Kose valla arengukava 2011-2025

KOSE VALLAVOLIKOGU KOSE VALLAVALITSUS

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Kose 2011 KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

EESSÕNA

Kose vald on arendustegevuses lähtunud järjepidevusest ja tulevikku suunatud pikaajalisest teadmistepõhisest strateegiast. Kose valla arengukava aastateks 2006-2015 viimane ajakohastatud dokument kehtestati Kose Vallavolikogu poolt 18. veebruaril 2011 määrusega nr. 63. Käesolev Kose valla arengukava 2011- 2025 on valla arengut pikaajaliselt suunav dokument, mis põhineb seni kehtinud arengukava edasiarendamisel.

Kose valla arengukava 2011-2025 koosneb kolmest osast. Esiteks, ulatuslikust olukorra analüüsist ja valla arengutasemele antud hinnangust. Teiseks, Kose valla arengumudelist, mis sisaldab missiooni, visiooni, arengulisi eesmärke ja ülesandeid. Kolmandaks, tegevuskava, milles tuuakse välja nii lähiaastate 2011- 2015 kui aastate 2016-2020 tegevusvajadused kohaliku elu küsimuste lahendamiseks koos selle saavutamiseks vajalike rahaliste vahendite hinnangulise maksumusega. Tegevuskava on ühtlasi aluseks vallaeelarve koostamisele ning lisavahendite hankimisele valla hea käekäigu edendamiseks Euroopa Liidu struktuurifondidest ja teistest vallaeelarve välistest rahalistest allikatest. Tegevuskava koostamisel võeti aluseks Kose Vallavolikogu liikmete poliitilised soovid, Kose Vallavalitsuse hallatavate asutuste ja haldusterritooriumil paiknevate ettevõtete ja kodanikeühenduse ettepanekud. Arengukava avalikustati valla koduleheküljel. Seega on Kose valla arengukava laiaulatuslik konsensuslik koostööplatvorm, milles väljendub soov elanike elatustaseme parandamiseks ja valla arengu konkurentsivõime tugevdamiseks pikaajalises perspektiivis, kuhu on kaasatud sidusrühmad ja erinevad rahaallikad.

Kose valla arengukava koostamisel peeti silmas pikaajalise strateegilise planeerimise põhimõtete rakendamist, et saavutada valla kestlik tasakaalustatud areng. Kose valla lähiaastate esimeseks prioriteediks on Kose Haridus- ja Kultuurikeskuse rajamine, mis toob kaasa õpikeskkonna olulise parendamise ning võimaldab viia haridusasutuste võrgu vastavusse muutunud nõudmistega. Arengukavas on kesksel kohal ka vallaelanike töö ja vaba aja vajadusi rahuldava taristu jätkuv väljaehitamine ning kodanikuinitsiatiivide toetamine.

Arengukava väljatöötamist nõustas Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia konsultant Rivo Noorkõiv. Suur tänu kõigile arengukava koostamises osalenutele, kes oma mõtete ja tegevustega meid toetasid ning seminaridel oma ideid jagasid. Soovime ühise dialoogi jätkumist valla arengu edasiviimisel ja arengukava tulemuslikku täitmist kõigi huvipoolte koostööna.

Astrid Ojasoon Vello Jõgisoo

Kose Vallavolikogu esimees Kose vallavanem

2

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Sisukord

EESSÕNA ...... 2 PÕHIMÕISTED ...... 6 1. OLUKORRA ÜLEVAADE ...... 7 1.1. Territoorium ja kogukond ...... 7 1.2. Valitsemine ja haldamine ...... 13 1.2.1. Valitsus- ja haldusorganisatsioon ...... 13 1.2.2. Kohalik eelarve ...... 14 1.3. Ettevõtlus ...... 19 1.4. Maakasutus, territoriaalne planeerimine ja ehitustegevus...... 21 1.5. Eluase ja elamumajandus ...... 22 1.6. Teed ja transport ...... 23 1.7. Tehnilised infrastruktuurid ...... 24 1.8. Keskkonnakaitse ...... 25 1.9. Tervishoid ...... 25 1.10. Vaba aeg, kultuur ja religioon ...... 25 1.11. Haridus ...... 29 1.12. Sotsiaalne kaitse ...... 34 1.13. Turvalisus...... 36 1.14. Hinnang olukorrale ja olulisemad väljakutsed valla arengus ...... 37 2. KOSE VALLA ARENGUSTRATEEGIA ...... 41 2.1. Kohaliku omavalitsuse missioon ...... 41 2.2. Kose valla arengu visioon ...... 41 2.3. Kose valla arendamise mudel ...... 46 3. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2011-2020 ...... 46 3.1. Kose valla tegevuskava 2011-2020 ...... 47 3.2. Tegevuskava realiseerimise maksumus ...... 56 4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA SEIRE ...... 59 Lisa 1...... 60 Arengukava täiendamise aruteludes osalejad 2011 ...... 60

Joonised:

Joonis 1. Kose valla asend Harjumaal ...... 7 Joonis 2. Kose valla asustus ...... 8 Joonis 3. Teenused mitmekesisus ja paiknemine Kose valla kantides ...... 9 Joonis 4. Harju maakonna valdade ja Eesti valdade rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 2011. aastal (01.01. Allikas: ESA) ...... 9 Joonis 5. Kose valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2005 ja 2011 (seisuga 01.01, Allikas: Rahvastikuregister) ...... 10 Joonis 6. Kose vallas sündinud laste arv aastatel 1994-2010 ...... 10 Joonis 7. Rahvastiku muutumine, rändesaldo 2000-2010 (Allikas: ESA) ...... 11 Joonis 8. Kose valla iibed 2000-2010 (Allikas: ESA) ...... 11 Joonis 9. Rahvastiku (10 aastased ja vanemad) haridustase (Allikas: Rahvaloendus 2000, ESA) ...... 12 Joonis 10. Kohalikel valimistel osalemise aktiivsus 1993-2009 ...... 13 Joonis 11. Kose Vallavalitsuse ja haldusaparaadi struktuur 2011 ...... 14 Joonis 12. Kose vallaeelarve põhitegevustulud 2004-2010 ...... 15 Joonis 13. Tulumaksu laekumine Kose vallale kuude lõikes jaanuar 2005 - mai 2011 (Allikas: Rahandusministeerium) ...... 16 Joonis 14. Maksumaksjate arv Kose vallas jaanuar 2005 - mai 2011 ...... 16

3

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Joonis 15. Maksumaksja keskmine brutosissetulek Kose vallas jaanuar 2005 - mai 2011 (Allikas: Rahandusministeerium) ...... 17 Joonis 16. Kose vallaeelarve põhitegevuskulud 2004-2010 ...... 17 Joonis 17. Kose valla eelarve kulude jaotus tegevusalade järgi 2003-2010 (Allikas: Rahandusministeerium) ...... 18 Joonis 18. Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi järgi 2010 (Allikas: ESA) ...... 20 Joonis 19. Kose valla ettevõtete paiknemine ja tegevusalade jagunemine majandussektorite kaupa ( Allikas: Äriregister 2009) ...... 20 Joonis 20. Maa jaotus omandi alusel (31.12.2010, Allikas: ESA) ...... 21 Joonis 21. Tavaeluruumid hoone liigi alusel, (Allikas: ESA 2003) ...... 23 Joonis 22. Kose valla lasteaedade ja koolide õpilaste arv 10.11.2010 ...... 30 Joonis 23. Õpilaskoha maksumus Harju maakonna koolides 2011 (Allikas: EMOL) ...... 32 Joonis 24. Õpilaskoha maksumus kuus ja õpilaste arvud koolides (Allikas: HOL, Rahandusministeerium) ...... 33 Joonis 25. Õpilaskoha/lasteaiakoha arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta kuus (Allikas: EMOL) ...... 33 Joonis 26. Registreeritud töötute osakaal tööealisest elanikkonnast jaanuar 2010- juuni 2011 (Allikas: Töötukassa) ...... 35 Joonis 27. Elanike tulud ja riiklikud toimetulekutoetused Kose vallas 2005-2010 (krooni elaniku kohta) ...... 35 Joonis 28. Päästeteenistuste registreeritud tulekahjude arv Kose vallas 1999-2010 (Allikas: ESA) ...... 36 Joonis 29. Registreeritud I ja II astme kuritegude arv Kose vallas 2005-2010 (Allikas: Politseiamet) ...... 37 Joonis 30. Kose valla arendamise mudel ...... 46 Joonis 31. Kose valla arengukava tegevuskava 2011-2020 hinnangulised kulud seisuga 2011 ...... 59

Tabelid:

Tabel 1. Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar 2011 (Allikas: ESA) ...... 7 Tabel 2. Rahvastiku muutumine, loomulik iive 2000-2010 (Allikas: ESA) ...... 10 Tabel 3. Demograafiline tööturusurve indeks (seisuga 01.01, Allikas: ESA)...... 11 Tabel 4. Ülalpeetavate määr %-des (seisuga 01.01, Allikas: ESA) ...... 12 Tabel 5. Üksikisiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse 2010 (Allikas: Rahandusministeerium, Rahvastikuregister) ...... 12 Tabel 6. Kose vallaeelarve investeerimistegevus, euro (Allikas: Rahandusministeerium) ...... 18 Tabel 7. Kose vallaeelarve eelarve tulem, euro (Allikas: Rahandusministeerium) ...... 18 Tabel 8. Kose vallaeelarve finantsdistsipliini näitajad (Allikas: Rahandusministeerium) . 19 Tabel 9. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted 2005 ja 2010 (Allikas: ESA) ...... 19 Tabel 10. Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu muutus 2001-2010 (Allikas: ESA) ...... 19 Tabel 11. Katastris registreeritud maa pindala ja osakaal (seisuga 31. 12 2010, Allikas: ESA) ...... 21 Tabel 12. Kasutusse lubatud eluruumid ja mitteeluruumid Kose vallas ja Harjumaal 2000-2010 (Allikas: ESA) ...... 22 Tabel 13. Eluruumide arv 2003–2010 (Allikas: ESA, Ehitisregister) ...... 22 Tabel 14. Kohalike maanteede ja tänavate pikkus, 31. detsember 2008 (Allikas: ESA) . 23 Tabel 15. Huvialakoolid 2010 ...... 26 Tabel 16. Huviringid üldhariduskoolides ja huvikeskustes, 2009/2010 õa ...... 26 Tabel 17. Huviringid üldhariduskoolides 2009/2010 õa ...... 26 Tabel 18. Noortetoad (Allikas: Kose Vallavalitsus) ...... 27 Tabel 19. Huviringid rahvamajades ja –keskustes (Allikas :Kose Vallavalitsus) ...... 27 Tabel 20. Üldkasutatavad rahvaraamatukogud 2010 (Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu, ESA) ...... 28

4

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Tabel 21. Üldkasutatavate rahvaraamatukogude lugejad 2010 (Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu, ESA) ...... 28 Tabel 22. Kose valla rahvaraamatukogud 2010 ...... 28 Tabel 23. Rühmade ja laste arv Kose valla lasteasutustes, 2010/11 õa...... 29 Tabel 24. Lasteasutuste töötajad 2010 ...... 29 Tabel 25. Üldhariduskoolide õppetöö, 2010/2011õa...... 29 Tabel 26. Õpilaste arv klassides, 2010/2011 õa...... 30 Tabel 27. Esimesse klassi astujate prognoos ...... 30 Tabel 28. Kose Gümnaasiumi lõpetajate käitumine peale kooli lõpetamist ...... 31 Tabel 29. Üldhariduskoolide töötajad, 2009/2010 õa ...... 31 Tabel 30: Registreeritud töötud (Allikas: Töökassa) ...... 34 Tabel 31. Kuude lõikes registreeritud töötute osakaal tööealistest elanikkonnast (Allikas: Tööturuamet) ...... 34 Tabel 32. Kose valla SWOT-analüüs (mai 2011) ...... 37 Tabel 33. Kose valla laenukoormus ja tagasimaksmise graafik seisuga 01.01.2011, eurodes ...... 56

5

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

PÕHIMÕISTED

Arengukava – arengustrateegiast lähtuv omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja elluviimise võimalusi kavandav seadusandlik dokument. Eesti Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes peab kohaliku omavalitsuse arengukava sisaldama omavalitsuse majandusliku, sotsiaalse, loodus ja kultuurilise keskkonna analüüsi, mis tasakaalustatult arvestab arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele ning omavalitsusüksuse eelarve koostamisele. Arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

Arengumudel – olemasoleva olukorra analüüsil põhinev ning arenguvisioonist ja eesmärkide saavutamisest lähtuv üldine terviklahend.

