Tegevusaruanne 2012

AS Pärnu Vesi põhitegevuseks on joogivee tootmine ja tarbijateni toimetamine ning reovee ärajuhtimine ja puhastus. Põhieesmärgiks on elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamine ja reovee ärajuhtimine puhastusseadmetele. Lisaks Pärnu linnale müüb AS Pärnu Vesi joogivett Paikuse vallas, Audru vallas, OÜ-le Sindi Vesi ning võtab vastu kanalisatsiooni lisaks eelpool nimetatutele OÜ-lt Sauga Varahaldus ja Tahkuranna valla linnaga piirnevat väikesest piirkonnast.

AS Pärnu Vesi osutab operaatorteenust Paikuse ja Audru vallale. Ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni osutamise leping Paikuse vallaga kestab 2022. ja Audru vallaga kuni 2023. aastani. 2012.aasta veebruaris kiitis nõukogu heaks ja kinnitas AS Pärnu Vesi arengukavaga lühiajalises perspektiivis tegevused aastateks 2012 kuni 2015 ja pikaajalises perspektiivis aastani 2025.

Vee-ja kanalisatsiooniteenuse kui elutähtsa teenuse toimepidavuse tagamiseks ja võimalike riskide ennetamiseks on koostatud riskianalüüs ja kinnitatud toimepidavuse tagamise plaan vastavalt Hädaolukorra seaduse §-le 38. Veega varustamise katkematuks tagamiseks on Reiu Veetöötlusjaamas kahepoolne elektritoide ja diiselküttel töötav elektrigeneraator ning Vaskrääma veehaardes kahepoolne elektritoide ja bensiinil töötavat 4 elektrigeneraatorit. Reoveepumplad on üle viidud kaugjuhtimissüsteemile, juhtimiskeskus asub Vingi 13. Pumplate töö jälgimine toimub ööpäevaringselt dispetseri poolt.

Ettevõtte spetsialistid omavad veemajanduse valdkonnas kõrget tehnilist, projekteerimisalast, keskkonnaalast, finantsjuhtimise ja projektijuhtimise kompetentsi. AS Pärnu Vesi on kujunenud veemajanduse kompetentsikeskuseks Pärnumaal. On loodud valmidus minna opereerima teistesse omavalitsustesse.

Joogivee kvaliteet

Pärnu linn saab joogivee Reiu ja Vaskrääma veehaarete 18 erinevast puurkaevust (Reiu veehaardes töötab 8 puurkaevu ja Vaskrääma veehaardes 10 puurkaevu), mis pumpavad põhjavett kesk-alamdevoni ja silur-ordoviitsiumi veekompleksist. Reiu Veetöötlusjaamas segunevad erinevate puurkaevude veed, mis läbivad aeratsiooni ja liivafiltrid. Peale töötluse läbimist vastab Pärnu linna joogivesi Eesti Vabariigis ja Euroopa Liidus kehtestatud joogivee nõuetele kõigi näitajate osas (Sotsiaalministri 31. 07.2001. a määrus nr 82 „Joogivee kvaliteedi – ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“), mis on vastavuses Euroopa Liidus kehtivate 98/83/EC normidega). Reiu Veetöötlusjaamast väljuva joogivee kvaliteet on hea ja stabiilne. Joogivee kvaliteeti kontrollitakse igal nädalal ASi Pärnu Vesi laboratooriumis. AS Pärnu Vesi joogivee torustikes oleva joogivee kvaliteeti kontrollitakse kord kvartalis Pärnu linna 11 veevõtu-püstikuga kohas, lisaks torustiku viimastes punktides Paikuse vallas, Audru vallas ja Sindi linnas.

Lisaks teostatakse kord kvartalis joogivee süvakontrolli Tallinna Terviseameti Kesklaboratooriumis nende keemiliste näitajate osas, mille analüüsimiseks meie laboris puudub vajalik aparatuur ja, mille soetamine ei ole majanduslikult põhjendatud. Pärnu linna joogivee kvaliteedinäitajad avaldatakse ASi Pärnu Vesi kodulehel, rubriigis „Ettevõttest“. Pärnu Terviseametis ja Pärnu Keskkonnaametis kinnitatud joogivee ja põhjavee kontrolli kava kohaselt teostatakse kord aastas Paikuse valla Keraamika ja Seljametsa puurkaevude ning Audru vallas asuvate Ahaste, Annikaevu, Kõima, Kihlepa ja Jõõpre puurkaevude mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate süvakontrolli. Seoses Kõima veetöötlusjaama mitterahuldava tööga kontrollitakse sealset joogivee

1 kvaliteeti kord kvartalis. Oleme suutnud protsessi optimeerides ja seadmeid uuendades vee kvaliteeti parandada, kuid kõigi näitajate osas vesi nõuetele ei vasta (raua ja mangaani sisaldus ületab normi). Probleeme joogivee kvaliteediga on Audru ja Paikuse valla külades. Vee kvaliteedi parandamiseks projekteeris Audru Vallavalitsus 2012.aastal Kihlepa, Kõima ja Annikaevu pumplatesse veetöötlusseadmed, et viia vesi vastavusse joogivee kvaliteedinõuetega. Seadmete paigaldamiseks taotleti Auru Vallavalitsuse poolt ja saadi toetust Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eesmärgiga varustada Jõõpre küla fluoriidivaba joogiveega, rajati 2009.a juunis Audru valla tellimisel uus puurkaev sügavusega 25,5 m. Puurkaevu tootlikkus on 25 m 3/h. 2011.aastal võeti Jõõpre külas kasutusele uus Enu veetootmissõlm, mis saab toorvee uuest puurkaevust. Kuni käesoleva ajani ei ole uut veetöötlusseadet Audru Vallavalitsuse poolt AS-ile Pärnu Vesi opereerimisele antud, kuna ei ole tagatud joogivee nõuetele vastavus. Joogivee kvaliteedi tavakontrolli teostatakse Audru valla asulate trassiveest üheksas proovivõtu kohas. Paikuse valla Seljametsa pumpla piirkonna joogivee kvaliteedi vastavusse viimiseks tellib vallavalitsus projekti, mis ühendab Seljametsa veetorustiku alevi trassidega. 2013.aastal esitatakse torustike väljaehitamiseks Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus taotlus torustike väljaehitamiseks vajaliku toetuse saamiseks. Toetuse saamise taotlus esitatakse Keraamika piirkonna ühendamiseks aleviku torustikega, et parandada joogivee kvaliteeti. Rahastuse saamisel planeeritakse ehitusega alustada 2013.aastal.

