõlmimisest. va tähistamine, iga kuu peame meeles Milliseid tegevusi toetatakse: sünnipäevalapsi. 1. sissesõiduteede parendamiseks; Iga kuu kolmandal kolmapäeval on 2. rataste ja sõiduautode parkimiskohtade rajamiseks või parendamiseks; Päevakeskuses organiseeritud tegevu- 3. jalakäijate ala, sealhulgas haljas- või puhkeala rajamiseks või parendamiseks; sed. Veebruarikuus oli külaliseks Leie 4. prügimaja või prügikonteinerite platsi rajamiseks või parendamiseks; Nõmmiste – meie valla keskkonna- 5. abihoone ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. nõunik. Kohtumine oli väga südamlik Kuidas korteriühistu saab toetus taotleda: ja tore. Saime tuttavaks tema tööde ja 1. Korteriühistu korraldab üldkoosoleku. tegemistega meie vallas. Millised plaa- Taotleja üldkoosoleku protokolli koopia, mis sisaldab otsust korterelamu hoovi korrastamiseks nid ja mõtted on tal Rakke alevikuga. vajalike tööde teostamise kohta ja kinnitust rahaliste vahendite olemasolu kohta omafi nantseeri- Samuti sai esitada küsimusi, millele mise mahus. Leie püüdis vastata. Teiseks külaliseks 2. Korteriühistu küsib vastavalt 1-2 hinnakalkulatsiooni. oli mälutreener Tiia. Tema huvitavad Taotleja peab võtma üldjuhul kahelt pakkujalt hinnapakkumise, mis vastab kavandatava tege- ülesanded panid seltskonna kihama. vuse kirjeldusele. Juhul kui projekti maksumus on väiksem kui 1000 eurot, on taotleja kohustatud Ühiselt said kõik vastused leitud. Oli võtma vähemalt ühe hinnapakkumuse potentsiaalselt lepingupartnerilt. põnev. 3. Vajaduse korral asjakohased kooskõlastused või nõusolekud kavandatava töö Märtsikuu külaliseks oli vallavanem tegemiseks. Indrek Kesküla. Oma tihedas töögraa- Mida hindamiskomisjon toetatava tegevuse juures hindab: fi kus leidis ta tunnikese aega vestelda Veebruarikuus oli külaliseks valla keskkonnanõunik 1. kavandatava tegevuse vajadust; vallas toimuvast. Sest tema on ju kur- Leie Nõmmiste (ees punases). Foto Tiit Lipp 2. hoovi asukohta ja atraktiivsust; sis kõigega, mis meil toimub ja oskas loengu teemaks. Ja kui on huvilisi, siis Päevakeskuse uksed on ikka huvilistele 3. kasusaajate hulka; leida vastuse igale küsimusele. Ja tões- jätkame juba sügisel natuke tõsisemalt avatud ka suvekuudel – kelle huvi, as- 4. kinnistu turvalisust. ti küsimused ei tahtnud lõppeda. Tei- arvutiõpetusega. tub sisse. Avalduse vorm koos täiendava infoga avaldatakse Väike-Maarja valla kodulehel seks külaliseks oli meie kohalik leiva Selle hooaja viimane üritus toimub www.v-maarja.ee. Avalduse vorm koos lisadega tuleb saata Väike-Maarja Vallava- ja koogimeister Helen Lillemets. Tema maikuus väljasõiduga Salla-Emumäe Rene Põllumaa litsusele aadressil [email protected] hiljemalt 15. juuniks. Küsi lisa arendusnõunikult, Signe Sabas [email protected], 329 5766. Muusikat siin- ja sealpool maanteed Signe Sabas Juunis saab avalöö- seumit. gi läbi kolme suve Kontsertpaikades Kurtna külamajas treeniti kestev kontsertsa- on avatud kodukohvi- ri „Muusikat siin- ja kud, kus enne ja pärast koostööoskust sealpool maanteed“. kontserti saab nautida Kontsertsarja ja head ja paremat ning 26. aprillil toimus Kurtna külamajas professionaal. Koolitus viidi läbi prak- ühisprojekti nimi on kaasa osta kohalikke kokkuvõttev koostööteemaline semi- tilises ja mängulises võtmes. inspireeritud reisiraa- tooteid. nar. Seminar oli kahe ühisprojekti Koolitusel osalejad leidsid, et see matute sarjast, mis Kontsertsarja eest- „Kultuuriline kooskõla“ ja „Kultuu- oli põnev, meeldejääv, humoorikas suunab kultuurihuvili- vedajateks on Eesti riküllane kodupaik“ koolitus, kus ning huvitav. Kindlasti said osalejaid se rändaja arhitektuur- Masinatööstuse Liidu osalesid valla mittetulundusühingute palju teadmisi, mida kaasa võtta oma selt, kultuuriliselt ja tegevjuht ja tööst vabal esindajad ja kohaliku omavalitsuse igapäevatöösse. looduslikult huvitava- ajal ka erinevate sünd- töötajad. Mõlemad projektid on rahastatud tele radadele avasta- muste korraldamise Koolituse põhiteemadeks oli oma- LEADER programmi „Kultuuriküllane ma Eestimaa põneva ja juhtimisega tegelev vaheline koostöö ja suhtlemine. Koo- Pandivere“ meetmest. looga paiku ja objekte. Triin Ploompuu, rek- litajaks oli kogenud treener Jüri Krii- Projekti eesmärgiks on laamiagentuuri Velvet semann, kes on kahtlemata oma ala Signe Sabas kontserte korraldada üks omanik ja produt- piirkonna erinevates sent