Arengustrateegia – omavalitsuses kokku lepitud eesmärkide saavutamise üldine teostustee, mis arvestab omavalitsuse tugevaid ja nõrku külgi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. Arengustrateegia teostamine lähtub üldjuhul visioonist.

Kant (paikkond) – elanike sotsiaalsel ja kultuurilisel lähedusel põhinev esmakooslus, mida iseloomustab ühine identiteet ehk meie tunne ja seotus kindla territooriumiga.

Linnastu (linnaline aglomeratsioon) – teineteisega igapäevaselt seotud linnaliste asustusalade ja puhvertsoonide territoriaalne kogum. Rahvastiku ja ettevõtluse koondumine ja nende lähestikku paiknemisest tulenev eelis võimaldab efektiivset infrastruktuuri ja teenuste ühiskasutust ning soodustab kapitali, kaupade ja tööjõu liikumist ja kättesaadavust. Nn aglomeratsioonihädad, nagu keskkonna saastumine, maa hinna kasv jms, käivitavad detsentraliseerivad protsessid, mille tagajärjel elamine, tööstus, töökohad paigutuvad keskusest väljapoole, tuues kaasa aglomeratsiooni laienemise.

Mõõdikud – näitajad, mille alusel saab iseloomustada omavalitsuse sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist ning loodus- ja tehiskeskkonna seisundit, selle muutumist.

Säästev areng - areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja püstitatud eesmärkide saavutamiseks täita.

Visioon - omavalitsuse soovitud tulevikupilt, mida tahetakse teatavaks ajaks saavutada ja mille nimel tehakse jõupingutusi.

6

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

1. OLUKORRA ÜLEVAADE

Kose valla olukorra analüüs loob aluse kohaliku arengu demokraatlikuks ja teadmistepõhiseks kavandamiseks. Olukorra ülevaade on üks lähtekoht arengustrateegia kujundamisele ning tegevusvajaduste määramisele. Järgnevalt esitatakse olulisem teave Kose valla olukorra seisundi ja arengutrendide kohta valdkondade kaupa. Kohaliku olukorra valdkondlikku ülevaadet täiendab ja terviku võtab kokku SWOT-analüüs.

1.1. Territoorium ja kogukond

Kose vald asub Harjumaa kaguosas, keskmiselt 40 km kaugusel riigi pealinnast Tallinnast. Vald piirneb Harjumaa Kõue, Anija, Raasiku, Rae, Saku ja Kiili valdade ning Raplamaa Kohila ja Juuru valdadega. Valla territooriumi suurus on 237 km2, mis tähendab, et vald on pindala poolest Harjumaal kuues kohaliku omavalitsuse üksus. 106 km2 valla territooriumist on kaetud metsaga. Valda poolitab loode-kagu suunaliselt Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee.

Joonis 1. Kose valla asend Harjumaal

Kose vallas elas 1.jaanuaril 2011. aastal valla rahvastikuregistri andmetel 5752 inimest. Eesti Statistikaameti andmete alusel ei ole valla elanikkonna arvukus viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. 2011. aasta alguse seisuga oli Kose vald rahvaarvu poolest Harjumaal suuruselt kaheteistkümnes kohaliku omavalitsuse üksus. Valla asustustihedus (24,2 elanikku km²) on mõnevõrra suurem Harjumaa valdade keskmisest.

Tabel 1. Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar 2011 (Allikas: ESA)

Asustustihedus, Rahvaarv Pindala, km² elanikku km² kohta Kogu Eesti 1 340194 43 432 30,8 Harju maakond 528 468 4 333 121,9 Harju maakonna vallad 89 396 4 074 21,9 Kose vald 5 752 237 24,2

Valla keskuses Kose alevikus elab 2143 elanikku (01.01.2011) ehk üle 1/3 valla

7

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 rahvastikust. Lisaks vallakeskusele on vallas veel 4 asumit, milles elab üle 200 elaniku: Kose-Uuemõisa ja Ravila alevikud ning Oru ja Vardja külad. Identiteedi põhiselt saab Kose valla jagada kantideks ehk esmasteks sotsiaal- majanduslikeks kooslusteks, mida seob tugev sisemine ühtsus. Kose vallas on

neli kanti ja nende jagunemisest annab ülevaate Joonis 2.

Joonis 2. Kose valla asustus

Teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on kõige enam arenenud kantide keskustes (Joonis 3).

8

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Joonis 3. Teenused mitmekesisus ja paiknemine Kose valla kantides

Valla rahvastiku soolis-vanuseline koosseis sarnaneb teistele Harjumaa valdadele. Kõige arvukam on vanusegrupp 20-24. Nooremad rahvastikurühmad jäävad sellele alla. Küll aga on suhteliselt suur vanusgrupp 0-4, mis näitab survestamist lasteaiakohtadele, samas kui gümnaasiumiastes laste arv väheneb. Samuti on edaspidi oodata tööturule vähenevat elanike arvu. Valla arengule põhjustab selline elanike vanuslainetus probleeme, kuna mõjutab nii haridusasutuste ruumiprogrammi kui haridustöötajate nõudlust.

Joonis 4. Harju maakonna valdade ja Eesti valdade rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 2011. aastal (01.01. Allikas: ESA)

9

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Joonis 5. Kose valla rahvastiku soolis-vanuseline struktuur 2005 ja 2011 (seisuga 01.01, Allikas: Rahvastikuregister)

Sündide arv Kose vallas on viimastel aastatel kasvanud. 2010. aastal sündis lapsi, võrreldes teiste taasiseseisvumisaja järgsete aastatega, vallas kõige rohkem- kokku 82 last (Joonis 6).

90 82 80 80 73 72 70 67 68 60 56 59 59 58 60 57 49 58 50 52 48 47 40 laste arv laste 30 20 10 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Joonis 6. Kose vallas sündinud laste arv aastatel 1994-2010

Oluline on märkida, et ka viimastel aastatel on loomulik iive olnud positiivne, sündimus ületab suremuse. Aastal 2009 ületas sündimus suremuse 20 ja 2010. aastal 30 inimese võrra. Positiivne elanike juurdekasv on iseloomulik kogu Harjumaale (Tabel 2).

Tabel 2. Rahvastiku muutumine, loomulik iive 2000-2010 (Allikas: ESA) 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kogu Eesti -5336 -5884 -5354 -5116 -3693 -2966 -2439 -1634 -647 -318 35 Harju maakond -1196 -1430 -1342 -850 -379 261 820 1101 1643 1577 1948 Harju maakonna 959 -77 -123 -18 -40 32 116 190 329 686 728 vallad 10

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Kose vald -25 -21 -54 -15 -8 -19 -19 -6 14 20 30

Kose valla rändesaldo on peale 2004. aastat olnud positiivne. Vaid 2010. aastal on väljaränne olnud suurem kui sisseränne ning seega rändesaldo negatiivne. Viimastel aastatel on valda sisseränne püsinud 200 inimese piirimail, 2010. aastal aga alla selle. Väljaränne suurenes 2010. aastal üle 200 inimese, mille tulemusena elanike arv Kose vallas tänu suuremale väljarändele vähenes (Joonis 7).

300

200

100 Sisseränne 0 Väljaränne 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Inimest Rändesaldo -100

-200

-300

Joonis 7. Rahvastiku muutumine, rändesaldo 2000-2010 (Allikas: ESA)

80

60

40

20 Rändesaldo 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Loomulik iive Inimest -20

-40

-60 -80

Joonis 8. Kose valla iibed 2000-2010 (Allikas: ESA)

Valla demograafiline tööturusurve indeks (5–14 ja 55-64 aastaste vanuserühmade arvu suhe) on üldises plaanis Kose vallas liikunud sarnaselt Eestiga, kuid oluline on märkida, et Kose vallas ületab näitaja oluliselt Eesti ja Harjumaa keskmist (7. positsioon Harjumaal seisuga 01.01.2011). Indeksi väärtus langes võrreldes 2010. aastaga (Tabel 3).

Tabel 3. Demograafiline tööturusurve indeks (seisuga 01.01, Allikas: ESA) 1989 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kogu Eesti 1,27 1,09 1,02 0,96 0,91 0,88 0,84 0,81 0,79 0,77 Harju maakond 1,31 0,98 0,93 0,89 0,85 0,84 0,81 0,79 0,78 0,78 Kose vald 1,76 1,32 1,25 1,21 1,18 1,16 1,06 1,06 1,10 1,09

Ülalpeetavate määr (0-14 ja üle 65 aastaste suhe 15-64 vanusrühma) Kose vallas on viimastel aastatel kasvanud, seda 0-14 aastaste elanike kasvu arvelt. Ülalpeetavate osakaal Kose valla rahvastikus ületab Eesti keskmise näitaja 2,3 ja 11

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Harjumaal 5,9 protsendipunkti võrra (Tabel 4). Mõnevõrra on muutunud ka Kose valla positsioon võrrelduna teiste Harjumaa omavalitsustega (1989 – 6. koht, 2005 – 9. koht, 2011 – 6. koht).

Tabel 4. Ülalpeetavate määr %-des (seisuga 01.01, Allikas: ESA) 1989 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Kogu Eesti 50,8 48,1 47,6 47,2 46,9 47,4 47,5 47,7 48,1 48,5 Harju maakond 45,5 41,9 41,8 41,7 41,9 42,8 43,3 43,8 44,3 44,9 Kose vald 60,5 49,8 49,3 48,3 47,4 47,7 47,4 48,3 49,9 50,8

Kõrg- ja keskharidusega inimeste osakaalu poolest jäi Kose vald 2000.aasta rahvaloenduse ajal alla nii Eesti kui Harjumaa vastavatele näitajatele. Üle poole rahvastikust omab põhiharidust või sellest madalamat haridustaset (Joonis 9). Kahjuks on uuemad andmed kättesaadavad alles peale 2011. aasta rahvaloendust.

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0% Eesti Harjumaa Harjumaa vallad Kose vald

Põhiharidusega ja alla Keskharidusega Kõrgharidusega

Joonis 9. Rahvastiku (10 aastased ja vanemad) haridustase (Allikas: Rahvaloendus 2000, ESA)

Valla elujõulisuse üheks mõõdikuks on üksikisiku tulumaksu laekumine kohalikesse eelarvetesse. Elaniku kohta arvestatuna jääb Kose valla näitaja alla nii Harjumaa keskmisele tasemele kui ka Harjumaa valdade vastavale näitajale. Siiski on Kose valla näitaja kõrgem Eesti keskmisest (Tabel 5).

Tabel 5. Üksikisiku tulumaksu laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse 2010 (Allikas: Rahandusministeerium, Rahvastikuregister) Tulumaksu laekumine Tulumaksu laekumine (EUR) elaniku kohta (EUR) Kogu Eesti 584 690 333 428 Harju maakond 293 152 224 520 Harju maakonna vallad 5 336 167 543 Kose vald 2 625 091 454

12

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

1.2. Valitsemine ja haldamine

1.2.1. Valitsus- ja haldusorganisatsioon

Kohalikel valimistel osalemisõigusega elanike arv on Kose vallas võrrelduna esimeste iseseisvuse taastamise järgsete kohalike valimistega tõusnud üle 1000 ning 2009. aastal oli valimisõiguslikke elanikke vallas 4558. Neist 2807 ehk 61,58% osales viimastel kohalikel valimistel. Kuni 2002. aasta valimisteni elanike valimisaktiivsus tõusis, kuid 2005. aastal oli võrreldes 2002. aastaga ligi 10 protsendipunkti madalam. 2009. aastal aga suurenes valijate aktiivsus võrreldes 2005. aastaga 11 protsendipunkti ehk jõudis tagasi 2005. aasta tasemele. Valimisaktiivsus vallas jäi siiski 2009. aastal pisut väiksemaks kui Harjumaa keskmine tase.