Kuni 2013.aasta lõpuni on Terviseameti poolt väljastatud AS-le Pärnu Vesi load kvaliteedinõuetele mittevastava kuid ohutu joogivee müümiseks Paikuse vallas Keraamika ja Seljametsa piirkondade puurkaevust ja Audru vallas Jõõpre , Annikaevu, Kõima ja Kihlepa puurkaevudest. Joogivee kvaliteedinõuetele vastavust kontrollitakse regulaarselt. ASi Pärnu Vesi laboratoorium on alates 2003 aastast akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. 10.02.2013.a väljastati uus laboratooriumile akrediteeritust tõendav tunnistus, mis kinnitab jätkuvat EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 nõuetele vastavust. 2012.aastal teostati laboris 5506 joogivee- ja 6442 heitvee analüüsi. AS Pärnu Vesi veeuuringut teostavad proovivõtjad on atesteeritud.

AS-i Pärnu Vesi veevarud on piisavad Pärnu linna ja lähivaldade varustamiseks kvaliteetse joogiveega. Vaskrääma veehaarde veevarude hindamise tulemusena on Keskkonnaministeerium kinnitanud Vaskrääma siluri veehaarde põhjavee tarbevaru 10 000m 3/ööp kuni 01.01.2037.a.Reiu veehaarde veevarud on kinnitatud 5000 m 3/ööpäevas kuni aastani 2024.Veevarud on kaitstud Vaskrääma ja Reiu veehaarete sanitaarkaitsealade kaudu.

Võrku antud veest moodustasid 2012.aastal kaod 326,2 tuhat m 3, seega veekaod 13 %. Peamised veekao põhjused on veetorustike avariid, lekked tänavavõrkudes ja enne veearvestit asuvates kinnistusisestes torustikes.2012.aastal oli avariiliste veesulgemiste arvuks 213, sellest seoses ehitustööde käigus toimunud veeavariidega 136 . AS-ile Pärnu Vesi kuuluvatel kanalisatsioonitrassidel likvideeriti 162 ummistust.

Tootmismahud: ( tuh m 3 ) 2009. a 2010. a 2011. a 2012.a Võrku antud vesi 2378 2 637 2 622 2 518 Realiseeritud vesi 2066 2 145 2 196 2 192 Heitvee läbilask 3992 4 544 4 461 4 781 Tasu eest ära juhitud ja puhastatud heitvesi 2130 2 199 2 203 2 220

Ressursimaksu tasuti (tuh eurot) 133,58 163,81 179,83 188,47 Saastemaksu tasuti (tuh eurot) 114,91 158,16 101,46 89,80

Ressursimaksu suurenemine oli tingitud asjaolust, et maksumäär tõusis 2012.aastal võrreldes eelmise aastaga 9,98%. Kuigi saastemaksu määrad tõusid võrreldes 2011.aastaga erinevate saasteainete osas 10 kuni 30 % ulatuses, on saastemaks võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Vähenemine saavutati ühisvoolsete väljalaskude likvideerimise ja efektiivse puhastusprotsessi juhtimise tulemusena. Ettevõtte kõrvaltegevuseks on mitmete veeteenusega seonduvate teenuste osutamine nagu ummistuste likvideerimine, reovee väljavedu, projektide koostamine jne. Mahtu iseloomustavad järgnevad andmed: 2009. a 2010 .a 2011. a 2012.a Teenustööd tuh eurot 215,3 196,7 214,9 219,1

Ettevõte teeb süstemaatilist tööd võimalike uute teenuse tarbijate kiiremaks liitumiseks AS Pärnu Vesi poolt väljaehitatud ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga.

Keskkonnahoid

AS-ile Pärnu Vesi oli 2012.a. antud Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud vee erikasutusloaga viieks aastaks õigus lasta loodusesse heitvett 96 väljalasu kaudu, neist 93 sademevee, 2 ühisvoolset ja üks väljalask Mõrra reoveepuhastusjaamast Pärnu lahte. Suublate sulgemine ja väljalaskude likvideerimine on osa Pärnu linna ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooni arengukavast. Suubla seiret teostatakse 19.märtsil 2012.aastal kinnitatud veeseirekava kohaselt neljas erinevas punktis.

2012. a võeti Mõrra reoveepuhastusjaamas asuvas reovee purgimissõlmes vastu Pärnu linna ja lähivaldade kogumiskaevudest 9203 m3 reovett. Purgimissõlme liivapüünises eraldati 189 m3 liiva ja setteid.

ÜF 2 veemajandusprojekti raames suleti 2012. aastal kaks viimast ühisvoolset väljalasku - II Jõe ja Pilli. Pärast reostuskollete likvideerimist paraneb Pärnu jõe ja Rääma oja seisund ning elumiljöö.

