MTÜ Eesti Biokütuste Ühing Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) ◊

KINNITATUD Ülo Kask Volitatud soojustehnikainsener V kutsetunnistus nr 086076

Keila - Tallinn 2015-2016

Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Sissejuhatus

Käesolev uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi „Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)“ koostamist alustati 2015. aastal ja aruanne valmis MTÜs Eesti Biokütuste Ühing (EBÜ) Keila vallavalitsuse tellimusel 2016. aastal. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldiseks eesmärgiks oli koostada Keila valla Keila-Joa ja Klooga alevike kaugkütte võrgupiirkonna arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonna energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Keila Vallavolikogu ja –valitsust ning kohalikku kogukonda aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Käesolevas arengukavas antakse ülevaade Keila valla, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse Keila-Joa, Klooga, Karjaküla alevike ja Lehola küla soojusvarustussüsteemide osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutusvõimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud ja hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ning esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilis-majanduslik analüüs (s.h toodi välja soojuse hinnad pärast rekonstrueerimisi), pakutakse soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükis 1. Antud arengukava koostamine toimus Keila valla spetsialistide koostöös MTÜ EBÜ töögrupiga, kuhu kuulusid: Ülo Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 086076), Siim Link (Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8, kutsetunnistuse nr 096049) ja Livia Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr 065740). Töö täitjad tänavad Keila valla ja soojusettevõtja N.R. Energy OÜ spetsialiste osutatud abi eest lähteandmete saamisel.

2 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Sisukord Sissejuhatus ...... 2 Sisukord ...... 3 1 Laiendatud kokkuvõte ...... 11 1.1 Keila-Joa alevik ...... 11 1.2 Klooga alevik...... 11 1.3 Karjaküla alevik ...... 12 1.4 Lehola küla ...... 12 2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad ...... 13 2.1 Piirkonna iseloomustus ...... 13 2.2 Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil .... 20 2.3 Kohaliku omavalitsuse võimekus ...... 20 2.4 Soojusmajanduse juhtimine valla tasandil ...... 23 2.5 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime...... 24 2.6 Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid ...... 25 2.6.1 Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses ...... 25 2.6.2 Kütuste hinnaprognoosid ...... 27 2.7 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika ...... 31 2.7.1 Järeldused ja kokkuvõte ...... 35 3 Keila-Joa alevik...... 36 3.1 Tarbijad ...... 36 3.1.1 Olemasolevad tarbijad ...... 36 3.1.2 Potentsiaalsed uued tarbijad ...... 37 3.1.3 Hinnanguline tuleviku tarbimisdünaamika ...... 37 3.2 Katlamaja ja kaugküttevõrk...... 37 3.2.1 Katlamaja ja katlad ...... 37 3.2.2 Kaugküttevõrk ...... 38 3.3 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad ...... 40 3.3.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik ...... 41 3.4 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang ...... 42 3.4.1 Erinevad arenguvariandid ...... 42 3.4.2 Majandusliku võrdluse alused ...... 43 3.4.3 Alternatiiv 1 ...... 43

3 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

3.4.4 Alternatiiv 2 ...... 45 3.4.5 Alternatiiv 3 ...... 45 3.4.6 Alternatiiv 4 ...... 45 3.4.7 Alternatiiv 5 ...... 45 3.5 Alternatiivide võrdlus ...... 46

3.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus ...... 47 3.7 Riskianalüüs ...... 49 3.7.1 Kaugkütte rekonstrueerimine ...... 49 3.7.2 Individuaalahendusele üleminek ...... 50 3.8 Tegevuskava ...... 50 4 Klooga alevik ...... 52 4.1 Tarbijad ...... 52 4.1.1 Olemasolevad tarbijad ...... 52 4.1.2 Potentsiaalsed uued tarbijad ...... 53 4.1.3 Hinnanguline tuleviku tarbimisdünaamika ...... 55 4.2 Katlamaja ja kaugküttevõrk...... 56 4.2.1 Katlamaja ja katlad ...... 56 4.2.2 Kaugküttevõrk ...... 57 4.3 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad ...... 58 4.3.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik ...... 59 4.4 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang ...... 60 4.4.1 Erinevad arenguvariandid ...... 60 4.4.2 Majandusliku võrdluse alused ...... 61 4.4.3 Alternatiiv 1 ...... 61 4.4.4 Alternatiiv 2 ...... 63 4.4.5 Alternatiiv 3 ...... 65 4.4.6 Alternatiiv 4 ...... 65 4.4.7 Alternatiiv 5 ...... 67 4.4.8 Alternatiiv 6 ...... 68 4.4.9 Alternatiiv 7 ...... 68 4.4.10 Alternatiiv 8 ...... 68 4.5 Alternatiivide võrdlus ...... 68

4.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus ...... 71 4.7 Riskianalüüs ...... 74 4.7.1 Kaugkütte rekonstrueerimine ...... 74

4 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

4.7.2 Individuaalahendusele üleminek ...... 75 4.8 Tegevuskava ...... 75 5 Karjaküla alevik ...... 77 5.1 Karjaküla Sotsiaalkeskus ...... 78 6 Lehola küla ...... 80 6.1 Lehola Lasteaed ...... 81 7 Lisa 1 – Keila-Joa. Alternatiiv 1 - kaugkütte pelletikatlamaja ...... 83 7.1 Toetuseta ...... 83 7.2 50% Toetusega ...... 85 8 Lisa 2 – Keila-Joa. Alternatiiv 2 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja...... 87 8.1 Toetuseta ...... 87 8.2 50% Toetusega ...... 89 9 Lisa 3 – Keila-Joa. Alternatiiv 3 - individuaalne pelletikatlamaja ...... 91 9.1 Toetuseta ...... 91 9.2 50% Toetusega ...... 93 10 Lisa 4 – Keila-Joa. Alternatiiv 4 - individuaalne õhk-vesi soojuspump ...... 95 10.1 Toetuseta ...... 95 10.2 50% Toetusega ...... 97 11 Lisa 5 – Keila-Joa Alternatiiv 5 - individuaalne maa soojuspump ...... 99 11.1 Toetuseta ...... 99 11.2 50% Toetusega ...... 101 12 Lisa 6 – Klooga. Alternatiiv 1 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, olemasolevad tarbijad 103 12.1 Toetuseta ...... 103 12.2 50% Toetusega ...... 106 13 Lisa 7 – Klooga. Alternatiiv 2 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (ainult küte) ja Noortekeskus (S1) ...... 109 13.1 Toetuseta ...... 109 13.2 50% Toetusega ...... 112 14 Lisa 8 – Klooga. Alternatiiv 3 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil) ja Noortekeskus (S2) ...... 115 14.1 Toetuseta ...... 115 14.2 50% Toetusega ...... 118 15 Lisa 9 – Klooga. Alternatiiv 4 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (ainult küte), Noortekeskus ja 3 kortermaja (S3) ...... 121 15.1 Toetuseta ...... 121

5 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

15.2 50% Toetusega ...... 124 16 Lisa 10 – Klooga. Alternatiiv 5 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil), Noortekeskus ja 3 kortermaja (S4) 127 16.1 Toetuseta ...... 127 16.2 50% Toetusega ...... 130 17 Lisa 11 – Karjaküla Sotsiaalkeskus. Pelletikatlamaja ...... 133 17.1 Toetuseta ...... 133 17.2 50% Toetusega ...... 135 18 Lisa 12 – Karjaküla Sotsiaalkeskus. Õhk-vesi soojuspump ...... 137 18.1 Toetuseta ...... 137 18.2 50% Toetusega ...... 139 19 Lisa 13 – Lehola Lasteaed. Pelletikatlamaja ...... 141 19.1 Toetuseta ...... 141 19.2 50% Toetusega ...... 143 20 Lisa 14 – Lehola Lasteaed. Õhk-vesi soojuspump ...... 145 20.1 Toetuseta ...... 145 20.2 50% Toetusega ...... 147 21 Lisa 15 – Lehola Lasteaed. Maasoojuspump ...... 149 21.1 Toetuseta ...... 149 21.2 50% Toetusega ...... 151

Joonised Joonis 2.1 Keila vald ...... 13 Joonis 2.2 Karjaküla alevik ...... 14 Joonis 2.3 Keila-Joa alevik ...... 15 Joonis 2.4 Klooga alevik ...... 16 Joonis 2.5 Lehola küla ...... 17 Joonis 2.6 Keila valla rahvastiku tiheduse ruutkaart ...... 19 Joonis 2.7 Omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks, 2011 (Statistkaamet) ...... 21 Joonis 2.8 Keila valla KOV-indeks ...... 22 Joonis 2.9 KOV võimekuse indeksi valikuandmed ...... 22 Joonis 2.10 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 – 2014, GWh ...... 25 Joonis 2.11 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja 2014. aastatel ...... 26 Joonis 2.12. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050 ...... 27 Joonis 2.13. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050...... 27

6 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 2.14. Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 barrel (bbl) = 159 l...... 28 Joonis 2.15. Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015] ...... 28 Joonis 2.16. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta...... 29 Joonis 2.17. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus...... 30 Joonis 2.18. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos...... 31 Joonis 3.1 Kaugküttevõrgu tarbijad ...... 36 Joonis 3.2 Tarbijate soojussõlmed ...... 36 Joonis 3.3 Katlamaja ...... 37 Joonis 3.4 Katel ja põleti ...... 38 Joonis 3.5 Keila-Joa kaugküttevõrgu skeem ...... 39 Joonis 3.6 Avariiline kaugküttetoru ...... 39 Joonis 3.7 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik...... 42 Joonis 3.8 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik ...... 44 Joonis 3.9 Keila-Joa kaugküttevõrgu uus konfiguratsioon ...... 44 Joonis 4.1 Kaugküttevõrgu renoveerimata tarbijad ...... 52 Joonis 4.2 Kaugküttevõrgu renoveeritud tarbija, Järve tee 4 ...... 52 Joonis 4.3 Tarbijate soojussõlmed ...... 53 Joonis 4.4 Liiva 3 ja Liiva 7 ...... 54 Joonis 4.5 Saare 5 ...... 54 Joonis 4.6 Koolihoone ja noortekeskus ...... 54 Joonis 4.7 Koolimaja kerge kütteõli katel ...... 55 Joonis 4.8 Katlamaja ...... 56 Joonis 4.9 Katel ja põleti ...... 56 Joonis 4.10 Klooga kaugküttevõrgu skeem ...... 57 Joonis 4.11 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik ...... 60 Joonis 4.12 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik ...... 62 Joonis 4.13 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon ...... 62 Joonis 4.14 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik ...... 63 Joonis 4.15 Alternatiiv 2 kaugküttevõrgu konfiguratsioon ...... 64 Joonis 4.16 Alternatiiv 3 soojuskoormusgraafik ...... 65 Joonis 4.17 Alternatiiv 4 soojuskoormusgraafik ...... 66 Joonis 4.18 Alternatiiv 4 kaugküttevõrgu konfiguratsioon ...... 66 Joonis 4.19 Alternatiiv 5 soojuskoormusgraafik ...... 68 Joonis 5.1 Karjaküla korterelamud ...... 77

7 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 5.2 Karjaküla Sotsiaalkeskus ...... 78 Joonis 5.3 Karjaküla Sotsiaalkeskuse katlamaja ...... 78 Joonis 6.1 Lehola korterelamud ...... 80 Joonis 6.2 Lehola Lasteaed ...... 81 Joonis 6.3 Lehola Lasteaia katlamaja ...... 81

8 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabelid Tabel 2.1 Valik andmeid Keila valla kohta ...... 23 Tabel 2.2 Keila valla palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ...... 24 Tabel 2.3 Maagaasi aktsiis Eestis, €/tuh. m3 ...... 29 Tabel 2.4. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus ...... 30 Tabel 3.1 Tarbijate soojustarbimine ...... 37 Tabel 3.2 Katlamaja elektri tarbimine, kWh ...... 38 Tabel 3.3 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed...... 39 Tabel 3.4 Olemasoleva soojusvarustussüsteemi iseloomulikud näitajad ...... 40 Tabel 3.5 Kaugkütte arengualternatiivid ...... 42 Tabel 3.6 Individuaalse soojusvarustuse arengualternatiivid ...... 42 Tabel 3.7 Olemasoleva kaugküttevõrgu torustike asendamine uutega ...... 45 Tabel 3.8 Kaugküttealternatiivide (A1-A2) tehniliste näitajate võrdlustabel ...... 46 Tabel 3.9 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh, erinevatel tingimustel ...... 47

Tabel 3.10 Alternatiivide primaarenergia kasutus ja CO2 heide ...... 48 Tabel 3.11 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs ...... 49 Tabel 3.12 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed ...... 49 Tabel 3.13 Individuaallahendusele ülemineku SWOT analüüs ...... 50 Tabel 3.14 Individuaallahendusele ülemineku riskid ja leevendusmeetmed ...... 50 Tabel 3.15 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava ...... 51 Tabel 4.1 Tarbijate soojustarbimine ...... 53 Tabel 4.2 Potentsiaalsete tarbijate soojuse vajadus, MWh ...... 55 Tabel 4.3 Tarbimise stsenaariumid ...... 56 Tabel 4.4 Katlamaja elektri tarbimine, kWh ...... 57 Tabel 4.5 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed...... 58 Tabel 4.6 Olemasoleva soojusvarustussüsteemi iseloomulikud näitajad ...... 58 Tabel 4.7 Kaugkütte arengualternatiivid ...... 60 Tabel 4.8 Individuaalse soojusvarustuse arengualternatiivid ...... 61 Tabel 4.9 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu andmed ...... 63 Tabel 4.10 Alternatiiv 2 kaugküttevõrgu andmed ...... 64 Tabel 4.11 Alternatiiv 4 kaugküttevõrgu andmed ...... 67 Tabel 4.12 Kaugküttealternatiivide (A1-A5) tehniliste näitajate võrdlustabel ...... 69 Tabel 4.13 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh, erinevate tingimuste korral ... 70

Tabel 4.14 Alternatiivide primaarenergia kasutus ja CO2 heide ...... 72

9 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 4.15 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs ...... 74 Tabel 4.16 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed ...... 74 Tabel 4.17 Individuaallahendusele ülemineku SWOT analüüs ...... 75 Tabel 4.18 Individuaallahendusele ülemineku riskid ja leevendusmeetmed ...... 75 Tabel 4.19 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava ...... 76 Tabel 5.1 Karjaküla Sotsiaalkeskuse soojus jaotus ...... 78 Tabel 5.2 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh ...... 79 Tabel 6.1 Lehola Lasteaia elektri tarbimise jaotus ...... 81 Tabel 6.2 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh ...... 82

10 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

1 Laiendatud kokkuvõte 1.1 Keila-Joa alevik Keila-Joa aleviku kaugküttevõrk varustab soojusega kahte kortermaja. Potentsiaalsed uusi liitujaid ei ole ette näha. Soojuse tootmine katlamajas baseerub kergel kütteõlil. Olemasolev soojuse hind tarbijale on 87 EUR/MWh. Uue hakkpuidukatlamaja ja uue kaugküttevõrgu hinnanguline rekonstrueerimise maksumus on 236 000 EUR. Investeeringule on võimalik taotleda KIK-i kaudu 50% toetust. Sellisel juhul on hinnanguline soojuse hind tarbijale suurusjärgus 69 EUR/MWh. Individuaallahenduse korral, nt mõlemale kortermajale oma konteineris paiknev pelletikatlamaja, võib soojuse hind olla mõnevõrra madalam (65 EUR/MWh). Samas, vahe ei ole suur – individuaallahenduse hind on 5,8% odavam võrreldes kaugküttekatlamaja soojuse hinnaga. Teisest küljest tuleb kortermajal ise vastutada soojusega varustamise eest ja tulevikus omavahenditest hankida vajalikke tootmisseadmeid. Konteinerkatlamaja ei ole visuaalselt soovitatav Keila-Joa mõisa vahetus-läheduses ning kaks eraldi saasteallikat majade vahetus-läheduses on õhu kvaliteedi koha pealt halvem lahendus, kui üks saasteallikas. Seega individuaallahendusi ei soovitata. Eelnevat arvesse võttes on soovitav Keila-Joa alevikus jätkata kaugküttega, paigaldades uue hakkpuidukatlamaja ning tagades katlamaja visuaalne väljanägemine vastavalt detailplaneeringule ja Keila-Joa mõisa hoonete ansamblisse sobival viisil. Krundile, kus asub olemasolev katlamaja koostatakse detailplaneeringut ning krundile planeeritakse puhkeala. Katlamaja territoorium on soovitav ääristada kõrghaljastusega. Puitkütuste kasutamisel vähendatakse CO2 heidet võrreldes põlevkiviõli kasutamisega. Vana katlamaja likvideeritakse ja uus ehitatakse konteinerkatlamajana. 1.2 Klooga alevik Klooga aleviku kaugküttevõrk varustab soojusega viite kortermaja. Kolm kortermaja on individuaalküttel. Klooga Koolis on kergel kütteõlil töötav katlamaja, mis varustab soojusvõrgu kaudu soojusega ka Noortekeskust. Olemasolev soojuse hind kaugküttetarbijale on 90,44 EUR/MWh. Uue hakkpuidukatlamaja ja uue kaugküttevõrgu hinnanguline rekonstrueerimise maksumus on olemasolevate tarbijate korral 467 000 EUR ja Kooli ja Noortekeskuse liitumisel 551 000 EUR. Investeeringule on võimalik taotleda KIK-i kaudu 50% toetust. Sellisel juhul on hinnanguline soojuse hind tarbijale suurusjärgus 57-58 EUR/MWh. Kooli ja Noortekeskuse liitumisel kaugküttevõrguga, ühendatakse tarbijad võrguga Kooli kaudu, st kasutatakse ära olemasolevat ühendust Noortekeskuse ja Kooli vahel. Klooga aleviku korral on soovitav jätkata kaugküttega ja rajada uus hakkpuidukatlamaja. Uue kaugküttevõrgu rajamine võimaldab kaugküttevõrgu konfiguratsiooni oluliselt optimeerida ja erinevad efektiivsusnäitajad paranevad. Klooga aleviku kaugküttevõrk kuulub vallale. Uue võrgu rajamisega on soovitav lahendada ka omandiküsimus, st kes teeb vastava investeeringu, kas soojusettevõtja või vald. Valla seisukohast on soovitav võrk jätta valla omandisse, mis annab võimaluse teha hankeid soodsaima soojusvarustaja leidmiseks, kes müüb kokku lepitud hinnaga soojust võrku, haldab võrku ja arveldab tarbijatega.

Puitpõhiste kütuste kasutamisel vähendatakse CO2 heidet võrreldes põlevkiviõli kasutamisega.

11 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Osade kortermajade võimalik liitumine kaugküttevõrguga on problemaatiline, kuna tarbijad on teinud suhteliselt hiljuti investeeringuid õhk-vesi soojuspumpade paigaldamiseks. 1.3 Karjaküla alevik Karjaküla alevikus on viis suuremat kortermaja. Kaugküttesüsteemi enam ei eksisteeri ja kõik tarbijad on erineva lahendusega korteripõhisel küttel, mis tähendab, et hoonesisest keskküttesüsteemi ei eksisteeri. Kaugküttesüsteemi rajamine koos hoonesiseste süsteemide väljaehitamisega annab minimaalseks soojuse hinnaks tarbijatele 80 EUR/MWh. See ei arvesta korterites tehtavaid viimistlustöid, mis kaasnevad küttesüsteemi rajamisega. Kaugküttega liitumise võimalikkust kõikide tarbijate poolt võib sellest lähtuvalt hinnata minimaalseks. Seega ei ole kaugkütte taastamise võimalikkust ette näha. Karjaküla Sotsiaalkeskuse soojusvarustus baseerub kergel kütteõlil ja olemasolev soojuse hind on 94 EUR/MWh. Alternatiivsed lahendused on 100% üleminek pelletiküttele või paigaldada täiendavalt õhk-vesi soojuspumbad ja olemasolev katel jääb tipukatlaks. Hinnanguline soojuse maksumus (50% investeeringu toetuse korral) on suhteliselt samas suurusjärgus, vastavalt 59 ja 62 EUR/MWh. Seega on alternatiivsete lahendustega võimalik soojuse hinda alandada. Kuna mõlemad vaadeldud variandid annavad suhteliselt lähedase tulemuse, on soovitav küsida vastavaid lahendusi pakkuvatelt ettevõtetel täpsemaid hinnapakkumusi, mille põhjal otsustada. Kui eesmärk on CO2 heidet maksimaalselt alandada, siis on eelistatumaks lahenduseks pelletiküte. 1.4 Lehola küla Lehola külas on üksteist suuremat kortermaja. Kaugküttesüsteemi enam ei eksisteeri ja kõik tarbijad on erineva lahendusega korteripõhisel küttel, mis tähendab, et hoonesisest keskküttesüsteemi ei eksisteeri. Kaugküttesüsteemi rajamine koos hoonesiseste süsteemide väljaehitamisega annab minimaalseks soojuse hinnaks tarbijatele 80 EUR/MWh. See ei arvesta korterites tehtavaid viimistlustöid, mis kaasnevad küttesüsteemi rajamisega. Kaugküttega liitumise võimalikkust kõikide tarbijate poolt võib sellest lähtuvalt hinnata minimaalseks. Seega ei ole kaugkütte taastamise võimalikkust ette näha. Karjaküla Lasteaia soojusvarustus baseerub otsesel elekterküttel ja olemasolev soojuse hind 120 EUR/MWh. Alternatiivsed lahendused on üleminek pelletiküttele või maasoojuspump lahendusele. Hinnanguline soojuse maksumus (50% investeeringu toetuse korral) on suhteliselt samas suurusjärgus, vastavalt 60 ja 58 EUR/MWh. Seega on alternatiivsete lahendustega võimalik soojuse hinda alandada. Kuna mõlemad vaadeldud variandid annavad suhteliselt lähedase tulemuse on soovitav küsida vastavaid lahendusi pakkuvatelt ettevõtetel täpsemaid hinnapakkumusi, mille põhjal otsustada. Kui eesmärk on CO2 heidet maksimaalselt alandada, siis on eelistatumaks lahenduseks pelletiküte.

12 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad

Keila10/15/2 01 vald5 asub Harju maakonna lääneosas Ke(ilaJoonis - Google Maps 2.1). Valla keskus asub Keila linnas. Keila valla koosseisuKeila kuuluvad 19 küla ja 3 alevikku.