70 5000

60 Harjumaa osalus % 4000 50

40 3000 Kose valla osalus % % 30 2000 20 Kose vallas 1000 valimisnimekirjadesse 10 kantute arv 0 0 1993 1996 1999 2002 2005 2009

Joonis 10. Kohalikel valimistel osalemise aktiivsus 1993-2009

Vallaelanike poolt valitud Kose valla volikogus on 17 liiget. Volikogu on moodustanud 6 komisjoni:

 revisjonikomisjon;

 keskkonnakomisjon;

 majandus-ja finantskomisjon;

 sotsiaal- ja tervishoiukomisjon;

 haridus- ja kultuurikomisjon;

 arendus- ja eelarvekomisjon.

Volikogu ja selle komisjone teenindab vallavolikogu sekretär. Volikogu esimees ei ole põhikohaga ametis. Volikogu poolt kinnitatud vallavalitsus on 6 liikmeline. Kokku on Kose valla valitsus- ja haldusorganisatsioonis 20 ametikohta (s.h aastast 2010 toitlustusjuht ja haldusjuht). Vt joonis 11.

13

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Joonis 11. Kose Vallavalitsuse ja haldusaparaadi struktuur 2011

Kose vallamaja, milles töötavad volikogu, vallavalitsus ja haldusaparaat, asub Kose alevikus aadressil Hariduse tn 1. Kulud vallavalitsuse ja –volikogu tööks on 2011.aasta eelarves 391,7 tuhat eurot ehk 9% eelarve kuludest. Kose vallale kuulub 20 hallatavat asutust, milles töötab 268 inimest (2010. aasta lõpu seisuga). Vallal on 12 vaba aja, kultuuri ja spordiasutust, 6 haridusasutust ja 2 sotsiaalasutust. Kohaliku omavalitsuse omandis on soojaettevõte U-M Soojus OÜ ja vee-ettevõte OÜ Kose Vesi. Valla omandisse kuuluvad ka MTÜ Paunküla Hooldekeskuse varad, mis on antud tasuta kasutusse mittetulundusühingule. Kogukondliku arengu poolest on paremini arenenud Kose vallas järgmised külaseltsid, kus enamjaolt on valitud ka küla- või alevikuvanemad: MTÜ Ravila Külaarendamise Selts, MTÜ Karla Külaarendamise Selts, MTÜ Palvere Külaselts, MTÜ Oru Külaarendamise Selts, MTÜ Viskla Külaarendamise Selts, MTÜ Tuhala- Kata-Tammiku Külaselts, MTÜ Otiveski Külaarendamise Selts ja MTÜ Kose- Uuemõisa Arendamise Selts. Mitmetes külades, kus pole moodustatud veel küla- arendamise seltsi on valitud külava- või alevikuvanem: Kuivajõe, Sõmeru, Kanavere ja Vardja külades.

1.2.2. Kohalik eelarve

Kose valla eelarve põhitegevustulude maht Rahandusministeeriumi andmetel ja tekkepõhise arvestuse kohaselt oli 2010. aastal 4,63 mln eurot, millest moodustasid maksutulud 2,81 mln eurot so 61% ja saadud toetused 1,29 mln 14

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 eurot so 28%. Saadud maksutuludest moodustab valdava osa laekumine füüsiliste residendist elanike tulumaksust ja saadud toetustest eraldis hariduskulude katteks. Maksutulude osakaal valla põhitegevustuludes on aastate jooksul suurenenud, kuid jääb Harjumaa (va Tallinn) kohalike omavalitsuste keskmisele näitajale – 2010. aastal 70% - veel alla.

Joonis 12. Kose vallaeelarve põhitegevustulud 2004-2010 (Allikas: Rahandusministeerium)

2011. aasta eelarve põhitegevustulude mahuks on kavandatud 4,52 mln eurot, millest maksutulud moodustavad 2,91 mln eurot so 64 % ja toetused vastavalt 1,12 mln eurot so 25 %. Sarnaselt teiste kohalike omavalitsustega Kose vallaeelarve tulud kasvasid kiirelt aastatel 2004-2008 ja tippaasta oli 2008 kui põhitegevustulud kokku olid 5,28 mln eurot, majandussurutistest tingituna langes 2009. aasta põhitegevustulude maht tasemele 4,49 mln eurot ning majanduskeskkonna paranemisega paralleelselt on suurenenud üleüldiselt ka kohalike omavalitsuste põhitegevustulud. Kose valla eelarve põhitegevustulud on perioodil 2004-2010 suurenenud tasemelt 2,99 mln eurot tasemele 4,63 mln eurot so 55%. Kose valla eelarve põhitegevustulude sedavõrd kiire kasv perioodil 2004-2008 tõstis Rahandusministeeriumi hinnangul Kose valla arengusuutlikkust ning võimet pakkuda elanikele mitmekülgsemalt kvaliteetsemaid teenuseid. Ning kui Kose vald sai varasemalt tasandusfondist tulubaasi toetust k-valemi alusel, siis aastatel 2009-2010 enam mitte, kuivõrd Kose valla arvestuslikud tulud ületasid arvestuslikke kulusid, peamiselt seetõttu vähenesid ka saadud põhitegevustoetused 2009. aastal võrreldes varasemate aastatega. Samas 2011. aastal on Kose valla arvestuslikud kulud suuremad arvestuslikest tuludest ning vald saab taas tasandusfondist tulubaasi toetust k-valemi alusel - 24,5 tuhat eurot1. Kose valla eelarve põhitegevustuludest moodustavad põhiosa maksutulud, maksutuludest omakorda valdava osa tulumaksu laekumine ning seega tulumaksu laekumise dünaamika mõjutab enim valla põhitegevustulusid. Tulumaksu laekumine Kose vallale suurenes jõudsalt majanduskasvu aastatel, saavutades maksimumtaseme 2008. aastal. 2009. aastal vähenes tulumaksu laekumine oluliselt, seda kahel põhjusel: elanike sissetulekute vähenemine ning kohalikele omavalitsustele füüsiliste residendist elanike brutotuludest eraldatava tulumaksumäära vähendamine riigi poolt 2009. aasta I kvartalis kehtinud

1 Vabariigi Valitsuse 10.03.2011 määrus nr 33. 15

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 tasemelt 11,93% tasemele 11,4%. 2010-2011. aasta tulumaksu laekumised kuude lõikes Kose vallaeelarvesse on stabiliseerunud 2007. aasta tasemel (Joonis 13).

Joonis 13. Tulumaksu laekumine Kose vallale kuude lõikes jaanuar 2005 - mai 2011 (Allikas: Rahandusministeerium)

Kui Kose valla elanike arv perioodil 2003-2010 on kasvanud 0,4%, siis maksumaksjate arv on samal perioodil märkimisväärselt langenud (Joonis 14). Majanduskasvu aastatel hõive suurenes pidevalt ja maksumaksjate arv Kose vallas saavutas maksimumi aastal 2007. Majandussurutisest tingituna toimus 2009.aastal ettevõtetes töötajate vabastamine paralleelselt töötasude kärpimisega, mille tulemusena maksumaksjate arv ja elanike sissetulekud vähenesid oluliselt, töötus kasvas. 2010. aastal on maksumaksjate arv Kose vallas stabiliseerunud 2005. aasta tasemel ja 2011. aasta I pooles näitab väikest tõusutrendi, mis on Eesti keskmisega võrreldes väga hea näitaja, kuna keskmiselt on maksumaksjate arv Eestis 2010. aasta ja 2011. aasta I pooles ca 5% allpool 2005. aasta taset.

Joonis 14. Maksumaksjate arv Kose vallas jaanuar 2005 - mai 2011 16

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

(Allikas: Rahandusministeerium)

Tänaseks on majandussurutisest taastuvas Eestis elanike sissetulekud stabiliseerunud. Keskmine brutosissetulek Kose valla maksumaksjal on samal tasemel riigi keskmise näitajaga (Joonis 15).

Joonis 15. Maksumaksja keskmine brutosissetulek Kose vallas jaanuar 2005 - mai 2011 (Allikas: Rahandusministeerium)

Kose valla eelarve põhitegevuskulud olid 2010. aastal kokku 4,11 mln eurot ja põhitegevustulem 0,52 mln eurot ehk põhitegevustulud ületasid põhitegevuskulusid 13%, mis on suhtarvuna samaväärne Harjumaa omavalitsuste (va Tallinn) keskmise näitajaga. 2011. aasta eelarve põhitegevuskulude mahuks on kavandatud 4,4 mln eurot, põhitegevustulemiks vastavalt 0,12 mln eurot so 3%.

Joonis 16. Kose vallaeelarve põhitegevuskulud 2004-2010 (Allikas: Rahandusministeerium)

Investeeringuid on Kose vallaeelarvest perioodil 2004-2010 finantseeritud kokku 5,35 mln euro ulatuses, sh valla investeeringud põhivarasse moodustavad 5,2 mln eurot ja valla poolt antud toetused investeeringuteks 0,15 mln eurot.

17

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Seejuures investeeringutest suur osa on tehtud sihttoetusi kaasates. Aastatel 2004-2010 on sihtvahendeid investeeringuteks saadud kokku 7,4 mln eurot.

Tabel 6. Kose vallaeelarve investeerimistegevus, euro (Allikas: Rahandusministeerium) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Põhivara soetus -397 960 -654 709 -778 905 -2 538 234 -433 253 -111 467 -281 026 Põhivara müük 30 484 895 0 3 579 177 035 22 497 1 342 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 181 178 246 985 5 228 971 1 112 795 345 740 71 476 222 618 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -878 0 -8 147 0 -100 175 -38 506 -3 196 Muude aktsiate ja osade müük 0 0 639 639 0 0 0 Tagasilaekunud laenud 202 822 0 0 0 0 0 0 Finantstulud ja finantskulud -92 976 -39 982 -40 158 -53 682 -118 264 -172 266 -82 527 sh intressikulud -91 709 -39 569 -43 072 -57 973 -120 712 -172 397 -82 584 Investeerimistegevus kokku -77 330 -446 812 4 402 400 -1 474 902 -128 917 -228 266 -142 788

Kose valla eelarve kuludest (põhitegevuskulud ja investeeringud kokku) moodustavad enam kui 1/2 hariduskulud, ca 1/5 kulud vaba aja ja kultuuri valdkonnale (Joonis 17).

Joonis 17. Kose valla eelarve kulude jaotus tegevusalade järgi 2003-2010 (Allikas: Rahandusministeerium)

Eelarve oli Kose vallal 2010. aastal kokkuvõttes ülejäägis 375 tuhat eurot so 8% põhitegevustuludest. Eelnevatel aastatel on eelarve olnud sõltuvalt aastast nii ülejäägis kui puudujäägis. Põhitegevustulem on aastatel 2004-2010 vallal varieerunud vahemikus 21 tuhat eurot 2009. aastal kuni 543 tuhande euroni 2007. aastal, perioodi keskmine omafinantseerimisvõimekus on 278 tuhat eurot aasta kohta ja koefitsiendina 1,07, mis näitab, et Kose vald on rahuldaval tasemel võimeline panustama arengusse ning tagama kohaliku omavalitsuse varade säilimise. Tabel 7. Kose vallaeelarve eelarve tulem, euro (Allikas: Rahandusministeerium) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 kokku Põhitegevustulem (omafinantseerimise võimekus) 231 763 286 305 222 814 543 823 119 495 20 652 518 662 1 943 515 Investeerimistegevus -77 330 -446 812 4 402 400 -1 474 902 -128 917 -228 266 -142 788 1 903 386 Eelarve tulem 3 846 (ülejääk/puudujääk) 154 433 -160 507 4 625 214 -931 079 -9 422 -207 614 375 875 900 1 353 Finantseerimistegevus -160 951 221 983 44 079 1 216 293 190 647 64 274 -222 547 779 18

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Võetud laenud 255 494 397 622 222 869 1 409 014 443 580 364 214 0 3 092 795 Laenude tagasimaksed -416 445 -175 640 -178 790 -192 721 -252 933 -299 940 -222 547 -1 739 016 Muutus kassas ja hoiustes 58 558 185 821 52 432 15 878 -32 438 -212 065 39 216 107 401 Muutus nõuetes ja -5 093 muudes kohustustes 65 075 124 345 -4 616 862 -269 336 -213 663 -68 726 -114 112 278

Kose vallal on võlakohustusi tekkepõhise arvestuse kohaselt 2010. aasta seisuga kokku 2,38 mln eurot, mis annab likviidseid varasid – 0,19 mln eurot - arvesse võttes netovõlakoormuseks 2,18 mln eurot. Kose valla netovõlakoormuse ülemmäär 2010. aastal oli 3,11 mln eurot ja 67% põhitegevustuludest.