Mart Lankots ning looduskaunites, oma- sündmuse Pandivere näolistes või ainult Peretalude Päev ellu- üheks päevaks kontser- kutsuja ja 4 aastat üks di külastajatele avatud selle ettevõtmise eest- paikades ja seeläbi vedajaid olnud Ene tuua iga kord ürituse Preem. Ühisprojekti keskmesse erinev paik partnerid on MTÜ Ne- koos sealse paigaloo- likand, MTÜ Salla Selt- ga. simaja, TP Parabellum Kontsertsari alustab OÜ ja Simuna Muin- siin- ja sealpool maan- suskaitse Selts. teed asetleidvaid sünd- Projekti aitab rahas- musi 28. juunil, mil tada Leader programm mööda koduvälju ringi meetmest Kultuurikül- sõitvad Bonzo, Pehk ja Päss ehk Kõr- lajatele oma väravad Salla külas asuv lane Pandivere. Foto Kristel Kitsing Koostööseminaril koostööoskust arendamas. sikud jõuavad Tammiku järvede kaldal Pärt-Jaagu talu, kus lisaks muusika asuvasse Pärna tallu. Kontserdil kõla- nautimisele saab uudistada ka vana ta- Ene Preem Taas on tulemas nelja küla vad ansambli Kõrsikud parimad palad lukompleksi, tutvuda üle tee asuva Sal- ühisprojekti “Muusikat siin- ja seal- läbi aegade. la seltsimajaga, külastada suvegaleriid, pool maanteed” projektijuht kokkutulek Suve teiseks kontserdiks avab kuu- lähedalasuvat Emumäge ja hobumuu-
Võivere, Kurtna, Nadalama ja Kärsa väljapanekut, mekkida külasuppi, jät- külade endised ja praegused elani- katakse küla- ja perepuude istutamise Väike-Maarjas toimub muuseumipäev kud, nende järeltulijad ning kõik, kes traditsiooni, oodata on üllatusesinejat. end nende küladega seotuna tunne- Üritust rahastab kohaliku omaalga- Väike-Maarja Muuseum ja Viru Insti- • tutvustada valla ja külade koos- tal ja Virumaa pärimuskultuuri prog- vad, on taas oodatud külade kokku- tuse programm. tuut kutsuvad muuseumipäevale Vi- tööd; ramm. tulekule. Järjekorras juba 7. küla- Täpsem info telefonil 523 9550 (Ene rumaa omavalitsuste, kohalike muu- • arutada Virumaa kohalike muu- Transpordivajaduse korral (Rakvere päev toimub 20. juulil algusega kell Preem) või e-posti aadressil epreem@ seumide esindajaid ja kodu-uurijaid. seumide hetkeseisu, tulevikuvõimalusi – Väike-Maarja – Rakvere). Palume re- 12 Kurtna külamaja juures. gmail.com. Kokkusaamine toimub kolmapäeval, ja koostööd; gistreeruda hiljemalt 31. maiks marge@ Külapäevale tasub tulla kogu pere- Kohtumiseni 20. juulil Kurtnal! 5. juunil kell 11.00 Väike-Maarja muu- • tutvuda Väike-Maarja vallas tegut- viruinstituut.ee. ga, sest tegevusi jagub nii suurtele kui seumis (Pikk 3). sevate muuseumidega. väikestele. Lastele pakub lusti õues Ene Preem Päevakavas on: Muuseumipäeva kestvus ca 6 tundi. Edgar Tammus toimuv teadus- ja mullipidu, uudistada MTÜ Nelikand eestvedaja • tutvustada Väike-Maarja muuseu- Päev on osalejatele tasuta. saab näitust külade ajaloost ja tehnika- mi töökorraldust, tegevusi; Korraldamist toetavad Kultuurkapi- Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 17 Väike-Maarja Muinsuskaitse Seltsi ajaloost
Järg aprillis ilmunud loole tegi vastloodud ehituskooperatiiv sees peale nimetatud päeva kava ka „Maarja”. Ainuke vaidlus tekkis hoone Väike-Maarja kihelkonna Vabadusristi Pärast 13. jaanuari 1991. aasta verist akendele vana kuju andmise osas. Pa- kavaleride fotod, nimed ja lühike kirjel- pühapäeva Leedus, saatis Väike Maarja handati, kui ma seda nõudsin. Uued, dus. Alguses lubas Rakvere trükikoda Muinsuskaitse Selts telegrammid Eesti mis ei kõlvanud, olid juba kohal. Ak- selle avaldada, kuid jäi seal seisma ja Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile nad said siiski vana kuju. Vajalik hoone lõpuks otsustati, et seda pole võima- ja Nõukogude Liidu Ülemnõukogule, koos külmutusega oli sisekujunduselt lik neil teha. Võru trükikoda oli tööga M. S Gorbatšovile, kus avaldati täielik- kaunis, kuigi oli kasutatud ka tänapäe- nõus, kui hangime talle paberit. Jälle ku toetust Eesti Vabariigi demokraat- vast viimistlusmaterjali. käik B. Gavronski juurde, kus nõustu- likult valitud Ülemnõukogule ja tema Algasid ettevalmistused Vabadus- ti muretsema paberit ja kindlustama poolt moodustatud valitsusele. „Ei tee samba püstitamiseks. Sambale otsus- transport. Nii sõitsin kolhoosi tööau- au ühegi suurahva juhile ja valitsusele tasime anda tema esialgse, 1925. aasta toga, suur, vähemalt tonnine paberirull väikerahvaste allaneelamine” – see sõ- kuju. Muuseumis oli sambast hulgali- autokastis, Võrru. Paber võeti vastu, num oli Gorbatšovile. selt üksikfotosid, pilte ka samba ava- kuid töö jäi ka seal seisma ja lõpuks 1991. aasta aprillikuus sai korras- mise päevast. Kahel samba küljel olid loobuti. Oli ainult mõni päev puudu tatud Vistla ja Sauevälja hauaplatsid. Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõ- samba avamisest, kui sõitsin Tallinna Tasandati pommiaugud, istutati lilled. jas langenute nimed selgesti loetavad, trükikotta. Seal tehti trükis valmis, kuid ilma Vabadusristi kavalerideta. Eks oli Vabadussambalt on katte eemaldanud p-l Vabadussõja veteranid R. Riisberg arvata, miks kujunes kirjeldatud olu- ja R. Hürden, v-l abistamas H.Terav 23.06.1991 f Ü.Tähiste kord, püsis ju veel nõukogude kord. Va- badusristi kavalerid! 14. Mängis puhkpilliorkester. Avakõne maa. Kõlasid vaimulikud viisid. Kõne Juba varakevadel otsustati seltsi esitas Muinsuskaitse Seltsi esimees pidasid pastor Ain Eenmaa ja Eesti juhatuses, et Vabadussamba avamine Arvo Vallaots. Ta rääkis samba aja- Muinsuskaitse Seltsi esindaja Küllo Ar- toimub 23. juunil 1991 koos kodukandi loost: selle püstitamisest 1925. aastal, jakas. Laulis Väike-Maarja-Kiltsi-Rakke päevaga. Väike-Maarjaga seotud, tun- lõhkumisest nõukogude võimu poolt ühendatud segakoor „Helin” Arno Ka- tud kultuuritegelastega ja samba ava- kahel korral (saksa okupatsiooni ajal semaa juhatusel. Samba jalam kattus misel vajalike inimestega pidin kokku see taastati) ja eelmisega sarnase uue pärgade, lillekorvide ja kimpudega. F6. leppima mina kui muuseumi juhataja. samba rajamisest. 1,2,3 11. juunil toiminud seltsi Kell 15 algas kontsert-ju- juhatuse koosoleku koha on malateenitus Väike-Maarja seltsi kroonikas kirjas: „Aru- kirikus. Esinesid Kadrina tati 23. juuni V.-Maarja päeva EPT naiskoor „Katrina” Maret kava. Kell 11.00 Väike-Maarja Vaadre dirigeerimisel, Väi- rahvamajas toimuvat päeva ke-Maarja rahvamaja sega- juhib ja kava seob Arvo Val- ansambel ja Tapa Autobaasi laots. Jaanus Kangur toob puhkpilliorkester Jüri Tüli ju- oma transpordiga kohale hatusel. luuletaja Akeksander Suu- Õhtuks oli kohalik majand mani Rakverest. Helgo Terav katnud Vainu Talus peolaua. Arvo Vallaots kõnelemas Väike-Maarja kindlustab transpordi Kuno Seal tänas Arvo Vallaots küla- Vabadussamba avamisel. 23.06.91 f Ü. Tähiste Pajulale (peapiiskop) ja Ain lisi ja kõiki, kes olid kaasa ai- Osalesid Arvo Vallaots, Helgo Terav, kuid andmed teise kahe külje kohta Eenmaale (Simuna pastor). danud päeva õnnestumisele. Ellu Moisa, Irene Kaldma. puudusid. Otsustasime taastada ühe Irene Kaldma hangib rahva- Anti üle Muinsuskaitse Seltsi Järgnev Ellu Moisa mälestustest. samba külje nimed Assamalla plaadi maja võtmed ja kindlustab tänukirjad. Varem oli üle üle Tuleb mainida, et muinsuskaitse ja ko- järgi nendest nimedest, mis puudusid Georgi Markelovi näituse antud valla tunnuskirjad Arvo haliku muuseumi töö oli tihedalt läbi Väike-Maarja sambal. Muinsuskaitse ülespaneku (puulõikekunst). Vallaotsale ja minule. põimunud. Seltsile oli toodud omaksete poolt ka Arvo Vallaots organiseerib Sama aasta suvel oli ala- „80-te aastate lõpus, järgmise aas- teisi nimesid, seega kolmanda külje ni- puhveti. Ellu Moisa organi- nud kiriku katuse uuendami- takümne alguses seisis Väike-Maarja med olidki koos. Veel puuduvaid käisin seerib koosistumise Vainu ne. See läks üle kivide ja kän- Muinsuskaitse Seltsil ees mitu tähtsat Tallinnas Toompeal kirikute arhiivist Talus. Kiriku puhastamine ja dude. Tallinnast tulid ehitus- tööd: Vabadussamba taaspüstitamine, otsimas, kuid Väike-Maarja kiriku ar- pargi koristamine otsusta- mehed kohale, võtsid vana kiriku juures asuva talupoegade kabeli hiivis 1. maailmasõjas rindel langenute ti korraldada 18. juunil kell katuse maha, kuid siis ka- taastamine leinamajaks ning kiriku ka- nimesid, peale mõne, ei olnud. Samba 17.00.” dusid. Vihm sadas kirikusse. tuse uuendamine. Seltsi juhatus tegi küljed olid juba Tallinna töökojas välja- 23. juuni Vabadussamba Käisin Tallinnas Toompeal mulle ülesandeks rahaasju ajada. Käi- raiumisel, kui muuseumisse toodi foto, avamise üritused algasid kell kirikuvalitsuses asja kurtmas. sin külanõukogus leinamaja tähtsusest kus olid loetavad viimase külje nimed. 