Map data ©2015 Google 2 km Joonis 2.1 Keila vald https://www.google.ee/maps/place/Keila,+Harju+County/@59.3263363,24.1342194,11z/data=!3m1!4b1!4m2!3m1!1s0x4692a68e631573f9:0x400b36d18fc6150 1/2 Vald on seadnud oma tegevuse eesmärgiks infrastruktuuri korrastamise, puhta loodusega keskkonna loomise ja säilitamise, valla kultuuri- ja hariduselu edendamise. Igapäevase tööelu ja elukeskkonna loomisel üritatakse teha parim, mis on võimalik piiratud ressurssidega tingimustes. Valla juhtimisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõtetest, seades esiplaanile üldsuse huvid.1 2.1 Piirkonna iseloomustus Keila valla pindala on 178,88 km2, rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2015 on 5 312 ning asustustihedus 29,7 elanikku km2 kohta. Rahvaarvu muutus 1. jaanuar 2010-2014 on Keila vallas 6,03%.2 Naabriteks on idas Harku ja Saue vallad ning Keila linn, lõunas Kernu, Vasalemma ja Padise vallad, läänes Paldiski linn. Keila vallavalitsus asub Keila linnas. Põhjast piirneb vald Soome lahega ja valla merepiiri pikkus on ca 28 kilomeetrit. Valla piiriks idas on Keila jõgi ja läänes Vasalemma jõgi. Valda läbivad mitmed tähtsad maanteed ja raudtee, mis teevad valla logistiliselt hästi kättesaadavaks nii Keila, Tallinna kui Paldiski suunal. Keila valla koosseisu kuuluvad 19 küla ja 3 alevikku (Keila-Joa, Klooga ja Karjaküla). Tihedamini asustatud aladeks vallas on Klooga, Laulasmaa, Lehola, Keila–Joa, Tuulna ja Karjaküla.3

1 http://www.keilavald.ee/tutvustus-ja-asukoht 2 Statistikaamet, www.stat.ee 3 Keila vallavolikogu, Keila vallavalitsus, Keila valla arengukava 2015-2022

13 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Keila vallas on Laulasmaa Kool (põhikool-lasteaed), Lehola Kool, Klooga Kool, Klooga Lasteaed. Vallas on välja kujunenud kolm põhilist teeninduskeskust - Klooga alevik ning Lehola ja Lohusalu külad. Perspektiivis lisandub neile Laulasmaa küla ja Keila-Joa alevik.4

Karjaküla alevik Keila vallas (Joonis 2.2) asub 3,5 km Keila kesklinnast loodes. MitteametlikAlevikus väljavõte. elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 345 inimest. Neist 131 (38%) olid eestlased. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Karjakülas asub 35-kohaline Sotsiaalkeskus, milles tegutseb ka pensionäride Päevakeskus. Suurim ettevõte on Karjaküla karusloomafarm. X = 6578812, Y = 523137

X = 6577039, Y = 521364 Joonis 2.2 Karjaküla alevik M 1:10419 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning Keila-Joa on tuntudei ole jubaametlikud. ammus Väljavõteteest ajast kasutamisel oma kõrge peab ja ära looduskauni märkima nende joaga päritolu. koos suursuguse pargi ja mõisakompleksiga (Joonis 2.3, Lossi foto on esikaanel). Alevikus elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 389 inimest. Neist 262 (67,4%) olid eestlased. Keila-Joa - Türisalu puhkepiirkond - hõlmab Keila-Joa aleviku ja osaliselt Meremõisa küla. Keila-Joa alevik ja selle ümbrus moodustab ühtse suurema puhkepiirkonna. Külgnev

4 OÜ Maaplaneeringud, Keila valla üldplaneering, Tallinn 2003-2005 14 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ

Leht 1 / 3 Maa-amet 2015. Kõik õigused kaitstud. Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Harku valla aiandusühistute ala suurendab veelgi Keila-Joa ranna, pargi ja metsaalade kasutuskoormust. X = 6586151, Y = 518624

X = 6583209, Y = 515683 Joonis 2.3 Keila-Joa alevik M 1:17290 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning Klooga (Joonis ei2 .ole4) ametlikud.on 1000 Väljavõteteelanikuga kasutamisel alevik (01.01.2015 peab ära märkima seisuga). nende Alevikuspäritolu. elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1203 inimest. Neist 642 (53,4%) olid eestlased. Klooga paikneb suuremalt jaolt Keila–Paldiski raudteest lõuna pool. Aleviku territooriumile jäävad ka 2 elektrirongide peatust - Klooga (35,9 km Tallinnast) ja Klooga-Aedlinn (38,3 km Tallinnast). Kloogal on Klooga Kool (6 klassi), raamatukogu, kultuuri- ja noortekeskus, lasteaed, postkontor, 3 kauplust, palvela, väike õmblustöökoda, Eesti Kaitseväe harjutusväljak, 7 viiekordset ja 1 kolmekordne korterelamu, 10 kahekordset barakitüüpi elamut, hulganisti ühepereelamuid. Alevik hõlmab ka Klooga järve idakaldal asuvat endist Klooga mõisa. Kloogaranna puhkepiirkond (ühtlasi maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik) on kunagise populaarse supelranna ümber kaarduv ala, mis hõlmab Lahepere lahe äärset Kloogaranna ja sellega piirnevaid Tuulna ja osaliselt ka Illurma külasid. Leht 1 / 2 Maa-amet 2015. Kõik õigused kaitstud.

15 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) X = 6579247, Y = 516803

X = 6572275, Y = 509831 Joonis 2.4 Klooga alevik M 1:40981 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning Lehola küla asubei oleKeila ametlikud.–Haapsalu Väljavõtete maantee kasutamisel ääres (peabJoonis ära 2märkima.5). Leholast nende päritolu. voolab läbi Lehola oja, mis saab alguse Ohtu rabast ning ühineb pärast Maeru ojaga, mis omakorda suubub Vasalemma jõkke. Naaberküladeks on Ohtu, Kulna, Luuri, Niitvälja ja Klooga. Küla asub umbes 5 kilomeetri kaugusel Keilast ja 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Leholas on bussipeatus, kahe kilomeetri kaugusel on Kulna raudteejaam ja nelja kilomeetri kaugusel Niitvälja raudteejaam. Külas on lasteaed-algkool, kauplus, jalgpalli- ja korvpalliväljak. Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 445 inimest. Neist 363 (81,6%) olid eestlased.

Leht 1 / 2 Maa-amet 2015. Kõik õigused kaitstud.

16 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) X = 6574352, Y = 519674

X = 6571158, Y = 516480 Joonis 2.5 Lehola küla M 1:18773 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning Valla suuremadei metsamassiividole ametlikud. Väljavõtete paiknevad kasutamisel valla peab kesk ära -märkima ja lääneosas nende päritolu. ning põhjaosas. Metsadel ei ole suurt majanduslikku väärtust, küll aga on tähtsad Tallinna rohelise vööndi metsadena. Erilise väärtusega on rannaäärsed metsad ja neid on vaja maksimaalselt säilitada. Põllumajandusmaade osatähtsus ainult ca 25%. Valla haritavate maade keskmine viljelusväärtus on 40 Hp (maakonna keskmine 43 Hp). Viljakamad maad paiknevad valla keskosas Lehola ja Ohtu ümbruses.5 Arvestatavaks maavaraks on turvas. Keila valla territooriumil paiknevad aktiivsed tarbevarud (maa-ala suurus 37 ha). Suurematest turbamaardlatest on valla territooriumil Ohtu ja Klooga (-Kiimsoo). Turbatootmine on seni toimunud ainult Ohtu maardlas (Ohtu turbatootmisala, maa-ala suurus 305 ha, turvast toodab AS Farve). Klooga (-Kiimsoo) maardlas esineb paiguti turba all küllaltki suures mahus järvemuda. Leht 1 / 2 Maa-amet 2015. Kõik õigused kaitstud.

5 OÜ Maaplaneeringud, Keila valla üldplaneering, Tallinn 2003-2005 17 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Valla territooriumi geoloogilisest ehitusest tingitult kuulub osa valla territooriumist radooniohtlike alade hulka. Radoonirisk on suurem valla territooriumil Klooga ümbruses, Lohusalu poolsaarel kuni Põhja-Eesti paekaldani, Laulasmaa ja Türisalu vahelisel alal paeastangust mere poole ja Vääna jõe orus paeastangute vahel.6 Suuremad reostavad ettevõtted on Lehola külas paiknev seafarm; Karjakülas ja Maerus karusloomafarm. Suuremad müraallikad on Klooga laskeväli, Tallinn - Paldiski (T-8) maantee ja Tallinn - Keila - Paldiski raudtee. Valla edelaosas kujuneb suuremaks müraallikaks Ämari lennuväli selle kasutuselevõtmisel militaar-tsiviillennuväljana. Keila vallas registreeritud ettevõtete arv on pidevalt kasvanud. 2014. aasta alguse seisuga oli ettevõtteid, mis kuulusid statistilisse profiili, 342. Alates 2005. aastast on kiiresti langenud põllumajanduse osatähtsus, mis käesolevaks ajaks on juba alla 10%. Vähenenud on ka tööstuse osakaal. Domineerib teenindussektor, milles on hõivatuid enam kui 80%. Keila vallas on kasvava tähtsusega osaühingute arv, kuhu kuulub 51,8% majandusüksustest. Mittetulundusühingute arv on langenud ja need moodustavad majandusüksustest alla kolmandiku. Keila valla ettevõtted on ülekaalukalt väikeettevõtted, kus töötajate arv on alla 10 inimese. Nende osakaal on 96,8% ja aastatega on nende arv kasvanud. Üle 50 töötajaga ettevõtteid on 5. Suurimad ettevõtted vallas on haagiste tootja AS Bestnet Lehola külas, karusnahkade töötlemisega tegelev Eurotann OÜ Karjakülas ja Laulasmaa SPA.7 Keila vallal on 8 hallatavat asutust: Klooga Lasteaed, Klooga Kool, Laulasmaa Kool, Lehola Kool, Lehola Raamatukogu, Laulasmaa Raamatukogu, Klooga Raamatukogu, Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus. Vald on 100% omanik äriühingutes OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus ja AS Lahevesi. Keila valla rahvastiku tiheduse (inimest/km2) kohta esitatakse andmed alljärgneval joonisel (Joonis 2.6).

6 OÜ Maaplaneeringud, Keila valla üldlaneering, Tallinn 2003-2005 7 Keila vallavolikogu, Keila vallavalitsus, Keila valla arengukava 2015-2022 18 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 2.6 Keila valla rahvastiku tiheduse ruutkaart Käesolevas töös vaatluse all olevatest asulatest suurim rahvastikutihedus on Kloogal 500- 999 in/km2 ja teisel kolmel on see astme võrra väiksem kuid sarnane 100-499 in/km2. See on mõistetav, sest Kloogal on valdavalt 5 kordsed elamud, kus rahvastikutihedus suurem. Keila valla soojusvarustus Kaugkütet tarbivad Klooga ja Keila-Joa alevikud. Põlevkiviõlil töötavad tsentraalkatlamajad varustavad soojusega Kloogal 5 ja Keila-Joal 2 korterelamut. Klooga kooli ja lasteaeda köetakse lokaalsete katlamajadega. Klooga aleviku katlamaja kuulub N.R. Energy OÜle ja kaugküttevõrk kuulub Keila vallale. Keila-Joal alevikus kuuluvad nii katlamaja kui ka kaugküttevõrk N.R. Energy OÜle. Üldplaneeringuga on ette nähtud ASi Eesti Gaas ettepanekul valda läbiv kõrgsurve gaasitorustik, mis kulgeks paralleelselt Paldiski maanteega.

19 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Valda varustab elektriga Eesti Energia AS. Valla territooriumil paiknevad Klooga 35/10 kV ja Keila-Joa 110/35/10 kV alajaamad. Eesti Energia ASi poolt on kasutusele võetud Keila-Joa hüdroelektrijaam.8 2.2 Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil Kokkuvõte Keila valla pikaajalisest arengueesmärkidest on toodud allpool. Eesmärgid on kirjeldatud Keila valla arengukava 2015 – 2022 dokumentides. Sotsiaalmajanduse arengu eesmärgid on järgmised:  Tasakaalus loodus- ja tehiskeskkond;  Heakorrastatud ja kaunis välisilme;  Energiasäästlik ja loodust hoidev majandamine;  Haridusasutuste võrk vastab vajadusele, kvaliteetne õpi- ja vaba aja keskkond;  Mitmekesine elanike vajadustele vastav paindlik sotsiaalse kaitse süsteem;  Kättesaadav ja kvaliteetne ühistransport, turvaline liikumiskeskkond;  Puhas joogivesi ja kaasaegne reoveekäitlus;  Aktiivne kodanikkond, tõhus külaliikumine ja kogukonnapõhine arendustegevus;  Tugev kohalik identiteet ja aktiivne kultuuritegevus  Teadmistepõhine strateegiline juhtimine ja tõhusad ärimudelid. Ettevõtluse arengu eesmärgid on järgmised:  Väärt töökohad ja elanike kõrge ettevõtlusaktiivsus;  Konkurentsivõimeline ja keskkonnasõbralik väikeettevõtlus;  Puhkuse, loodus- ja mereturismi atraktiivne sihtkoht;  Hästi toimiv ettevõtlusalane koostöövõrgustik. Tegevussuunad energiasäästliku ja loodust hoidval majandamisel:  Tänavavalgustuses tarkade lahenduste kasutuselevõtt ja kompaktluminofoorlampide kasutamisele üleminek.  Soojustootmise optimeerimine, katlamajade üleviimine kohalikule toormele ja alternatiivkütusele.  Alternatiivsete energiaallikate kasutamise osatähtsuse suurendamine (päikesepaneelid, tuuleenergia jms).  Soojusmajanduse korrastamine Keila-Joal ja Kloogal.  Tänavavalgustuse rajamine ja uuendamine.  Energiasäästu propageerimine, energiasäästu investeerimine avalikes hoonetes, teede ja tänavate valgustamises. 2.3 Kohaliku omavalitsuse võimekus Keila valla demograafilise töösurve indeksi väärtus on 1,05 (statistikaamet). Indeks mõõdab eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse tõttu potentsiaalselt välja langeb.

8 Keila vallavolikogu, Keila vallavalitsus, Keila valla arengukava 2015-2022 20 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Esimest korda arvutas ja avaldas Statistikaamet omavalitsusüksuste elujõulisuse indeksi 2004. aastal. Üldvaade Eestile 2004. ja 2013. aastal on sarnane – positiivsemad tulemused on Tallinnas ja selle ümbruses ning teljel Tallinn-Pärnu (Joonis 2.7).

Joonis 2.7 Omavalitsusüksuste elujõulisuse indeks, 2011 (Statistkaamet) Elujõulisuse indeksi aluseks on kaheksa näitajat: rahvaarvu muutus, alla 65-aastaste osatähtsus kogurahvastikus, keskmine registreeritud töötus, füüsilise isiku tulumaksu laekumine elaniku kohta, kohaliku omavalitsuse tulu elaniku kohta, kõrgharidusega inimeste osatähtsus, äriühingute arv 1000 elaniku kohta, äriühingute tegevusalade arv. Indeksi väärtus ei ole otseselt seotud näitajate kohaga pingereas: indeks saab väärtuse vastavalt näitaja väärtusele. Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab linna või valla erinevate võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha. 10. oktoobril 2014 toimus Geomedia OÜ kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi avaldamine. Töö tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid 2005-2013. KOV-indeksi koostamise tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu. Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates 2005. aastast võimalik analüüsida linnades ja valdades toimuvaid arenguid.9 2012. aastal oli Keila valla võimekuse indeks 62,3, millega oldi tol ajal 226 valla hulgas 39 kohal (Joonis 2.8 ja Joonis 2.9).

9 http://geomedia.ee/moiste/ 21 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 2.8 Keila valla KOV-indeks

Joonis 2.9 KOV võimekuse indeksi valikuandmed10

10 www.stat.ee 22 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 2.1 Valik andmeid Keila valla kohta11 Näitaja 2011 2012 2013 2014 2015 Rahvaarv, 1. jaanuar 5 040 5 445 5 384 5 291 5 312 Elussünnid 52 47 71 70 ... Surmad 43 46 59 59 ... Sisseränne 232 295 200 284 ... Väljaränne 299 280 309 275 ... Ülalpeetavate määr 46,9 50,5 51,2 52,3 55,5 Demograafiline tööturusurveindeks 0,95 0,96 0,97 0,96 1,05 Kohalikud eelarved, tuhat eurot Tulud kokku 4 014,80 4 415,60 4 821,20 5 073,30 ... füüsilise isiku tulumaks 2 782,50 2 891,40 3 127,20 3 366,40 ... Kulud kokku 3 611,90 4 132,30 4 374,80 4 631,10 ... üldised valitsemissektori teenused 780,8 856 763,8 516,7 ... majandus 181,3 224,5 278,5 584,4 ... haridus 1 888,50 2 295,70 2 319,30 2 555,90 ... sotsiaalne kaitse 260,5 262,3 296,5 355,3 ... Toimetulekutoetused, eurot 44 472,20 37 300,50 28 978,70 23 663,50 ... Registreeritud töötud 180 132 107 87 ... Äriühingud 220 244 ...... Müügitulu, miljonit eurot 34,9 40,34 ...... Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 876,71 920,98 973,28 1 057,79 ... Brutotulu saajad keskmiselt kuus 1 891 1 939 1 971 1 970 ... Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² 3 277 2 334 1 451 1 047 ... mitteelamute suletud netopind, m² 5 483 653 532 2 132 ... Üldhariduse päevaõpe Koolid 3 3 3 3 ... Õpilased 240 240 251 272

2.4 Soojusmajanduse juhtimine valla tasandil Keila vallas vastutab soojusmajanduse valdkonna eest vallavanem. Igapäevaselt tegeleb soojusmajanduse probleemidega valla vallamajanduse ja järelvalveteenistuse vallamajandusnõunik Peeter Kõresaar ja vastavate detailplaneeringutega planeeringutega ehituse-, planeerimise- ja maateenistuse planeerimisspetsialist Aado Pallase. Kaugküttepiirkonna muutmise määruse võtab vastu valla volikogu vallavalitsuses koostatud dokumentide ja ettepaneku põhjal. Vallavolikogu pädevuses on kinnitada kaugküttepiirkondade moodustamise määrused või õigus vajadusel neid muuta. Soojusettevõtjana tegutseb valla kahes kaugküttepiirkonnas N. R. Energy OÜ.

11 http://www.stat.ee/ppe-55756 23 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

2.5 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Keila-Joa aleviku kaugküttevõrgu tarbijatele oli kehtestatud soojuse hind 78,33 €/MWh ja koos käibemaksuga (elanikele ja KOVile) 94,00 €/MWh. Konkurentsiametiga kooskõlastatud ja kinnitatud soojuse müügi piirhind on alates 13.01.2016. - 72,49 €/MWh ilma käibemaksuta ja 86,99 €/MWh koos käibemaksuga. Keila-Joa aleviku kaugküttesoojuse tarbijatelt küsitavat hinda võib lugeda Eesti väikeasulates suhteliselt kõrgeks kui võrrelda soojuse hinda sama suurusega kaugküttevõrkudes.12 Ligilähedaselt sarnane on soojuse hind veel näiteks Türi-Alliku ja Tarbja kaugküttepiirkonnas. Klooga aleviku kaugküttevõrgu tarbijatele oli kehtestatud soojuse hind 75,37 €/MWh ja koos käibemaksuga (elanikele ja KOVile) 90,44 €/MWh (alates 17.10.2013). Keila valla palgatöötajate keskmine brutotulu aastate lõikes on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 2.2). Tabel 2.2 Keila valla palgatöötaja kuu keskmine brutotulu13 Aastad 2011 2012 2013 2014 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 876,71 920,98 973,28 1 057,79 Keila valla palgatöötajate kuukeskmine brutotulu on igal järgneval aastal alates 2011. aastast kasvanud keskmiselt 6,7%, kuid perioodil 2013-2104 isegi 8,7%. Kui võtta elamute eluruumide pinna normaalaasta küttesoojuse erikasutuseks 120 kWh/(m2a),14 siis nt 56 m2 korteri omanik Keila-Joal peaks aastas soojuse eest tasuma 120*56*86,99/1000 = 584,6 eurot (Klooga kaugküttevõrgus olev korteriomanik maksab ainult veidi vähem), mis teeb vähem kui töötaja keskmine neto kuupalk (846,2 €/k, 2014), see on umbes 5,6% töötava elaniku keskmisest aasta netopalgast. Valla keskmise palgatöötaja ja keskmise elamispinna järgi vaadates ei tundu tasu aastase soojuse eest olevad väga suur, kuid elanike sissetulekud võivad olla väga erinevad ja mõnedele (pensionärid, lastega pere ühe töötajaga jms) võib tasu aastase soojuse eest olla ka märksa suurem, st üle 10%. Kui peres on kaks töötavat inimest siis pere eelarves ei pruugi aastane soojuse maksumus eriti märkimisväärne olla. Võrreldes Euroopa 28 riigiga, on Eestis majapidamiskulude osakaal (ligi 18 % keskmisest sissetulekust ning vähem kui 60 % Eesti keskmisest sissetulekust teenivatel inimestel ligi 35 % sissetulekust) alla ELi keskmise (vastavalt 22 % ja 41%). Euroopa võrdluses on välja toodud positiivsena laialtlevinud kortermajade majandamisel tegutsevaid korterühistuid ning negatiivsena hoonete väga suur energia kasutus, suured maksuvõlad.15

12 http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=18308 13 http://www.stat.ee/ppe-55149, väljavõte tabelist. 14 Ekspertide hinnang 15 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 24 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

2.6 Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid 2.6.1 Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütuste tarbimine soojuse tootmiseks (katlamajades ja elektrijaamades) ajavahemikul 2005-2014 on kergelt langeva trendiga (vt ka Joonis 2.10), jäädes piiridesse 10,3 TWh (10 318 GWh) 2014. aastal ja 14,7 TWh (14676 GWh) 2011. aastal. 2014. aastal tarbiti kütuseid ca 24% vähem (primaarenergia järgi) kui 2005. aastal (Joonis 2.10), kuid arvesse võtta tuleb ka 2014. aasta sooja talve mõju. 2014. aastal oleme jõudnud kütuste tarbimises kriisiaegsele tasemele (aastad 2008-2009).

14000 14000

12000 12000

10000 10000

8000 8000

6000 6000

4000 4000

2000 2000

Kütuste tarbimine liigiti, Kütuste tarbimineliigiti, GWh Kütuste tarbimise trend,GWh 0 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Kivisüsi Põlevkivi Turvas Puit Maagaas Vedelgaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Põlevkivi- ja biogaas Jäätmekütus Muu kütus Elektrienergia Energia kokku Linear (Energia kokku) Joonis 2.10 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks 2005 – 2014, GWh16 Kui võrrelda soojuse tootmiseks tarbitud kütuste struktuuri aastatel 2005 ja 2014, siis võib vaadeldud ajaperioodil täheldada päris suuri muutusi. Nimelt on viimastel aastatel, võrreldes varasemate aastatega, vähenenud kõigi fossiilsete kütuste tarbimine ja suurenenud biokütuste tarbimine soojuse tootmiseks. Alates 2013. aastast on lisandunud ka üks uus energiaallikas – jäätmekütus, mida põletatakse Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokis – bilansis ~3% 2014. aastal (Joonis 2.11).