Tabel 8. Kose vallaeelarve finantsdistsipliini näitajad (Allikas: Rahandusministeerium) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Netovõlakoormus (EUR) 714 899 751 559 743 587 1 944 427 2 168 012 2 444 819 2 183 307 Laenukohustused (EUR) 859 495 1 081 975 1 126 435 2 343 153 2 534 299 2 599 041 2 376 746 Likviidne vara (EUR) 144 596 330 416 382 848 398 726 366 287 154 223 193 439 Netovõlakoormus (%) 23,9% 21,9% 18,7% 39,5% 41,4% 54,5% 47,2% Netovõlakoormuse ülemmäär (EUR) 1 794 636 2 056 170 2 386 457 3 262 938 3 142 799 2 693 124 3 111 975 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60% 60% 60% 66% 60% 60% 67%

1.3. Ettevõtlus

2010. aasta lõpu seisuga oli Kose vallas 359 ettevõtet ehk 6,2 ettevõtet 100 elaniku kohta. Selle näitajaga jääb vald oluliselt alla Harjumaa ja riigi keskmisele tasemele (Tabel 9). Tabel 9. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted 2005 ja 2010 (Allikas: ESA) 2005 2010 Ettevõtteid Ettevõtete Ettevõtteid 100 100 elaniku Ettevõtete arv arv elaniku kohta kohta Eesti 65 362 4,9 100 216 7,5 Harju maakond 34 108 6,4 51 679 9,7 Kose vald 193 3,3 359 6,2

Positiivne on asjaolu, et ettevõtete arv Kose vallas on aasta-aastal kasvanud (Tabel 10).

Tabel 10. Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arvu muutus 2001-2010 (Allikas: ESA) 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Muutus Kogu Eesti 54015 57183 56035 60882 65362 71012 76159 77948 81909 100216 + 185% Harju maakond 26701 27689 28529 31392 34108 37802 40822 42013 44549 51679 +193% Kose vald 142 164 162 178 193 228 239 245 254 359 +253%

Kose valla statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest ligi 64,9% moodustavad ühingud. Füüsilisest isikust ettevõtjate osakaal on 33,4%, mis on Harjumaa keskmisest (ilma Tallinnata) märkimisväärselt suurem.

19

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

100% 386 6 90% 80% 70% 233 60% 7925 Aktsiaselts 50% Osaühingud jt ühingud 40% FIE-d 30%

20% 120 10% 2334 0% Harju maakond(ilma Kose vald Tallinnata)

Joonis 18. Statistilisse profiili kuuluvad üksused õigusliku vormi järgi 2010 (Allikas: ESA)

Kõige enam ettevõtteid, üle 75%, tegutseb teenindus- ja kaubandussektoris (Äriregister, 2009). Primaarsektoris tegutsevate ettevõtete osakaal on aastate jooksul langenud – 2009. aastal 14% vallas tegutsevatest ettevõtetest - kuid võrrelduna Harjumaa (ilma Tallinnata) üldise jaotusega on põllumajanduse- ja metsanduse ettevõtete osakaal vallas jätkuvalt suhteliselt suur. Töötleva tööstuse ettevõtete osakaal Kose vallas oli 2009. aastal 9%. Üle poolte vallas tegutsevatest ettevõtetest paiknevad Kose ja Kose-Uuemõisa alevikes (Joonis 19).

Joonis 19. Kose valla ettevõtete paiknemine ja tegevusalade jagunemine majandussektorite kaupa (Allikas: Äriregister 2009)

20

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

1.4. Maakasutus, territoriaalne planeerimine ja ehitustegevus

Kose valla pindalast 23 733 ha on katastrisse kantud 20 749 ha ehk 87,4% territooriumist. 2010. aasta lõpul moodustas see 87,4% territooriumist, mis vastab Harjumaa keskmisele tasemele.

Tabel 11. Katastris registreeritud maa pindala ja osakaal (seisuga 31. 12 2010, Allikas: ESA) Haldusüksuse Katastris registreeritud Katastris registreeritud pindala, ha maa, ha maa osatähtsus, % Eesti 4 343 231 3 912 759 90,1 Harjumaa 433 313 362 758 83,7 Kose vald 23 733 20 749 87,4

Ligi 22,8% valla territooriumist on registreeritud riigimaana ja 64,5% eramaana. Registreeritud munitsipaalmaa osakaal valla territooriumist on minimaalne, 28,5 ha ehk 0,12%). Kose vallas on 2010. aasta lõpu seisuga moodustatud 3757 katastriüksust, neist valdav osa on maatulundusmaa (1939), elamumaa (1285), transpordimaa (215) või tootmismaa (209) funktsiooniga.

100%

90%

80% Omandisse vormistamata maa, 70% ha 60% Katastris registreeritud eramaa, ha 50% Katastris registreeritud 40% munitsipaalmaa, ha Katastris registreeritud 30% riigimaa, ha 20%

10%

0% Kogu Eesti Harju maakond Kose vald

Joonis 20. Maa jaotus omandi alusel (31.12.2010, Allikas: ESA)

51,6% 31.12.2010 seisuga katastrisse kantud maast on maatulundusmaa, 34,2% elamumaa ja 5,6% tootmismaa. Kose piirkonnas on maa jagatud kolme maksutsooni. Kose valla maamaksumääraks on 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumääraks on 2,0% maa maksustamishinnast aastas. Kose aleviku hinnatsoonis on maamaks 2,5% ja teistes hinnatsoonides 2,5% maa maksustamise hinnast aastas. Põllumajandusliku maa puhul on maamaks aastas 2,0% maa maksustamise hinnast.

21

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Vallas on kehtestatud 4 üldplaneeringut: Kose valla üldplaneering (algatatud nov. 2006), Kose aleviku üldplaneering, Kose-Uuemõisa aleviku üldplaneering ja Ravila aleviku üldplaneering. Ehitustegevus on vallas erinevalt paljudest teistest Harjumaa valdadest tagasihoidlik. Aastatel 2000-2010 on vallas kasutusluba antud 40 eluruumile ja 42 mitteeluruumile.

Tabel 12. Kasutusse lubatud eluruumid ja mitteeluruumid Kose vallas ja Harjumaal 2000-2010 (Allikas: ESA) 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Elu- Harjumaa 470 336 723 1649 1976 2761 3331 5232 3854 2324 1685 ruumid Kose vald 2 0 0 10 1 7 1 1 11 4 3 125 92 95 461 345 233 185 255 247 214 176 Mitte Harjumaa Eluruumid Kose vald 3 0 0 21 0 5 1 3 2 4 3

Aastatel 2005-2006 väljastati Kose vallas 60 ehitusluba aastas. Perioodil 2007- 2008 kasvas väljastatud ehituslubade arv kahekordseks (aastas üle 120) ja alates 2009. aastast on väljastatud ehituslubade arv kahanenud alla 100.

1.5. Eluase ja elamumajandus

Eluruumidega varustatus vallas ületab nii Eesti kui ka Harju maakonna keskmist taset (Tabel 13).

Tabel 13. Eluruumide arv 2003–2010 (Allikas: ESA, Ehitisregister) Elanike arv Elanike arv Eluruumide arv eluruumi kohta Eluruumide eluruumi kohta 2003 2003 arv 2010 2010 Kogu Eesti 617 399 2,2 683 235 2,0 Harju maakond 224 796 2,3 270 099 2,1 Kose vald 2414 2,4 2513 2,3

Peale 1991. aastat valminud eluruume oli 28. augusti 2003. aasta seisuga vallas 94, nende osakaal jääb umbes poole võrra alla Harjumaa valdade keskmisele tasemele. Sarnaselt Harju maakonna valdade elanikele üldiselt, elab üle 50% Kose valla elanikest ühepere- või väikeelamutes.

22

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

100%

90%

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0% Kogu Eesti Harju maakond Harju maakonna vallad Kose vald Muu väikeelamu 19743 5403 1372 112 Ühepereelamu 166765 29819 16357 1430 Paljukorteriline elamu 421121 186746 16544 1687

Joonis 21. Tavaeluruumid hoone liigi alusel, (Allikas: ESA 2003)

Kortermajade haldamiseks on loodud elanike ühistud. Kose piirkonnas on 76 ühistut, ühistu on loomata 12 korterelamul. 2009. aastal oli Kose vallas 9 munitsipaalkorterit ja 44 sotsiaaleluruumi. 2005. aastal oli elamumajanduse arendamiseks 1,25 miljonit (2,5% eelarvest). 2010. aasta eelarves on elamumajanduse arendamiseks määratud summad kasvanud 1,82 milj. kroonini (3,6% eelarvest).

1.6. Teed ja transport

Kose valda läbib Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee, mille liiklusintensiivsus on viimase 10 aasta jooksul mitmekordistunud. Kavandatav Tallinn–Tartu 1. klassi maantee läbib valla territooriumi. Kohalikke teid on vallas 331,9 km, ehk 1,40 km kohalikke teid ühe ruutkilomeetri kohta, mis ületab Harjumaa valdade keskmist näitajat märkimisväärselt (Tabel 14). Kohalikel teedel on kokku 8 silda.

Tabel 14. Kohalike maanteede ja tänavate pikkus, 31. detsember 2008 (Allikas: ESA) Teed kokku Teekilomeetreid ruutkilomeetri kohta Eesti 38 777,3 0,90 Harju maakonna 4554,3 1,12 vallad Kose vald 331,9 1,40

Kohalikud teed on valdavalt rahuldavas seisus. Suviseid hooldetöid tehakse minimaalses ulatuses, omavahendid kuluvad valdavalt lumetõrjeks. Teehooldustöid tellitakse valla poolt töövõtulepingute alusel vallas ja väljapool valda tegutsevatelt füüsilistelt ning juriidilistelt isikutelt konkursi korras. Teede remondiga tegelevad Kose piirkonnas 2 ettevõtet, lumetõrjega 5. Teede

23

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 ehitamise ja rekonstrueerimise käigus on tänavaid ja maanteede lõike, kus on tihedam elamute paiknemine, muudetud tolmuvabaks. Tänavavalgustus on järgmistes asustatud punktides: Palvere, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Karla, Sepa, Oru, Männimäe, Heinamäe, Vardja. Kose vallal oli investeeringute ja remonditööde läbiviimiseks lühiajaline teehoiukava aastatele 2003-2005, mille mahuks oli kokku 5,9 miljonit (sh. kohalikust eelarvest 1,0 milj. krooni). Viimastel aastatel on teede korrashoiu vahendid eelarves vähenenud (2010. aastal eelarves 61,7 tuhat eurot, 2011. aastal eelarves 60,8 tuhat eurot). Tänavavalgusele eraldatavad summad on võrreldes 2005. aasta tasemega (35,9 tuhat eurot) tõusnud- 2011. aastal 37,4 tuhande euroni. Kose valla kohalike teede kohta on koostatud teederegister. Kohalik ühistransporditeenus on lahendatud koolivedude baasil (vt. hariduse eelarve). Kose valla siseliine on 4, Kohalikud ühistranspordiliinid on seotud kooliliinidega. Alates 2009. aastast on valla siseliinide korraldamine antud üle MTÜ Harju Ühistranspordikeskusele. Kose vallas on moodustatud 4 bussiringi, mida teenindavad riigihanke võitnud ettevõtted. Koolipäevadel on bussid liinil kuni 8 korda päevas, koolivaheaegadel 3 korda päevas ja nädalavahetustel ning riiklikel pühadel liiklust siseliinidel ei toimu. Kogu liinikilomeetrite arv on kasvanud 105 tuhandelt kilomeetrilt 2005. aastal 143 tuhande kilomeetrini 2010. aastal. Alates 2010. aastast on juurutatud ühtne piletisüsteem Harjumaa ja Tallinnaga. Lisaks avalikule liinile sõidab Kose-Tallinn-Kose suunal kaks väikebussiliini tööpäevadel 17 ja puhkepäevadel 11 korda päevas. Valda teenindavad Tallinn-Tartu maanteel sõitvad bussid (mitte-ekspress). Suuremates ühistranspordipeatustes on bussiootepaviljonid. Kinnine paviljon on Kosel. Lahtised varjualused on Kose-Risti, Kose-Uuemõisa, Ravila, Kuivajõe (2tk), Kurena, Kolu, Saula, Oru, Kata, Sepiku, Tuhala, Raveliku, Viskla ja Vardja peatustes.