Tehti plaanipärast tööd puhtama keskkonna nimel. Reovee puhastusseadmetel võeti 2012.aastal vastu ja puhastati 4,78 milj m 3 reovett, mis on viimase 4 aasta suurim kogus. Puhastusseadmetele saabuv ja keskkonda juhitud reoainete kogus on viimaste aastate jooksul langenud, kuid stabiliseerumas. Reoveepuhastuse efektiivsus on Mõrra reoveepuhastusjaamas stabiilselt hea. Puhastusefekt eri saastekomponentide osas on valdavalt üle 90%. Keskkonda juhitud saastekomponentide piirnäitajaid kvartali keskmistena ei ole ületatud. Settekäitluse ja sette taaskasutusse võtmise paremaks korraldamiseks tehakse alates 2009. aastast koostööd kompostimisteenust osutava Keskkonnahoolduse OÜ-ga. 2012. aastal andsime töötlemiseks üle 3820 m3 muda. Suuremahulistest töödest on lähiaastateks planeeritud aerotankide segistite järk-järguline väljavahetamine. Seadmete hange viidi läbi 2012.aastal.Tööd viiakse läbi kahes järgus.2013.aastal on planeeritud alustada II astme pumpla ja selle välistorustiku rekonstrueerimisega, samuti reoveepuhastusjaama juhtimissüsteemi SCADA uuendamisega. 2012.aastal alustati ettevalmistustöödega reoveesette käitlustehnoloogia põhjalikuks uuendamiseks. Eesmärgiks on oluliselt vähendada käitlemist vajava reoveesette mahtu ning reoveesette käitlemisega kaasnevaid keskkonnahäiringuid ebameeldiva haisu näol, samuti sette taaskasutusvõimaluste suurendamine. Projekti kaasrahastamiseks on SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatud 25.jaanuaril 2013.a. taotlus toetuse saamiseks Ühtekuuluvusfondi veemajanduse meetme IV voorust. Toetuse saamisel alustatakse kavakohaselt töödega 2013 a. lõpus. Tööd kestavad 2015.a. augustini.

ASi Pärnu Vesi ja Audru valla vahelise lepingu kohaselt teenindatakse 7 väikereoveepuhastit (Jõõpre, Ahaste, Kihlepa, Karusloomafarmi, Kõima , Lindi ,Põldeotsa). Vähemalt kord aastas kontrollitakse valla puhastitesse sisenevat reovett (BHT 7, heljum, N üld , P üld , pH, KHT) näitajate osas ning puhastite väljalasust samade näitajate osas vähemalt kord kvartalis. Paikuse vallas hooldatakse 2 väikereoveepuhastit (Männiku ja Silla).

Reoveepumplad AS Pärnu Vesi hooldab ja hoiab töökorras 121 reoveepumplat, -sh Pärnu linnas 61, Paikuse vallas 22, Audru vallas 38. 2012.a lisandus ÜF 2 II etapi veemajandusprojekti raames 3 pumplat. Pumplate ekspluateerimine on väga energiamahukas. Seoses elektrienergia ja võrgutasu hinna tõusuga suurenevad kulud. 2012-2013.aastal rekonstrueeritakse Mere pumbajaam. Projekteerimis-ehitustööd on viiakse läbi ÜF 2 – II etapi raames. Koos pumpla rekonstrueerimisega ehitati 2012.aastal välja uus juhtimiskeskus ja pärast pumpla rekonstrueerimise lõpetamist 2013.aasta märtsis viiakse pumpla üle kaugjuhtimissüsteemile. Sellega seoses on võimalik vähendada koosseisus 4 ametikohta. Reoveekanalisatsiooni pumplate töökindluse tagamiseks tegeldakse pidevalt seadmete järkjärgulise uuendamisega. Keskkonnahoid on jätkuvalt üks meie tegevuse prioriteete.

Sademeveepumplad AS-ile Pärnu Vesi kuulub üks Papli tänava sademeveepumpla. Alates 2013.aastast opereerime lepingu alusel 5 Ehitajate tee ääres asuvat , Maanteeametile kuuluvat sademeveepumplat.

Investeeringud linna veemajandusse

Lisaks allpool eraldi osana välja toodud Pärnu kesklinna linnaosa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise projekti riigihangetele viidi 2012.a läbi 19 ehitus- ja projekteerimise hanget. Torustike kapitaalremonte koos remondijärgsete tänavakatete taastamisega tehti 624,37 tuh euro eest. Rekonstrueeriti sademeveetorustikke Uus-Sauga tänaval 61,0 tuh euro ulatuses ning Lai ja Pikk tänava vahelises lõigus 26,3 tuh euro ulatuses. Laiendati ja rekonstrueeriti veetorustikku ja reovee torustikke Aasa tänaval 43,35 tuh euro ja Mai tänava veetorustikku 89,97 tuh euro ulatuses. Ehitati Jaani tänava reovee- ja sademeveetorustikke mahus 64,53 tuh eurot. Rajati täiendavaid liitumispunkte Ülejõe piirkonnas kogumaksumusega 14,07 tuh eurot. Rekonstrueeriti Vaskrääma veehaarde, Reiu II astme veehaarde ja Tootmisbaasi 0,4 kV peajaotuskeskused kogumaksumusega 15,84 tuh eurot, mille tulemusena tagatakse elektripaigaldiste töökindlus, ohutus ja vastavus kaasaja nõuetele. Remonditi Reoveepuhastusjaama tootmishoone fassaad maksumusega 10,7 tuh eurot. Veelekete õigeaegseks avastamiseks soetati ja paigaldati 2012.aastal Pärnu linna veetorustikele 6 kontrollandurit ja 10 müralogerit maksumusega 44,95 tuh eurot. Veelekete vähendamise pikaajalises programmis on plaanitud paigaldada veetorustikele 20 andurit. Esimesed 6 andurit jagavad linna 3 tsooniks (1.Pärnu jõe vasakkallas, 2. Rääma kuni Raba tänavani ning 3.Ülejõe, Uus-Sauga, Vana-Sauga ja Vana-Pärnu) eraldi tsoonid moodustavad veel Papsaare küla, Audru alevik koos Põldeotsa külaga ning 2013 aastal ühinev Tammiste küla. Paigaldatud anduritelt antakse valvekeskusesse analüüsimiseks edasi kolm signaali (vee vooluhulk koos voolu suunaga, müra tase ning veesurve). Lekke piirkonna täpsemaks leidmiseks on hangitud 10 teisaldatavat müralogerit. Andurite paigaldus on teostatud selliselt, et hoolduskulud ja hooldustööde maht oleksid minimaalsed. Kaks andurit saavad elektritoite paigaldatud päikese paneelidelt, ülejäänud neli on ühendatud elektrivõrku. Järgnevate andurite paigaldamisega saab jälgimise tsoone väiksemaks muuta, mis aitab suurendada ka vealeidmise kiirust.