11 Väike-Maarja päevaga. Kü- Lubasin ehitusfi rma kohtus- rääkimas ja raha küsimas. Vastus oli 1990. aasta veebruaris kirjutas Pan- lalised esinesid rahvamajas. se kaevata muinsuskaitselise positiivne. Tuli teha käik ka Boris Gav- divere Agrofi rma alla lepingule ARS Kirjandusteadlase Maie Kal- hoone tahtlikus rikkumises. ronski, Väike-Maarja kolhoosi esimehe Monumentaliga samba tegemise osas da loeng-vestluse teemaks Pärast pikaajalist vihma il- jutule: ühel korral Vabadussamba taas- 60 tuhande rubla ulatuses. Tallinnas oli „Väike-Maarja ja kirjani- musid ehitajad kohale, kuid tamise, teisel korral kiriku katuse uuen- võis töö alata. Alustati sobiva kivi ot- kud”, Aleksander ja Toomas Kõneleb EELK peapiiskop Kuno Pajula, paremal pastor juba oligi orel mängimiseks damise vajadusest rõhutamas. Neid singuid. See leiti Läänemaalt Riguldi Suuman lugesid A. Suumani Ain Eenmaa 23.06.1991 f Ü.Tähiste kõlbmatu. 1991. aasta hilis- mõlemaid lubas kolhoos, siis juba Pan- metskonnast. luulet, oma loominguga esi- sügiseks sai kirik uue katuse. divere Agrofi rma, rahastada. Palju muret oli samba avamise päe- nes Erich Meerja. Voldemar Rosenst- Tallinnas kulus selle valmistamiseks Kuid peagi algasid uued hädad. Katus Kõik need kolm tööd algasid. Lei- va trükise avaldamisega. Meil oli plaa- rauchi värsse luges Juta Maripuu. Tema 78 tuhat rubla, samba vundamendi ei pidanud vihma. Kiriku kõlbmatu ka- namaja ehitus läks kiiresti käima. Seda nis teha mahukam trükis, kus oleks esitas ka luulepõimiku Jakob Tamme, rajas oma vahenditest AS Antaares, tuse pärast süüdistati veel järgnevate Jakob Liivi ja Kersti Merilaasi päran- Muinsuskaitse Seltsi raha, põhiliselt aastate jooksul isiklikult mind. Kol- dist. Skulptor Georgi Markelov tutvus- samba jaoks annetustest 1594 rubla hoosi ülemad ehituse ajal ligi ei tulnud Väike-Maarja Hooldekodu tas oma töid, mis olid eksponeeritud kasutati ja kasutatakse samba püstita- (rahataja oli ju kolhoos), pühakodade jalutussaalis. miseks, selle ümbruse kujundamiseks järelvalve osakonnast ka keegi kohal ei (Ravi 1, I korrus) Väike-Maarja Muuseumis oli võima- ja avapäeva ürituse läbiviimiseks. käinud. Oleksin pidanud ka neid tagant päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid lik tutvuda püsiekspositsiooniga koha- Taasavatavalt sambalt eemaldasid utsitama?” liku kolhoosi ajaloost ning vaadata viit katte Vabadussõja veteranid Richard URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: näitusest kohalikest kuulsatest kultuu- Riisberg ja Rudolf Hürden. Mälestus- Järgneb • naha- ja haavahooldusvahendid, ritegelastest. samba pühitsesid EELK peapiiskop Ellu Moisa • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Vabadussamba avamine algas kell Kuno Pajula ja Simuna pastor Ain En- Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Tellitud tooted tuuakse kohale 11. juunil kell 9.00 – 12.00. Vao küla korduskoolek toimub Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 25.05.2019 Simuna spordihoones (I korrusel, osavalla ruumis) algusega kell 18:00 saab tellitud tooted kätte 11. juunil kell 12.30 Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Vao kogukonnakeskuse korteris Pargi 8-19 Rakkes, Simuna tee 10 Rendime aiapidudeks peo- saab tellitud tooted kätte 11. juunil kell 14.00 telki 4x8 m (mahutab kuni Tellimiseks ja infoks helistada; tel 5343 9837; e-post: [email protected] 40 inimest) ja keraamilist Päevakorras: grilli Nordgarden 24. 1. Külavanema valimine. Pandivere Pansionis, Mõisa, Vao küla 2. Tegevuskava ja tööplaani arutelu. saab tellitud tooted kätte 11. juunil kell 14.30 Lisainfo telefonidel Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] 5341 4410, 5664 4041 või NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem! www.külmlaud.eu Lugupidamisega Mihkel Mehiste 18 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a. Rattahooaeg algas võidukalt Pandivere pojad pingutasid
Rattahooaeg sai sisse tõsise hoo, Meier. Võistluse poolmaratonil kui 14. aprillil lükkasid Spordiklubi raskusest annab Rakke vormides ratturid oma sõidu- aimu ehk see, et Pühapäeval, 7. aprillil ehk maailma vahendid joonele Eestis, Lätis ja Por- kuue päeva jook- tervisepäeval said Rakke kooli jõu- tugalis. sul tuli läbida 338 saalis kokku kaks meest, Ants Ein- Maardus toimunud Rattakool Cup. I km ja 9725 tõu- salu ja Janar Rückenberg. Kohtumise etapil jõudis poodiumi teisele astme- sumeetrit ning põhjus oli tõsine: soov läbida ühes- le N12 vanuseklassis Mairit Kaarjärv raskeim etapp koos sõudeergomeetritel poolmara- ja naiste eliitklassis oli Maris Kaarjärv Castro Daire – ton (21097 m). neljas. Suurema klubiliste hulga jaoks Sao Pedro Sul, Tegemist oli soudespinning.ee algab rattamaratonide hooaeg tavali- mille pikkust 92 poolt korraldatava virtuaalse Harku selt Adažis, kus naabrite juures on hea kilomeetrit ja poolmaratoniga, mida võisid kõik soo- kontrollida ettevalmistust enne kodus- 3075 tõusumeet- vijad üle Eesti oma kodusaalis 4.