1.7. Tehnilised infrastruktuurid

Vallas on 3 kaugküttepiirkonda – Kosel, Kose-Uuemõisas ja Ravilas, mida teenindab U-M Soojus OÜ. Soojatrasside kogupikkus on 4845 meetrit. Küttena kasutatakse Kose piirkonnas valdavalt põlevkiviõli. Väiksemates asumites kasutatakse korterelamutes lokaalkatlamajasid – lokaalvõrgud on Orus ja Vardjas. Gaasivõrgud vallas puuduvad. Kose alevikus paikneb elektri jaotusvõrgu 35 kV alajaam. Ühisveevärgiga on hõlmatud alad Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila alevikes ning Vardja, Palvere, Karla ja Oru külades ning Kuivajõe küla Sepa väikekohas. Ühisveevärki on ühendatud üle poole valla majapidamistest, suuremates asulates 60-90% majapidamisest. Kosel alustati 2010. aastal veevärgi rekonstrueerimisega, mille tulemusena 100% Kose alevike elanikest peaks ühendatama ühisveevärgiga. Kose valla vee-ettevõtteks on OÜ Kose Vesi, kelle 100% osade omanikuks on Kose vald. Kose vallal on olemas ka energiavarustuse arengukava ning ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava.

24

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

1.8. Keskkonnakaitse

Valla territooriumil on mitmeid potentsiaalseid keskkonnaohtlikke objekte. Likvideerida tuleb Kosel, Kose-Uuemõisas ja Ravilas korruselamute juures kasutuseta seisvad vedelgaasi hoidlad, samuti Kose, Kose-Uuemõisa ja Oru masuudihoidlad, ning omanikuta lagunemisohtlikud rajatised. Jäätmemajanduse ja haljastuse teenused tellitakse konkursi korras eraettevõtjatelt. Olmejäätmete veoga tegeleb korraldatud olmejäätmete veo konkursi tulemusena Radix Hoolduse OÜ. Keskkonnakaitse kulud vallaeelarves on väikesed (1,3% 2011. aastal), neist valdav osa kulub haljastusele. Olmejäätmete ladustamiseks kasutati Oru lähedal asuvat Nõrava prügilat (kuni 01.07.2009). Alates Nõrava prügila sulgemisest kasutatakse Jõelähtme ja Väätsa prügilat. Nõrava prügila sulgemine vastavalt keskkonna nõuetele lõpetati 2011. aasta kevadel. Alates 2008. aastast toimub jäätmete kogumine liigiti, mida korraldab ja finantseerib Kose vallavalitsus. Inimeste jaoks on teenus tasuta. Vallas toimub ohtlike jäätmete kogumine elanikkonnalt – keskne kogumisjaam asub Kose alevikus asuvas bensiinijaamas ning kogumispunktid veel neljas kohas. Kauplustes ja koolides on vanade patareide kogumiskonteinerid. Suuregabariidilisi jäätmeid viiakse ära kampaania korras. Haljasalasid hooldatakse Kosel, Kose-Uuemõisas, Orus ja Ravilas. Haljastuse hooldustöid teevad lepingulisel alusel eraettevõtted. Suviti on tööl aednik, kes hooldab Kose aleviku haljasaladele istutatud puid, põõsaid ja püsikuid. Vallas paiknevad Kämbla ja Tammiku looduskaitsealad, Tuhala maastikukaitseala ning osaliselt Paunküla maastikukaitseala ja Mahtra looduskaitseala, mitmed pargid ja kaitstavad loodusobjektid. Valla territooriumil asuvaid riigimetsi haldab Riigimetsa Majandamise Keskus, era- ja omanikuta metsadega tegeleb Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni piirkondlik metsanduse spetsialist.

1.9. Tervishoid

Tervishoiualast abi osutavad vallas 4 perearsti kolme nimistuga. Kõik perearstide vastuvõtud asuvad Kosel. Eriarstide vastuvõtule suunatakse valla kodanikud perearstide poolt peamiselt Tallinna meditsiiniasutustesse. Kosel annab eriarsti meditsiiniabi tuberkuloosi ja kopsuhaiguste alal SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kose osakond (100 voodikohta). Kosel on hambaravi võimalused. Kiirabiteenust osutab Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabibrigaad paiknemisega Kosel PERH-I Kose osakonna ruumides.

1.10. Vaba aeg, kultuur ja religioon

Vallas on 3 huvialakooli (2 munitsipaal- ja 1 erakool), mis asuvad kõik Kosel. Kokku on koolides 283 õpilast ja neis õpetab 19 pedagoogi.

25

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Tabel 15. Huvikoolid 2010 Asutused Õpilaste Pedagoogide Toetus Erialad arv arv vallalt Kose Muusikakool 84 12 2057480 viiul, klaver, akordion, puhkpill Kose Spordikool 94 3+2 707600 kergejõustik, korvpall, ujumine Kose Kunstikool 105 2 240000 maal, (erakool) joonistamine, kompositsioon, kunstiajalugu, tarbekunst Kokku 283 19 3 005 080

Laste- ja noorte huvitegevus toimub ka koolide juures asuvates huviringides. Koolide juures töötab 42 huviringi, mille tegevusse on haaratud valdav osa õpilastest. Kokku tegutseb vallas 75 erinevat huviringi. Tabel 16. Huviringid üldhariduskoolides ja huvikeskustes, 2010/2011 õa Asutused Ringide arv Ringides osalejate arv Kose Gümnaasium 24 371 Oru Põhikool 11 228 Kose-Uuemõisa Lasteaed- Kool 7 121 Oru Külakeskus 5 89 Kose Kunstikeskus 2/5 29/63 Kose Päevakeskus 15 110 Ravila Noorte- ja Vabaajakeskus 2 38 Palvere Külakeskus 4 49 Kokku 75 1098

Tabel 17. Huviringid üldhariduskoolides 2010/2011 õa Üldhariduskool Ringid Kose Gümnaasium I kat. poistekoor, I kat. mudilaskoor, I kat. lastekoor, noormeeste ansambel, tüdrukute ansambel, klassiansambel, neidude rahvatantsurühm, segarahvatantsurühmad 5-9.kl ja 10-12.kl,arvutigraafika 10-12.kl, loodusesõbrad 6-9.kl, puutöö 5-9.kl, algklasside sportmängud, ajalooring 5-9 kl, ajalooring 10-12 kl, ajalehering 10-12 kl, kodundus, võrkpall Oru Põhikool mudilaskoor, lastekoor, rahvatants, arvutiring, kodulooring, saalihoki, võimlemine, ansambel, võrkpall Kose- Uuemõisa rahvatants, mudilaskoor, solist/ansamblilaulmine, Lasteaed-Kool pilliõpe/plokkflööt, spordiring, vigurivänt

Valla territooriumil on kaks noortekeskust Ravilas ja Orus ning kaks külakeskust noortetubadega Kose-Uuemõisas ja Palveres. Ravilas on noorte kasutuses endise lasteaia kolm rühmaruumi, tööl on juhataja ning noorsootöötaja. Ravila Noorte- ja Vabaajakeskuses käib noori päevas keskmiselt 14–38. Oru Avatud Noortekeskus on üks osa Oru Külakeskuse kompleksist. Noortetoa tööd juhib noorsootöötaja. Noortetoa kasutuses on 5 tuba koos võimlaga. Külastatavus päevas on keskmiselt 15-35, põhiliselt Oru Põhikooli õpilased. Kose-Uuemõisa Külakeskuses ja Palvere Külakeskuses on tööl maja juhatajad, kes tegelevad noortega. Majad on avatud kõigile piirkonna elanikele. 26

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Tabel 18. Noortetoad (Allikas: Kose Vallavalitsus) Töötajate Külastatavus Ringide Asutus arv päevas tegevus Ravila Noorte- ja Vabaajakeskus 1,5 17 Käsitööring Oru Avatud Noortekeskus 1 21 Käsitööring Kose-Uuemõisa Noortetuba 1 20 KOKKU 3,5 58 Alaealistega tehtava kriminaalpreventiivse töö koordineerijaks ja teostajaks Kose piirkonnas on alaealiste komisjon. Kose Gümnaasiumis ja Oru Põhikoolis on olemas õpilasomavalitsused. Kaitseliidu juures tegutseb Noorkotkaste ja Kodutütarde allorganisatsioon, Kose alevikus skaudirühm. noorkotkaste ja kodutütarde rühmades käib kokku 28 noort, kõige väiksem on 9 liikmega skaudirühm. Igal suvel toimuvad vallas töö- ja puhkelaagrid, erinevates piirkondades kokku neli. Suurimaks tööandjaks on omavalitsus ise, kes eraldab nende laagrite läbiviimiseks ka vahendid oma eelarvest. Lisaks eraldatakse raha toimetulekuraskustega peredele laste laagrituusikute toetamiseks. Elanikkonna vaba aja sisustamisega tegelevad rahvamaja ja keskused. Kose vallas on 19 täiskasvanute kultuurikollektiivi - naiskoor „Meelika“, Kuivajõe Meeskoor, Kose valla naiskoor „Krõõt“, Kose Pasunakoor, segarahvatantsurühm „KAPAK“, Kose noorte segarahvatantsurühm, Kuivajõe naisrahvatantsurühm, Kose memmede rahvatantsurühm „Madli“, Kose-Uuemõisa memmede rahvatantsurühm „Murueided“, naisrahvatantsurühm „Kirilind“, Kose Kammerkoor, Kose Noortekoor, Pillipiigad, Kose memmede ansambel „KANARBIK“, Oru memmede rahvatantsurühm, Oru segarahvatantsurühm, Oru naisrahvatantsurühm, Oru memmedeansambel, Oru naiskvartett. Enamus kultuurikollektiive on moodustanud MTÜ-d (kokku 9). Tabel 19. Huviringid rahvamajades ja –keskustes (Allikas :Kose Vallavalitsus) Asutus Ringid Oru Külakeskus rahvatants - segarühm, naisrühm, memmede rühm, naisansambel Oru memmed, Oru naiskvartett, ülevallavaline mäluturniir, Oru PK rütmikatunnid, MTÜ Hõbelõim jutuklubi. Kose rahvatants – memmede rühm, seenioride rühm, memmede Päevakeskus lauluansambel „KANARBIK“, sõnakunst, tervisevõimlemine eakatele, kangakudumise töötuba, käsitöö (kirivöö kudumine, kottide õmblemine, lapitööd) meisterdamise tuba erivajadustega inimestele, jututuba , kabe- male ring, lauamängud, tervise ring, näitering, lapiring (käsitöö), rahvatants, meeskoor, soome keele õpe. Kose täiskasvanutele maali-ja joonistuskursus, lühiajalised Kunstikeskus erinevad tarbekunstikursused, õmblemise-ja juurdelõikuskursus, arvutiõpe, muinasaja käsitöökursus Kose-Uuemõisa rahvatants - Kuivajõe tantsuansambel, memmede rühm Külakeskus „Murueided“, segarühm „Kapak“, neiduderühmad, seltskonnatants, Kuivajõe meeskoor, eakate võimlemine, pensionäride juturing, tegutseb noortetuba. Ravila Noorte-ja tantsuring, diskorite koolitus. Vabaajakeskus Palvere käsitöötuba, muinasjututuba, „body shaping“, kodundus, Külakeskus lauamängud, lauatennis ja koroona.