Seoses vajadusega suurendada veearvestite vahetamise mahtu soetati veemõõdumajanduse lukkseppadele 2 kasutuselolnud kaubiktöökoda kogumaksumusega 9,98 tuh eurot ja üks uus kaubiktöökoda maksumusega 11,67 tuh eurot. 2012.aastal erastati Suur-Jõe 52 kinnistu maksumusega 1,5 tuh eurot.

Kokku moodustas 2012.aasta investeeringute maht 10 090,66 tuh eurot, sealhulgas omavahenditest 3 982,43 tuh eurot ja Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetuse arvel 6 108,225 tuh eurot.

Tallinna mnt - Lille tn - Raba tn - Allika tn vahelise ala ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni I etapi (Piiri tn koos külgnevate tänavatega) projektile eraldati Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt keskkonnaprogrammist tagastamatut abi 612,3 tuh eurot. Projekteerimis-ehitustööde hange on läbi viidud ja töödega alustatakse 2013.aasta kevadel. II ja III etapp on plaanis läbi viia 2014-2015.a.

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt kaasfinantseeritav projekt “Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine” – ÜF2

Projekti eesmärk ja mahud Projekti eesmärgiks on projekti piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide vastavusse viimine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega nõutud tasemega, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja nõutud tasemel puhastamise ning keskkonnariskide minimiseerimise. Vastavalt 11.05.2010 rahastusotsuse muutmise otsusele nr 1-21/54 oli projekti kogumaksumuseks 21 818 778,78 eurot. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toetuse maksimumsumma oli 15 080 223,37 eurot. 2011.a IV kvartalis tehtud pakkumuste kallinemise tõttu korraldati neljale osale uued hanked 2011.a detsembris. Pärast ehitustööde hanketulemuste selgumist 2012 a jaanuaris esitas AS Pärnu Vesi taotluse rahastamisotsuse muutmiseks, kuna projekti eesmärkide saavutamiseks oli vaja muuta nii projekti eelarvet kui ka tähtaega. 7.03.2012 KIK-i otsusega nr 1-25/57 rahuldati AS Pärnu Vesi taotlus rahastusotsuse muutmiseks. Projekti kogumaksumus on selle järgi 24 860 900 eurot. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi toetuse maksimumsumma 17 120 678 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2014.

Veevarustussüsteemi peamised eesmärgid:

1. Kindlustada tervisele ohutu ning nõuetele vastava kvaliteediga joogivesi projekti piirkonna elanikele (kokku 1550-le lisanduvale veetarbijale, sh ÜF2-1 projekti raames 600 ja ÜF2-2 projekti raames 950 veetarbijale). 2. Tagada veevarustussüsteemi toimimine võimalikult efektiivselt, väikeste veekadudega (vähendada veekadusid praeguselt 19%-lt 16-le). 3. Kindlustada tänapäeva vajadustele ja hügieeninõuetele vastava vee olemasolu kõikide ühisveevärgi tarbijate juures ehk pidev 24-tunnine veevarustus piisava survega (min 2 bar) ning vooluhulgaga ka tuletõrjeveevõtu korral.

Kanalisatsioonisüsteemi peamised eesmärgid:

1. Kindlustada projekti piirkonna elanikele liitumine ühiskanalisatsiooniga (kokku 2940-le lisanduvale kanalisatsiooniteenuse tarbijale, sh ÜF2-1 projekti raames 1890 ja ÜF2-2 projekti raames 1050 kanalisatsiooniteenuse tarbijale). 2. Minimiseerida ülenormatiivse reoainete sisaldusega heitvee juhtimine looduslikesse veekogudesse läbi ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude (suletakse kõik 11 ühisvoolset väljalasku).

3. Vähendada reostusainete sattumise riske põhjaveele ja veekogudesse läbi amortiseerunud ebatihedate kanalisatsioonitorustike ja -kaevude (vähendada ühiskanalisatsiooni infiltratsiooni praeguselt 76-lt 40%-ni). 4. Tagada Mõrra reoveepuhasti tõrgeteta töö saju- ja sulaperioodil (vähendada reoveepuhasti, mille projekteeritud võimsus on 42 000 m 3/d, maksimaalset hüdraulilist koormust saju- ja sulaperioodil praeguselt cá 55 000 m 3/d-lt ca 21 000 m 3/d-ni).

Projekti eesmärkide saavutamiseks teostatakse projekti piirkondades aastatel 2009 – 2014 järgmisi tegevusi: 1. Ühisveevärgi rekonstrueerimine ja laiendamine (kokku 54,1): − 17,0 km uut veetorustikku − 37,1 km rekonstrueeritavat veetorustikku

2. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine (kokku 64,0 km): − 21,4 km uut kanalisatsioonitorustikku − 42,6 km rekonstrueeritavat kanalisatsioonitorustikku

3. Reoveepumplate paigaldamine: − 9 uut reoveepumplat − 1 rekonstrueeritav reoveepumpla

4. Reovee survetorustike rekonstrueerimine ja laiendamine (kokku 2,9 km): − 1,8 km uut survetorustikku − 1,1 km rekonstrueeritavat survetorustikku

5. Sademevee kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine (kokku 42,4 km): − 30,4 km uut sademeveetorustikku − 12,0 km rekonstrueeritavat sademevee kanalisatsioonitorustikku − 9 uut sademevee väljalasku − 0,3 km oja süvendamist

6. Kahe survepesuauto soetamine, et tagada kanalisatsioonirajatiste kvaliteetne hooldus.

Kogu projekti realiseerimise tulemusena saab kvaliteetset ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust 18 150 elanikku. Projekti raames rajatakse 447 uut ja rekonstrueeritakse 1479 olemasolevat vee majaühendust ning rajatakse 800 uut ja rekonstrueeritakse 1422 kanalisatsiooni ühendust.