-7. te sarjade algust. Tänavune start oli rit. Kuuest kavas aprillini tõmmata. Tehtud tagajärjest Hooaeg on alanud ratturitele võidukalt. Foto Enno Eilo igati edukas ja poodiumile jõudsid kõik olnud etapist (sõudeergomeetri tabloost) tuli teha noored: Karolina Kull – 1. koht, Thris- võideti naiste klassis viis võistlust ning vormides sõitjad. foto ja saata see kinnituseks võistluse Pandivere pojad läbisid üheskoos tan Paju – 1 koht, Hans-Andre Kiige- kindlustati klassi kindel esikoht. Lisaks Põhisõidu 50 km distantsil naiste korraldajale. Ühises koostegemise vai- sõudeergomeetritel poolmaratoni. mägi – 2. koht ja Joosep Veelmaa – 2. saavutati üldarvestuses konkureerides arvestuses saavutas Maris Kaarjärv mus sündisid ilusad tulmused. Ants Foto Janar Rückenberg koht. Mortaguas võitis samal päeval sega- ja meespaaridega muljetavaldav hinnalise teise koha ja võitis ka kind- Einsalu lõpptagajärjeks tuli 1.16.56,2 aga Greete Steinburg Portugali mara- 26. koht. Kokku osales mainekal võist- lalt oma vanuseklassi. Põhisõidu meie (1 tund, 16 minutit ja 56,2 sekundit) ja kiiruseks 1.49,4 ja proovige seda hoida tonide karikasarja etapi naiste arvestu- lusel üle 100 võistluspaari. parim oli 49. kohaga lõpetanud Tõnis Janar Rückenberg läbis poolmaratoni terve 21097 tõmmatava meetri vältel, ses. Igati kordaläinud nädalavahetus! 1. mail, kevadpühadel jällegi Rak- Saar. Poodiumile jõudis veel põhisõi- ajaga 1.19.16,4 (1 tund, 19 minutit ja see on midagi erilist. Seda iseäranis Kohe järgmisel nädalavahetusel ke särgid mitmel pool stardis. Eliise dus Joosep Veelmaa, kes saavutas 16,4 sekundit), keskmine kiirus 1.52,7. juhul, kui kohe on täitumas elukaare toimussid võistlused Pirital. Laupäe- Kivistu tegi koguni ühel päeval kaks M16 vanuseklassis 2. koha. Selle, sisesõudmise mõttes suhteli- kuues kümnendik. Kahjuks jäi osalejas- val taas Rattakool Cup II etapp. Mairit edukat starti. Rattakool Cup IV etapil Noorte- ja matkasõidus 20 km dis- selt pika distantsi korral ongi paljudele kond selle aasta võistlusel tagasihoid- Kaarjärv vahetas N 12 klassi eelmise Põltsamaal saavutas Mairit Kaarjärv tantsil absoluudi 2 koht Edgar Blok, esimeseks taotluseks alistada 1 tunni likuks. Siiski, sellest hoolimata olid etapi kolmanda koha teise koha vastu. 2. koha, Eliise Kivistu 3. koha ja naiste N12 vanuseklassis oli Spordiklubi Rak- ja 20 minuti piir. Meie meestel see ka mõlemad mehed oma vanuseklasside Maris Kaarjärv oli jällegi neljas naine eliitklassis oli Maris Kaarjärv taas tei- ke rattrurite päralt lausa kaks kohta: õnnestus! Kes on sõudnud ja sellest parimad, tehes ka eelnevate aastate tu- eliidis. Pühapäeval oli aga Eesti Olüm- sel positsioonil. Mairit Kaarjärv 2. koht ja Karolina spordist miskit mõistab peab taaskord lemusi silmas pidades väga korralikud piakrossi karikasari, kus Eliise Kivistu Aravetel toimunud Järvamaa Rat- Kull 3. koht. N14 vanuseklassis võttis tõdema, et vanameister Ants Einsalu sooritused. saavutas neljanda koha N14 vanuse- takrossi seeriavõistlusel oli stardis klu- aga võidu Eliise Kivistu. M14 vanuse- on nähtus omaette. Istuge sõudeergo- klassis. bilisi juba rohkem. Kohad järgmised. klassis kolmas koht kuulus Hans-And- meetrile saavutage 500 m keskmiseks Janar Rückenberg 28. aprillil toimus Rattakool Cup III Tüdrukud N8 Ketlin Kull 1. koht, T12 re Kiigemägi´le. etapp Viimsis ja taaskord tuli poodiu- Karolina Kull 1. koht ja Mirtel Laht 2. Naiskondadest oli Spordiklubi Rak- mikohti. N14 vanuseklassis Eliise Kivi- koht, T15 Eliise Kivistu 1. koht. Poisid ke Naiskond teisel kohal ja kaotus võit- Väike-Maarja mälumängusari tu – 2. koht. N12 vanuseklassis Mairit M10 Markus Kull 1. koht ja Thristo ja naiskonnale oli väga napp – ainult 1 Kaarjärv – 3. koht ja Maris Kaarjärv Paju 2. koht, M12 Mauro Elbre 3. koht. punkti. Meeskond oli kokkuvõttes 30- 2019 ehk 215 tarkusetera naiste eliidis 2. koht 5. mail sai aga kodune maratonide nes. 29. aprillil alustas aga Greete Stein- hooaeg avapaugu, kui Viljandi kesklin- Tundub, et hooaeg