16 Eesti Statistikaamet 25 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

2005 2014 Muu kütus Kivisüsi Jäätmekütus 7% Muu kütus Põlevkivi 1% 3% Põlevkivi 4% 10% Kerge kütteõli 14% Turvas 4% Põlevkivigaas 3% 11% Põlevkiviõli Turvas Biogaas 8% 3% 0,4% Raske kütteõli Kerge kütteõli 1% 2% Põlevkiviõli 3%

Puit 21% Puit 31%

Maagaas 41% Maagaas 33%

Joonis 2.11 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja 2014. aastatel17 Kokkuvõtvalt võib kütuste tarbimisel Eestis täheldada järgmisi trende: 1. Kütuste kasutamine energia (elekter, soojus) tootmiseks on vähenenud ja eeldatavalt väheneb veelgi.18 Joonis 2.10 näeme kütuste kasutuse vähenemist soojuse tootmisel perioodil 2005-2014. Joonis 2.12-l on esitatud soojuse kasutuse muutuse stsenaariumid kuni 2050 aastani ja Joonis 2.13-l elektri kasutuse muutuse stsenaariumid samas perspektiivis.19 Elektritarbimine jääb pigem stabiilseks või kasvab õige pisut, samas soojusekasutus on languses igas sektoris. 2. Fossiilsete kütuste kasutus väheneb, suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine energia muundamisel, seda nii elektri kui soojuse tootmisel. Joonis 2.11 esitatud võrdlusel näeme, et kui 2005. aastal oli puitkütuste osakaal soojuse tootmisel 21%, siis 2015. aastal juba 31%. Huvitav on, et turbakasutus ei ole sel ajavahemikul muutunud, olles stabiilselt 3%. 3. Jätkub puitkütuste katlamajade rajamine ja vanade fossiilkütuste katlamajade üleviimine puitkütustele (KIKi toetusmeetmed ja vastav määrus).

17 Eesti Statistikaamet 18 ENMAK, www.energiatalgud.ee 19 http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=Energiatarbimine&menu-1 26 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 2.12. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050

Joonis 2.13. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani 2050. 2.6.2 Kütuste hinnaprognoosid Käesolevas töös vaadeldakse vaid energeetikas kasutatavate vedelkütuste (ka maagaasi, kui vedelkütustest sõltuva kütuse) ja hakkpuidu kui peamise kodumaise energeetilise kütuse hindu ja nende muutumise tendentse. Nafta ja maagaas Järgnevalt on esitatud ühe olulisima kütuste globaalse hinnakujundaja, nafta, lähima 10 aasta hinna muutuse Maailmapanga prognoos (nafta hind dollarites barreli kohta), vt Joonis 2.14. Joonis 2.15-l on esitatud teise olulise kütuse, maagaasi, mis mingil määral sõltub nafta hinnast, Maailmapanga hinnaprognoos aastani 2020.20

20 http://www.worldbank.org/en/research/commodity-markets. 27 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Grude Oil Price Forecast

110 104.1 100 96.2 88.3 90 83.2 78.2 80 73.6 69.3 65.3 70 61.5 $/bbl 57.9 54.6 60 52.5 51.4 50

40

30 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Nominal US Dollars Real 2010 US Dollars

Joonis 2.14. Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 barrel (bbl) = 159 l.

Gaasi hinna prognoos 13 46.0 41.0 12 38.2 41.0 35.8 11 36.2 36.0 27.0 31.0 10 28.0 24.6 24.6 24.6 24.6 24.6 26.0 9

21.0 $/MWh

$/mmbtu 8 16.0 7 11.0 6 6.0 5 1.0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

$/mmbtu $/MWh

Joonis 2.15. Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015] Siinjuures tuleb silmas pidada, et Maailmapanga hinnad hinnaprognoosis on alati madalamad kui kütuse hind konkreetses riigis, kuna ei sisalda riiklikke makse (näit aktsiis, jne). Kokkuvõtlikult võiks öelda, et maagaasi hind jääb nii IMF kui ka Maailmapanga prognoosides reaalhindades samaks nagu on täna, nominaalhindades võib olla täheldatav ca 1,5%-line kasv aastas, mis on aga pigem tingitud inflatsiooni kasvuprognoosist. Võttes arvesse eelöeldut võiks Eesti Statistikaameti (ES) poolt avaldatud hinnastatistika alusel konstrueerida Eestile kohalduva riikliku maagaasi hinnaprognoosi (vt Joonis 2.16). Joonis 2.16 esitatud maagaasi hind EUR/MWh ei sisalda käibemaksu. Maagaasi hind 2013. ja 2014. aastal on Eesti keskmine, 2015. aasta hind on tegelikult 8 kuu keskmine ja saadud ES lühiajastatistikast, mis hõlmab kütuste hinda vaid energiaettevõtetes. Arvestades kütuste aktsiisipoliitikat Eestis (Tabel 2.3), hakkavad tulevikus tõusma nii maagaasi kui kerge kütteõli hinnad.

28 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

2016. aasta alguse nafta hind, sellega seoses maagaasi hindki, on aga langenud juba alla 30 USD barrelilt ning paljud analüütikud arvavad, et see niipea oluliselt ei tõuse, olevat veel languseruumigi. See näitab, et tegelikke naftahindu pikaks ajaks ette prognoosida on üsna tänamatu. Tabel 2.3 Maagaasi aktsiis Eestis, €/tuh. m3 Tähtaeg €/tuh m3 Kuni 31.12.2015 28,14 Alates 01.01.2016 33,77 Alates 01.01.2017 40,52

Maagaasi hinna prognoos (nominaal)

45 43 41 39 37 35

33 EUR/MWh 31 29 27 25 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

Joonis 2.16. Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta. Euroopa Liidus ja s.h Eestis on kliimapoliitika raames võetud pikaajaline suund taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks energiamajanduses ja transpordis. See tähendab ka seda, et suureneb biokütuste osakaal Eesti energiabilansis. Teine oluline mõjur on viimasel ajal muutunud poliitiline olukord, kus EL soovib suurendada kohalike energiaallikate (s.h tahkete biokütuste) kasutuselevõtmist energiamajanduses, et vähendada sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist. Viimati nimetatud suund võib taas tuua turba, kui kohaliku küttematerjali (kuigi ELi mõistes fossiilne ehk mittetaastuv kütus), kasutamise laienemise. Iseasi, kas kasutuse võtmiseks biokütuste kõrval ka mingeid toetusskeeme pakutakse. Puitkütused Kui osa eksperte arvavad, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks, siis PIRA Energy Groupi asutaja Gary Ross seda arvamust ei jaga. Tema hinnangul jõuab nafta hind kindlasti lähema viie aasta jooksul taas 100 dollarini barreli eest.21 Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega). 2015. aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind 22 esimese kvartaliga võrreldes 19,5% kallim

21 Äripäev 22.07.2015 22 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 29 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

(Joonis 2.17). Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud ligi 1% 23 ning küttepuit on odavnenud 0,6%,24 mis mõlemad täiendavalt tõstavad puidu konkurentsivõimet nafta hinna suhtes. Võttes arvesse eelpooltoodut, on puidu konkurentsivõime nafta suhtes 2015. aasta teises kvartalis, võrreldes eelmise kvartaliga, kasvanud enam kui viiendiku (21%). Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud ligi 27%.25

Joonis 2.17. Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus.

Võrdluse tegemisel on aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0,136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikad: nafta hind - www.plus500.ee, puiduhind - KEM hinnastatistika).26

Tabel 2.4-s esitatakse viimase viie aasta aastakeskmised puitkütuste hinnad ja Joonis 2.18-l soojuseettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos aastani 2025. Segapuudest ja raiejäätmetest valmistatud hakkpuidu aasta keskmiseks kütteväärtuseks on võetud 0,75 MWh/pm3 (suhtelise niiskuse 45% juures).27

Tabel 2.4. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus28 Puitkütuse liik 2011 2012 2013 2014 2015* Küttepuud, €/tm 24,17 25,57 23,81 26,74 25,75 Hakkpuit, €/pm³ 12,97 15,84 12,42 11,58 10,74 Hakkpuit, €/MWh 17,29 21,12 16,26 15,44 14,32

23 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 24 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 25 www.plus500.ee 26 KEM – Keskühistu Eramets 27 Puitkütus. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. EBÜ, 2014. 28 Statistika andmebaas, tabel KE08. 30 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

*2015 andmed on 8 kuu keskmised ja ei sisalda kõiki ettevõtteid, vaid ainult energiaettevõtteid (allikas: ES, Andmebaas, lühistatistika).

Puiduhakke hinnaprognoos, €/pm³ 18 16 14 12 10

/m3 8 € 6 4 2 0

Joonis 2.18. Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 2.18-l on esitatud Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu keskmised hinnad aastatel 2011 kuni 2015 (2015. a kohta on 8 kuu keskmine hind) ja hinnaprognoos kuni aastani 2025. 2011. ja 2012. aasta kõrgem hind oli tingitud peamiselt hakkpuidu laialdasest kasutusest põlevkiviga koospõletamisel Balti Elektrijaamas. Osa hinnatõusu oli põhjustatud ilmselt ka ažiotaažist puitkütuste turul. Lähiajal võib mõnevõrra puitkütuse hinda, peale inflatsiooni, tõsta ka puitkütuste kasutuse suurenemine seoses vedel- ja gaaskütusel olevate katelde üleviimisega puitkütustele (kuigi 2015. aasta lõpu vedelkütuse ja gaasi hinnad seda eriti ei motiveeri). Teine tegur, mis võib hinnatõusu hakata mõjutama on Narva Elektrijaamad OÜ kavatsus hakata taas põletama põlevkivi koos biokütustega (peamiselt puitkütuseid). Proovitakse ilmselt ka jäätmete (jäätmekütuse) koospõletamist. 2.7 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järgnevalt refereeritakse dokumenti „Eesti energiamajandus 2015”. Eesti Arengufondi aruanne, 2015, Tallinn (üldeesmärgid, visioon, soojusmajandus, elamumajandus).29 Eesti energiamajanduse üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti energiamajanduse pikaajaline visioon aastaks 2050 on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõus. Alljärgnev tekst on väljavõte eelnõust 13.12.2015 seisuga.30 Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Energiasektoris tehtud investeeringud on kaasa toonud kohalike fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsuse kahekordistumise, võrreldes tänase tasemega. Vastavalt dokumendis „Euroopa Liidu Energia Teekaart 2050“ sätestatud eesmärkidele on süsinikdioksiidi heitmete tase energiasektoris vähenenud enam kui 80 protsenti (võrreldes 1990. aasta tasemega). Väljakujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmismaht võimaldab vajadusel katta kuni kolmandiku Eesti gaasi tarbimisest. Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti

29 http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/4/46/EAF._Eesti_energiamajandus_2015.pdf 30 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel. 31 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ning mootorikütustele (mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele. 2013. aastal oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitmete indikaatorite alusel ELi liikmesriikide hulgas esimeste seas.31 Energiamajanduse keskkonnamõjusid oli perioodil 2010–2014 mõlemasuunalisi. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemist primaarenergia tarbimises võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti positsioon World Energy Council’i poolt koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksis on langenud. Soojusmajanduse põhilised väljakutsed on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes 2014. aastal nii katlamajades (langus 8% vs 2010) kui ka lõpptarbijate lokaalsetes katelseadmetes (langus 10% vs 2010). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38 protsendini (langus 13% vs 2010) ning maagaasi osakaal vähenes 42 protsendini (langus 6% vs 2010). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi, tulenevalt biomassile ülemineku jätkuvast trendist. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste kasutuselevõtu abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tulemusena hakkab tarbija jaoks suurenema võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üheks hinnatõusu leevendavaks lahenduseks soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest. Elamumajanduses on valdkondlikeks väljakutseteks elamufondi madal energiatõhusus ning probleemiks sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et elanikel puudub ilma täiendava toetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ning energiatõhusamaks rekonstrueerimiseks. Sealjuures on rekonstrueerimisega vaja tegeleda nii korterelamutes kui ka väikeelamutes. Korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas. Perioodil 2014–2020 on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärgiks ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse ning tervena elatud aastate kasv läbi parema sisekliima ja majanduskasv. Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud Energiaühistute Programmi ülesandeks oli kaasa aidata lõpptarbijate kulude vähendamisele ja parema elukeskkonna loomisele ning uute ettevõtlusvormide motiveerimisele ja investeeringute kaasamisele. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja nõustamistegevusse (sh piloteerimisse)

31 Võrreldavad andmed 2014. aasta kohta polnud analüüsi koostamise hetkel (11.2015) kättesaadavaks tehtud. 32 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025) ning tegeleda vajalike alusandmete koondamise ja analüüsiga. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energiaühistutel on Eestis potentsiaali eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Arengufondi aruande 32 koostamise ajal oli Eestis ühistulise energia tootmisega võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta seadusandlust nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energia tootmiseks, edastamiseks ja müügiks energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali realiseerimiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid. Energiamajanduse korralduse seadus Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu33 eesmärk on tagada direktiivi ülevõtmine ja luua tingimused riigi 2020. aasta energia lõpptarbimise eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõul on ka rida olulisi valdkondlikke eesmärke ja ülesandeid:  Kogu seaduse eesmärk on suunata ka energiatarbimisega seotud toodete, teenuste ja hoonete hankimisel tähelepanu kogu eluringi kulude vähendamisele, vastukaaluks seni levinud peamisele hankekriteeriumile – odavaim soetusmaksumus.  Suunata lõpptarbijaid ise oluliselt ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. See saavutatakse, tagades lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimisandmetele ning juurutades arukaid ja täpsemaid arvestisüsteeme (nutiarvesteid), kus see on kulutõhus ja teostatav  Arendada energiateenuste turgu, mis on eelduseks käesoleva eelnõu tulemuslikuks rakendamiseks ning üldiste eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb korraldada teabe levitamist (energiatõhususe infopäevadel, infokeskkondades jne) kõikide turuosaliste vahel, et ületada võimalikke turutõrkeid ning vähendada investeeringute riske. Energiateenuste turu arendamise koosseisus edendatakse nende rahastute kasutamist, mis on eraldatud energiatõhususe suurendamiseks EL-i struktuurivahenditest. Energiatõhususe rahastamisele pööravad aina enam tähelepanu ka Euroopa investeerimispank ja muud Euroopa finantseerimisasutused. Visioon soojusmajanduse valdkonna arenguks aastani 205034 Soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed peavad lähtuma eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Valdkondlikud väljakutsed:  Märkimisväärne osa kaugküttesüsteemidest on üledimensioonitud ja tehniliselt vananenud.  Demograafilise olukorra muutusest ning mikrotootmistehnoloogiate kiirest arengust tulenevalt on paljude kaugküttepiirkondade kestlik areng küsitav, vajalik on selgitada

32 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember 2015. Arengufond, 2015. 33 http://eelnoud.valitsus.ee/main#R0qVpmmV 34 ENMAK 2030 eelnõu (13.02.2015) alusel 33 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja nende põhjal jätkusuutlikud kaugküttepiirkonnad. Leida tuleb lahendus piirkondadele, mille kaugküttesüsteemid ei ole kestlikud kas tehnilise seisundi või kõrge soojuse hinna tõttu.  Kehtiv kaugküttealane regulatsioon ei motiveeri ettevõtteid investeerima energiatõhusasse tootmisesse. Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.2 (Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 6.2.1. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus (43 mln € -> ~6,1 mln €/a). 6.2.2. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine (27,5 mln € -> ~3,9 mln €/a). 6.2.3. Soojusmajanduse arengukava koostamine (0,5 mln € -> ~0,07 mln €/a). 6.2.4. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel (7 mln € -> ~1 mln €/a). ÜF meetme 4.3 (Suurema energia- ja ressursisäästu saavutamine ettevõtetes) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: 4.3.1. Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (109 mln € -> ~15,6 mln €/a). Kaugkütteseaduse muutmise seadus Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga 07.09.2015.35 Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on kirjeldatud alljärgnevalt:  Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel.  Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. Vastav määrus on vastu võetud 06.01.2016 nr 3.36 Määrus jõustub 11.01.2016. aastal. Järgnevalt on toodud kaks olulist paragrahvi nimetatud määrusest, millega peab iga toetuse taotleja arvestama: § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine.

35 Eelnõude Infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ docList/9b5a326e-468a-4bdc-b35a-165ae4d31c25 36 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012016008 34 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

(2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse: 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides; 2) renoveeritud või uue soojustorustiku (mõeldud kaugküttetorustikku) pikkus kilomeetrites;

3) arvestuslik CO2 vähenemine aastas. § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine; 2.7.1 Järeldused ja kokkuvõte Käsitletud dokumentide olulisemad järeldused, mis kehtivad nii kogu riigile kui ka igale omavalitsusele:  Soojuse tootmine ja tarbimine vähenevad jätkuvalt. Langustrend on pikaajaline. Peamine asjaolu on elamumajanduses tehtavad renoveerimistööd ja uute energiasäästlike hoonete rajamine.  Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomass) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama.  Energiavarustussüsteemide tööst tulenevad keskkonnamõjud peavad jätkuvalt vähenema.  Soojusvarustussüsteemide efektiivsus on paranenud ja peab jätkuvalt kasvama.  Tulevikus võib käivituda energia ühistuline tootmine (Energiaühistud), milleks on enne vaja kohendada seadusi ja regulatsioone. Arvestades eeltoodud trendidega tuleb soovitada, kus vähegi tehnilis-majanduslikult võimalik, renoveerida ja arendada välja kaugküttesüsteeme kohalikel taastuvatel energiaallikatel, koos piirkondliku keskkonnaseisundi parandamisega. Viimast võimaldab paremini kaugküttesüsteem kui palju tihedalt paigaldatud lokaalseid soojusallikaid, mis kasutavad energiaallikana põlevloodusvarasid. Kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel) võib eelistada neid, kui nende baasil toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. ______Valik kasutatud kirjandust OÜ Maaplaneeringud, Keila valla üldplaneering, Tallinn 2003-2005. Keila vallavolikogu, Keila vallavalitsus, Keila valla arengukava 2015-2022.

35 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

3 Keila-Joa alevik 3.1 Tarbijad 3.1.1 Olemasolevad tarbijad Keila-Joa aleviku kaugküttevõrgus on 2 tarbijat, kes mõlemad on korterelamud (vt ka Joonis 3.1). Ettevõtteid ja munitsipaalobjekte tarbijate seas ei ole.

Lossi 8 Lossi 10 Joonis 3.1 Kaugküttevõrgu tarbijad Kuna tegemist on suhteliselt väikese kaugküttevõrguga, siis võib mõlemat tarbijat lugeda nn tuumiktarbijaks. Tarbijad on ühendatud kaugküttevõrguga kas plaatsoojusvahetiga või segamissõlmega soojussõlmega, vt ka Joonis 3.2.

Lossi 8 Lossi 10 Joonis 3.2 Tarbijate soojussõlmed Kaugkütet tarbitakse ainult ruumide kütteks, st tarbevett kaugküttesoojusega ei soojendata. Seetõttu nt tarbijate poolne päikesekollektorite kasutamine tarbevee soojendamiseks kaugkütte olukorda ei mõjuta. Mõlema tarbija korral on piirded rekonstrueeritud. Küttesüsteemi on kavas uuendada lähiaastatel. Olemasolevate tarbijate viimase kolme kalendriaasta tarbitud soojuse kogused reaalaasta ja normaalaasta kohta on toodud allpool, vt Tabel 3.1.

36 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 3.1 Tarbijate soojustarbimine Lossi 8 Lossi 10 Kokku Korterid 45 75 120 Eluruumide pind, m2 1 978,5 3 465,4 5 443,9 Aasta Reaalaasta tarbimine, MWh 2012 238 358 596 2013 214 328 543 2014 196 388 584 Normaalaasta tarbimine, MWh 2012 233 350 582 2013 235 360 594 2014 212 419 631 Normaalaasta eritarbimine eluruumi pinna kohta, kWh/(m2a) 2012 118 101 - 2013 119 104 - 2014 107 121 - Olemasolevate tarbijate soojuse tarbimine kaugküttevõrgust on normaalaasta järgi olnud 582-631 MWh/a. 3.1.2 Potentsiaalsed uued tarbijad Potentsiaalseid uusi tarbijaid ei ole ette näha. Piirkonnas asuvatel kortermajadel on välja kujunenud individuaalküttelahendused ja puudub huvi hoonesse uuesti keskküttesüsteemi rajada. 3.1.3 Hinnanguline tuleviku tarbimisdünaamika Lähitulevikus ei ole olulist tarbimise muutust ette näha. 3.2 Katlamaja ja kaugküttevõrk 3.2.1 Katlamaja ja katlad Katlamajas (vt ka Joonis 3.3) soojusväljastust ei mõõdeta. Kütusena kasutatakse põlevkiviõli kergfraktsiooni.

Joonis 3.3 Katlamaja

37 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Soojusallikaks on üks töös olev leektoru-suitsutoru teraskatel Revoterm RFW 1500 T (1862 kW - India, 1989 a), vt ka Joonis 3.4. Katlale on paigaldatud põleti Weishaupt MS8Z/2 (1991 a).

Joonis 3.4 Katel ja põleti Olemasolev katel on rohkem kui neljakordselt üledimensioonitud. Tegelik katlamaja kasutegur ja soojuse toodang on teadmata. Töös on „väljastatud soojus“ leitud esitatud kütuse kulu andmete alusel ja hinnangulise katla kasuteguri 85% kaudu, st katlamaja näitajad baseeruvad kütusekulu mõõtetäpsusele ja hinnangutele. Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise metoodika alusel on minimaalseks kasuteguri väärtuseks vedelkütuse korral vanadele seadmetele 85% ja uutele37 90%. Katlamaja elektri tarbimist iseloomustab Tabel 3.2. Tabel 3.2 Katlamaja elektri tarbimine, kWh Aasta Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku 2013 3 587 2 142 2 638 1 637 12 1 7 9 6 1 324 1 382 1 906 14 651 2014 2 817 2 010 1 851 1 570 33 6 5 13 9 4 042 4 418 4 640 21 414 2014.a oktoobrist on katlamaja elektrikasutus oluliselt suurenenud ja see tendents on jätkunud. 3.2.2 Kaugküttevõrk Kõik torud asuvad maa all kanalis. Torustikku ei ole vahetatud. Kaugküttevõrgu skeemi iseloomustab Joonis 3.5.