I etapi lepingute edenemine

04.08.2009 sõlmitud lepingute alusel teostas I etapis Kesklinna piirkonnas töid AS Terrat. Kesklinna piirkonna tööde vastuvõtuakt väljastati 30.12.2011.a. Ülejõe I, Ülejõe II ja Rääma piirkondades teostas töid AS Nordecon. Rääma piirkonna vastuvõtuakt väljastati 14.11.2011.a . Ülejõe piirkonna tööde vastuvõtuaktid väljastati vastavalt 11.07.2012 ja 31.07.2012.a. Sellega on kõik I etapi tööd lõpetatud.

II etapi edenemine

Pärnu veemajandusobjektide II etappi kuulub 7 torutööde piirkonda, Mere pst reoveepumpla rekonstrueerimine ning torustike hooldamiseks mõeldud survepesuauto soetamine.

5.05.2011 sõlmiti survepesuauto ostu-müügi leping OÜ-ga Volvo Estonia. Lepingu maksumuseks 222 000,00 eurot ja tähtaeg 1.11.2011. Survepesuauto anti üle tähtaegselt. II etapi ehitustööde ja omanikujärelevalve teenuse hanked kuulutati välja perioodil 2.08-2.09.2011. Nende hangete tulemusena sõlmiti 14.12.2011 neli II etapi ehitustööde lepingut kogumaksumusega 6 724 891,59 eurot. Ülejäänud nelja osa pakkumused lükati tagasi, kuna need ületasid eeldatavat maksumust 10-45%. Nende osade hankedokumentatsiooni korrigeeriti ning uued hanked kuulutati välja detsembris 2011. Vaatamata sellele osutusid jaanuaris 2012 avatud pakkumused kallimaks, kui projekti esialgne eelarve. AS Pärnu Vesi poolt esitati taotlus täiendava toetuse saamiseks ja rahastusotsuse muutmiseks. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus poolt 7.03.2012 tehtud rahastusotsuse muudatuse järgselt saadi täiendavalt toetust 2,04 milj eurot. 2012 a märtsis sõlmiti kõik II etapi ehitustööde läbiviimiseks vajalikud lepingud.

Omanikujärelevalve ja Inseneri teenuse hanke leping sõlmiti 28.02.2012. Lepingupartneriks on OÜ Vealeidja ning teenuslepingu maksumuseks on 244 860,00 eurot.

Alltoodud tabelites on esitatud projekti II etapi ehituslepingute informatsioon 31.12.2012 seisuga.

Piirkond Osa nr Leping Lepingu tüüp Alustamis- Kestvus Lõpp- Progress Progress sõlmiti kuupäev päeva tähtpäev päeva %

Liiva Osa 1 29.03.2012 ehitusleping 9.04.2012 360 4.04.2013 266 73,9% Supeluse Osa 2 14.12.2012 ehitusleping 18.01.2012 730 17.01.2014 348 47,7% Vingi Osa 3 14.12.2012 ehitusleping 18.01.2012 360 12.01.2013 348 96,7% projekteerimis- Karjamaa Osa 4 29.03.2012 ehitusleping 9.04.2012 450 3.07.2013 266 59,1% projekteerimis- Side Osa 5 22.02.2012 ehitusleping 13.03.2012 730 13.03.2014 293 40,1% Suur- ehitusleping Jõekalda Osa 6 14.12.2012 18.01.2012 270 14.10.2012 270 100,0% Metsa Osa 7 14.12.2012 ehitusleping 18.01.2012 270 14.10.2012 270 100,0% Mere projekteerimis- Pumpla Osa 8 6.03.2012 ehitusleping 13.03.2012 400 17.04.2013 293 73,3%

Piirkond Torutööde edenemine, km Teostatud tööde maht, eurodes % lepingu mahust % lepingu mahust Liiva 5,77 103,2 % 1 236 443,77 99,1% Supeluse 15,97 72,0 % 2 852 327,30 68,0% Vingi 6,94 101,9 % 1 337 025,91 98,6% Karjamaa 3,54 43,1 % 461 263,00 25,4% Side 5,60 34,6 % 871 350,79 21,4% Suur-Jõekalda 1,85 100,0 % 397 498,45 89,6% Metsa 2,77 102,2 % 671 837,70 91,8% Mere pst RVP - - 241 299,84 24,8% KOKKU 42,44 66,8 % 7 827 746,92 56,5%

Ehitustööd Suur-Jõekalda ja Metsa piirkonnas teostati tähtaegselt ning Insener väljastas nende lepingute vastuvõtuaktid seisuga 14.10.2012. Liiva ja Vingi piirkonna ehitustööd lõppesid 2012 aasta novembris. Vingi piirkonna vastuvõtuakt väljastati Inseneri poolt 12.01.2013 ja Liiva piirkonna vastuvõtuakt 22.01.2013. Nende töödega suleti viimased AS-le Pärnu Vesi kuulunud kaks ühisvoolset väljalasku. Liiva, Suur-Jõekalda ja Metsa piirkonna lepingute raames rajati ka kompaktreoveepumplad (kokku 3 tk).

Kogu projekti lõpptähtaeg on 31.12.2014.a.