on saanud suure- Selleks hooajaks on siis kriips all. burg ränkrasket kõrgeima kategooria nast startis 19. Mulgi Rattamaraton. pärase hoo sisse ning ratturitel puhka- Väike-Maarja mälumängusari on sel- maastikutuuri Portugalis. Võistlus oli Maratonile oli registreerunud üle tu- miseks ei paista ühtegi nädalavahetust. line vahva seltskondlik kooskäimine, mõeldud paarisõiduna ja Greete paa- hande osaleja. Ja taaskord hüppasid mille käigus on võimalik korduvalt riliseks sellel võidusõidul oli Maaris kõrgetele poodiumiastmetele Rakke Enno Eilo ja korduvalt imestada selle üle, kui vähe me teame asjadest, sündmus- test, ajaloost ning kui piiratud võib Karl Kasekamp võitis EMV talvehooaja olla meie eneste mälu. Usun, et meile kõigile on tuttav üt- Aprilli alguses lõppes Väike-Maarja kokkuvõttes teine koht. Hans Hannuse lemine: “Olen kuulnud küll, aga ei mä- Võidukas tiim. Foto Priit Aja Mudelihallis offroad mudelite sise- jaoks tähendas viimasel etapil saavuta- leta.“ Aga nüüd, kevadeks oleme kõik hooaeg. Kui eelnevatel hooaegadel tud kolmas koht ka hooaja kokkuvõttes rikkamad 215 teadmise võrra, sest just 2018/2019. a hooaja koondtulemused on talvised sisevõistlused toimunud kolmandat koha. Väike-Maarja sõitja- niipalu on hooaja jooksul lahendatud Lõpliku tulemuse kujunemisel arva- kõik Väike-Maarja mudelihallis, siis test olid veel väga tublid Marcus-Mat- küsimusi ja leitud vastuseid. Üks meel- ti igal võistkonnal maha kõige kehvema sellel hooajal toimus üks etapp Ada- tias Vaher 5. koht, Bruno Vaher 6. koht de jäänud pärl kõlas järgmiselt: Ühel tulemusega etapp. Kohapunktid räägi- vere põhikoolis. ja Kuldar Kuusemäe 19. koht. täiesti tavalisel NL automargil oli selli- vad enese eest – kõigist tubli sammu- Kõige populaarsemas võistlusklas- 4wd mudeliklassis oli enne viimast ne asi tavavarustuses, mida tänapäeval kese ees Väike-Maarja võistkond, kes sis 2wd bagidele oli enne viimast etappi juba esikoht kindlustatud Hend- ei saa isegi Maybachile, Bentleyle ega tuntud mälumängijatena kaugemalgi etappi veel esineliku kohad jagamata. rik Lainemäel (Adavere). Teisele ja ka Rolls-Roysile lisavarustusena juurde kui valla piirid. Esikohale pretendeerisid Karl Kase- kolmandale kohale said ägeda heitlu- osta. Mis see oli? Kui leiad vastuse, lu- VM 5 (Roomet Sepping, Jüri Vilimaa, Ivar Lass) kamp (Väike-Maarja) ja Hans Hannus se maha pidada Reimo Kosk (Tallinn) ban, et saad hea suutäie naerda. E2D 9 (Merike Tammus, Edgar Tammus, Marju Mets- (Tallinn). Teisele, kolmandale ja neljan- ja Jüri Ressar (Tallinn), sellest sõitjate 2wd bagide esikolmik Karl Kase- Mälumängus osalesid kolmeliik- man) dale kohale sõitisid Hendrik Lainemäe paarist väljus võitjana Reimo Kosk. kamp, Hendrik Lainemäe ja Hans melised võistkonnad ja kokku toimus JANE 14 (Jane Kool, Indrek Aksel, Andri Part) (Adavere) ja kolmandat või neljandat Karl Kasekamp osales selles klassis ai- Hannus. Foto Marko Kivisild seitse vooru. Küsimused koostasid LX 15 (Aivar Liivalaid, Valdis Oja, Ain Kõiv) kohta läks püüdma Rainer Ressar (Tal- nult viimasel 3. etapil ja saavutas selle- võistkonnad ise eelmise aasta pare- VIVO PERLEI 18 (Rivo Tähiste, Priit Aja, Rainer Teidla) linn). Finaalides parimalt stardikohalt ga kokkuvõttes 6. koha. TRÜKK, KAARDIGURU, Eesti Automu- musjärjestuse alusel ning heaks tavaks KLAABU 23 (Richard Veelaid, Henrik Villem Sepping) startinud Karl Kasekamp sai etapilt kir- Kokku osales EMV talvehooaja jook- delispordiklubi. on saanud ka see, et viimase vooru kor- AUR 32 (Rene Kruusimaa, Andres Aksel, Eikki Eikkinen) ja kokkuvõttes teise koha ja kindlustas sul selles sarjas 86 osalejat, mis on Kohtumiseni sügisel! raldamises osalevad kõik võistkonnad, Uus hooaeg algab 30. septembril endale sellega hooaja kokkuvõttes esi- kindlasti kõigi aegade rekord. koostades igaüks viiest küsimustest 2019, kohtumispaik Väike-Maarja muu- koha. Hendrik Lainemäe võitis viima- Suured tänud toetajatele: Väike- Bruno Vaher koosneva bloki. Tavaliselt on just selle seum. se etapi ja võttis sellega maksimumi, Maarja vald, HOBIMAAILM, AGUR- Väike-Maarja Mudelihall vooru parimate ennustamine absoluut- selt võimatu. Jane Kool sepp (II koht); Kristjan Jaago (III koht); Maadlusuudised Joel Visnapuu (V koht). Naiskondade arvestuses said tüdrukud tubli III koha. Sõudmistulemused panid Nädalavahetusel osalesid kolm meie tusvõistlustel kreeka-rooma ja nais- Laupäeval 