27

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Vallas on 3 raamatukogu, üks haruraamatukogu. 2010. aastal muudeti Ravila Raamatukogu Kose-Uuemõisa Raamatukogu harukoguks. Raamatukogudes töötab 10 inimest. Ligi 40% valla elanikest on registreerinud end rahvaraamatukogu lugejaks (5. positsioon Harjumaal).

Tabel 20. Üldkasutatavad rahvaraamatukogud 2010 (Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu, ESA) Raamatu- Fondi suurus, Töötajad Raamatu- kogud arvestus- koguhoidjad üksust Kogu Eesti 557 11740628 1595 1318 Harju maakond 48 1093090 175 137 Kose vald 3 69973 10 8

Tabel 21. Üldkasutatavate rahvaraamatukogude lugejad 2010 (Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu, ESA) Lugejate arv Registreeritud Laenutused, Laenutuste lugejate arvestus- arv lugeja osakaal üksust kohta rahvastikus Kogu Eesti 386689 28,4 11973537 31 Harju maakond 38772 27,0 1159924 29,9 Kose vald 2172 37,6 71211 32,8

Vallas on 4 avalikku interneti-punkti, mis asuvad raamatukogudes. Tabel 22. Kose valla rahvaraamatukogud 2010 Töötajate Lugejate Külastuste Laenu- Raamatuid arv arv arv tuste arv fondis Kose 4 1215 16850 37301 27312 Raamatukogu Kose-Uuemõisa 5 722 17393 28163 30961 raamatukogu Oru 1 235 3987 5747 11700 Raamatukogu Kokku 10 2172 21380 71211 69973

Vallas on kaks kohalikku muuseumit: ajaloomuuseum Kosejõe Koolis Kose- Uuemõisas ning karstimuuseum Tuhala Looduskeskuses (Tuhala Nõiakaev). Vallas tegutseb 11 spordiklubi, 11 treeneri ja 336 harrastajaga: MTÜ Kose Orienteerumisklubi, MTÜ Karateklubi „Daigo”, MTÜ Kose Korvpalliklubi, MTÜ Kose Tenniseklubi, MTÜ Kergejõustikuklubi Kose 2000, MTÜ Kose AMK, MTÜ Motoklubi Pärm Racing Team, MTÜ Kose RG Ujumisklubi, MTÜ FC Kose, MTÜ Roogoja Hobiselts, MTÜ Kose Suusa- ja Tervisespordi Klubi. Õpilased käivad Kose Spordikoolis. Sportimiseks on vallas 5 spordihoonet: Kose Gümnaasium, endine Kose Teeninduskool, Kosejõe Kool, Oru PK võimla ja jõusaal, Kose Spordimaja ujula, raskejõustikusaal, sulgpalli- ja aeroobikasaal. Sportimisvõimalusi pakuvad vallas ka Kose-Uuemõisa korvpalliväljak, Kose Gümnaasiumi välisväljakud, Kose Gümnaasiumi staadion, Aasumäe suusarada, Kose Jahiseltsi lasketiir (liikuva uluki laskepaik), Kose-Risti krossirada. Valla elanike vaba aja, kultuuri- ja 28

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 sporditegevuse korraldamiseks kulus 2011. aastal valla eelarvest 15% ehk 688,7 tuhat eurot. Koostamisel on Kose valla kultuurikontseptsioon, mis seab keskmesse väärtustepõhise lähenemise arendustegevuses. Keskmes on pere, kodu, haritus, kultuurilembelisus, aktiivne kehaline liikumine ja kultuuritraditsioonide austamine. Kontseptsioon koos eesmärkide ja ülesannete püstitusega peaks valmima 2011. aasta lõpuks.

1.11. Haridus

Alushariduse omandamist võimaldatakse 3 lasteaias ja ühes lasteaed-koolis. Kokku on lasteaedades 17 rühma, milles käib 327 last. Suurim on laste keskmine arv rühmades Kose Lasteaias. Tabel 23. Rühmade ja laste arv Kose valla lasteasutustes, 2010/11 õa Asutused Rühmade arv Laste arv Kohalkäigu Laste protsent keskmine arv rühmas Kose Lasteaed 6 121 58 20 Ravila Lasteaed 2 37 59 18,5 Kose-Uuemõisa L-K 4 76 59,4 19 Oru Lasteaed 5 93 60 18 Kokku 17 327

Lasteaedades töötab 94 töötajat, neist 43 pedagoogi. Pedagoogid on valdavalt keskeriharidusega.

Tabel 24. Lasteasutuste töötajad 2010

Asutused Töötajaid Pedagooge sh. Kõrg- Kõrg- Üle 50 Lapsi haridusega haridusega aastaste pedagoogi peda- peda- kohta googide googide osakaal arv Kose Lasteaed 28 16 8 50 7 7,6 Ravila Lasteaed 12 6 3 50 0 6,2 Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool 29 9 3 30 3 8,4 Oru Lasteaed 25 12 4 36,3 1 8,0 Kokku 94 43 18 11

Vallas on 3 üldhariduskooli- Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool, Kose Gümnaasium ja Oru Põhikool. 39 klassikomplektis õpib 788 õpilast.

Tabel 25. Üldhariduskoolide õppetöö, 2010/2011õa. Asutused Klassi- Õpilaste arv Õpilaste keskmine komplektide arv arv klassis

Kose Gümnaasium 26 569 21,9 29

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Oru Põhikool 9 104 11,6 Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool 4 42 10,5 Kokku 39 715

Õpilaste arv vallas kooliastmeti on ebaühtlane.

Tabel 26. Õpilaste arv klassides, 2010/2011 õa. 1.kl 2.kl 3.kl 4.kl 5.kl 6.kl 7.kl 8.kl 9.kl 10.kl 11.kl 12.kl Kose Gümnaasium 41 27 36 40 46 49 57 50 54 40 58 71 Oru Põhikool 14 10 15 11 7 11 7 15 14 Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool 12 11 13 6 Kokku 67 48 64 57 53 60 64 65 68 40 58 71

Umbes 45 lapsel on õpiraskusi ja 30-l käitumisprobleeme. Õpiraskustega ja käitumishälvetega laste probleemid paljudel juhtudel kattuvad.

Kose valla lasteaedade ja koolide õpilaste arvu 2010. aasta novembri seisuga illustreerib joonis 22.

600 500 400 300 200

100

32

82 103 103 120 123 565 0 80

Oru Põhikool Kose Lasteaed Ravila Lasteaed Kose Spordikool Kose Muusikakool Kose Gümnaasium

Oru Lasteaed “Mesimumm” Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool

Joonis 22. Kose valla lasteaedade ja koolide õpilaste arv 10.11.2010

Vaadeldes noorimas eas (kuni 7 aastaste) olevate elanike arvukusel põhinevat esimesse klassi astujate prognoosi, siis on tõenäoline, et mõningast õpilaste arvu kasvu on täheldada 2015. aasta sügisel. Tabel 27. Esimesse klassi astujate prognoos 2008/ 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 09 /10 /11 /12 /13 /14 /15 /16 /17

Kose 38 27 41 34 35 30 34 41 52 Gümnaasium Oru Põhikool 11 8 10 9 8 18 13 20 20 Kose-Uuemõisa 11 7 12 15 12 14 10 19 9

30

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Lasteaed-Kool Kokku 60 42 63 58 55 62 57 80 81

Kose valla põhikooli 2006-2010. aastal lõpetanutest läks 65% edasi õppima gümnaasiumitesse ja umbes 30% kutsekooli. Tööle läks ca 5% põhikooli lõpetanud noortest. Kose Gümnaasiumi lõpetajatest jätkas 2006-2010. aastal keskmiselt 49,4% õpinguid kõrgkoolides. Kutsekooli minejate arv vähenes 2008. aastal oluliselt.

Tabel 28. Kose Gümnaasiumi lõpetajate käitumine peale kooli lõpetamist Kõrgkooli Rakenduskõrgkooli Kutsekooli Tööle/sõjaväkke 2006.a 49% 24% 12% 15% 2007.a 43% 22% 18% 17% 2008.a 54% 15% 2% 29%

2009.a 50% 21% 7% 22% 2010.a 51% 18% 8% 23% Keskmine 49,4% 23% 9,4% 21,2%

Üldhariduskoolides töötab 136 töötajat, neist 76 pedagoogi. Valdaval osal pedagoogidest on kõrgharidus.

Tabel 29. Üldhariduskoolide töötajad, 2009/2010 õa Asutused Töötajaid Pedagooge sh. kõrg- Kõrg- haridusega haridusega pedagoogide osakaal Kose Gümnaasium 84 53 51 96 Oru Põhikool 23 15 14 93 Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool 29 8 6 75 Kokku 136 76 71

Täiend- ja kutseharidusega tegelevat kooli Kosel pole. Kose Teeninduskool lõpetas tegevuse 2006. aastal. Endise Kose Teeninduskooli hoone renoveerimine multifunktsionaalse kasutusega hooneks algas 2009. aastal. Renoveeritavasse hoonesse on planeeritud noortekeskus, muusikakool, raamatukogu, kultuurimaja, gümnaasiumi algklassid ning lasteaia laiendus. Hariduskulud moodustasid kohalikust eelarvest 2011. aastal 58,2% - 2,7 miljonit eurot. Sellele lisandub veel riigieelarvelise eraldisena õpetajate palk.

Kose valla koolikoha maksumusi võrrelduna teise Harju maakonna koolidega kirjeldab joonis 23 iseloomustab koolikoha maksumuste erinevus gümnaasiumites, põhikoolides ja lasteaed-koolides.

Kose Gümnaasiumis on kõige väiksem õpilaskoha maksumus – 52,41 eurot/kuus, aastas seega 628,9 eurot ühe õpilase kohta, võrrelduna teiste Harju maakonna koolidega. Seevastu kõrgeim õpilaskoha maksumus Harjumaal on

31

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Turba Gümnaasiumis - 166,2 eurot kuus. Erinevus kahe kooli õpilaskoha maksumuste vahel on aasta lõikes seega 1365 eurot (68%). Keskmine õpilaskoha maksumus Harju maakonna gümnaasiumites on 89,9 eurot/kuus.

Põhikoolide lõikes on kõige suurem õpilaskoha maksumus Kajamaa koolil (325,7 eurot/kuus), kõige väiksem Vasalemma Põhikoolil (69,3 eurot/kuus). Keskmine õpilaskoha maksumus Harju maakonna põhikoolides on 140,1 eurot/kuus.

Lasteaed-koolide õpilaskoha maksumus on võrreldes põhikoolide ja gümnaasiumite õpilaskoha maksumustega suurem. Harju maakonna lasteaed- koolidest on kõige väiksema kohamaksumusega haridusasutus Lehola Lasteaed- Algkool (109,7 eurot/kuus) ja kõige kallim Pikavere Lasteaed-Algkoolis (231,6 eurot/kuus). Keskmine lasteaed-kooli õpilaskoha maksumus kuus on Harjumaal 158 eurot inimese kohta.

350

300

250

200

eur/kuus 150

100

50

52,4 76,0 94,6 166,2 69,3 76,6 82,0 84,6 109,3 112,0 112,9 114,3 119,5 123,7 124,4 125,0 126,1 137,8 137,8 141,0 147,2 151,2 192,4 201,4 203,8 205,0 325,7 109,7 125,0 139,7 160,3 182,0 231,6 0 60,4

Ardu Kool Kurtna Kool Oru Põhikool Püünsi Kool Loo Keskkool Nissi Põhikool Kajamaa Kool Kolga Keskkool Harmi PõhikoolÄmari Põhikool Peetri Põhikool Vaida Põhikool NeemeKlooga Algkool Algkool Aruküla PõhikoolViimsi Keskkool Alavere Põhikool Laulasmaa Kool Lagedi Põhikool Kuusalu KeskkoolAegviidu Põhikool Raasiku Põhikool KostivereÄäsmäe Põhkool Põhikool Kose GümnaasiumSakuKehra Gümnaasium GümnaasiumTurba Gümnaasium Vasalemma Põhikool Rae Jüri Gümnaasium Lehola Lasteaed-AlgkoolVihasoo Lasteaed -Algk Pikavere Lasteaed-Algkool Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool Joonis 23. Õpilaskoha maksumus Harju maakonna koolides 2011 (Allikas: EMOL)

Joonis 24 ja 25 selgitavad Harju maakonna koolide õpilaskoha maksumuste ja õpilaste arvude vahekorda. Kõige enam õpilasi käib Viimsi Keskkoolis (1443), kõige väiksemad on arvuliselt lasteaed-koolide ja algkoolide õpilaste arvud. Jooniselt 24 nähtub, et Kose Gümnaasiumis on õpilaskoha maksumus võrreldes teiste maakonnas asuvate gümnaasiumitega väikseim ( 52,4 eurot kuus).