37 Soetatud alates 1995. aasta 1. jaanuarist ja mille kasuliku tehnilise eluea pikendamiseks ning efektiivsuse säilitamiseks ei ole vajalik teostada olulises mahus (maksumuses) remonttöid. 38 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 3.5 Keila-Joa kaugküttevõrgu skeem Torustiku pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 3.3. Tabel 3.3 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m KM - K1 65 55 K1 - K2 80 21 K3-K2 65 60 K3-Lossi 10 125 21 K4-K1 125 K4-Lossi 8 80 60 Kokku - 217 Kaugküttevõrgu:  Kogupikkus: 217 m  Veemaht: 2,34 m3  Kaalutud keskmine diameeter: 0,160 mm Torustiku korral esineb avariisi tulenevalt metalli korrosioonist, vt ka

Joonis 3.6 Avariiline kaugküttetoru 39 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

3.3 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, võrgu ja süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajatest annab ülevaate Tabel 3.4. Tabel 3.4 Olemasoleva soojusvarustussüsteemi iseloomulikud näitajad

Normaalaasta/ Näitaja 2012 2013 2014 Ühik Keskmine Tarbitud kütus 79,2 69,9 74,9 77,3 tonn naturaalühikutes Tarbitud kütus energiana 855 755 808 834 MWh KM-st väljastatud soojus 727 642 687 709 MWh Müüdud soojus 596 543 584 603 MWh Võrgukadu 131 99 90 107 MWh Suhteline võrgukadu 18,0 15,4 13,1 15,0 % Võrgu torustike kogupikkus 217 217 217 217 m Võrgu erisoojuskadu 118 90 82 97 W/m Ühendatud tarbimistihedus 2749 2501 2693 2777 kWh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter 80,9 80,9 80,9 80,9 mm Erikoormuse karakteristika, K 34 31 33 34 kWh/(a*mm*m) Soojustarbimise tihedus 38 34 37 38 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 1,40 1,40 1,40 1,40 kW/m Kaugkütte kasutegur 69,7 71,9 72,3 72,2 % Elektri eritarve väljastatud - 22,8 31,2 27,0 kWh/MWh soojuse kohta Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 15%, mida võib lugeda suhteliselt heaks näitajaks, kuid samas on see kaudne hinnang, kuna võrku antavat soojuse kogust otse ei mõõdeta. Võrdluseks 2014 a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vähemikus 14-18%.38 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskülastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised:  2015 a: mitte üle 17%  2016 a: mitte üle 16%  Alates 2017 a: mitte üle 15% Seega on uue võrgu rajamisel suhteliste võrgukadude hindamisel referentsnumbriks 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest:  soojuse ülekandejõudlus  kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta)  kaugküttevõrgu temperatuurigraafik  kaugküttetorustiku isolatsioon

38 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 40 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Ühendatud tarbimistihedus on suhteliselt kõrge – 2 777 kWh/(a*m). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valgas tarbimistihedus hinnanguliselt vahemikus 2511-2733, Kärdlas on 1164 ja Raplas on 1662 kWh/(a*m). 39 Erikoormuse karakteristika K näitab soojustarbimise (kWh/a) suhet võrgupikkuse (m) ja keskmise diameetri (mm) korrutisse ehk see näitab kui optimaalselt on võrk konfigureeritud lähtuvalt soojuse tarbimisest. Aastane soojustarve arvestab soojustarbimist, kaugküttevõrgu summaarne pikkus arvestab tarbijate hajutatust e kaugust katlamajast ning kaalutud keskmine diameeter kaugküttevõrgu dimensioonitust. Dimensioonituse all mõeldakse optimaalse diameetriga torude paigaldamist vastavalt tarbija soojuskoormusele. Mida suurem on tarbimine sama võrgukonfiguratsiooni juures, seda suurem ehk parem on erikoormuse karakteristika. Ja vastupidi, mida pikemad on võrgud ja mida suurema läbimõõduga on torud, seda väiksem ehk halvem on erikoormuse karakteristika sama tarbimismahu juures. Optimaalsete diameetritega kaugküttevõrkude korral võib öelda, et mida väiksem on antud karakteristika, seda kaugemal on tarbija(d) katlamajast ning vastupidi, mida suurem on karakteristika, seda lähemal on tarbija(d). Optimaalse kaugküttevõrgu torude läbimõõtude korral, alates kaugküttevõrgu erikoormuse karakteristika väärtustest 70-80 kWh/(mm*m), on võrgu hinnakomponendi ja tarbija soojuse hinna muutused suhteliselt väikesed erikarakteristika suurenemise suunas ja alates väärtusest 20 kWh/(a*mm*m) allapoole on muutused märgatavalt suuremad, st soojuse hind tarbijale on eriti tundlik võrgu hinnakomponendist.40 Keila-Joa kaugküttesüsteemis on erikoormuse karakteristika väärtus 34 kWh/(a*mm*m), mida on võimalik mõnevõrra suurendada optimaalse diameetriga torude paigaldamisega ja võrgupikkuse lühendamisega. Siiski võib öelda, et erikoormuse karakteristika on suhteliselt madal ja võrgust tulenev soojuse hinna komponent on olulise tähtsusega lõpphinnas. Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas, ei ole kaugküte üldjuhul rakendatav, kui see näitaja on alla 50 kWh/(a*m2). Keila-Joa korral on see näitaja alla 50 kWh/(a*m2). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse suhet võrgu pikkusesse. Minimaalseks loetakse 1 kW/m. Optimaalne on 2 kW/m. Keila-Joa korral on vastav näitaja alla 1,4 kW/m. Kaugkütte kasutegur on 72,5 %. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohi kaugkütte kasutegur olla Keila-Joa korral alla 72%. Elektri eritarve väljastatud soojuse kohta on suurusjärgus 29 kWh/MWh. Väiksemate ja paremate kaugküttevõrkude korral on see näitaja 5-6, enamasti suurusjärgus 8-12.41 Keila- Joa korral on see näitaja keskmisest suurem. Elektri tarbimine on tõusnud hüppeliselt alates 2014 a oktoobrist. 3.3.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Olemasoleva olukorra tarbimispõhist soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 3.7.

39 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 40 S. Link. Eesti väikeasulate kaugkütte tehnilis-majanduslik põhjendatus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, 2004. 41 K. Ingermann. Kaugkütte soojuskaod. Keskkonnatehnika 2012 (3) 27-30. 41 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

350

300 Tarbijad+võrk 250 Tarbijad

200

150 Võimsus, kW Võimsus, 100

50

0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 3.7 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Viimase kolme aasta andmete alusel on normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga 334 kW. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 180 kW. 3.4 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 3.4.1 Erinevad arenguvariandid Keila-Joa korral on sisuliselt valida kahe erineva kontseptsiooni vahel:  Kaugküttekatlamaja (grupikatlamaja) kahe kortermaja jaoks  Kummalegi kortermajale oma individuaalne lahendus Kaugkütte erinevad arengualternatiivid on ülevaatlikult näidatud Tabel 3.5-s. Tabel 3.5 Kaugkütte arengualternatiivid Alternatiiv Tarbijad Võrk Katlamaja Kütus 1 Ei muutu Uus Uus Pellet 2 Ei muutu Uus Uus Hakkpuit Kuna nii katlamaja kui ka kaugküttevõrk on amortiseerunud, siis vaadeldakse nende kompleksset rekonstrueerimist. Kaugküttetorustiku trassi muudetakse. Kaugküttevõrgu torude diameetrid optimeeritakse vastavalt tarbimisandmetele. Torude diameetrid on hinnangulised, st tegelikud lõplikud läbimõõdud selguvad projekteerimise käigus. Soovitav on kasutada nn „kaksik“-tüüpi (Twin) torusid, mille korral on soojuskadu mõnevõrra madalam, võrreldes kahe eraldi toruga. Individuaalsed soojusvarustuse arengualternatiivid on ülevaaltikult näidatud Tabel 3.6-s. Individuaallahendusi hinnatakse Lossi 8 baasil. Tabel 3.6 Individuaalse soojusvarustuse arengualternatiivid Alternatiiv Soojusallikas Energiaallikas 3 Katel Pellet 4 Õhk-vesi soojuspump Elekter 5 Maasoojuspump Elekter

42 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Individuaalsete soojusvarustuslahendustena vaadeldakse selliseid lahendusi, mis on tehniliselt teostatavad ja on automatiseeritud lahendused, st vajavad inimese sekkumist minimaalselt. Senine praktika on näidanud, et halupuidul töötavate lahenduste korral esinevad probleemid korrektsete kütjate leidmisega ja samuti suurendab tööjõukulu soojuse maksumuse liiga kõrgeks. Halupuidu kasutamine eeldab ka kütuse käitlemist ja ladustamist suuremas mahus (pinnal), võrreldes nt pelletitega. Pelletimahuti täitmine otse autost on automaatne ja suhteliselt mugav. Halupuid tuleb ladustada (virnastada) ja katlasse paigutada käsitsi. Maasoojuspumba rakendamine eeldab piisava vaba maa olemasolu kinnistul, mis võib osutuda problemaatiliseks. Siiski on seda varianti käesolevas töös vaadeldud võrdluse eesmärgil. 3.4.2 Majandusliku võrdluse alused Soojuse hinna määramisel lähtutakse teostatavatest investeeringutest. Vaadeldakse kahte varianti: 1. Investeering tehakse toetuseta 2. Investeering tehakse toetusega Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata toetuse korral reguleeritava põhivara hulka toetuse suurust. Kasutatud seadmete eluead ja kasutegurid tulenevad konkurentsiameti metoodikast:  Hakkpuidukatlamaja kasutegur 85% ja eluiga/amortisatsiooniperiood 16.a.  Pelletikatlamaja kasutegur mitte alla 85% (töös on arvestatud 90%) ja eluiga/amortisatsiooniperiood 16.a.  Kaugküttevõrkude eluiga/amortisatsiooniperiood 40a. 3.4.3 Alternatiiv 1 Sisu:  Tarbijate korral muutusi ei ole, st jäävad olemasolevad tarbijad selliselt nagu nad on.  Uus katlamaja: pellet (~310 kW).  Olemasolev kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda olemasolevatele tarbijatele katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel, kasutades kütusena pelleteid. Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 3.8.

43 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

350

300 Tarbijad+võrk 250 Tarbijad

200

150 Võimsus, kW Võimsus, 100

50

0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 3.8 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Kaugküttevõrgu uuest konfiguratsioonist ja uuest katlamaja paigutusest annab ülevaate Joonis 3.9. ja Tabel 3.7.

Joonis 3.9 Keila-Joa kaugküttevõrgu uus konfiguratsioon

44 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 3.7 Olemasoleva kaugküttevõrgu torustike asendamine uutega Tingläbimõõt, Võimsus Pikkus Võrgulõik, DN nimetus kW mm m KM - K1 307 80 38 K1-Lossi 10 192 65 116 K1-Lossi 8 115 50 20 Kokku - - 174 Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 1. 3.4.4 Alternatiiv 2 Sisu:  Tarbijate korral muutusi ei ole, st jäävad olemasolevad tarbijad selliselt nagu nad on.  Uus katlamaja: hakkpuidukatel (320 kW).  Olemasolev kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda olemasolevatele tarbijatele katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel kasutades kütusena hakkpuitu. Soojuskoormusgraafik ja uus võrgu konfiguratsioon on sama, mis Alternatiiv 1 korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 2. 3.4.5 Alternatiiv 3 Sisu: Individuaalne pelletikatlamaja. Eesmärk: hinnata soojuse hinda individuaalse pelletikatlamaja korral:  Investeeringutoetuseta,  investeeringutoetus 50%. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 3. 3.4.6 Alternatiiv 4 Sisu: Individuaalne õhk-vesi soojuspump. Eesmärk: hinnata soojuse hinda individuaalse õhk-vesi soojuspump lahenduse korral:  Investeeringutoetuseta,  investeeringutoetus 50%. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 4. 3.4.7 Alternatiiv 5 Sisu: Individuaalne maasoojuspump. Eesmärk: hinnata soojuse hinda individuaalse maasoojuspump-lahenduse korral:  Investeeringutoetuseta,  investeeringutoetus 50%.

45 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 5.

3.5 Alternatiivide võrdlus Kaugküttealternatiivide (A1-A2) tehnilistest andmetest annab ülevaate Tabel 3.8. Tabel 3.8 Kaugküttealternatiivide (A1-A2) tehniliste näitajate võrdlustabel Näitaja Normaalaasta A1 A2 Ühik Kütus Põlevkiviõli Pellet Hakkpuit - Uue katlamaja maksumus - 90 000 180 000 EUR (KM-ta) Uue kaugküttevõrgu - 56 000 56 000 EUR maksumus (KM-ta) Maksumus kokku (KM-ta) - 146 000 236 000 EUR Tarbitud kütus 77 154 232 tonn naturaalühikutes Tarbitud kütus energiana 834 691 732 MWh Katlamaja kasutegur 85 90 85 % KM-st väljastatud soojus 709 622 622 MWh Müüdud soojus 603 603 603 MWh Võrgukadu 107 19 19 MWh Suhteline võrgukadu 15,0 3,1 3,1 % Võrgu torustike kogupikkus 217 174 174 m Võrgu erisoojuskadu 97 22 22 W/m Ühendatud tarbimistihedus 2777 3464 3464 kWh/m Kaalutud keskmine diameeter 81 76,5 76,5 mm Erikoormuse karakteristika, K 34 45 45 kWh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus 38 38 38 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 1,40 1,75 1,75 kW/m Kaugkütte kasutegur 72 87,2 82,3 % Võib näha, et mida optimaalsem on süsteem, seda paremad on erinevad tehnilised näitajad. Alternatiive võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks 2016-2026. Konkurentsiametiga kooskõlastatud ja kinnitatud soojuse müügi piirhind on alates 13.01.2016. - 72,49 €/MWh ilma käibemaksuta ja 86,99 €/MWh koos käibemaksuga. Erinevate alternatiivide käibemaksuga soojuse hinnad tarbijale investeeringu teotuseta ja 50% toetuse korral on toodud Tabel 3.9-s.

46 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 3.9 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh, erinevatel tingimustel KAUGKÜTE INDIVIDUAALKÜTE

-

Erinevad KM KM

SP

- -

-

tingimused V SP

-

KM

Õ

Maa

Pelleti Pelleti

Hakkpuidu 0% toetus Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 Alt. 5 Disk.-mata 109 103 84 101 86 Disk.-tud 94 89 72 86 73 50% toetus Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 Alt. 5 Disk.-mata 95 80 76 90 67 Disk.-tud 82 69 65 76 57 Vaadeldud kaugkütte arenguvariantidest on soodsaima tarbijahinnaga hakkpuidu kasutamine. Mida suurem on võimalik toetus, seda madalamaks kujuneb soojuse hind. 50% investeeringutoetuse korral alaneb hinnanguline käibemaksuga soojuse hind nt hakkpuidukatlamaja korral ~20 EUR/MWh võrra. Individuaallahendustest on koos 50% toetusega soodsaimad hinnaga maasoojuspump ja konteinerisse paigaldatud pelletikatlamaja. Maasoojuspumba miinuseks võib lugeda asjaolu, et maakollektori paigaldamise jaoks ei pruugi läheduses olla piisavalt vaba maad. Mõlema individuaallahenduse hinnanguline soojuse maksumus on ca ~4-12 EUR/MWh võrra odavam soodsaimast kaugkütte arenguvariandist (hakkpuidukatlamaja). Pelletikatlamaja korral võib osutuda probleemiks hoone kõrvale eraldi katlamaja, lao ja korstna rajamine - visuaalselt vastuvõetamatu.

3.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus

CO2 heidet ja primaarenergia kasutust erinevate alternatiivide korral hinnatakse, võrreldes seda olemasoleva olukorraga (kaugküte, põlevkiviõli). Sama soojuse tarbimismahuga alternatiive saab hinnata absoluutväärtuste alustel, kuid kuna erinevate alternatiivide korral on soojuse tarbimine erinev, siis on tabelis toodud välja ka primaarenergia erikasutus ja CO2 eriheide tarbitud soojuse ühiku kohta. Viimaste näitajate alusel saab kõiki erinevaid alternatiive omavahel võrrelda. Primaarenergia kasutust ja CO2 heidet illustreerib Tabel 3.10.

Pelletite ja hakkpuidu kasutamisel alaneb kütuse kasutamisest põhjustatud CO2 eriheide 230 t võrra, võrreldes praeguse olukorraga, kus kasutatakse põlevkiviõli. Primaarenergia kasutus on kõige suurem olemasoleva olukorra ja põlevkiviõli kasutamise puhul. Puitkütuste kasutusele võtmisel on tegemist juba uue kaugküttevõrguga, mis vähendab primaarenergia kasutust. Õhk-vesi soojuspumba korral on primaarenergia kasutus ja CO2 suhteliselt kõrge tänu sellele, et 100% soojusvajadusest ei saa katta õhk-vesi soojuspumbaga, st 20% soojusvajadusest tuleb katta otsese elekterküttega. Maasoojuspumba korral on nii primaarenergia kasutus ja CO2 heide madalamad, võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga tänu sellele, et maasoojuspumbaga on võimalik katta 100% hoone soojusvajadusest ja soojustegur on kõrgem.

47 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 3.10 Alternatiivide primaarenergia kasutus ja CO2 heide Olemasolev Näitaja Ühik Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4* Alt. 5 olukord Hakk- Õhk-vesi Maasoojus- Energiaallikas - Põlevkivi-õli Pellet Pellet puit soojuspump pump Hoonete tarbimine MWh/a 603 603 603 603 603 603 Kaugküttevõrgu MWh/a 107 19 19 0 0 0 soojuskadu Kogu toodetav MWh/a 710 622 622 603 603 603 soojus Katlamaja % 85 90 85 90 - - kasutegur Soojustegur - - - - - 2,7 3,2 Kütuse tarbimine t/a 77 154 232 149 0 0 Elektri tarbimine MWh/a 11 6 9 6 299 188 Elektrivõrgu kadu % 7 7 7 7 7 7 Elektritootmise % 35 35 35 35 35 35 kasutegur

CO2 emissioonitegur nn t/MWhel 1,01 1,01 1,01 1,01 1,01 1,01 põlevkivielektrile CO2 emissioonitegur t/MWhel 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 elektrile, 2014 mix

Kütuse CO2 heide t/a 230 0 0 0 0 0 Elektri CO heide 2 t/a (põlevkivi) 11 6 9 6 302 190 Elektri CO heide 2 t/a (Eesti 2014 mix) 10 5 7 5 256 161 Primaarenergia MWh/a 870 710 759 689 920 580

Kogu CO2 heide (nn t/a 242 6 9 6 302 190 põlevkivielekter) Kogu CO heide 2 t/a 240 5 7 5 256 161 (nn Eesti mix) Primaarenergia MWh/M erikasutus tarbitud 1,44 1,18 1,26 1,14 1,53 0,96 Wh soojuse kohta CO2 heide (nn põlevkivielekter) t/MWh 0,40 0,01 0,01 0,01 0,50 0,32 eriheide tarbitud soojuse kohta CO2 heide (nn Eesti mix) eriheide t/MWh 0,40 0,01 0,01 0,01 0,42 0,27 tarbitud soojuse kohta * 20% on nn lisaküte (elekter)

48 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Arvestades CO2 heidet on eelistatuimaks arenguvariantideks puitpõhised kütused. Primaarenergia kasutuselt on parimaks lahenduseks maasoojuspump. 3.7 Riskianalüüs 3.7.1 Kaugkütte rekonstrueerimine Kaugküttesse tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 3.11. Tabel 3.11 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs Tugevused Nõrkused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -suhteliselt väikese-mahulised tarbijaid -kaugküttesüsteem on suhteliselt väike ja seetõttu tundlik tarbimise vähenemisele -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu komponenti soojuse hinnas -uute tarbijate lisandumist ei ole ette näha Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -soojuse hinna alanemine -hakkpuidu kasutamisel probleemid kvaliteediga, -rekonstrueerimistoetuse saamine võimalik metallosade sisaldus, ebaühtlane -kasutada odavamat kütust/energiaallikat tükisuurus, kõikuv niiskus jms -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Sõltuvalt valitud kaugkütte soojusallika lahendusest ja valitud kütusest/energiaallikast on seadmetel teatud nõuded kütuse kvaliteedile (kehtib reegel – mida väiksem süsteem, seda kõrgem peaks olema kütuse kvaliteet). Samuti ohustab tehtavat investeeringut soojustarbimise vähenemine. Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 3.12. Tabel 3.12 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed Risk Leevendusmeede -tarbijate ära langemine -alandada alternatiivsete kütuste/energiaallikate kasutamisega soojuse hinda -hakkpuidu kasutamisel probleemid -kindlad kütuse tarnijad, kokkulepitud kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus kvaliteedinõuded, hästi ettevalmistatud kütuse jms hanked -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa -soojusmajanduse arengukava koostamine, tuua ülemineku lokaalküttele tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis

49 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

3.7.2 Individuaalahendusele üleminek Keila-Joa aleviku korral individuaallahendusele üleminekut ei soovitata. Siiski tuuakse siin ära ka riskianalüüs individuaallahendusele ülemineku kohta. Kaugküttelahendusele on alternatiiviks lahendus, kus iga kortermaja omab enda soojusallikat, nt pelletikatlamaja (konteinerkatlamaja). Individuaallahendusele ülemineku SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 3.13. Tabel 3.13 Individuaallahendusele ülemineku SWOT analüüs Tugevused Nõrkused -võimalus tagada soojusvarustus vastavalt -kortermaja peab ise tegelema soojusallika klimaatilistele tingimustele – ei sõltuta hooldusküsimustega, kütusemajandusega jne kolmandast isikust Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -soojusallika ebakorrapärasest hooldamisest tulenev -soojuse hinna alanemine soojusvarustuse katkestus -rekonstrueerimistoetuse saamine -käitamise kõrged palgakulud -emisioonide lubatud kontsentratsioonide võimalik vähendamine tulevikus – puhastusseadmete lisamise vajadus Individuaalne lahendus eeldab kortermaja poolt teatuid tegevusi ja automatiseeritud lahenduste kasuks otsustamist, et oleks tagatud võimalikult probleemide vaba töö ja madalad palgakulud, vt ka Tabel 3.14. Tabel 3.14 Individuaallahendusele ülemineku riskid ja leevendusmeetmed Risk Leevendusmeede -soojusallika ebakorrapärasest hooldamisest -tagada regulaarne hooldus, vajadusel tulenev soojusvarustuse katkestus hooldusleping vastavat teenust pakkuva ettevõttega -käitamise kõrged palgakulud (või -automatiseeritud lahendus hoolduskulud) -emisioonide lubatud kontsentratsioonide -jätkata kaugküttega - siis ei pea kortermaja võimalik vähendamine tulevikus – investeerimine tulevikus puhastusseadmetesse puhastusseadmete lisamise vajadus või seadusandluse jälgimine ja vajaliku reservi kogumine

3.8 Tegevuskava Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud:

 CO2 heite vähendamise seisukohalt on soovitav valida puitkütustele baseeruvad lahendused.  Kaugküttega korral on soodsaimaks lahenduseks hakkpuidukatlamaja paigaldamine. Hinnanguline järgmise kümne aasta käibemaksuga diskonteeritud soojuse hind 69 EUR/MWh (50% investeeringutoetuse korral – katlamaja + võrk).  Kuna olemasolev katlamaja ja kaugküttevõrk on amortiseerunud, siis kaugküttega jätkamisel tuleb mõlemad rekonstrueerida. Välja on pakutud kaks tegevuskava kaugküttesüsteemiga jätkamiseks, vt ka Tabel 3.15.