Klienditeenindus

Klienditeenindus arveldab klientidega teenusarvete põhjal. Vett osteti kokku 7405 mõõtepunkti kaudu ja kanalisatsiooniteenust 6362 mõõtepunkti kaudu. 2012.aasta vahetati 2268 veearvestit. Veemõõdusõlmi ehitati ümber 171. Pisteliselt kontrolliti klientide poolt edastatud näitude õigsust ja veemõõdusõlme tehnilist korrasolekut 448 kliendi juures. Seega kontrolliti aasta jooksul kokku 2716 veearvestit. Täiustunud on müügiarvete saatmine e-posti teel, uuenduste tulemusena toimub otsekorralduse teel laekuvate summade automaatne sisestamine. Süsteemis on kasutusel 10 arvutit (klienditeeninduses, raamatupidamises ja veemõõdumajanduses). Kõikidele tarbijatele, kes annavad selleks nõusoleku, edastatakse arved elektrooniliselt. Ettevõtte kodulehe kaudu on võimalik teatada veemõõturi näite. Klientidele on loodud erinevaid maksevõimalusi. Ettevõttes kohapeal on võimalik sõlmida otsekorralduslepingud teenustasu ülekandmiseks panga kaudu. Tasuda saab kohapeal sularahas kassasse või makseterminaali kaudu pangakaardiga. 2012.aastal võeti teenuseid osutavate spetsiaalmasinate juhtide poolt kasutusele kaasaskantavad makseterminaalid. See võimaldab klientidel tasuda erinevate muude teenuste (ummistuste likvideerimine, reovee vedu jne) osutamise eest teenuse osutamise järgselt kliendi elukohas. Ühtlasi vähendab see riske, mis on seotud sularahaga arvlemisel. Suurt tähelepanu pööratakse maksedistsipliini kontrollimisele. Tähtajaks tasumata teenuste summalt arvestatakse viivist. Ettevõttes on kehtestatud debitoorse võlgnevuse juhtimise kord, mille alusel on seatud eesmärgiks säilitada pidev kontakt kliendiga, et vältida pikemaajalise võlgnevuse tekkimist. Võla tekkimisel võetakse esmalt kontakti telefonitsi. Võlgnikele saadetakse kirjalikke meeldetuletusi, hoiatuskirju. Põhjendatud taotluse korral võimaldatakse tasumist maksegraafiku alusel. Pikemaajaliste võlgnevuste sissenõudmiseks rakendatakse maksekäsu kiirmenetlust. Rakendatud tegevused on säilitanud klientide rahuldava maksedistsipliini. Tähtajaks tasumata võlgnevus moodustas 31.detsembri 2012.aasta seisuga 65,6 tuhat eurot. Klientide operatiivsemaks teenindamiseks ja dispetšerteenistuse töö hõlbustamiseks paigaldati Metrotec poolt survepesuautodele, kahele traktorile ja veemõõtureid paigaldatavate veevärgilukkseppade autodele jälgimisseadmed, mis võimaldavad dispetšeritel ja veemõõdumajanduse tehnikul jälgida masinate liikumist reaalajas ja tagab klientide kiirema teenindamise. Samuti võimaldab paigaldatud seade optimeerida kütusekulu.

Täiustati GIS-andmebaasi, investeeriti infotehnoloogiasse. Sõlmiti Select leping Bentley tarkvaratootjaga, et AS-il Pärnu vesi on võimalik kasutada uuemaid MicroStationi programmi verisoone ning saada tehnilist tuge. Pärnu linnavalitsuselt võeti üle GeoWeb Publisher programm, mis võimaldab kasutada kaardimaterjale ja andmebaase otse arvutivõrgust või interneti kaudu sealjuures omamata selleks eraldi tarkvara. Täiendatud on Paikuse ja Audru valla torustike andmebaase. Paikuse valla andmebaasis on 90 km torustike ja 9520 kaevu andmed. Audru valla andmebaasi 130,6 km torustike ja 10 270 kaevu andmed. Vastavalt CAD-Süsteemide OÜ-ga sõlmitud teenuse osutamise lepingule täiendatakse ja uuendatakse uute teostusjooniste valmimisel andmebaasi. AS Pärnu Vesi saab kasutada lihtlitsentsina Pärnu linna digitaalandmeid FTP-serveri vahendusel. Pärnu Linnavalitsusega sõlmitud lepingust tulenevalt saame kasutada sademevee, kanalisatsiooni- ja veetorustike ning kaevude arvandmeid.

2012. aastal väljastati AS Pärnu Vesi poolt 348 tehnilist tingimust, kooskõlastati 113 projekti ja 298 kaeveluba, valmistati ette 302 liitumislepingut.

Personal 1. jaanuari 2013. a seisuga oli töötajaid 92 (- sh 2 lapsehoolduspuhkusel viibivat töötajat), 2 töötajat töötas osalise tööajaga ja 1 juhatuse liige võlaõigusliku lepingu alusel. AS Pärnu Vesi peab oluliseks kollektiivset ühistegevust ja töötajate tervise parendamist. 04.detsembril 2012.a pikendasime kollektiivlepingut Eesti Transpordi– ja Teetöötajate ametiühinguga. Kollektiivleping reguleerib tööandja ja kõikide töötajate vahelisi töösuhteid.

Personali koolitusse koos lähetuskuludega investeeris ettevõte 10,2 tuhat eurot.

Töötajate koolituse korraldamisel arvestatakse ettevõtte kui terviku, struktuuriüksuste ja töötajate individuaalseid vajadusi. Peatähelepanu on suunatud töötajate kompetentsi arendamisele, klienditeeninduse kvaliteedi tõstmisele. Töötajatele on loodud võimalus tõsta oma kvalifikatsiooni erialastel seminaridel ja õppepäevadel osalemise kaudu.