32

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

1600 350

1428 1400 300 euri/kuus 1200 250 õpilaste arv

1000 200 858 875

800 eur/kuus

325,7 150 õpilaste arv 600 565 468 522

231,6 100

205,0 203,8

400 201,4

192,4 182,0

166,2 239

160,3

151,2

147,2

141,0

139,7

137,8 137,8

126,1

125,0 125,0

124,4 123,7 69,3 50

119,5 144

114,3

112,9

112,0 109,7 200 109,3

94,6 185

84,6 166 82,0

76,6 147 76,0 142 144 52,4 234 132 117 120112 60,4 10395 75 85 86 87 39 42 44 34 33 142 51 50 303

0 21 0

Ardu Kool Ardu

Kurtna Kool Kurtna

Püünsi Kool Püünsi

Oru Põhikool Oru

Loo Keskkool Loo

Kajamaa Kool Kajamaa

NissiPõhikool

Klooga Algkool Klooga Põhikool Vaida

Peetri Põhikool Peetri

Ämari Põhikool Ämari

Neeme Algkool Neeme Põhikool Harmi

Kolga Keskkool Kolga

ViimsiKeskkool

Lagedi Põhikool Lagedi

Laulasmaa Kool Laulasmaa

Aruküla Põhikool Aruküla Põhikool Alavere

Raasiku Põhikool Raasiku

Ääsmäe Põhikool Ääsmäe

Kuusalu Keskkool Kuusalu Põhikool Aegviidu

Kostivere Põhkool Kostivere

Kose Gümnaasium Kose

Saku Gümnaasium Gümnaasium Saku

Turba Gümnaasium Turba

Kehra Gümnaasium Kehra

Vasalemma Põhikool Vasalemma

Rae Jüri Gümnaasium Jüri Rae

Lehola Lasteaed-Algkool Lehola

Vihasoo Lasteaed -Algkool Lasteaed Vihasoo Lasteaed-Algkool Pikavere Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool Kose-Uuemõisa

Joonis 24. Õpilaskoha maksumus kuus ja õpilaste arvud koolides 2011 (Allikas: HOL, Rahandusministeerium)

Joonis 25 iseloomustab õpilaskohtade ja lasteaiakohtade arvestuslikku maksumust õpilase kohta Kose valla koolides ja lasteaedades.

250

200

150 eur 100

50

52,4 107,2 112,9 125,0 131,2 172,9 206,8

0 38,0

Oru Põhikool Kose Lasteaed Kose Spordikool Ravila Lasteaed Kose GümnaasiumKose Muusikakool

Oru Lasteaed “Mesimumm” Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool

Joonis 25. Õpilaskoha/lasteaiakoha arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta kuus 2011 (Allikas: EMOL)

33

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Kose vallas hariduse terviklik valdkondlik arengukava puudub, kuid igal haridusasutusel on oma arengukava.

1.12. Sotsiaalne kaitse

2011. aasta 01. jaanuari seisuga oli vallas 1119 pensionäri. Puudega täiskasvanuid 369, neist 28-l raske või sügava puudega inimesel oli hooldaja, kellele vald maksis hooldajatoetust. Puudega kuni 18. aastaseid lapsi oli 28, neist kahele lapsele oli määratud isiklik abistaja ja kolme lapse vanemale maksis vald hooldajatoetust. Eestkostel oli 8 last, perekonnas hooldamisel 3 last. Töötute arv on viimasel paaril aastal oluliselt tõusnud, kuid 2011. aastal on märgata registreeritud töötute arvu vähenemist (Tabel 30). Kui 2006. aasta juunis oli registreeritud töötuid Kose vallas 10 ja 2007. aasta samal ajal 9, siis alates 2008. aastast toimus töötute arvu kasv, jõudes maksimumini 2010. aastal – töötuid kokku 214. 2011. aasta 01. juuli seisuga on töötute arv Kose vallas vähenenud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 84 inimese võrra. Seisuga 01.07.2011 on Kose vallas 130 töötut.

Tabel 30: Registreeritud töötud (Allikas: Töökassa) 01. juuli 01. juuli 01. juuli 01. juuli 01. juuli 01. juuli Muutus 2006 2007 2008 2009 2010 2011 võrreldes 2006 Kogu Eesti 14 392 12 640 16 953 6 710 81 050 52 347 +37 955 Harju maakond 3 624 3 256 5 567 26 673 33 160 20 364 +16 740 Kose vald 10 9 25 184 214 130 +120

Tabel 31. Kuude lõikes registreeritud töötute osakaal tööealistest elanikkonnast (Allikas: Tööturuamet) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kogu Eesti 2,9% 1,8% 1,6% 2,1% 6,4% 8,6% Kose vald 0,9% 0,3% 0,2% 0,7% 4,6% 5,7%

Vastavalt Töötukassa andmetele, on aastatel 2010-2011 registreeritud töötus Kose vallas pidevalt vähenenud (Joonis 26). Kui 2010 aasta alguses oli töötute osakaal tööealisest elanikkonnast 6,5%, siis seisuga 01.06.2011 oli vastav näitaja kaks korda väiksem (3,3%). Registreeritud töötus Kose vallas on aastatel 2010-2011. väiksem kui Harjumaa valdades keskmiselt.

34

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

12,0

10,0

8,0 Eesti

6,0 Harjumaa vallad % Kose vald 4,0

2,0

0,0

01.2010 02.2010 03.2010 04.2010 05.2010 06.2010 07.2010 08.2010 09.2010 10.2010 11.2010 12.2010 01.2011 02.2011 03.2011 04.2011 05.2011 06.2011

Joonis 26. Registreeritud töötute osakaal tööealisest elanikkonnast jaanuar 2010- juuni 2011 (Allikas: Töötukassa)

Töötute arvuga on seotud toimetulekutoetuse saajate hulk. Kui 2007. aastal oli rahuldatud taotlusi terve aasta kohta kokku 165, 2008. aastal 208, 2009. aastal 286, siis 2010. aasta esimese poolaastaga oli neid juba 251. Nüüdseks on vajadus mõnevõrra langenud. Toimetulekutoetuse sotsiaaltoetuste osutamiseks eraldatud rahade eest on peredele osutatud perenõustamisteenust. 2008. aastal kasutas teenust 48 peret, 2009. aastal 42 peret, neist pikema perioodi vältel 16 peret. Jätkuvalt on olnud nõudlus teenuse järele suur. Majanduslikult keerulise olukorraga seoses on märkimisväärne inimeste arv, kes on jäänud hätta oma arvete tasumisega ja võlakoormuse kasvuga. Probleemi leevendamiseks on inimestel võimalus kasutada võlanõustamisteenust, mille eest Kose vald tasub juhtumipõhisena. Vajalik on sõlmida teenuseleping, et inimene saaks ka otse nõustajalt abi. Kose vald on oma elanikele määranud erinevaid kohalikke sotsiaaltoetusi: toetused riskirühmadele, ravimite ja prillide ostmiseks, tähtpäevatoetused, sotsiaaltoetused, toetused puuetega inimestele, sünnitoetused, koolilõpu toetus, laagritoetus, tasuta toidu toetus, 1. klassi astuja toetus, eluasemetoetus sotsiaalsele riskirühmale. 2010. aastal lisandus huvikoolis õppivate laste toetus. Toimetulekutoetuste mahust annab ülevaate Joonis 27.

90000 200 80000 180 70000 160 60000 140 120 50000 Palga-ja pensionitulud 100 40000 80 Toimetulekutoetused 30000 60

20000 40 toimetulekutoetused

(krooni elaniku kohta) elaniku (krooni 10000 20

(krooni elaniku kohta) elaniku (krooni palga- ja pensionitulud ja palga- 0 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Joonis 27. Elanike tulud ja riiklikud toimetulekutoetused Kose vallas 2005-2010 (krooni elaniku kohta)

35

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Vallas tegutseb kaks sotsiaalhoolekande asutust – 8 kohaga Oru Vanurite Kodu, kus teenuse osutamisega on seotud 4 hooldajat ja Kose Päevakeskus. Viimases osutatakse sotsiaalteenused, avatud on turvatuba, toimub huvitegevus eakatele, samuti osutatakse erihoolekandeteenuseid - toetatud elamise ja igapäevaelu toetamise teenuseid. Kose Päevakeskuses on tööl 3 põhikohaga töötajat ja kaks käsunduslepingu alusel töötavat tegevusjuhendajat. Avahooldust osutab 2 avahooldustöötajat keskmiselt 15 inimesele. Tegutseb kolm eakate ühendust: MTÜ Hõbelõim Orus, „Sügisrõõm“ Kose-Uuemõisas ja „Elulõng“ Kosel. Vallas on 44 sotsiaaleluruumi, järjekindlalt püsib neile nõudlus.

1.13. Turvalisus

Volikogus ja vallavalitsuses turvalisusega eraldi tegelev struktuuriüksus ja/või ametikoht puudub. Samuti puuduvad eraldi turvalisuse valdkonna arengukavad ja teemaplaneeringud. Kriisikomisjoni hädaolukorraks valmistamiseks ei ole moodustatud. Vallas puuduvad A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. 2011. aasta Kose valla eelarves on avaliku korra tagamisega seotud kulud 4,8 tuh. eurot, mis moodustavad ligi 0,1% eelarvest. Korrakaitsega tegelevad EV Politsei Kose piirkonna konstaablid, keda abistavad abipolitseinikud ning valla ja ettevõtjate koostöös loodud MTÜ Kose Korravalve. Viimast finantseeritakse osaliselt vallaeelarvest. Seisuga 01.09.2010 on mitte- tulundusühingu lepingupartneriteks 37 asutust, ettevõtet ja üksikisikut. Mittetulundusühingus töötab 2 teenistujat. Politseikonstaablite töökoormus ei võimalda vajalikul määral tegeleda kuritegude ennetustööga. Sagenenud on vargused korteritest, vajadus oleks öise liikuva patrulli järele. Ei suudeta likvideerida salaalkoholi ja salasigarettide müüki. Valla territooriumil on moodustatud 2 naabrivalve piirkonda: Pärtlimäe naabrivalve piirkond Oru piirkonnas ja Kaasiku naabrivalve piirkond Kose alevikus. Tulekahjude arv kõigub aastate lõikes märkimisväärselt. 2010. aastal registreeriti valla territooriumil 23 tulekahju. Tulekustutamise tarvis on Orus tuletõrjetehnika. Lisaks päästeteenistustele tegutsevad Kose piirkonnas veel Kodukaitse ja Kaitseliit.

70 64 58 58 60 52 50 46 46 43 40 33 28 31 30 25 23 20 10 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Joonis 28. Päästeteenistuste registreeritud tulekahjude arv Kose vallas 1999- 2010 (Allikas: ESA)

Vallas on 2010. aastal registreeritud II astme kuritegude arv võrreldes 2009. aastaga suurenenud. Samal ajal on vähenenud 2010 aaastal I astme kuritegude arv. (Joonis 29)

36

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

180 158 160 140 125 126 112 109 120 98 100 80 60 40 20 6 2 4 1 6 1 0 I aste II aste I aste II aste I aste II aste I aste II aste I aste II aste I aste II aste 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Joonis 29. Registreeritud I ja II astme kuritegude arv Kose vallas 2005-2010 (Allikas: Politseiamet)

1.14. Hinnang olukorrale ja olulisemad väljakutsed valla arengus

Kose valla olukorrale hinnangu andmiseks aktualiseeriti varasem SWOT analüüs, milleks kasutati valla tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude hindamist (Tabel 32).