13. aprillil osalesid Väi- klubi maadlejat Eesti koondise koos- temaadluses. ke-Maarja RSK noormaadlejad 53. pead vangutama seisus Lätis Daugavpilsis toimunud Saavutati järgnevad kohad: Jonete Vändra Lahtisel Matil kreeka-rooma Põhjamaade Meistrivõistlustel maad- Visnapuu (I koht); Remo Ojaste (I koht); maadluses. Nähes varakult ette veidraid ilmas- dalatel koolis olid. Esimene etapp toi- luses. Võistlustel osalesid Soome, Astor Argos (II koht); Joel Visnapuu (II Saavutati järgnevad kohad: Robin tikuolusid märtsis ja aprillis sai juba mus märtsis ning teine etapp aprillis. Norra, Taani, Rootsi, Läti, Leedu ja koht); Kristjan Jaago (IV koht); Robin Engaste (II koht); Kristjan Jaago (III aegsasti planeeritud „Seriaalivaba Iseenesest oli see ka õpilastel väga hea Eesti maadluskoondised. Mathias Engaste (VII koht). koht); Astor Argos (V koht); Siim Argos õhtu“ 6. ja 7. etapp siseruumidesse, võimalus testida oma füüsilist vormi Saavutasime järgmised kohad: Teisipäeval, 21. aprillil toimusid (VII koht); Joel Visnapuu (VIII koht); Vir- spordialaks sisesõudmine ja ühes ning näha võimalikku arengut või siis Remo Ojaste (VII koht); Andris Pent (VII Eesti Meistrivõistlused vaba- ja nais- go Raja (VIII koht). sellega kirja kahe etapilised Väike- hoopis langust kuu möödudes. Ehk koht); Jonete Visnapuu (VII koht). temaadluses õpilastele. Maarja valla meistrivõistlused sise- leidis mõnigi endas sportlikku motivat- Laupäeval 20. aprillil osaleti Saavutati järgnevad kohad: Anu-Liis Lembit Kalter sõudmises. siooni, et pingutada rohkem ja olla pa- Luunjas toimunud Jaan Jaago mäles- Raudsepp (I koht); Eva-Maria Raud- Saades innustust meie valla väge- rem neist, keda esimesel etapil püüda vatelt ja võimsatelt sisesõudjatelt, on ei suudetud. Väike-Maarjast ning Raivo Raigna ja Väike-Maarja spordirahvas jõudnud Paremusjärjestuse määramiseks lii- Mälumängureid saatis taas edu Alar Tiidt Tamsalust. Oma panuse an- nüüd selleni, et Väike-Maarja valla deti mõlema etapi tulemused. Nii mõ- dis asendusvõistlejana ka Toivo Lodjak meistrivõistlustel sisesõudmises osa- negi õpilase sõudmistulemused panid 9. mail lõppes seitse kuud kestnud ta jooksul. Saavutati seitse võitu 15st Nõmmelt. les kokku 529 inimest. 430 neist tegid kehalise kasvatuse õpetajaid positiiv- mälumängusari, mille tulemusena mängust ja edestati ajakirjanik Andres Sepping, Vilimaa ja Raigna võitsid kaasa mõlemal etapil. selt pead vangutama. Autasustati iga võitis maakonna meistritiitli võist- Pulveri juhitud võistkonda „Arkadi“ 2,5 ka Venevere mälumänguseeria. Tänu väga heale koostööle valla vanuseklassi kuut parimat sõudjat. kond „Projekt“. kohapunktiga. koolide kehalise kasvatuse õpetajate- Tulemused sport.v-maarja.ee See oli meile teine järjestikune ja „Projekti“ koosseisus mängisid Roo- Ivar Lass ga said sõudmisvõistlusel osaleda kõik kolmas meistritiitel viimase nelja aas- met Sepping, Jüri Vilimaa ja Ivar Lass õpilased, kes võistluse läbiviimise nä- Jane Kool Mai 2019.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 19 20 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2019.a. Koguduste teated Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!
Väike-Maarja kogudus Üks päev kui pärl ta teiste seas Jumalateenistused pühapäeviti kord aastas särab igas eas kell 13.00. 26. mail – sõnajumalateenistus. Juuni Teenib diakon Juhan Rumm. Õnnitleme noorimaid 30. mail – sõnajumalateenistus nelja- päeval algusega kell 18.00. vallakodanikke 94 85 Teenib diakon Juhan Rumm. Valve Kanna – 2. juunil Mägi Aino – 14. juunil 2. juunil – missa. Teenib Tauno Toom- Õnne tänasteks tegudeks, puu. õnne homseteks olemisteks, 93 80 9. juunil – Nelipüha sõnajumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. õnne tuleviku toimetusteks! Verner Lilleväli – 30. juunil Milja Mölder – 4. juunil 16. juunil – Kolmainupüha sõnajumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. Viivi Koor – 22. juunil 23. juunil – sõnajumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. Esmee Kaevu – 4. aprillil 91 Õie Pello – 25.juunil 30. juunil – sõnajumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. Evert Kaevu – 4. aprillil Helgi Lippasaar – 22. juunil Aino Tammsaar – 26. juunil Kogudust teenib hooldajaõpetajana Tauno Toompuu. Tel 529 0651, e-post: tauno. Gertrud Meriloo – 19. aprillil [email protected]. Diakon Juhan Rumm. Tel 5345 0943. Annabel Alamets – 25. märtsil 89 75 EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3 46202 Väike-Maarja internetis: Nelle Kümnik – 23. aprillil Arno Sikkar – 14. juunil Õilme Põldmaa – 4. juunil http://www.eelk.ee/vaike-maarja/ Olli Kangur – 21. juunil Viive Puusep – 7. juunil EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr Swedbankis on Peep Raikna – 11. juunil EE652200001120247658 Olge rõõmsad, terved ja tublid! 