50 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 3.15 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava Aeg/ Rahastamise Tegevus Teostaja Maksumus kestus allikas Avalik arutelu Vallavalitsus koostöös Ruumide 2016, Valla eelarve huvitatud osapooltega soojusettevõtjaga rendikulu, 1 kuu ametnike palgakulu Uue katlamaja ja Soojusettevõte koostöös ~10 000 EUR 2016, Soojusettevõtte kaugküttevõrgu projekteerimisettevõttega kuni 6 vahendid projekt kuud Pakkumuse Soojusettevõte koostöös ~236 000 EUR 2016- Soojusettevõte korraldamine. Uue ehitusettevõtjaga (võimalik 50% 2017 vahendid, katlamaja ja toetust) kuni 8 50% toetust EL kaugküttevõrgu kuud (SF) rahadest ehitamine KIK kaudu

51 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

4 Klooga alevik 4.1 Tarbijad 4.1.1 Olemasolevad tarbijad Klooga aleviku kaugküttevõrgus on tarbijateks 5 korterelamut, milledest 4 hoonet on rekonstrueerimata või piirdeid on osaliselt täiendavalt soojustatud (vt ka Joonis 4.1) ja 1 hoone, mille välispiirdeid on soojustatud (vt ka Joonis 4.2). Ettevõtteid ja munitsipaalobjekte tarbijate seas ei ole.

Järve tee 6 Kivi 2

Kivi 3 Kivi 4 Joonis 4.1 Kaugküttevõrgu renoveerimata tarbijad

Joonis 4.2 Kaugküttevõrgu renoveeritud tarbija, Järve tee 4

52 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Kuna tegemist on suhteliselt väikese kaugküttevõrguga, siis võib kõiki tarbijaid lugeda nn tuumiktarbijateks. Tarbijad on ühendatud kaugküttevõrguga avatud kas plaatsoojusvahetiga või segamissõlmega soojussõlmega, vt ka Joonis 4.3.

Kivi 4 Järve tee 4 Joonis 4.3 Tarbijate soojussõlmed Kaugkütet tarbitakse ainult ruumide kütteks, st tarbevett kaugküttesoojusega ei soojendata. Seetõttu nt tarbijate poolne päikesekollektorite kasutamine tarbevee soojendamiseks kaugkütte olukorda ei mõjuta. Olemasolevate tarbijate viimase kolme kalendriaasta tarbitud soojuse kogused reaalaasta ja normaalaasta kohta on toodud allpool, vt Joonis 4.1. Tabel 4.1 Tarbijate soojustarbimine Järve tee 4 Järve tee 6 Kivi 2 Kivi 3 Kivi 4 Kokku Korterid 75 75 27 55 45 277 Eluruumide 3469,2 3469,2 1406,6 2646,8 1961,1 12952,9 pind, m2 Aasta Reaalaasta tarbimine, MWh 2012 385 422 234 282 263 1322 2013 380 434 212 265 259 1291 2014 386 358 202 259 247 1206 Normaalaasta tarbimine, MWh 2012 375 412 228 275 256 1290 2013 416 476 232 290 284 1414 2014 417 387 218 280 267 1302 Normaalaasta eritarbimine eluruumi pinna kohta, kWh/(m2a) 2012 108 119 162 104 131 - 2013 120 137 165 110 145 - 2014 120 112 155 106 136 - Olemasolevate tarbijate soojuse tarbimine kaugküttevõrgust on normaalaasta järgi olnud 1290-1414 MWh/a. 4.1.2 Potentsiaalsed uued tarbijad Kaugküttevõrgu piirkonnas on kolm kortermaja, koolihoone ja noortekeskus, milliseid võiks vaadelda potentsiaalsete tarbijatena (vt ka Joonis 4.4 - Joonis 4.6).

53 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

a) Liiva 3 b) Liiva 7 Joonis 4.4 Liiva 3 ja Liiva 7

a) Saare 5 b) Saare 5 õhk-vesi soojuspumbad Joonis 4.5 Saare 5

c) Koolihoone d) Noortekeskus Joonis 4.6 Koolihoone ja noortekeskus Kõikides eelnimetatud kortermajadesse on paigaldatud kerge kütteõli katlad. Potentsiaalsetest tarbijatest Saare 5 on paigaldanud täiendavalt õhk-vesi soojuspumbad. Koolihoones on ~300 kW kerge kütteõli katel (vt ka Joonis 4.7), mis varustab soojusega nii koolihoonet kui noortekeskust. Noortekeskus on koolihoonega ühendatud kaugküttetoruga (tingläbimõõt DN 40).

54 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 4.7 Koolimaja kerge kütteõli katel Koolimaja sooja vee varustus toimub katlamaja baasil läbi 100 kW soojusvaheti. Noortekeskuse tarbevesi soojendatakse elektriboileritega. Hinnangulistest potentsiaalsete tarbijate soojuse vajadustest annab ülevaate, Tabel 4.2. Tabel 4.2 Potentsiaalsete tarbijate soojuse vajadus, MWh Liiva 3 Liiva 7 Saare 5 Klooga kool Noortekeskus Klooga kool, soe vesi Kokku 203 226 198 152 43 31 865 Klooga Kool sooja tarbevett suvisel ajal (juuni, juuli, august) praktiliselt ei tarbi. Suvisel režiimil on minimaalne tarbimine nõudepesuks, mille tarvis on eraldi paigaldatud elektriboiler. Kaugküttega tarbevett soojendades oleks vaja tagada soojusvarustus septembri algusest kuni juuni keskpaigani, mil tarbitakse sooja vett ainult kätepesuks. Kuna soojuse kulu tarbevee soojendamiseks on suhteliselt madal (hinnanguliselt <4 MWh/kuus), siis ei ole otstarbekas kütteperioodi välisel ajal katlamajast ainult Klooga Kooli soojusega varustada. Kui soovitakse Klooga Kool kaugküttega ühendada, siis on võimalik seda teha: a) kaugkütte baasil küttesoojuse saamiseks või b) küttesoojuse ja tarbevee soojendamine kütteperioodil kaugküttega, kütteperioodi välisel ajal tarbevee soojendamine olemasoleva katla või elektriboileri baasil. 4.1.3 Hinnanguline tuleviku tarbimisdünaamika Tarbimise vähenemise kõige suurem potentsiaal on kortermajade korral. Siiski, arvestades elanikkonna maksevõimet ja hoonete asukohta, ei ole hoonete terviklikku rekonstrueerimist lähiajal ette näha. Erinevates kaugkütte arenguvariantides on hinnatud kahte erinevat stsenaariumi uute tarbijate lisandumise osas: (vt ka Tabel 4.3): 1) Stsenaarium 1: olemasolevatele tarbijatele lisanduvad koolimaja (küte) ja noortekeskus. 2) Stsenaarium 2: olemasolevatele tarbijatele lisanduvad koolimaja (küte+soe vesi), noortekeskus ja kolm kortermaja. 3) Stsenaarium 3: olemasolevatele tarbijatele lisanduvad koolimaja (küte), noortekeskus ja kolm kortermaja. 4) Stsenaarium 4: olemasolevatele tarbijatele lisanduvad koolimaja (küte+soe vesi), noortekeskus ja kolm kortermaja.

55 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 4.3 Tarbimise stsenaariumid Muutus, Suhteline Olukord Tarbimine, MWh MWh muutus Olemasolev (OO) 1605 - - Stsenaarium 1 (S1) 1813 209 13,0% Stsenaarium 2 (S2) 1838 233 14,5% Stsenaarium 3 (S3) 2440 835 52,1% Stsenaarium 4 (S4) 2464 859 53,6% Tarbimise stsenaariumid on hiljem integreeritud kaugküttesüsteemi erinevate võrgulahenduste arengualternatiividesse. 4.2 Katlamaja ja kaugküttevõrk 4.2.1 Katlamaja ja katlad Katlamajas (vt ka Joonis 4.8) soojusväljastust ei mõõdeta. Kütusena kasutatakse põlevkiviõli kergfraktsiooni.

Joonis 4.8 Katlamaja Soojusallikaks on üks töös olev leek-suitsutoru teraskatel Unical TXN 1900 (1 900 kW, 2007 a), vt ka Joonis 4.9. Katlale on paigaldatud põleti Baltur.

Joonis 4.9 Katel ja põleti Olemasolev katel on ca kahekordselt üledimensioonitud. Tegelik katlamaja kasutegur ja soojuse toodang on teadmata. Töös on kasutatud kütuse kulu, väljastatud ja müüdud soojuse andmeid, mis on edastatud soojusettevõtja poolt.

56 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Nende põhjal on katlamaja aastakeskmine kasutegur üle 90%, mida tuleb pidada liiga kõrgeks. Konkurentsiameti soojuse piirhinna kooskõlastamise metoodika alusel on minimaalseks kasuteguri väärtuseks vedelkütuse korral vanadele seadmetele 85% ja uutele42 90%. Katlamaja elektri tarbimist iseloomustab Tabel 4.4. Tabel 4.4 Katlamaja elektri tarbimine, kWh Juuni- Aasta Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku August 2013 6 027 5 160 6 029 4 904 38 56 23 4 994 5 398 5 816 38 445 2014 6 760 5 697 5 649 5 041 1 4 19 4 871 5 482 5 772 39 296 4.2.2 Kaugküttevõrk Kaugküttevõrgu konfiguratsiooni (läbimõõtude, pikkuste, trajektoorid) kohta täpsed andmed puuduvad. Võrgu kohta on olemas üks plaan, kus on märgitud võrgu kulgemise trass, kuid kas see vastab tegelikkusele ei ole teada. Kõik torud asuvad maa all kanalis. Torustikku ei ole vahetatud. Hinnangulist kaugküttevõrgu skeemi iseloomustab Joonis 4.10.

Joonis 4.10 Klooga kaugküttevõrgu skeem

42 Soetatud alates 1995. aasta 1. jaanuarist ja mille kasuliku tehnilise eluea pikendamiseks ning efektiivsuse säilitamiseks ei ole vajalik teostada olulises mahus (maksumuses) remonttöid.

57 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Olemasoleva info põhjal koostatud hinnangulistest torustiku pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 4.5. Tabel 4.5 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m KM - K1 125 39 K1 - K2 info puudub 100 K2 - K3 info puudub 55 K3 - K4 info puudub 13 K4 - Kivi 3 info puudub 7 K4 - K5 info puudub 33 K5 - K6 info puudub 58 K6 - Kivi 2 info puudub 13 K3 - Kivi 4 info puudub 42 KM - Järve tee 6 100 165 Järve tee 6 - Järve tee 4 80 39 Kokku - 564

4.3 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, võrgu ja süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajatest annab ülevaate Tabel 4.6. Tabel 4.6 Olemasoleva soojusvarustussüsteemi iseloomulikud näitajad

Normaalaasta/ Näitaja 2012 2013 2014 Ühik Keskmine Tarbitud kütus 193,3 188,4 173,7 192,7 tonn naturaalühikutes Tarbitud kütus energiana 2088 2034 1876 2081 MWh KM-st väljastatud soojus 1918 1859 1737 1914 MWh Müüdud soojus 1584 1550 1452 1605 MWh Katlamaja kasutegur 92 91 93 92 % Võrgukadu 334 309 285 309 MWh Suhteline võrgukadu 17,4 16,6 16,4 16,2 % Võrgu torustike 564 564 564 564 m kogupikkus Võrgu erisoojuskadu 116 108 99 108 W/m Ühendatud tarbimistihedus 2809 2749 2575 2845 kWh/(a*m) Soojustarbimise tihedus 67 65 61 67 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 1,43 1,43 1,43 1,43 kW/m Kaugkütte kasutegur 75,9 76,2 77,4 77,1 % Elektri eritarve väljastatud - 20,7 22,6 21,6 kWh/MWh soojuse kohta

58 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 16%. Kuna katlamajast väljastatavat soojust ei mõõdeta ja pole teada, kas see on tegelik näitaja, siis ei saa anda hinnangut võrgu kohta selle näitaja osas. Võrdluseks 2014 a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vähemikus 14-18%.43 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskülastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised:  2015 a: mitte üle 17%  2016 a: mitte üle 16%  Alates 2017 a: mitte üle 15% Seega on uue võrgu rajamisel suhteliste võrgukadude hindamisel referentsnumbriks 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest:  soojuse ülekandejõudlus  kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta)  kaugküttevõrgu temperatuurigraafik  kaugküttetorustiku isolatsioon Ühendatud tarbimistihedus on suhteliselt kõrge (2845 kWh/(a*m) ). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valgas tarbimistihedus hinnanguliselt vahemikus 2511-2733, Kärdlas on 1164 ja Raplas on 1662 kWh/(a*m).44 Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas, ei ole kaugküte üldjuhul rakendatav, kui see näitaja on alla 50 kWh/(a*m2). Klooga korral on see näitaja alla 67 kWh/(a*m2). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse suhet võrgu pikkusesse. Minimaalseks loetakse 1 kW/m. Optimaalne on 2 kW/m. Klooga korral on vastav näitaja alla 1,43 kW/m. Kaugkütte kasutegur on esitatud andmete põhjal 77,5 %. Kuna katlamajast väljastatavat soojust ei mõõdeta ja pole teada, kas see on tegelik näitaja, siis ei saa selle näitaja osas lõplikku hinnangut anda. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohi kaugkütte kasutegur olla Klooga korral alla 72%. Elektri eritarve väljastatud soojuse kohta on suurusjärgus 22 kWh/MWh. Väiksemate ja paremate kaugküttevõrkude korral on see näitaja 5-6, enamasti suurusjärgus 8-12.45 Kuna katlamajast väljastatavat soojust ei mõõdeta ja pole teada, kas see on tegelik näitaja, siis ei saa selle näitaja osas lõplikku hinnangut anda. 4.3.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Olemasoleva olukorra tarbimispõhist soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.11.

43 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 44 Utilitas. Soojusvõrkude kaod. 2015. 45 K. Ingermann. Kaugkütte soojuskaod. Keskkonnatehnika 2012 (3) 27-30. 59 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

900 800 Tarbijad+võrk 700 Tarbijad 600 500 400

Võimsus, kW Võimsus, 300 200 100 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.11 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Viimase kolme aasta andmete alusel on normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga 869 kW. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 450 kW. 4.4 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 4.4.1 Erinevad arenguvariandid Klooga korral on sisuliselt valida kahe erineva kontseptsiooni vahel:  Kaugküttekatlamaja  Kortermajadele oma individuaalne lahendus Kaugkütte alternatiivina vaadeldakse hakkpuidu kasutamist, vt Tabel 4.7. Tabel 4.7 Kaugkütte arengualternatiivid Alterna- Kütus Tarbijad Võrk Katlamaja tiiv 1 Ei muutu (OO) Uus Uus Hakkpuit 2 Lisandub Kool (küte) ja Noortekeskus (S1) Uus Uus Hakkpuit Lisandub Kool (küte+soe vesi) ja 3 Uus Uus Hakkpuit Noortekeskus (S2) Lisanduvad Kool, Noortekeskus, 3 4 Uus Uus Hakkpuit kortermaja (S3) Lisanduvad Kool (küte+soe vesi), 5 Uus Uus Hakkpuit Noortekeskus, 3 kortermaja (S4) Vaadeldakse katlamaja üleviimist hakkpuidule komplekssena koos võrkude rekonstrueerimisega. Kaugküttetorustiku trassi kulgemist muudetakse. Kaugküttevõrgu torude diameetrid optimeeritakse vastavalt tarbimisandmetele. Torude diameetrid on hinnangulised, st tegelikud lõplikud läbimõõdud selguvad projekteerimise käigus. Soovitav on kasutada nn „kaksik“-tüüpi torusid, mille korral on soojuskadu mõnevõrra madalam võrreldes kahe eraldi toruga.

60 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Pelletite kasutamist kaugkütte katlamaja korral ei vaadelda, kuna eelnevad arvutused näitavad, et soojuse hind tarbijale tuleb pelletite kasutamise korral kõrgem, võrreldes hakkpuidu kasutamisega. Individuaalsed soojusvarustuse arengualternatiivid on ülevaaltikult näidatud Tabel 4.8-s. Individuaallahendusi hinnatakse kaugkütte lahendusega Keila-Joa tulemuste alusel ja nende korral kerkivad üles samad küsimused, mis Keila-Joalgi. Tabel 4.8 Individuaalse soojusvarustuse arengualternatiivid Alternatiiv Soojusallikas Energiaallikas 6 Katel Pellet 7 Õhk-vesi soojuspump Elekter 8 Maasoojuspump Elekter Individuaalsete soojusvarustuslahendustena vaadeldakse selliseid lahendusi, mis on tehniliselt teostatavad ja on automatiseeritud lahendused, st vajavad inimese sekkumist minimaalselt. Senine praktika on näidanud, et halupuidul töötavad lahenduste korral esinevad probleemi korrektsete kütjate leidmisega ja samuti suurendab tööjõukulu soojuse maksumust liiga kõrgeks. Halupuidu kasutamine eeldab ka kütuse käitlemist ja ladustamist suuremas mahus (pinnal), võrreldes nt pelletitega. Pelletimahuti täitmine otse autost on automaatne ja suhteliselt mugav. Halupuid tuleb ladustada (virnastada) ja katlasse paigutada käsitsi. Problemaatiliseks võib osutuda mitmete konteinerkatlamajade teke majadevahelisele õuealale. Maasoojuspumba rakendamine eeldab piisava vaba maa olemasolu kinnistul, mis võib osutuda problemaatiliseks. Siiski on seda varianti käesolevas töös vaadeldud võrdluse eesmärgil. 4.4.2 Majandusliku võrdluse alused Soojuse hinna määramisel lähtutakse teostatavatest investeeringutest. Vaadeldakse kahte varianti: 1. Investeering tehakse toetuseta 2. Investeering tehakse toetusega Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata toetuse korral reguleeritava põhivara hulka toetuse suurust. Kasutatud seadmete eluead ja kasutegurid tulenevad konkurentsiameti metoodikast:  Hakkpuidukatlamaja kasutegur 85% ja eluiga/amortisatsiooniperiood 16 a.  Pelletkatlamaja kasutegur 85% ja eluiga/amortisatsiooniperiood 16 a.  Kaugküttevõrkude eluiga/amortisatsiooniperiood 40 a. 4.4.3 Alternatiiv 1 Sisu:  Tarbijate korral muutusi ei ole, st jäävad olemasolevad tarbijad selliselt nagu nad on (OO).  Uus katlamaja: hakkpuit (720 kW+akumulatsioonipaak).  Olemasolev kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda olemasolevatele tarbijatele katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel kasutades kütusena hakkpuitu.

61 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.12.

900 800 Tarbijad+võrk 700 Tarbijad 600 500 400

Võimsus, kW Võimsus, 300 200 100 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.12 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Uue kaugküttevõrgu konfiguratsioonist annab ülevaate Joonis 4.13 ja Tabel 4.9.

Joonis 4.13 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon

62 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 4.9 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu andmed

Võrgulõik, Võimsus Tingläbimõõt, DN Pikkus nimetus kW mm m KM - K1 817 100 57 K3 - K1 396 80 94 K3 - Kivi 3 142 50 29 K3 - K4 251 65 29 K4 - Kivi 4 136 50 5 K4 - Kivi 2 115 50 52 K1 - K2 420 80 33 K2 - Järve-tee 6 214 65 5 K2 - Järve-tee 4 205 65 90 Kokku - - 394 Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 6. 4.4.4 Alternatiiv 2 Sisu:  Tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (ainult küte) ja Noortekeskus (S1).  Uus katlamaja: hakkpuit (950 kW+akumulatsioonipaak).  Olemasolev kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda, kui tarbijatena liituksid ka Klooga Kool (ainult küte) ja Noortekeskus, katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel, kasutades kütusena hakkpuitu. Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.14.

1000 900

800 Tarbijad+võrk Tarbijad 700 600 500

400 Võimsus, kW Võimsus, 300 200 100 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.14 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik Uue kaugküttevõrgu konfiguratsioonist annab ülevaate Joonis 4.15 ja Tabel 4.10.

63 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Joonis 4.15 Alternatiiv 2 kaugküttevõrgu konfiguratsioon Tabel 4.10 Alternatiiv 2 kaugküttevõrgu andmed Tingläbimõõt, Võimsus Pikkus Võrgulõik, DN nimetus kW mm m KM - K1 925 125 57 K3 - K1 396 80 94 K3 - Kivi 3 142 50 29 K3 - K4 251 65 29 K4 - Kivi 4 136 50 5 K4 - Kivi 2 115 50 52 K1 - K2 528 100 33 K2 - Järve-tee 6 214 65 5 K5- K2 313 80 85 K5 - Klooga Kool (Noortekeskus) 108 50 150 K5 - Järve-tee 4 203 65 5 Kokku - - 544 Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 7.

64 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

4.4.5 Alternatiiv 3 Sisu:  Tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil) ja Noortekeskus (S2).  Uus katlamaja: hakkpuit (950 kW+akumulatsioonipaak).  Olemasolev kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda, kui tarbijatena liituksid ka Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil) ja Noortekeskus, katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel kasutades kütusena hakkpuitu. Alternatiiv 3 soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.16.

1000 900 Tarbijad+võrk 800 Küte+soe vesi 700 Soe vesi 600 500

400 Võimsus, kW Võimsus, 300 200 100 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.16 Alternatiiv 3 soojuskoormusgraafik Võrgu konfiguratsioon on sama, mis Alternatiiv 2 korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 8.

4.4.6 Alternatiiv 4 Sisu:  Tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (ainult küte), Noortekeskus ja 3 kortermaja (S3).  Uus katlamaja: hakkpuit (1 500 kW+akumulatsioonipaak).  Olemasolev kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda, kui tarbijatena liituksid ka Klooga Kool (ainult küte), Noortekeskus ja 3 kortermaja, katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel kasutades kütusena hakkpuitu. Alternatiiv 4 soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.17.

65 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

1300 1200 1100 Tarbijad+võrk 1000 Tarbijad 900 800 700 600 500 Võimsus, kW Võimsus, 400 300 200 100 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.17 Alternatiiv 4 soojuskoormusgraafik Uue võrgu konfiguratsioonist annab ülevaate Joonis 4.18 ja Tabel 4.11.

Joonis 4.18 Alternatiiv 4 kaugküttevõrgu konfiguratsioon

66 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 4.11 Alternatiiv 4 kaugküttevõrgu andmed Tingläbimõõt, Võimsus Pikkus Võrgulõik, DN nimetus kW mm m KM - K1 1245 125 57 K1 - K8 716 100 39 K8 - K7 217 65 50 K7 - Saare 5 100 50 25 K7 - Liiva 7 116 50 113 K8 - K3 498 100 39 K3 - Kivi 3 142 50 29 K3 - K4 354 80 29 K4 - Kivi 4 136 50 5 K4 - K6 218 65 48 K6 - Liiva 3 103 50 49 K6 - Kivi 2 114 50 5 K1 - K2 528 100 33 K2 - Järve-tee 6 214 65 5 K5- K2 313 80 85 K5 - Klooga Kool (Noortekeskus) 108 50 150 K5 - Järve-tee 4 203 65 5 Kokku - - 766 Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 9.