2012.a oleme koolitanud töötajaid vastavalt töökohtade arengule ja tööülesannetest tingitud vajadustele jälgides eelarve võimalusi. Põhirõhk oli ka 2012.a teistes vee-ettevõtetes kasutatavate tehnoloogiatega kurssi viimisel, kolleegidega kogemuste vahetamisel ja vee-ettevõtete kompetentsidega tutvumisel. Laboratooriumi kõik töötajad tutvusid Viljandi ja Tartu Veevärgi laboratooriumi tööga. Ettevõtte nõukogu liikmed, vee-ja kanalisatsioonivõrgu töötajad ja insener-tehniline personal tutvusid Helsingi Keskkonnatehnika messil vee- ja puhastusseadmete uute lahendustega. Vastava ala spetsialistid osalesid messil „Laboratooriumite analüüsitehnika 2012“ ja rahvusvahelisel konverentsil "Bioenergia: biomass, biogaas. Elektri ja soojuse koostootmine". Survepesuauto juhid osalesid torustike survepesu täiendkoolitusel Soome Vabariigis. Tutvuti Kuressaare Veevärgi jääkmuda töötlustehnoloogiaga. Lisaks osaleti veel töölepingu seaduse raames tekkinud kohtupraktikat tutvustaval seminaril, Hansa World’i poolt korraldatud Enterprise ’i koolitusel, töötajad osalesid TÜ Pärnu kolledžis koolitusel „Suhtlemine raske kliendiga“.

Töökeskkond

Ettevõte on 2012.aastal pööranud oluliselt tähelepanu töötajate töökeskkonna, olmetingimuste ja töötajate töövõime säilitamisele ja taastamisele. Töötajatele on võimaldatud tervise edendamise kulude osaline katmine (ujula, spordisaali kasutamine jne). Väliskeskkonnas töötavad töötajad on tööandja kulul vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu. Töötajad on varustatud vastavalt töö iseloomule vajalike tööriietega, kaitsevahenditega ja töövahenditega. 2012.aastal renoveeriti laboratooriumi tööruume, suleti Tootmisbaasi garaazi kanalisüvend, mis võimaldas kasutusele võtta suurema pinna.

2012.aasta oli tööõnnetustest vaba tänu töötajate teadlikkusele, heale instrueeritusele ja töökeskkonnaohutuse kaitsesüsteemi täiustamisele. Kõikides struktuuriüksustes on olemas töökeskkonnavolinik ja esmaabikursused läbinud töötaja. Äriühingu tegevust hea töökeskkonna loomisel on tunnustatud. Sotsiaalministeeriumi, ajalehe „Äripäev“ ja ajakirja „Pere ja Kodu“ korraldatud konkursil „Töötaja ja peresõbralikum ettevõtte Eestis 2012“ hinnati ettevõtte tegevust III koha vääriliseks ja omistati tiitel „Võrdõiguslikem ettevõte Eestis 2012“.Arvesse võeti töötajatele loodud töötingimusi, osaajalise töö võimaldamist, töökeskkonda tervikuna, tervislikke eluviise, haiguspäevade võimaldamist ja nende kasutamist, sportimise võimaluste pakkumisest ja nende kasutamisest.

Nõukogu liikmeteks olid Eino-Jüri Laarmann (nõukogu esimees), Heiti Hendrikson, Olavi Post ja Jüri Rahu, alates 06.12.2012.a Arvo Villmann. Nõukogu liikmetele arvestati 2012.aastal tasu kokku 702,94 eurot. Juhatuse liikme Garri Suuk`i brutotasuks 2012.aastal oli 37 335,32 eurot.

Majandustulemused

2012. aasta kasumiülesanne täideti, ettevõtte puhaskasumiks kujunes 5 619,8 tuh eurot. (sihtfinantseerimise netomeetodil arvestatud puhaskasum 310,64 tuh eurot). Eelmiste perioodidega võrreldes on muutunud sihtfinantseerimise tuludes kajastamise kord. Sihtfinantseerimine kantakse tuluks põhivara soetamise perioodil. Vee- ja kanalisatsiooniteenuseid müüdi 4 037,9 tuh euro ulatuses. Veeteenusega seotud muid teenuseid osutati 219,1 tuh euro ulatuses. Mittevajalike materjalide müügitulu saadi 15,6 tuhat eurot. Kokku moodustasid tulud vee- ja kanalisatsiooni ning teenuste realisatsioonist 4 272,6 tuhat eurot, muud äritulud 6 184,8 tuhat eurot .Tulud kokku moodustasid 10 457,4 tuh eurot ja finantstulusid saadi 4,9 tuh eurot. Realiseerimiskulud moodustasid 4 714,5 tuh eurot, muud ärikulud 37,5 tuh eurot .Kulud kokku moodustasid 4 752,0 tuh eurot ja finantskulud 90 45 tuh eurot. Olulise osa kuludest moodustas põhivara amortisatsioonikulu, mis oli 1 538,0 tuh eurot ehk 32,6% realiseerimiskuludest. Kulud elektrienergiale moodustasid 482,6 tuh eurot ehk 10,24 % realiseerimiskuludest. Tööjõu moodustasid kokku 1 506,3 tuh eurot ehk 31,9% realiseerimiskuludest. Aasta jooksul võeti arvele põhivara maksumusega 9 776,3 tuh eurot. Materiaalse põhivara jääkmaksumus on 31.12.2012 on 44 742 ,263 tuh eurot. Lõpetamata ehitiste maht oli aasta lõpuks 7 779,26 tuh eurot, millest ÜF-2 veemajandusprojekti raames teostatud tööde maksumus moodustab 93,8% ehk 7 296 ,8 tuh eurot. Võrreldes aasta algusega on lõpetamata ehituse maht suurenenud 96,8 tuhande euro võrra, seda eelkõige ÜF-2 veemajandusprojekti objektide arvel. Kogu projekti lõpptähtaeg on 2014.aasta detsember. 2012.aastal saadi ÜF-2 projekti rahastamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega sõlmitud laenulepingu alusel Euroopa Investeerimispanga laenu summas 2 790,2 tuhat eurot. Laenu jääk seisuga 31.12.2012.a oli 5481,76 tuhat eurot. Kapitalirendi kohustused moodustasid 75,8 tuhat eurot. Arvelduskrediiti ei ole kasutatud ja muid laene ei ole võetud. Ettevõte on jätkusuutlik. Majandusnäitajad on 2012.aastal jätkuvalt head. Ettevõte on muutnud oma tegevust efektiivsemaks ressursside parema juhtimise kaudu.