88 Rein Orupõld – 16. juunil Avispea kogudus Õnnela Pärn – 2. juunil Jumalateenistused pühapäeviti 70 kell 10.30. 87 Mall Türbsal – 13. juunil Helgi-Ragina Janson – 13. juunil Koguduse pastor on Eerek Preisfreund. Merike Ojasaar – 24. juunil Pakume arboristi teenuseid – 14 juunil Tel 323 5450; 524 1982 , e-post: avis- Hannes Lango Kalle Kallasmaa – 27. juunil [email protected] • Ohtlike puude langetamine Avispea Vabakoguduse aadress: Avis- • Seisukorra hindamine 86 Evi Hiiemäe – 14. juunil pea küla, 46208 Väike-Maarja vald, • Puuhooldustööd Lääne-Virumaa Koguduse veebileht: http://avispeako- • Puude istutamine ja järelhooldus gudus.wixsite.com/kogudus Gustav: 5919 2441 Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus Eesti EKB Koguduste Liidu Avispea Vabakogudus 10502002423005 Reigo: 5800 1880 Simuna kogudus [email protected] NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse Jumalateenistused pühapäeviti tema sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759. kell 11.00. Koguduse õpetaja on Enn Salveste. * Ettevõte müüb ehituslikku EELK Simuna koguduse aadress: Alli- saematerjali ja puidust ka 3, 46401 Simuna Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, e- kaubaaluseid. post: [email protected] * Saadaval erinevaid pikku- EELK Simuna ja Juuda koguduse seid ja laiuseid prusse, laudu. 10. juuni alates 10.00 arvelduskonto annetuste tarvis on: * Transpordi võimalus. Swedbank IBAN: EE852200001120184054 VÄIKE-MAARJA Asume Jaama 7 a, Rakke kogudus Väike-Maarjas HOOLDEKODUS Jumalateenistused pühapäeviti Info 515 0268; 520 6369 Etteregistreerimine kell 14.00. EEKBKL Rakke Koguduse aadress: Oru telefonil 5656 4959, 5016 825 1-1, 46301 Rakke Kogudust juhatab diakoniss Tiina Ära anda televiisor 10 euri. Teppo. Tel 5688 6925. Tel 5623 1313, e-post: rakke.kogudus@ Helistada u kl 20-21 gmail.com Koguduse veebileht: http://rakkekogu- dus.weebly.com/ Korstnapühkija. Tel 5560 4046 Annetused: EEKBKL Rakke Kogudus EE432200221044564569 Swedbank OÜ ESTEST PR OSTAB Äntu Mõis OÜ Äntu Mõis OÜ metsa- ja põllumaad. Ööpiku Agro OÜ võtab RENDIB MÜÜB mahekanamune. Tel 504 5215, 514 5215, rendile põllu- ja rohumaad. Väike-Maarja vallas Argipäeviti kell 8-16. Ostan perega [email protected] Sobivad ka põllumaid. Asume Äntu külas majandamiseks Kontakt: 523 0732; Väike-Maarja vallas. metsamaad, väikesed maatükid. [email protected] Tel 327 0206 sobivad ka võsastunud Kehtiv rendileping ja väikesed kinnistud. ei ole takistuseks, Riho 5626 0080; sõlmin ka lepinguid ette. Pearaamat OÜ [email protected] Lisainfo oopikuagro@gmail. com või tel. 5557 0903 Carl Raamatupidamisteenus ettevõtetele ja korteriühis- tutele. Algdokumentide korras- KALMISTUPÄEVAD tamisest majandusaasta 23. juunil kell 11.00 Simunas aruande koostamiseni. 23. juunil kell 14.00 Aos Tel: 51901120 Alates 3. juunist Ao kabelis müügil begooniad. Info 524 6501 e-post: [email protected] 24. juunil kell 11.00 Koerus www.pearaamat.eu 7. juuli kell 13.00 V-Maarja uuel surnuaial
Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 30. kuupäevaks e-posti aadressil: Kalmistumeistrite Mälestame Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. kontaktandmed: Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Väike-Maarjas Ei võta sõnad leinavalu, tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. – Ruth Palmiste, tel 516 1809; ei kuivata nad pisaraid… Toimetaja: Kristel Kitsing Trükitud: Simunas Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, Aime Kasemets 29.06.1943 – 16.04.2019 – Mirjam Kesküla, tel 524 7944; Kirke Tobreluts, Edgar Tammus, Siiri Kanarbik, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Endel Otepalu 12.08.1948 – 22.04.2019 Annika Aasa, Ivika Aman, Kristel Lehtme. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Aos Lembit Järvamägi 15.12.1940 – 29.04.2019 Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2700 eksemplari. – Aili Uustalu, tel 524 6501. Erich Randmets 2 3.06.1920 – 06.05.2019