4.4.7 Alternatiiv 5 Sisu:  Tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil), Noortekeskus ja 3 kortermaja (S4).  Uus katlamaja: hakkpuit (1 500 kW+akumulatsioonipaak).  Olemasolev kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda, kui tarbijatena liituksid Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil), Noortekeskus ja 3 kortermaja, katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel kasutades kütusena hakkpuitu. Alternatiiv 5 soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis 4.19.

67 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

1300 1200 1100 Tarbijad+võrk 1000 Küte+soe vesi 900 Soe vesi 800 700 600 500 Võimsus, kW Võimsus, 400 300 200 100 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Aeg, h Joonis 4.19 Alternatiiv 5 soojuskoormusgraafik Võrgu konfiguratsioon on sama, mis Alternatiiv 4 korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas 10. 4.4.8 Alternatiiv 6 Sisu: Individuaalne pelletikatlamaja. Eesmärk: hinnata soojuse hinda individuaalse pelletikatlamaja korral:  Investeeringutoetuseta,  investeeringutoetus 50%. Hinnang antakse Keila-Joa Lossi 8 hoone baasil tehtud arvutuste põhjal. 4.4.9 Alternatiiv 7 Sisu: Individuaalne õhk-vesi soojuspump. Eesmärk: hinnata soojuse hinda individuaalse õhk-vesi soojuspump lahenduse korral:  Investeeringutoetuseta,  investeeringutoetus 50%. Hinnang antakse Keila-Joa Lossi 8 hoone baasil tehtud arvutuste põhjal. 4.4.10 Alternatiiv 8 Sisu: Individuaalne maasoojuspump. Eesmärk: hinnata soojuse hinda individuaalse maasoojuspump-lahenduse korral:  Investeeringutoetuseta,  investeeringutoetus 50%. Hinnang antakse Keila-Joa Lossi 8 hoone baasil tehtud arvutuste põhjal. 4.5 Alternatiivide võrdlus Kaugküttealternatiivide (A1-A5) tehnilistest andmetest annab ülevaate Tabel 4.12.

68 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 4.12 Kaugküttealternatiivide (A1-A5) tehniliste näitajate võrdlustabel Näitaja Normaalaasta A1 A2 A3 A4 A5 Ühik Uue katlamaja maksumus (KM-ta) - 357 000 400 000 400 000 600 000 600 000 EUR Uue kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) - 110 000 151 000 151 000 209 000 209 000 EUR Maksumus kokku (KM-ta) - 467 000 551 000 551 000 809 000 809 000 EUR Kütus Põlevkiviõli Hakkpuit/põlevkiviõli Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit - Tarbitud põlevkiviõli naturaalühikutes 193 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 tonn Tarbitud hakkpuit naturaalühikutes - 616 700 715 942 951 tonn Tarbitud põlevkiviõli energiana 2081 1,3 0,0 0,0 0,0 0,0 MWh Tarbitud hakkpuit energiana - 1940 2205 2252 2969 2997 MWh Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 85 85 85 85 85 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule - 85 85 85 85 85 % Põlevkiviõliga toodetud soojus 1914 1,1 0 0 0 0 MWh Hakkpuiduga toodetud soojus - 1649 1874 1914 2523 2548 MWh KM-st väljastatud soojus 1914 1650 1874 1914 2523 2548 MWh Müüdud soojus 1605 1605 1813 1838 2440 2464 MWh Võrgukadu 309 45 61 76 83 83 MWh Suhteline võrgukadu 16,2 2,8 3,3 4,0 3,3 3,3 % Võrgu torustike kogupikkus 564 394 544 544 766 766 m Võrgu erisoojuskadu 108 23 22 28 21 21 W/m Ühendatud tarbimistihedus 2845 4073 3334 3378 3185 3217 kWh/m Kaalutud keskmine diameeter 0 76,1 76,2 76,2 74,3 74,3 mm Erikoormuse karakteristika, K - 54 44 44 43 43 kWh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus 67 67 53 53 47 47 kWh/(a*m2) Soojuse ülekandejõudlus 1,43 2,05 1,68 1,68 1,60 1,61 kW/m Kaugkütte kasutegur 77 83 82 82 82 82 %

69 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Võib näha, et kaugküttevõrgu erinevate efektiivsusnäitajate osas annab kõige parema tulemuse kaugküttevõrgu optimeerimine olemasolevate tarbijate korral. Alternatiive võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks 2016-2026. Olemasolev Konkurentsiameti poolt kinnitatud soojuse hind Klooga võrgupiirkonnale on 90,44 EUR/MWh, mis on ka ühtlasi kehtivaks müügihinnaks. Erinevate alternatiivide käibemaksuga soojuse hinnad tarbijale investeeringu teotuseta ja 50% toetuse korral on toodud Tabel 4.13-s. Tabel 4.13 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh, erinevate tingimuste korral

KAUGKÜTE INDIVIDUAALKÜTE

- - - - -

KM

SP

- Erinevad tingimused -

V V SP

-

KM KM KM KM KM

Õ

Maa

Pelleti

Hakkpuidu Hakkpuidu Hakkpuidu Hakkpuidu Hakkpuidu

0% toetus Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 Alt. 5 Alt. 6 Alt. 7 Alt. 8 Disk.-mata 83 85 84 88 88 84 101 86 Disk.-tud 72 73 73 76 76 72 86 73 50% toetus Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 Alt. 5 Alt. 6 Alt. 7 Alt. 8 Disk.-mata 66 67 67 69 68 76 90 67 Disk.-tud 57 58 58 59 59 65 76 57 Kaugkütte korral tuleb uute liitujate korral teha lisainvesteeringuid katlamaja võimsuse suurendamiseks ja kaugküttevõrgu laiendamiseks, võrreldes olemasolevate tarbijate korral. Uute liitujate korral võib soojuse hind 1-2 EUR/MWh kohta tõusta. Mida suurem on võimalik toetus, seda madalamaks kujuneb soojuse hind. 50% investeeringutoetuse korral alaneb hinnanguline käibemaksuga soojuse hind ~15 EUR/MWh võrra. Hakkpuidukatlamaja ja 50%-lise investeeringutoetuse korral on erinevate tarbimisstsenaariumite mõju lõpptarbija käibemaksuga hinnale piirides 58-59 EUR/MWh. Praeguse tarbimise jätkumisel on hinnanguline soojuse hind tarbijale 57 EUR/MWh. Viimane on ka nn referentshinnaks erinevate arengualternatiivide omavahelises võrdluses, st see on järgmise kümne aasta keskmine diskonteeritud käibemaksuga soojuse hind olemasolevatele tarbijatele (praeguse tarbimise mahu juures) uue hakkpuidukatlamaja ja renoveeritud kaugküttevõrgu korral (Alt 1). Üldjuhul tähendab iga liituja suuremat toodangut ja püsikulud ühe toodangu ühiku kohta vähenevad. Klooga korral võib täheldada, et uute liitujate korral soojuse hind mõnevõrra tõuseb. See tähendab seda, et uute tarbijate hinnanguliselt tarbimismahud on suhteliselt väikesed ja ei kaalu üles tehtavaid investeeringuid võrkudesse. Eelpool toodud kaugkütte alternatiivide võrdlustabelis (vt ka Tabel 4.12) on näha, et võrgu efektiivsusnäitajad alanevad uute tarbijate lisandumisel. Teisest küljest on hinna muutus suhteliselt minimaalne ja soojuse hind koos käibemaksuga on alla 60 EUR/MWh, mida võib lugeda suhteliselt madalaks. Kui uued liitujad on nõus sellise suurusjärgus soojuse hinnaga, siis on soovitav kaalude uute tarbijate liitmist soojusvõrguga. Klooga Kooli sooja vee tarbimine on suhteliselt minimaalne ja see soojuse hinda ei mõjuta.

70 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Individuaallahendustest on soodsaim maasoojuspump. Maasoojuspumba miinuseks võib lugeda asjaolu, et maakollektori paigaldamise jaoks ei pruugi läheduses olla piisavalt vaba maad.

4.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus

CO2 heidet ja primaarenergia kasutust erinevate alternatiivide korral hinnatakse, võrreldes seda olemasoleva olukorraga (kaugküte, põlevkiviõli). Sama soojuse tarbimismahuga alternatiive saab hinnata absoluutväärtuste alustel, kuid kuna erinevate alternatiivide korral on soojuse tarbimine erinev, siis on tabelis toodud välja ka primaarenergia erikasutus ja CO2 eriheide tarbitud soojuse ühiku kohta. Viimaste näitajate alusel saab kõiki erinevaid alternatiive omavahel võrrelda. Primaarenergia kasutust ja CO2 heidet illustreerib Tabel 4.14. Hakkpuidu kasutamisel ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel (Alt. 1) alaneb kütuse kasutamisest põhjustatud CO2 eriheide 636 t võrra, võrreldes praeguse olukorraga, kus kasutatakse põlevkiviõli. Primaarenergia kasutus on kõige suurem olemasoleva olukorra (põlevkiviõli kasutamise) puhul ja õhk-vesi soojuspumpade kasutamisel individuaallahendusena. Õhk-vesi soojuspumba korral on primaarenergia kasutus ja CO2 suhteliselt kõrge tänu sellele, et 100% soojusvajadusest ei saa katta õhk-vesi soojuspumbaga, st 20% soojusvajadusest tuleb katta otsese elekterküttega. Maasoojuspumba korral on nii primaarenergia kasutus ja CO2 heide madalamad, võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga tänu sellele, et maasoojuspumbaga on võimalik katta 100% hoone soojusvajadusest ja soojustegur on kõrgem.

Arvestades CO2 heidet on eelistatuimaks arenguvariantideks puitpõhised kütused. Primaarenergia kasutuselt on parimaks lahenduseks maasoojuspump.

71 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 4.14 Alternatiivide primaarenergia kasutus ja CO2 heide Olemasolev Näitaja Ühik Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 Alt. 5 Alt. 6 Alt. 7* Alt. 8 olukord Hakkpuit/ Õhk-vesi Maasoojus- Energiaallikas - Põlevkiviõli Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit Hakkpuit Pellet põlevkiviõli soojuspump pump Hoonete tarbimine MWh/a 1 605 1 605 1 813 1 838 2 440 2 464 1 605 1 605 1 605 Kaugküttevõrgu soojuskadu MWh/a 309 45 61 76 83 83 0 0 0 Kogu toodetav soojus MWh/a 1 914 1 650 1 874 1 914 2 523 2 548 1 605 1 605 1 605 Põlevkiviõlist toodetav soojus MWh/a 1 914 1 0 0 0 0 0 0 0 Hakkpuidust/pelletist toodetud soojus MWh/a 0 1 649 1 874 1 914 2 523 2 548 1 605 0 0 Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile % 85 85 85 85 85 85 85 - - Katlamaja kasutegur hakkpuidule/pelletile % 85 85 85 85 85 85 90 - - Soojustegur ------2,7 3,2 Põlevkiviõli tarbimine t/a 208,5 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0 0 Hakkpuidu/pelleti tarbimine t/a 0 616 700 715 942 951 396 0 0 Elektri tarbimine MWh/a 41 23 26 27 35 36 16 797 502 Elektrivõrgu kadu % 7 7 7 7 7 7 7 7 7 Elektritootmise kasutegur % 35 35 35 35 35 35 35 35 35

CO2 emissioonitegur nn põlevkivielektrile t/MWhel 1,01 1,01 1,01 1,01 1,01 1,01 1,01 1,01 1,01

CO2 emissioonitegur elektrile, 2014 mix t/MWhel 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85 0,85

Kütuse CO2 heide t/a 621 0,4 0 0 0 0 0 0 0

Elektri CO2 heide (põlevkivi) t/a 42 23 27 27 36 36 16 805 507

Elektri CO2 heide (Eesti 2014 mix) t/a 35 20 22 23 30 30 14 681 429 Primaarenergia MWh/a 2 379 2 012 2 286 2 334 3 077 3 107 1 833 2 450 1 543

Kogu CO2 heide (nn põlevkivielekter) t/a 663 24 27 27 36 36 16 805 507

72 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Olemasolev Näitaja Ühik Alt. 1 Alt. 2 Alt. 3 Alt. 4 Alt. 5 Alt. 6 Alt. 7* Alt. 8 olukord

Kogu CO2 heide (nn Eesti mix) t/a 656 20 22 23 30 30 14 681 429 Primaarenergia erikasutus tarbitud soojuse MWh/MWh 1,48 1,25 1,26 1,27 1,26 1,26 1,14 1,53 0,96 kohta CO heide (nn põlevkivielekter) eriheide 2 t/MWh 0,41 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,50 0,32 tarbitud soojuse kohta CO heide (nn Eesti mix) eriheide tarbitud 2 t/MWh 0,41 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,01 0,42 0,27 soojuse kohta * 20% on nn lisaküte (elekter)

73 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

4.7 Riskianalüüs 4.7.1 Kaugkütte rekonstrueerimine Kaugküttesse tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT analüüsi iseloomustab Tabel 4.15. Tabel 4.15 Kaugkütte rekonstrueerimine SWOT analüüs Tugevused Nõrkused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -suhteliselt väikese-mahulised tarbijaid -kuigi tarbijaid on vähe, on süsteemi -kaugküttesüsteem on suhteliselt väike ja efektiivsus-/kompaktsusnäitajad seetõttu tundlik tarbimise vähenemisele kaugküttesüsteemi optimeerimisel suhteliselt -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu head komponenti soojuse hinnas Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -soojuse hinna alanemine -hakkpuidu kasutamisel probleemid -rekonstrueerimistoetuse saamine kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus, -kasutada odavamat kütust/energiaallikat ebaühtlane tükisuurus, kõikuv niiskus jms -on olemas potentsiaalsed liitujad -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Sõltuvalt valitud kaugkütte soojusallika lahendusest ja valitud kütusest/energiaallikast on seadmetel teatud nõuded kütuse kvaliteedile (kehtib reegel – mida väiksem süsteem, seda kõrgem peaks olema kütuse kvaliteet). Samuti ohustab tehtavat investeeringut soojustarbimise vähenemine. Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel 4.16. Tabel 4.16 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed Risk Leevendusmeede -tarbijate ära langemine -alandada alternatiivsete kütuste/energiaallikate kasutamisega soojuse hinda -hakkpuidu kasutamisel probleemid -kindlad kütuse tarnijad, kokkulepitud kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus kvaliteedinõuded, hästi ettevalmistatud kütuse jms hanked -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa -soojusmajanduse arengukava koostamine, tuua ülemineku lokaalküttele tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis

74 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

4.7.2 Individuaalahendusele üleminek Kaugküttelahendusele on alternatiiviks lahendus, kus iga kortermaja omab enda soojusallikat. Kuigi individuaallahendusele ülemineku ei soovitata, tuuakse siiski vastav SWOT ära, vt Tabel 4.17. Tabel 4.17 Individuaallahendusele ülemineku SWOT analüüs Tugevused Nõrkused -võimalus tagada soojusvarustus vastavalt -kortermaja peab ise tegelema soojusallika elanikele soovile – ei sõltu kolmandatest hooldusküsimustega, kütusemajandusega jne isikutest Võimalused Ohud -erinevad alternatiivsed küttelahendused -soojusallika ebakorrapärasest hooldamisest -soojuse hinna alanemine tulenev soojusvarustuse katkestus -rekonstrueerimistoetuse saamine -käitamise kõrged palgakulud -emisioonide lubatud kontsentratsioonide võimalik vähendamine tulevikus – puhastusseadmete lisamise vajadus Individuaalne lahendus eeldab kortermaja poolt teatuid tegevusi ja automatiseeritud lahenduste kasuks otsustamist, et oleks tagatud võimalikult probleemide vaba töö ja madalad palgakulud, vt ka Tabel 4.18. Tabel 4.18 Individuaallahendusele ülemineku riskid ja leevendusmeetmed Risk Leevendusmeede -soojusallika ebakorrapärasest hooldamisest -tagada regulaarne hooldus, vajadusel tulenev soojusvarustuse katkestus hooldusleping vastavat teenust pakkuva ettevõttega -käitamise kõrged palgakulud (hoolduskulud) -automatiseeritud lahendus -emisioonide lubatud kontsentratsioonide -jätkata kaugküttega - siis ei pea kortermaja võimalik vähendamine tulevikus – investeerimine tulevikus puhastusseadmetesse puhastusseadmete lisamise vajadus või seadusandluse jälgimine ja vajaliku reservi kogumine

4.8 Tegevuskava Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud:

 CO2 heite vähendamise seisukohalt on soovitav valida puitkütustele baseeruvad lahendused.  Kaugküttega korral on on soodsaimaks lahenduseks hakkpuidukatlamaja paigaldamine. Hinnanguline järgmise kümne aasta käibemaksuga diskonteeritud soojuse hind ~57-59 EUR/MWh (50% investeeringutoetuse korral – katlamaja + võrk).  Kuna olemasolev katlamaja ja kaugküttevõrk on amortiseerunud, siis kaugküttega jätkamisel on soovitav mõlemad rekonstrueerida. Rekonstrueerimine annab võimaluse kaugküttevõrgu optimeerimiseks ja tõhususnäitajate parendamiseks. Välja on pakutud kaks tegevuskava kaugküttesüsteemiga jätkamiseks, vt ka Tabel 4.19.

75 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 4.19 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava Aeg/ Rahastamise Tegevus Teostaja Maksumus kestus allikas Avalik arutelu Vallavalitsus koostöös Ruumide 2016, Valla eelarve huvitatud osapooltega soojusettevõtjaga rendikulu, 1 kuu otsustamaks, kas ametnike soovitakse jätkata palgakulu kaugküttesüsteemiga või minna üle individuaalsele küttelahendusele Pakkumiskonkursi Soojusettevõtja koostöös ~9 000- 2016, Soojusettevõtja/ korraldamine. Uue projekteerimisettevõttega 16 000 EUR kuni 6 valla vahendid katlamaja ja (sõltuvalt kuud kaugküttevõrgu alternatiivist) projekt Pakkumiskonkursi Soojusettevõtja koostöös ~467 000- 2016- soojusettevõtja/ korraldamine. Uue ehitusettevõtjaga 809 000 EUR 2017 valla vahendid, katlamaja ja (võimalik 50% kuni 8 50% toetust EL kaugküttevõrgu toetust) – kuud (SF) rahadest ehitamine sõltuvalt KIK kaudu alternatiivist Kaugküttevõrk kuulub vallale.

76 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

5 Karjaküla alevik Karjaküla alevikus oli kaugküte kuni 90-ndate aastateni. Alevikus on 5 suuremat kortermaja, vt ka Joonis 5.1.

a) Naaritsa 6 b) Naaritsa 10

c) Metsa 9 d) Metsa 10 Joonis 5.1 Karjaküla korterelamud Kortermajades ei ole keskküttesüsteemi. Iga korter kasutab individuaalset lahendust – katel, kamin, elekterküte, soojuspumbad jne. Selleks, et kaugkütet taastada, on esmalt vaja kõikides kortermajades taastada keskküttesüsteem. See osutub probleemiks, kuna seda tuleks teha kõikides majades ja korteriomanikud ei soovi renoveeritud korterites torutöid teostama hakata. Samuti on kinnisvara väärtus suhteliselt madal, mistõttu puudub üldine huvi hoonete rekonstrueerimise vastu. Kohaliku omavalitsuse hallatavatest hoonetest asub Karjakülas Karjaküla Sotsiaalkeskus ja Lehola lasteaia Karjaküla filiaal. Lehola lasteaia Karjaküla filiaali varustatakse soojusega maasoojuspumba abil, mistõttu ei ole seal otstarbekas alternatiivseid soojusallikaid vaadelda. Kaugkütte rajamisel on vaja esmajoones leida katlamajale asukoht ja sellest lähtuvalt saab konfigureerida võrku. Vaatamata sellele, võib Klooga aleviku baasil öelda, et uue hakkpuidukatlamaja ja uue kaugküttevõrgu rajamisel on hinnanguline kaugkütte hind tarbijale ~60 EUR/MWh. Sellele lisanduvad hoone keskküttesüsteemi ja soojussõlme ehitamise kulud á 30 000 EUR/maja (12 krt maja korral 2500 EUR/korter), mis lisab 15 a perioodi arvestades soojuse hinnale 20 EUR/MWh. Seega on järgmise 15 a hinnanguline soojuse hind tarbijale 80 EUR/MWh. Seda arvestades võib hinnata kortermajade kaugküttevõrku tagasi liitumise võimalikkust minimaalseks.

77 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

5.1 Karjaküla Sotsiaalkeskus Karjaküla Sotsiaalkeskuse (vt ka Joonis 5.2) soojusvarustus baseerub kerge kütteõlil töötaval katlamajal (vt ka Joonis 5.3).

Joonis 5.2 Karjaküla Sotsiaalkeskus

Joonis 5.3 Karjaküla Sotsiaalkeskuse katlamaja Katel on 223 kW Beretta katel. 2012 aastal oli õlikulu 30 000 liitrit, mis energiana väljendades on 300 MWh. Hinnanguline hoone normaalaasta netosoojuse tarbimine on 251 MWh/a, millest 89 MWh on tarbevee soojendamine (vt ka Tabel 5.1). Tabel 5.1 Karjaküla Sotsiaalkeskuse soojus jaotus Näitaja Ühik 2012 Normaalaasta Kütteõli tarbimine naturaalühikute liitrit/a 30000 29535 Kütteõli tarbimine energiana MWh/a 300 295 Hinnanguline sooja vee tarve m3/a 768 768 Soojuse vajadus tarbevee soojendamiseks koos kadudega MWh/a 89 89 Kütuse tarbimine tarbevee soojendamiseks MWh/a 105 105 Kütuse tarbimine hoone kütmiseks MWh/a 195 191 Hoone küttesoojuse netotarbimine MWh/a 166 162 Hoone soojusvajadus kokku 255 251 Tarbevee soojendamise netosoojuse eritarbimine kWh/(m2a) 53 53 Kütte netosoojuse eritarbimine kWh/(m2a) 99 96

78 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Karjaküla Sotsiaalkeskuse korral on hinnatud pelletikatlamaja (vt Lisa 11) ja õhk-vesi soojuspumba (vt Lisa 12) paigaldamise alternatiive. Praegune hinnanguline kütteõli maksumus on 80 EUR/MWh, mis teeb katlast väljastatava soojus hinnaks 94 EUR/MWh. Soojuse maksumus erinevate alternatiivide korral on toodud Tabel 5.2-s. Tabel 5.2 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh Tingimus Pelletikatlamaja Õhk-vesi soojuspump 0% toetus Disk.-mata 78 80 Disk.-tud 67 68 50% toetus Disk.-mata 69 72 Disk.-tud 59 62 Pelletikatla paigaldamine ja õhk-vesi soojuspumba paigaldamine annab suhteliselt võrdväärse soojuse hinna. CO2 heite kohaselt on eelistatum lahendus pelletiküte. Pelletikatlamaja ja soojuspumbad on võimalik paigutada olemasolevasse katlaruumi.