Aktsiakapitali suuruseks on 31.detsembri 2012.a seisuga 9 566 694,40 eurot, 1 494 796 aktsiat kuuluvad Pärnu linnale. Aktsia nimiväärtus on 6,40 eurot. Ettevõtte omakapital on seisuga 31.12.2012. a. 40 027 201 eurot, kasv võrreldes seisuga 31.12.2011.a 24 176 178,97 eurot. Rahandusministri määrusega kehtestatud Riigi raamatupidamise üldeeskirja kohaselt muudeti alates 01.01.2012.a. põhivara sihtfinantseerimise ja liitumise arvestuspõhimõtteid. Sihtfinantseerimist ei ajatata enam tuluks soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, vaid kantakse tuluks põhivara soetamise perioodil. Liitumislepingutega soetatud vara võetakse arvele 0 maksumusega. Sihtfinantseerimise jääk seisuga 01.01.2012.a.summas 18 512 122 eurot kanti eeskirja kohaselt eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Jaotamata kasumisse suunati 2011.a. kasum summas 284 917 eurot. Liitumistasude arvestuspõhimõtete muutumisega seoses kanti jaotamata kasumisse 44 208 eurot. Kokku suurenes eelmiste perioodide jaotamata kasum võrreldes aasta algusega 18 841 247 euro võrra. 2012.aasta 01.juulist rakendati uusi vee- ja reovee ärajuhtimise teenuste tariife, mis on kooskõlastatud Konkurentsiameti poolt.

2013. majandusaastaks kinnitas ASi Pärnu Vesi nõukogu investeeringute mahuks 9 519,9 tuh eurot ja eelarve tulude mahuks 9 516 ,0 tuh eurot, majandustegevuse tulemiks planeeriti 4 297,1 tuh eurot.

Nõukogu koosseis eelarve kinnitamise ajal oli: Arvo Villmann, Eino-Jüri Laarmann, Jüri Rahu, Olavi Post, Heiti Hendrikson.

Dividendipoliitika

Ettevõtte omaniku dividendipoliitika aluseks on Pärnu Linnavalitsuse ja ASi Pärnu Vesi poolt 10.veebruaril 1997.a sõlmitud leping veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste osutamiseks Pärnu linna haldusterritooriumil. Lepingu kohaselt linnavalitsus, aktsionäri õiguste teostajana, peab kasumi jaotamisel esmatähtsaks investeeringuid ettevõtte arengusse ja ei taotle (seni, kuni Pärnu linnale kuulub 100% aktsiatest) järgnevatel aastatel puhaskasumi jagamist dividendide väljamaksmise näol. Arvestades aastateks 2009 kuni 2014.a. Euroopa Liidu abiprojektide toel kavandatud suuremahulist investeeringute programmi kogumahuga 29,833 mln eurot, millest tuleb katta omavahenditega 7,740 mln eurot, samuti tasuda käibemaks summas 4,972 mln eurot, peab juhatus äärmiselt oluliseks omaniku poolt väljendatud dividendipoliitika jätkumist ka järgnevatel aastatel. Reoveesette käitlemise kompleksi ehituse finantseerimisel on Ühtekuuluvusfondist toetuse saamisel vaja kindlustada omafinantseering vähemalt 0,85 milj euro ulatuses. Ettevõte on jätkusuutlik ja tänases majandussituatsioonis hästi toimiv. Tegevust on muudetud efektiivsemaks ressursside parema juhtimise kaudu. 2012.aastal on suurendatud müügikäivet võrreldes eelmise aastaga 4,4 % võrra. Kuna ettevõttel on käsil suuremahulised investeeringud, on varad ja bilansimaht märgatavalt kasvanud. Bilansimaht on 31.12.2012.a. seisuga 47 264,8 tuhat eurot, kasv aasta jooksul 4 908,8 tuhat eurot.

Suhtarvud 2010 2011 2012 Põhivara käibesiduvus 0,11 0,11 0,10 Koguvara käibesiduvus 0,11 0,10 0,10 Debitoorse võlgnevuse käibekiirus 49,78 47,40 44,10 Likviidsuskordaja 1,54 1,72 1,43 Maksevõime kordaja (Quick ratio ) 1,57 1,75 1,46 Intresside kattekordaja 9,22 5,42 4,38 * Võlakordaja 0,60 0,62 0,15 Omakapitali kordaja 0,40 0,37 0,85 Müügitulu puhasrentaablus 6,02 6,97 7,27 * Koguvara rentaablus(ROA) 0,65 0,70 0,69 * Tulu aktsia kohta 0,16 0,19 0,21 Aktsia raamatupidamisväärtus 10,41 10,60 26,78 * Arvestuse aluseks on võetud 2012.a. kasum sihtfinantseerimise netomeetodi korral

Mõisted Varade kasutamise efektiivsuse näitajad Põhivara käibesiduvus - müügikäive/põhivara keskmine maksumus Varade käibesiduvus - müügikäive/koguvarade keskmine maksumus Debitoorse võlgnevus käibekiirus päevades - debitoorne võlgnevus/müügikäive x360 Likviidsus ja maksevõime Likviidsuskordaja- käibevara -varud/lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja - käibevara/lühiajalised kohustused

Intresside kattekordaja- ärikasum/perioodi intressikulu Võõrkapitali kasutamine Võlakordaja - koguvõlgnevus/varad Omakapitali kordaja - omakapital/passiva kokku Müügikäibe rentaablus Müügitulu puhasrentaablus - puhaskasum/müügitulu*100 Varade ja investeeringute rentaablus Koguvara rentaablus - puhaskasum/kogu vara aasta keskmine maksumus *100 Aktsiate analüüs Tulu aktsia kohta - puhaskasum/aktsiate arv Aktsia raamatupidamisväärtus - omakapital/aktsiate arv