79 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

6 Lehola küla Lehola külas oli kaugküte kuni 90-ndate aastateni. Külas on 11 suuremat kortermaja, vt ka Joonis 6.1.

a) Orisküla tee 8 b) Lehola tee 13 ja 15

c) Lehola tee 7 d) Lehola tee 3 Joonis 6.1 Lehola korterelamud Kortermajades ei ole keskküttesüsteemi. Iga korter kasutab individuaalset lahendust – katel, kamin, elekterküte, soojuspumbad jne. Selleks, et kaugkütet taastada, on esmalt vaja kõikides kortermajades taastada keskküttesüsteem. See osutub probleemiks, kuna seda tuleks teha kõikides majades ja korteriomanikud ei soovi renoveeritud korterites torutöid teostama hakata. Samuti on kinnisvara väärtus suhteliselt madal, mistõttu puudub üldine huvi hoonete rekonstrueerimise vastu. Kohaliku omavalitsuse hallatavatest hoonetest asub Lehola külas Lehola lasteaed. Lehola lasteaia soojusvarustus baseerub elektrikateldel. Kaugkütte rajamisel on vaja esmajoones leida katlamajale asukoht ja sellest lähtuvalt saab konfigureerida võrku. Vaatamata sellele, võib Klooga aleviku baasil öelda, et uue hakkpuidukatlamaja ja uue soojusvõrgu rajamisel on hinnanguline kaugkütte hind tarbijale ~60 EUR/MWh. Sellele lisanduvad hoone keskküttesüsteemi ja soojussõlme ehitamise kulud, mis Karjaküla aleviku näitel lisab soojuse hinnale minimaalselt 20 EUR/MWh. Seega on järgmise 15a hinnanguline soojuse hind tarbijale 80 EUR/MWh. Seda arvestades võib hinnata kortermajade kaugküttevõrku tagasi liitumise võimalikkust nullilähedaseks.

80 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

6.1 Lehola Lasteaed Lehola Lasteaia (vt ka Joonis 6.2) soojusvarustus baseerub elektrikateldel (vt ka Joonis 6.3).

Joonis 6.2 Lehola Lasteaed

Joonis 6.3 Lehola Lasteaia katlamaja Hinnanguline elektri tarbimine normaalaasta järgi tarbevee soojendamiseks ja hoone kütmiseks on 220 MWh/a, millest 45 MWh on tarbevee soojendamine (vt ka Tabel 6.1). Tabel 6.1 Lehola Lasteaia elektri tarbimise jaotus Näitaja Ühik 2012 Normaalaasta Elektri kogutarbimine MWh/a 262 258 Elektri tarbimine tarbevee soojendamiseks koos kadudega MWh/a 45 45 Olmeelektri tarbimine MWh/a 38 38 Elektri tarbimine hoone kütteks MWh/a 179 175 Hoone soojusvajadus kokku (küte+soe vesi) MWh/a 224 220 Tarbevee soojendamise netosoojuse eritarbimine kWh/(m2a) 36 36 Kütte netosoojuse eritarbimine kWh/(m2a) 143 139

Lehola Lasteaia korral on hinnatud pelletikatlamaja (vt Lisa 13), õhk-vesi soojuspumba (vt Lisa 14) ja maasoojuspumba (vt Lisa 15) paigaldamise alternatiive. Hinnanguline elektri maksumus on 120 EUR/MWh. Soojuse maksumus erinevate alternatiivide korral on toodud Tabel 6.2-s.

81 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Tabel 6.2 2016-2026 keskmine soojuse hind EUR/MWh Tingimus Pelletikatlamaja Õhk-vesi soojuspump Maasoojuspump 0% toetus Disk.-mata 81 90 87 Disk.-tud 70 77 74 50% toetus Disk.-mata 70 82 68 Disk.-tud 60 70 58 Pelletikatla paigaldamine ja maasoojuspumba soojuspumba paigaldamine annab suhteliselt võrdväärse soojuse hinna. CO2 heite kohaselt on eelistatum lahendus pelletiküte. Alternatiivsed soojusvarustusseadmed on võimalik paigaldada hoone keldrisse.

82 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

7 Lisa 1 – Keila-Joa. Alternatiiv 1 - kaugkütte pelletikatlamaja 7.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 90 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 56 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 5 625 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 1 400 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 3 900 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 603 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 622 MWh/a Katlamaja kasutegur pelletikatlale 90 % Suhteline võrgukadu 3,1 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus 691 MWh/a Kütuse maksumus 41 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 6 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 12,1 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 10 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 % TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 91 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 109 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 78 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 94 EUR/MWh

83 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus EUR/a 28 336 28 619 28 905 29 194 29 486 29 781 30 079 30 380 30 683 30 990 31 300 Elekter EUR/a 622 654 688 724 762 801 843 887 933 982 1 033 Vesi, kemik., kanal EUR/a 12 12 12 12 13 13 13 13 13 13 13 Tegevuskulu EUR/a 6 030 6 090 6 151 6 213 6 275 6 338 6 401 6 465 6 530 6 595 6 661 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 90 000 84 375 78 750 73 125 67 500 61 875 56 250 50 625 45 000 39 375 33 750 Kaugküttevõrk EUR/a 56 000 54 600 53 200 51 800 50 400 49 000 47 600 46 200 44 800 43 400 42 000 Käibekapital EUR/a 2 748 2 661 2 578 2 497 2 420 2 345 2 272 2 202 2 134 2 069 2 006 Põhjendatud tulukus EUR/a 9 029 8 597 8 166 7 735 7 303 6 872 6 442 6 011 5 580 5 150 4 720 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 Kaugküttevõrk EUR/a 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 Kokku EUR/a 7 025 7 025 7 025 7 025 7 025 7 025 7 025 7 025 7 025 7 025 7 025 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 Lubatud müügitulu EUR/a 54 954 54 898 54 848 54 803 54 764 54 730 54 702 54 680 54 665 54 655 54 652 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 91 91 91 91 91 91 91 91 91 91 91 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 91 88 86 83 80 78 75 73 71 69 67

84 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

7.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 45 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 28 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 2 813 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 700 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 3 900 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 603 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 622 MWh/a Katlamaja kasutegur pelletikatlale 90 % Suhteline võrgukadu 3,1 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus 691 MWh/a Kütuse maksumus 41 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 6 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 12,1 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 10 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 79 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 95 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 68 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 82 EUR/MWh

85 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus EUR/a 28 336 28 619 28 905 29 194 29 486 29 781 30 079 30 380 30 683 30 990 31 300 Elekter EUR/a 622 654 688 724 762 801 843 887 933 982 1 033 Vesi, kemik., kanal EUR/a 12 12 12 12 13 13 13 13 13 13 13 Tegevuskulu EUR/a 6 030 6 090 6 151 6 213 6 275 6 338 6 401 6 465 6 530 6 595 6 661 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 45 000 42 188 39 375 36 563 33 750 30 938 28 125 25 313 22 500 19 688 16 875 Kaugküttevõrk EUR/a 28 000 27 300 26 600 25 900 25 200 24 500 23 800 23 100 22 400 21 700 21 000 Käibekapital EUR/a 2 349 2 285 2 224 2 164 2 106 2 049 1 995 1 942 1 890 1 840 1 792 Põhjendatud tulukus EUR/a 4 574 4 357 4 140 3 923 3 706 3 489 3 273 3 056 2 840 2 624 2 408 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 2 813 2 813 2 813 2 813 2 813 2 813 2 813 2 813 2 813 2 813 2 813 Kaugküttevõrk EUR/a 700 700 700 700 700 700 700 700 700 700 700 Kokku EUR/a 3 513 3 513 3 513 3 513 3 513 3 513 3 513 3 513 3 513 3 513 3 513 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 Lubatud müügitulu EUR/a 46 986 47 145 47 309 47 479 47 654 47 835 48 021 48 213 48 412 48 616 48 827 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 78 78 78 79 79 79 80 80 80 81 81 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 78 76 74 72 70 68 66 64 63 61 59

86 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

8 Lisa 2 – Keila-Joa. Alternatiiv 2 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja 8.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 180 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 56 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 11 250 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 1 400 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 3 900 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 603 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 622 MWh/a Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Suhteline võrgukadu 3,1 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 732 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 9 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 12,1 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 % TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 86 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 103 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 74 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 89 EUR/MWh

87 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus EUR/a 13 904 14 043 14 183 14 325 14 468 14 613 14 759 14 906 15 056 15 206 15 358 (hakkpuit) Elekter EUR/a 871 916 964 1 014 1 067 1 122 1 180 1 242 1 306 1 374 1 446 Vesi, kemik., kanal EUR/a 12 12 12 12 13 13 13 13 13 13 13 Tegevuskulu EUR/a 8 442 8 526 8 612 8 698 8 785 8 873 8 961 9 051 9 141 9 233 9 325 Reguleeritav vara/põhjendatud

tulukus Katlamaja EUR/a 180 000 168 750 157 500 146 250 135 000 123 750 112 500 101 250 90 000 78 750 67 500 Kaugküttevõrk EUR/a 56 000 54 600 53 200 51 800 50 400 49 000 47 600 46 200 44 800 43 400 42 000 Käibekapital EUR/a 2 713 2 606 2 503 2 405 2 310 2 219 2 131 2 047 1 967 1 889 1 815 Põhjendatud tulukus EUR/a 14 490 13 716 12 941 12 168 11 394 10 621 9 847 9 074 8 302 7 529 6 757 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 11 250 11 250 11 250 11 250 11 250 11 250 11 250 11 250 11 250 11 250 11 250 Kaugküttevõrk EUR/a 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 1 400 Kokku EUR/a 12 650 12 650 12 650 12 650 12 650 12 650 12 650 12 650 12 650 12 650 12 650 Olemasolev kapitalikulu ja EUR/a 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 põhjendatud tulukus Lubatud müügitulu EUR/a 54 268 53 763 53 262 52 767 52 276 51 791 51 311 50 837 50 368 49 906 49 449 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 90 89 88 88 87 86 85 84 84 83 82 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 90 86 83 80 77 74 71 68 65 63 60

88 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

8.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 90 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 28 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 5 625 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 700 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 3 900 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 603 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 622 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 3,1 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 732 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 9 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 12,1 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 67 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 80 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 57 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 69 EUR/MWh

89 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 13 904 14 043 14 183 14 325 14 468 14 613 14 759 14 906 15 056 15 206 15 358 Elekter EUR/a 871 916 964 1 014 1 067 1 122 1 180 1 242 1 306 1 374 1 446 Vesi, kemik., kanal EUR/a 12 12 12 12 13 13 13 13 13 13 13 Tegevuskulu EUR/a 8 442 8 526 8 612 8 698 8 785 8 873 8 961 9 051 9 141 9 233 9 325 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 90 000 84 375 78 750 73 125 67 500 61 875 56 250 50 625 45 000 39 375 33 750 Kaugküttevõrk EUR/a 28 000 27 300 26 600 25 900 25 200 24 500 23 800 23 100 22 400 21 700 21 000 Käibekapital EUR/a 2 037 1 969 1 904 1 841 1 780 1 722 1 665 1 611 1 559 1 509 1 460 Põhjendatud tulukus EUR/a 7 286 6 898 6 510 6 123 5 735 5 347 4 960 4 573 4 186 3 799 3 412 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 5 625 Kaugküttevõrk EUR/a 700 700 700 700 700 700 700 700 700 700 700 Kokku EUR/a 6 325 6 325 6 325 6 325 6 325 6 325 6 325 6 325 6 325 6 325 6 325 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 3 900 Lubatud müügitulu EUR/a 40 740 40 620 40 506 40 396 40 292 40 193 40 099 40 010 39 927 39 850 39 779 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 68 67 67 67 67 67 66 66 66 66 66 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 68 65 63 61 59 57 55 53 52 50 48

90 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

9 Lisa 3 – Keila-Joa. Alternatiiv 3 - individuaalne pelletikatlamaja 9.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 40 000 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 226 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 251 MWh/a EUR/MW Kütuse hind 49 h Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 2 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 2 000 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 84 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 72 EUR/MWh

91 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 12 304 12 427 12 552 12 677 12 804 12 932 13 061 13 192 13 324 13 457 13 592 Elekter EUR 271 285 300 316 332 349 368 387 407 428 450 Remondi ja hoolduskulud EUR 2 000 2 020 2 040 2 061 2 081 2 102 2 123 2 144 2 166 2 187 2 209 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 3 672 3 672 3 672 3 672 3 672 3 672 3 672 3 672 3 672 3 672 3 672 Kulud kokku EUR 18 248 18 405 18 564 18 726 18 889 19 056 19 224 19 395 19 568 19 745 19 923 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 81 81 82 83 84 84 85 86 87 87 88 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 81 79 77 76 74 72 71 69 68 66 65

92 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

9.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 20 000 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 226 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 251 MWh/a EUR/MW Kütuse hind 49 h Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 2 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 2 000 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 76 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 65 EUR/MWh

93 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 12 304 12 427 12 552 12 677 12 804 12 932 13 061 13 192 13 324 13 457 13 592 Elekter EUR 271 285 300 316 332 349 368 387 407 428 450 Remondi ja hoolduskulud EUR 2 000 2 020 2 040 2 061 2 081 2 102 2 123 2 144 2 166 2 187 2 209 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 1 836 Kulud kokku EUR 16 412 16 569 16 728 16 890 17 053 17 220 17 388 17 559 17 732 17 909 18 087 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 73 73 74 75 75 76 77 78 78 79 80 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 73 71 70 68 67 65 64 63 61 60 59

94 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

10 Lisa 4 – Keila-Joa. Alternatiiv 4 - individuaalne õhk-vesi soojuspump 10.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 52 055 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Aastane soojusvajadus 226 MWh/a Soojuspumba poolt toodetud soojus 180,8 MWh/a Soojustegur 2,7 - Lisaküte (elekter) 45,2 MWh/a Tarbitud elekter 112 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 521 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 101 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 86 EUR/MWh

95 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 13 460 14 159 14 896 15 670 16 485 17 342 18 244 19 193 20 191 21 241 22 345 Remondi ja hoolduskulud EUR 521 526 531 536 542 547 553 558 564 569 575 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 4 779 4 779 4 779 4 779 4 779 4 779 4 779 4 779 4 779 4 779 4 779 Kulud kokku EUR 18 759 19 464 20 205 20 985 21 805 22 668 23 575 24 530 25 533 26 589 27 699 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 83 86 89 93 96 100 104 109 113 118 123 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 83 84 84 85 85 86 87 87 88 89 90

96 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

10.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 26 028 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Aastane soojusvajadus 226 MWh/a Soojuspumba poolt toodetud soojus 180,8 MWh/a Soojustegur 2,7 - Lisaküte (elekter) 45,2 MWh/a Tarbitud elekter 112 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 260 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 90 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 76 EUR/MWh

97 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 13 460 14 159 14 896 15 670 16 485 17 342 18 244 19 193 20 191 21 241 22 345 Remondi ja hoolduskulud EUR 260 263 266 268 271 274 276 279 282 285 288 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 2 389 2 389 2 389 2 389 2 389 2 389 2 389 2 389 2 389 2 389 2 389 Kulud kokku EUR 16 109 16 812 17 551 18 328 19 145 20 005 20 910 21 861 22 862 23 915 25 022 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 71 74 78 81 85 89 93 97 101 106 111 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81

98 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

11 Lisa 5 – Keila-Joa Alternatiiv 5 - individuaalne maa soojuspump 11.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 81 983 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Soojuspumba poolt toodetud soojus 226 MWh/a Soojustegur 3,2 - Tarbitud elekter 71 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 820 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 86 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 73 EUR/MWh

99 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 8 475 8 916 9 379 9 867 10 380 10 920 11 488 12 085 12 714 13 375 14 070 Remondi ja hoolduskulud EUR 820 828 836 845 853 862 870 879 888 897 906 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 Kulud kokku EUR 16 821 17 270 17 742 18 238 18 759 19 308 19 884 20 490 21 127 21 797 22 502 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 74 76 79 81 83 85 88 91 93 96 100 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 74 74 74 74 73 73 73 73 73 73 73

100 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

11.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 40 992 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Soojuspumba poolt toodetud soojus 226 MWh/a Soojustegur 3,2 - Tarbitud elekter 71 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 410 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 67 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 57 EUR/MWh

101 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 8 475 8 916 9 379 9 867 10 380 10 920 11 488 12 085 12 714 13 375 14 070 Remondi ja hoolduskulud EUR 410 414 418 422 427 431 435 439 444 448 453 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 Kulud kokku EUR 12 648 13 093 13 560 14 052 14 570 15 114 15 686 16 288 16 920 17 586 18 286 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 56 58 60 62 64 67 69 72 75 78 81 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 56 56 56 57 57 57 58 58 58 59 59

102 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

12 Lisa 6 – Klooga. Alternatiiv 1 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, olemasolevad tarbijad 12.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 357 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 110 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 22 313 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 2 750 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 1605 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 1650 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 99,9 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 2,7 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 1940 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 1 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 23 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 37,5 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

103 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik EUR/MW 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 69 h EUR/MW 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 83 h EUR/MW 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 60 h 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM- EUR/MW ga 72 h

104 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 36 860 37 229 37 601 37 977 38 357 38 740 39 128 39 519 39 914 40 313 40 716 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 35 36 36 36 37 37 37 38 38 39 39 Elekter EUR/a 2 310 2 430 2 556 2 689 2 829 2 976 3 131 3 294 3 465 3 645 3 835 Vesi, kemik., kanal EUR/a 38 38 38 39 39 39 40 40 41 41 41 Tegevuskulu EUR/a 22 470 22 695 22 922 23 151 23 382 23 616 23 852 24 091 24 332 24 575 24 821 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 357 000 334 688 312 375 290 063 267 750 245 438 223 125 200 813 178 500 156 188 133 875 Kaugküttevõrk EUR/a 110 000 107 250 104 500 101 750 99 000 96 250 93 500 90 750 88 000 85 250 82 500 Käibekapital EUR/a 5 774 5 542 5 336 5 138 4 947 4 764 4 588 4 419 4 257 4 101 3 951 Põhjendatud tulukus EUR/a 28 697 26 826 25 304 23 783 22 262 20 740 19 219 17 698 16 177 14 655 13 134 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 22 313 22 313 22 313 22 313 22 313 22 313 22 313 22 313 22 313 22 313 22 313 Kaugküttevõrk EUR/a 2 750 2 750 2 750 2 750 2 750 2 750 2 750 2 750 2 750 2 750 2 750 Kokku EUR/a 25 063 25 063 25 063 25 063 25 063 25 063 25 063 25 063 25 063 25 063 25 063 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 115 473 114 315 113 520 112 738 111 968 111 212 110 470 109 742 109 029 108 331 107 649 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 72 71 71 70 70 69 69 68 68 67 67 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 72 69 66 64 62 59 57 55 53 51 49

105 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

12.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 178 500 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 55 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 11 156 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 1 375 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 1605 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 1650 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 99,9 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 2,7 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 1940 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 1 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 23 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 37,5 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

106 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 55 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 66 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 47 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 57 EUR/MWh

107 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 36 860 37 229 37 601 37 977 38 357 38 740 39 128 39 519 39 914 40 313 40 716 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 35 36 36 36 37 37 37 38 38 39 39 Elekter EUR/a 2 310 2 430 2 556 2 689 2 829 2 976 3 131 3 294 3 465 3 645 3 835 Vesi, kemik., kanal EUR/a 38 38 38 39 39 39 40 40 41 41 41 Tegevuskulu EUR/a 22 470 22 695 22 922 23 151 23 382 23 616 23 852 24 091 24 332 24 575 24 821 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 178 500 167 344 156 188 145 031 133 875 122 719 111 563 100 406 89 250 78 094 66 938 Kaugküttevõrk EUR/a 55 000 53 625 52 250 50 875 49 500 48 125 46 750 45 375 44 000 42 625 41 250 Käibekapital EUR/a 4 434 4 284 4 152 4 025 3 902 3 783 3 669 3 558 3 452 3 349 3 250 Põhjendatud tulukus EUR/a 14 443 13 413 12 652 11 892 11 131 10 370 9 610 8 849 8 088 7 328 6 567 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 11 156 11 156 11 156 11 156 11 156 11 156 11 156 11 156 11 156 11 156 11 156 Kaugküttevõrk EUR/a 1 375 1 375 1 375 1 375 1 375 1 375 1 375 1 375 1 375 1 375 1 375 Kokku EUR/a 12 531 12 531 12 531 12 531 12 531 12 531 12 531 12 531 12 531 12 531 12 531 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 88 687 88 371 88 337 88 315 88 306 88 311 88 329 88 362 88 410 88 472 88 551 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 55 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 55 53 52 50 49 47 46 44 43 42 40

108 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

13 Lisa 7 – Klooga. Alternatiiv 2 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (ainult küte) ja Noortekeskus (S1) 13.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 400 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 151 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 25 000 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 3 775 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 1813 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 1874 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 3,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2205 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 26 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 54,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

109 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 70 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 85 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 61 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 73 EUR/MWh

110 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 41 889 42 308 42 731 43 159 43 590 44 026 44 466 44 911 45 360 45 814 46 272 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 2 624 2 760 2 904 3 055 3 213 3 380 3 556 3 741 3 936 4 140 4 356 Vesi, kemik., kanal EUR/a 55 55 56 56 57 58 58 59 59 60 61 Tegevuskulu EUR/a 25 382 25 636 25 892 26 151 26 413 26 677 26 944 27 213 27 485 27 760 28 038 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 400 000 375 000 350 000 325 000 300 000 275 000 250 000 225 000 200 000 175 000 150 000 Kaugküttevõrk EUR/a 151 000 147 225 143 450 139 675 135 900 132 125 128 350 124 575 120 800 117 025 113 250 Käibekapital EUR/a 6 629 6 362 6 125 5 897 5 678 5 467 5 265 5 071 4 884 4 704 4 532 Põhjendatud tulukus EUR/a 33 848 31 699 29 952 28 206 26 459 24 712 22 966 21 219 19 473 17 726 15 979 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 Kaugküttevõrk EUR/a 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 Kokku EUR/a 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 132 573 131 234 130 310 129 402 128 507 127 628 126 765 125 918 125 088 124 275 123 480 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 73 72 72 71 71 70 70 69 69 69 68 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 73 70 68 65 63 60 58 56 54 52 50

111 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

13.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 200 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 75 500 EUR Katlamaja amortisatsioon 12 500 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 1 888 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 1813 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 1874 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 3,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2205 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 26 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 54,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

112 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 56 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 67 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 48 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 58 EUR/MWh

113 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 41 889 42 308 42 731 43 159 43 590 44 026 44 466 44 911 45 360 45 814 46 272 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 2 624 2 760 2 904 3 055 3 213 3 380 3 556 3 741 3 936 4 140 4 356 Vesi, kemik., kanal EUR/a 55 55 56 56 57 58 58 59 59 60 61 Tegevuskulu EUR/a 25 382 25 636 25 892 26 151 26 413 26 677 26 944 27 213 27 485 27 760 28 038 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 200 000 187 500 175 000 162 500 150 000 137 500 125 000 112 500 100 000 87 500 75 000 Kaugküttevõrk EUR/a 75 500 73 613 71 725 69 838 67 950 66 063 64 175 62 288 60 400 58 513 56 625 Käibekapital EUR/a 5 068 4 896 4 745 4 599 4 458 4 322 4 191 4 064 3 942 3 824 3 711 Põhjendatud tulukus EUR/a 17 031 15 850 14 976 14 103 13 230 12 356 11 483 10 610 9 736 8 863 7 990 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 Kaugküttevõrk EUR/a 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 Kokku EUR/a 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 101 368 100 997 100 947 100 911 100 890 100 885 100 895 100 921 100 964 101 025 101 103 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 56 54 52 51 49 48 46 45 43 42 41

114 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

14 Lisa 8 – Klooga. Alternatiiv 3 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil) ja Noortekeskus (S2) 14.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 400 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 151 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 25 000 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 3 775 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 1838 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 1914 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 4,0 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2252 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 27 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 54,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

115 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 70 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 84 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 61 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 73 EUR/MWh

116 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 42 784 43 211 43 643 44 080 44 521 44 966 45 416 45 870 46 328 46 792 47 260 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 2 680 2 819 2 966 3 120 3 282 3 453 3 632 3 821 4 020 4 229 4 449 Vesi, kemik., kanal EUR/a 55 55 56 56 57 58 58 59 59 60 61 Tegevuskulu EUR/a 25 732 25 989 26 249 26 512 26 777 27 045 27 315 27 588 27 864 28 143 28 424 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 400 000 375 000 350 000 325 000 300 000 275 000 250 000 225 000 200 000 175 000 150 000 Kaugküttevõrk EUR/a 151 000 147 225 143 450 139 675 135 900 132 125 128 350 124 575 120 800 117 025 113 250 Käibekapital EUR/a 6 694 6 426 6 187 5 958 5 738 5 527 5 323 5 128 4 940 4 759 4 586 Põhjendatud tulukus EUR/a 33 852 31 699 29 952 28 206 26 459 24 712 22 966 21 219 19 473 17 726 15 979 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 25 000 Kaugküttevõrk EUR/a 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 3 775 Kokku EUR/a 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 28 775 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 133 877 132 549 131 642 130 749 129 871 129 008 128 162 127 332 126 519 125 724 124 947 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 73 72 72 71 71 70 70 69 69 68 68 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 73 70 67 65 62 60 58 56 54 52 50

117 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

14.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 200 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 75 500 EUR Katlamaja amortisatsioon 12 500 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 1 888 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 1838 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 1914 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 4,0 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2252 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 27 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 54,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

118 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 56 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 67 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 48 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 58 EUR/MWh

119 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 42 784 43 211 43 643 44 080 44 521 44 966 45 416 45 870 46 328 46 792 47 260 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 2 680 2 819 2 966 3 120 3 282 3 453 3 632 3 821 4 020 4 229 4 449 Vesi, kemik., kanal EUR/a 55 55 56 56 57 58 58 59 59 60 61 Tegevuskulu EUR/a 25 732 25 989 26 249 26 512 26 777 27 045 27 315 27 588 27 864 28 143 28 424 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 200 000 187 500 175 000 162 500 150 000 137 500 125 000 112 500 100 000 87 500 75 000 Kaugküttevõrk EUR/a 75 500 73 613 71 725 69 838 67 950 66 063 64 175 62 288 60 400 58 513 56 625 Käibekapital EUR/a 5 134 4 960 4 807 4 660 4 518 4 381 4 249 4 121 3 998 3 879 3 765 Põhjendatud tulukus EUR/a 17 034 15 850 14 976 14 103 13 230 12 356 11 483 10 610 9 736 8 863 7 990 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 12 500 Kaugküttevõrk EUR/a 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 1 888 Kokku EUR/a 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 14 388 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 102 672 102 312 102 278 102 258 102 254 102 264 102 291 102 335 102 395 102 474 102 570 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 56 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 56 54 52 51 49 48 46 45 44 42 41

120 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

15 Lisa 9 – Klooga. Alternatiiv 4 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (ainult küte), Noortekeskus ja 3 kortermaja (S3) 15.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 600 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 209 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 37 500 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 5 225 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 2440 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 2523 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 3,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2968 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 35 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 73,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

121 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 73 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 88 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 63 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 76 EUR/MWh

122 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 56 396 56 960 57 530 58 105 58 686 59 273 59 866 60 465 61 069 61 680 62 297 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 3 532 3 716 3 909 4 112 4 326 4 551 4 788 5 037 5 299 5 574 5 864 Vesi, kemik., kanal EUR/a 74 75 75 76 77 78 78 79 80 81 82 Tegevuskulu EUR/a 34 160 34 502 34 847 35 195 35 547 35 903 36 262 36 624 36 990 37 360 37 734 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 600 000 562 500 525 000 487 500 450 000 412 500 375 000 337 500 300 000 262 500 225 000 Kaugküttevõrk EUR/a 209 000 203 775 198 550 193 325 188 100 182 875 177 650 172 425 167 200 161 975 156 750 Käibekapital EUR/a 9 328 8 944 8 602 8 273 7 957 7 654 7 363 7 083 6 814 6 556 6 308 Põhjendatud tulukus EUR/a 49 673 46 513 43 919 41 326 38 733 36 139 33 546 30 952 28 359 25 766 23 172 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 Kaugküttevõrk EUR/a 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 Kokku EUR/a 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 186 560 184 490 183 006 181 540 180 094 178 669 177 265 175 882 174 522 173 186 171 874 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 76 76 75 74 74 73 73 72 72 71 70 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 76 73 71 68 65 63 60 58 56 54 52

123 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

15.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 300 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 104 500 EUR Katlamaja amortisatsioon 18 750 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 2 613 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 2440 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 2523 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 3,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2968 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 35 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 73,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

124 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 57 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 69 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 49 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 59 EUR/MWh

125 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 56 396 56 960 57 530 58 105 58 686 59 273 59 866 60 465 61 069 61 680 62 297 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 3 532 3 716 3 909 4 112 4 326 4 551 4 788 5 037 5 299 5 574 5 864 Vesi, kemik., kanal EUR/a 74 75 75 76 77 78 78 79 80 81 82 Tegevuskulu EUR/a 34 160 34 502 34 847 35 195 35 547 35 903 36 262 36 624 36 990 37 360 37 734 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 300 000 281 250 262 500 243 750 225 000 206 250 187 500 168 750 150 000 131 250 112 500 Kaugküttevõrk EUR/a 104 500 101 888 99 275 96 663 94 050 91 438 88 825 86 213 83 600 80 988 78 375 Käibekapital EUR/a 7 025 6 781 6 565 6 358 6 158 5 965 5 779 5 599 5 426 5 260 5 099 Põhjendatud tulukus EUR/a 24 980 23 256 21 960 20 663 19 366 18 070 16 773 15 476 14 180 12 883 11 586 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 Kaugküttevõrk EUR/a 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 Kokku EUR/a 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 140 505 139 871 139 683 139 514 139 365 139 237 139 129 139 043 138 980 138 941 138 925 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 58 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 58 56 54 52 50 49 47 46 44 43 42

126 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

16 Lisa 10 – Klooga. Alternatiiv 5 - kaugkütte hakkpuidukatlamaja, tarbijatena lisanduvad Klooga Kool (küte+soe vesi kütteperioodil), Noortekeskus ja 3 kortermaja (S4) 16.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 600 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 209 000 EUR Katlamaja amortisatsioon 37 500 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 5 225 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 2464 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 2548 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 3,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2998 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 36 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 73,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

127 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 73 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 88 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 63 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 76 EUR/MWh

128 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 56 955 57 525 58 100 58 681 59 268 59 861 60 459 61 064 61 674 62 291 62 914 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 3 567 3 753 3 948 4 153 4 369 4 596 4 835 5 087 5 351 5 629 5 922 Vesi, kemik., kanal EUR/a 74 75 75 76 77 78 78 79 80 81 82 Tegevuskulu EUR/a 34 496 34 841 35 189 35 541 35 897 36 256 36 618 36 984 37 354 37 728 38 105 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 600 000 562 500 525 000 487 500 450 000 412 500 375 000 337 500 300 000 262 500 225 000 Kaugküttevõrk EUR/a 209 000 203 775 198 550 193 325 188 100 182 875 177 650 172 425 167 200 161 975 156 750 Käibekapital EUR/a 9 375 8 989 8 646 8 317 8 000 7 696 7 404 7 123 6 854 6 595 6 347 Põhjendatud tulukus EUR/a 49 675 46 513 43 919 41 326 38 733 36 139 33 546 30 952 28 359 25 766 23 172 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 37 500 Kaugküttevõrk EUR/a 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 5 225 Kokku EUR/a 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 42 725 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 187 493 185 431 183 957 182 503 181 068 179 654 178 262 176 891 175 544 174 220 172 920 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 76 75 75 74 73 73 72 72 71 71 70 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 76 73 70 68 65 62 60 58 56 54 52

129 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

16.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katlamaja amortisatsiooniperiood 16 a Kaugküttevõrgu amortisatsiooniperiood 40 a Katlamaja maksumus (KM-ta) 300 000 EUR Kaugküttevõrgu maksumus (KM-ta) 104 500 EUR Katlamaja amortisatsioon 18 750 EUR/a Kaugküttevõrgu amortisatsioon 2 613 EUR/a Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus 0 EUR/a Diskontotegur 3,14 % WACC 6,07 % Käibekapitali määr lubatud müügitulust 5,00 % Soojuse aastane müügikogus 2464 MWh/a Katlamajas toodetud soojus 2548 MWh/a Hakkpuidust toodetud soojuse osakaal 100,0 % Katlamaja kasutegur hakkpuidule 85 % Katlamaja kasutegur põlevkiviõlile 85 % Suhteline võrgukadu 3,3 % Muutuvkulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) 2998 MWh/a Kütuse maksumus 19 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) 0 MWh/a Kütuse maksumus 30 EUR/MWh Kütuse relatiivne muut aastas 1,00 % Katlamajas tarbitud elekter 36 MWh/a Elektri hind 100 EUR/MWh Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Vesi, kemikaalid, kanal 73,8 EUR/a Vesi, kemikaalid, kanal relatiivne muut 1,00 % Tegevuskulud 14 EUR/MWh Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

130 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind 57 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 68 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva 49 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 59 EUR/MWh

131 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026

Kulud Katlamajas tarbitud kütus (hakkpuit) EUR/a 56 955 57 525 58 100 58 681 59 268 59 861 60 459 61 064 61 674 62 291 62 914 Katlamajas tarbitud kütus (kütteõli) EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Elekter EUR/a 3 567 3 753 3 948 4 153 4 369 4 596 4 835 5 087 5 351 5 629 5 922 Vesi, kemik., kanal EUR/a 74 75 75 76 77 78 78 79 80 81 82 Tegevuskulu EUR/a 34 496 34 841 35 189 35 541 35 897 36 256 36 618 36 984 37 354 37 728 38 105 Reguleeritav vara/põhjendatud tulukus Katlamaja EUR/a 300 000 281 250 262 500 243 750 225 000 206 250 187 500 168 750 150 000 131 250 112 500 Kaugküttevõrk EUR/a 104 500 101 888 99 275 96 663 94 050 91 438 88 825 86 213 83 600 80 988 78 375 Käibekapital EUR/a 7 072 6 826 6 610 6 402 6 201 6 007 5 820 5 640 5 466 5 299 5 137 Põhjendatud tulukus EUR/a 24 982 23 256 21 960 20 663 19 366 18 070 16 773 15 476 14 180 12 883 11 586 Kapitalikulu (amortis.) Katlamaja EUR/a 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 18 750 Kaugküttevõrk EUR/a 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 2 613 Kokku EUR/a 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 21 363 Olemasolev kapitalikulu ja põhjendatud tulukus EUR/a 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lubatud müügitulu EUR/a 141 437 140 812 140 635 140 477 140 339 140 222 140 126 140 053 140 002 139 974 139 971 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 57 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 57 55 54 52 50 49 47 46 44 43 42

132 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

17 Lisa 11 – Karjaküla Sotsiaalkeskus. Pelletikatlamaja 17.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 25 000 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 251 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 279 MWh/a EUR/MW Kütuse hind 49 h Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 3 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 2 500 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 78 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 67 EUR/MWh

133 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 13 666 13 802 13 940 14 080 14 220 14 363 14 506 14 651 14 798 14 946 15 095 Elekter EUR 301 317 333 351 369 388 408 430 452 475 500 Remondi ja hoolduskulud EUR 2 500 2 525 2 550 2 576 2 602 2 628 2 654 2 680 2 707 2 734 2 762 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 Kulud kokku EUR 18 762 18 939 19 119 19 301 19 486 19 673 19 863 20 056 20 252 20 450 20 652 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 75 75 76 77 78 78 79 80 81 81 82 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 75 73 72 70 69 67 66 64 63 62 60

134 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

17.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 12 500 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 251 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 279 MWh/a EUR/MW Kütuse hind 49 h Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 3 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 1 250 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 69 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 59 EUR/MWh

135 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 13 666 13 802 13 940 14 080 14 220 14 363 14 506 14 651 14 798 14 946 15 095 Elekter EUR 301 317 333 351 369 388 408 430 452 475 500 Remondi ja hoolduskulud EUR 1 250 1 263 1 275 1 288 1 301 1 314 1 327 1 340 1 354 1 367 1 381 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 Kulud kokku EUR 16 364 16 529 16 696 16 866 17 038 17 212 17 389 17 568 17 751 17 936 18 124 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 65 66 67 67 68 69 69 70 71 71 72 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 65 64 63 61 60 59 58 56 55 54 53

136 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

18 Lisa 12 – Karjaküla Sotsiaalkeskus. Õhk-vesi soojuspump 18.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 34 966 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Aastane soojusvajadus 251 MWh/a Soojuspumba poolt toodetud soojus 205,8 MWh/a Soojustegur 2,76 - Lisaküttevajadus 45,2 MWh/a Katla kasutegur 85 % Tarbitud kütteõli lisakütteks 53,2 MWh/a EUR/MW Kütteõli maksumus 80 h Kütteõli hinna relatiivne muute 2,00 % Tarbitud elekter 74,7 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 350 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 80 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 68 EUR/MWh

137 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 8 964 9 430 9 920 10 436 10 979 11 550 12 151 12 782 13 447 14 146 14 882 Kütteõli EUR 4 254 4 339 4 426 4 515 4 605 4 697 4 791 4 887 4 984 5 084 5 186 Remondi ja hoolduskulud EUR 350 353 357 360 364 367 371 375 379 382 386 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 Kulud kokku EUR 16 778 17 332 17 913 18 521 19 158 19 824 20 522 21 254 22 020 22 823 23 664 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 67 69 71 74 76 79 82 85 88 91 94 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 67 67 67 67 67 68 68 68 69 69 69

138 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

18.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 17 483 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Aastane soojusvajadus 251 MWh/a Soojuspumba poolt toodetud soojus 205,8 MWh/a Soojustegur 2,76 - Lisaküttevajadus 45,2 MWh/a Katla kasutegur 85 % Tarbitud kütteõli lisakütteks 53,2 MWh/a EUR/MW Kütteõli maksumus 80 h Kütteõli hinna relatiivne muute 2,00 % Tarbitud elekter 74,7 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 175 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 72 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 62 EUR/MWh

139 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 8 964 9 430 9 920 10 436 10 979 11 550 12 151 12 782 13 447 14 146 14 882 Kütteõli EUR 4 254 4 339 4 426 4 515 4 605 4 697 4 791 4 887 4 984 5 084 5 186 Remondi ja hoolduskulud EUR 175 177 178 180 182 184 186 187 189 191 193 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 Kulud kokku EUR 14 998 15 551 16 130 16 736 17 371 18 036 18 732 19 461 20 226 21 027 21 866 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 60 62 64 67 69 72 75 78 81 84 87 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 60 60 60 61 61 62 62 62 63 63 64

140 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

19 Lisa 13 – Lehola Lasteaed. Pelletikatlamaja 19.1 Toetuseta Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 25 000 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 220 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 244 MWh/a EUR/MW Kütuse hind 49 h Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 2 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 2 500 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 81 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 70 EUR/MWh

141 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 11 978 12 098 12 219 12 341 12 464 12 589 12 715 12 842 12 970 13 100 13 231 Elekter EUR 264 278 292 307 323 340 358 376 396 417 438 Remondi ja hoolduskulud EUR 2 500 2 525 2 550 2 576 2 602 2 628 2 654 2 680 2 707 2 734 2 762 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 2 295 Kulud kokku EUR 17 037 17 195 17 356 17 519 17 684 17 851 18 021 18 194 18 368 18 546 18 726 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 77 78 79 80 80 81 82 83 83 84 85 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 77 76 74 73 71 70 68 67 65 64 62

142 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

19.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Katla amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Katlamaja maksumus 12 500 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Toodetud soojus 220 MWh/a Kasutegur 90 % Tarbitud kütus 244 MWh/a EUR/MW Kütuse hind 49 h Kütuse hinna relatiivne muut 1,00 % Tarbitud elekter 2 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 1 250 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 70 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 60 EUR/MWh

143 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Kütus EUR 11 978 12 098 12 219 12 341 12 464 12 589 12 715 12 842 12 970 13 100 13 231 Elekter EUR 264 278 292 307 323 340 358 376 396 417 438 Remondi ja hoolduskulud EUR 1 250 1 263 1 275 1 288 1 301 1 314 1 327 1 340 1 354 1 367 1 381 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 1 147 Kulud kokku EUR 14 639 14 785 14 933 15 083 15 236 15 390 15 547 15 706 15 867 16 031 16 197 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 67 67 68 69 69 70 71 71 72 73 74 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 67 65 64 62 61 60 59 57 56 55 54

144 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

20 Lisa 14 – Lehola Lasteaed. Õhk-vesi soojuspump 20.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 34 966 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Aastane soojusvajadus 220 MWh/a Soojuspumba poolt toodetud soojus 184,5 MWh/a Soojustegur 2,69 - Lisaküttevajadus 35,5 MWh/a Elektrikatla kasutegur 100 % Tarbitud elekter lisakütteks 35,5 MWh/a EUR/MW Elektri maksumus 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Tarbitud elekter (soojuspump) 68,7 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 350 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 90 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 77 EUR/MWh

145 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter-soojuspump EUR 8 244 8 673 9 124 9 598 10 097 10 622 11 175 11 756 12 367 13 010 13 687 elekter-lisaküte EUR 4 260 4 482 4 715 4 960 5 218 5 489 5 774 6 075 6 391 6 723 7 072 Remondi ja hoolduskulud EUR 350 353 357 360 364 367 371 375 379 382 386 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 3 210 Kulud kokku EUR 16 064 16 717 17 405 18 128 18 889 19 689 20 530 21 415 22 346 23 325 24 355 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 73 76 79 82 86 89 93 97 102 106 111 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 73 74 74 75 76 77 78 78 79 80 81

146 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

20.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 17 483 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Aastane soojusvajadus 220 MWh/a Soojuspumba poolt toodetud soojus 184,5 MWh/a Soojustegur 2,69 - Lisaküttevajadus 35,5 MWh/a Elektrikatla kasutegur 100 % Tarbitud elekter lisakütteks 35,5 MWh/a EUR/MW Elektri maksumus 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Tarbitud elekter (soojuspump) 68,7 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 175 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik EUR/MW 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 82 h 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM- EUR/MW 70 ga h

147 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter-soojuspump EUR 8 244 8 673 9 124 9 598 10 097 10 622 11 175 11 756 12 367 13 010 13 687 elekter-lisaküte EUR 4 260 4 482 4 715 4 960 5 218 5 489 5 774 6 075 6 391 6 723 7 072 Remondi ja hoolduskulud EUR 175 177 178 180 182 184 186 187 189 191 193 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 1 605 Kulud kokku EUR 14 284 14 936 15 621 16 343 17 102 17 900 18 739 19 623 20 552 21 529 22 557 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 65 68 71 74 78 81 85 89 93 98 103 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75

148 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

21 Lisa 15 – Lehola Lasteaed. Maasoojuspump 21.1 Toetuseta LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 0 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 81 983 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Soojuspumba poolt toodetud soojus 220 MWh/a Soojustegur 3,2 - Tarbitud elekter 69 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 820 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik EUR/MW 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 87 h 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM- EUR/MW 74 ga h

149 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUSED

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 8 250 8 679 9 130 9 605 10 105 10 630 11 183 11 764 12 376 13 020 13 697 Remondi ja hoolduskulud EUR 820 828 836 845 853 862 870 879 888 897 906 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 7 526 Kulud kokku EUR 16 596 17 033 17 493 17 976 18 484 19 018 19 579 20 169 20 790 21 442 22 128 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 75 77 80 82 84 86 89 92 94 97 101 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 75 75 75 74 74 74 74 74 74 74 74

150 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

21.2 50% Toetusega LÄHTEANDMED Näitaja Väärtus Ühik Toetuse määr 50 % Soojuspumba amortisatsiooniperiood/laenuperiood 15 a Soojuspumba maksumus 40 992 EUR Diskontotegur 3,14 % Intress 4,50 % Soojuspumba poolt toodetud soojus 220 MWh/a Soojustegur 3,2 - Tarbitud elekter 69 MWh/a EUR/MW Elektri hind 120 h Elektri hinna relatiivne muut 5,20 % Remondi ja hoolduskulud 410 EUR/a Tegevuskulude relatiivne muut 1,00 %

TULEMUS Näitaja Väärtus Ühik 2016-2026 soojuse keskmine reaalhind KM-ga 68 EUR/MWh 2016-2026 soojuse keskmine hind diskonteerituna tänapäeva KM-ga 58 EUR/MWh

151 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ Keila valla soojusmajanduse arengukava (aastateks 2015-2025)

ARVUTUS

Näitaja Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elekter EUR 8 250 8 679 9 130 9 605 10 105 10 630 11 183 11 764 12 376 13 020 13 697 Remondi ja hoolduskulud EUR 410 414 418 422 427 431 435 439 444 448 453 Laenumakse (põhiosa+intress) EUR 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 3 763 Kulud kokku EUR 12 423 12 856 13 311 13 790 14 294 14 824 15 381 15 967 16 583 17 231 17 912 Soojuse hind tarbijale EUR/MWh 56 58 61 63 65 67 70 73 75 78 81 Diskonteeritud soojuse hind EUR/MWh 56 57 57 57 57 58 58 58 59 59 60

152 Eesti Biokütuste Ühing MTÜ