Tabel 32. Kose valla SWOT-analüüs (mai 2011) Tugevused Nõrkused  Logistiliselt hea asukoht  Lasteaiakohtade nappus pealinnaregioonis (Tallinn-Tartu  Töökohtade vähesus ja elanike madal maantee), tugev regionaalne keskus kohapealne ettevõtlusaktiivsus Kose ja piirkondlikud keskused (Oru,  Vallasisene ühistransport, Kose-Uuemõisa, Ravila) õpilastranspordist hooajaline sõltuvus  Kaunis looduskeskkond (Pirita jõgi,  Kose Gümnaasiumi õpilaskodu karstialad, Tuhala nõiakaev jne) ja puudumine olulised loodus- ja vaatamisväärsused  Olmeteenuste vähesus ja madal  Tugev haridusasutuste võrgustik, kvaliteet (puudub kingsepp, keemiline huvikoolid ja spordibaasid puhastus, autopesula)  Pikk valla kultuurilugu ja -  Kohalike teede sõidukatte halb traditsioonid kvaliteet  Tehniliste infrastruktuuride  Eelarveliste vahendite mahajäämus väljaarendatus (teedevõrk, ÜVK, valla arengulistest vajadustest elektriside, soojusvõrgud jms)  Elanike vähene osalus kogukonna elus  Aktiivne külaliikumine  Kultuuriloo ja traditsioonide vähene  Turvaline elukeskkond kasutamine kohamarketingis, turismi  Tegus ja pikaajaliste eesmärkide alases tegevuses, valla põhine kohaliku omavalitsuse üksuse tunnussündmus(t)e puudumine arendustegevus Võimalused Ohud  Tallinna valglinnastumine –uute  Surve looduskeskkonna intensiivseks elamupiirkondade rajamise võimalus kasutamiseks, loodusressursside ja ettevõtete ümberkolimine kasutuselevõtuks  Elanike tervist väärtustava käitumise  Riigivõimu tsentraliseeritus, ülesannete kasv, nõudlus looduses vaba aja üleandmine kohalikele omavalitsustele veetmiseks ja külastuste arvu tulubaasi suurendamata, riigi suurenemine keskvõimu mõju kasv kohalikes  Tallinn-Tartu maantee otsustusprotsessides rekonstrueerimine, liiklusolude  Majandussurutise surve valla eelarve paranemine pealinna suunal tulubaasile, maksude  Info- ja kommunikatsiooni- vähemlaekumisega finantsriskide

37

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

tehnoloogiliste lahenduste levik, süvenemine ja eelarveliste vahendite kodus töötamise võimalused vähesus investeeringuteks  Kodanikuühiskonna tugevnemine ja  Elanike identiteedi nõrgenemine, kolmanda sektori tegevuse kasvav mobiilsus aktiviseerumine  Tallinna lähedusest tingitud  Kohalike omavalitsuste koostööhuvi, kuritegevus, narkomaania, pealinnaregiooni põhine avalike prügistamine jt. negatiivsed ilmingud teenuste käsitlus  Euroopa Liidu struktuurifondide projektid ja rahastamis-võimalused, ka maaelu toetamine

Kose valla tugevustest leidis enim märkimist tema soodne geograafiline paiknemine Tallinna linnastus ning asjaolu, et valda läbib Tallinn-Tartu maantee, mis tagab soodsa logistilise ühenduse pealinnaga. Samas loob see soodsa olukorra elanikele töö ja teenuste pakkumiseks. Kose on tugev regionaalne keskus koos oma allkeskustega. Kose valla tugevusteks on kahtlemata tema haridusasutused, mis annavad Kose vallale olulise konkurentsieelise võrreldes naaberomavalitsustega. Erinevate haridusasutuste lõimimine annab võimalused kaasaegse õpiühiskonna kujundamiseks, mis ühtlasi suudaks paindlikult reageerida tööturu muutuvatele nõudmistele. Oskusliku haridus- ja tööpoliitika korral on võimalik suurendada vallas elanike arvukust eelkõige noorte perede ligimeelitamisega. Positiivsena tuleb esile tõsta head teedevõrku vallas, mis on eelduseks elanike vallasisesele mobiilsusele. Valla konkurentsivõimet toetavad inimeste põhivajadusteks tarvilike teenuste kättesaadavus. Kohapealsete töökohtade mitmekesisus, seda nii avalikus kui erasektoris, annab võimaluse töö saamiseks ja sissetuleku tagamiseks. Vallas on suudetud säilitada põllumajanduslik maakasutus. Viimastel aastatel on aktiviseerunud külaliikumine, millega on kaasnenud inimeste initsiatiivikus ning osalus kohalike asjade otsustamises. Kose vald on tuntud kultuuri- ja spordisaavutuste ning kultuuritraditsioonide kestlikkuse poolest.

Kose valla nõrkusteks on mõningate kohalike teenustega alakaetus. Investeeringuid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning vaba aja teenuste arendamisse aitavad parendada vallaelanike elukvaliteeti. Lähiaastate suurprojektiks on endise Kose Teeninduskooli hoonete rekonstrueerimine multifunktsionaalseks haridus- ja kultuurikeskuseks. Olulisi ressursse on vaja suunata looduskeskkonna taastamiseks ja keskkonnariskide maandamiseks. Regionaalsed erinevused on internetiga kindlustatuses, noorsootöö ja sotsiaalteenuste osutamisel. Olulisel kohal on kodanikuühiskonna arendamine, mille osaks on külakeskuste arendamise jätkamine. Muret valmistab valla madal tulubaas, mis ei võimalda katta elanikkonna kasvavaid nõudmisi elukeskkonna kvaliteedi osas. Tähtsal kohal on täiend- ja ümberõppesüsteemi arendamine, et vähendada töötust ning toetada inimeste konkurentsivõimet tööturul. Uute töökohtade loomine ja liikumisvõimaluste parandamine peavad aitama kaasa elanike elatustaseme tõusule ja sotsiaalsele sidususele.

Võimalustena toodi enim esile elamuehituse ja ettevõtluse laiendamist, millest osasaamine toob valda uusi elanikke, kindlustab vallaeelarve parema maksubaasi ja annab tõuke tarbijaskonna laiendamiseks kohapeal. Tarbijate arvu kasv on omakorda eelduseks kvaliteetsete ja mitmekesiste teenuste osutamiseks, Kose valla kui tugeva regionaalse keskuse toimimiseks. Valla logistilise potentsiaali kasvu toetab Tallinn-Tartu maantee rekonstrueerimine. Kolmanda sektori aktiivsuse suurenemine võimaldab kaasata enam elanikke 38

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 kohaliku elu korraldamisse. Head on võimalused esitada projekte Euroopa Liidu struktuurifondidest raha hankimiseks kohaliku elu edendamiseks. Kohalike omavalitsuste koostöös on võimalik suurendada avalike teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Senisest suuremat tähelepanu soovitakse pöörata elanike tervisedendusele, et aidata kaasa tervena elatud eluaastate kasvule.

Ohtudena nimetati enim poliitilise ja majandusliku võimu koondumist pealinna ja riigipoolset omavalitsuse vastutusalade laiendamist ilma, et nende toimimine oleks ressurssidega tagatud. Kohaliku omavalitsuse finantsvõimekus on keskne küsimus, millest sõltub kohaliku avaliku võimu suutlikkus teha investeeringuid inimeste elukvaliteedi parendamisse. Oluline on aidata kaasa ettevõtlusriskide maandamiseks, et tagada kohapeal võimalikult kõrget lisandväärtust loovate töökohtade juurdetulek. Kardetakse Tallinna negatiivsete mõjude (narkomaania, keskkonnareostus, kuritegevus) suurenemist vallas, riskirühmades olijate arvu kasvu ja vahendite nappust abivajavatele. Muret teeb töötus, elanike passiivsus ja kohaliku identiteedi vähenemine, mis Tallinna valglinnastumise arenedes süveneb. Samuti looduskasutuse intensiivistumine, mis toob kaasa inimtegevuse kasvava mõju ning ohu looduslike protsesside tasakaalule.

Kokkuvõttes saab tõdeda, et Kose vald on atraktiivne ja kasvule orienteeritud kohaliku omavalitsuse üksus. Vallal on head eeldused elujõulisuse suurendamiseks, et muutuda veelgi konkurentsivõimelisemaks regionaalseks keskuseks Harjumaal. Oluline on avalikul sektoril suurendada koostööd naaberomavalitsustega, et leida parimad lahendused valla elanike teenimiseks.

Kose valla SWOT- analüüsi käigus sõnastati ka esmajärjekorras lahendamist vajavad probleemid ja väljakutsed lähiaastateks. Nendeks on:

 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse elluviimine valla haridusasutustes. Erivajadustega lastele tugistruktuuride rakendamine, investeeringud õpikeskkonna parendamisele ja õppevahenditele. Koolivõrgu korralduse kaasajastamine. Endise Kose Teeninduskooli hoone renoveerimine Kose Haridus- ja Kultuurikeskuseks ja sellega kaasnevate ettevalmistuste läbiviimine.  Tallinn-Tartu maantee väljaehitusega kaasnevatele muutustele reageerimine. Pendelrände võimaluste parenemine pealinna suunal, aktiivne osalemine valglinnastumise protsessis ja sellest tulenevas kinnisvara- ja tööturu arendamises. Suvilaalade elanike lõimimine (ka maksumaksjana registreerimine Kose valda). Kohamarketingi tähtsustamine.  Uute töökohtade loomise toetamne, eriti napib töökohti naistele, kes on huvitatud kodu lähedal töötamisest. Uute investeeringute meelitamine Kose valda. Tööjõu väljaõppe kindlustamine koostöö Töötukassaga.  Valla elanike lasteaiakohtadega kindlustamine. Hetkel on järjekorras ca 30 last.  Ühistranspordi korralduse parendamine nii valla sees kui Tallinna suunal.  Noorsoo alase tegevuste parem koordineerimine ja tegevuste mitmekesistamine vastavalt sihtrühmade vajadustele.  Teede ja tänavate kvaliteedi tagamine. Kergliiklusteede väljaehitamine.  Kose Spordimaja korrastamine, väikelastele bassein, jõusaal, pallimängusaal.  Spordibaaside kasutuse parem läbimõtestamine ja tegevuste koordineerituse parandamine. Kasutuskoormuse analüüsi läbiviimine.  Tuhala maardla tulevikus selguse saamine.

39

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

 Euroopa struktuurivahendite ja teiste vallaeelarve väliste vahendite hankimine Kose vallale. Projektide sildfinantseerimise tagamine. Valla finantsjuhtimise arendamine.  Naaberomavalitsustega koostöö, nn positiivne hõlvamine.

40

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

2. KOSE VALLA ARENGUSTRATEEGIA

2.1. Kohaliku omavalitsuse missioon

Vallaelanike heaolu kasvuks eelduste loomine ja piirkondlike arengupotentsiaalide suurem kaasamine, et toetada elanike haritust, majanduslikku jõukust, sotsiaalset sidusust ja kogukonna kultuurilist järjepidevust looduskeskkonna jätkusuutliku kasutamise põhimõtetest lähtuvalt.

2.2. Kose valla arengu visioon

KOSE VALD on aastal 2025:

Kose vald on konkurentsisuutlik, positiivse imago ja tasakaalustatud arenguga haritust, ettevõtlikkust, kultuuri- ja looduspärandit ning sisukat vaba aja veetmist väärtustav keskkonnasõbralik kohaliku omavalitsuse üksus Harjumaal. Mainekas elamis-, ettevõtlus- ning puhkepiirkond, mis loob elanikele ja külalistele kindlust paremaks tulevikuks.

Strateegilised eesmärgid Kose valla arendamisel

Strateegilised eesmärgid on järgmised:

I Võrgustikupõhine juhtimine ja tulevikku suunatud süsteemne arendustegevus - haldussuutlik vald läbi planeerimistegevuse, kaalutletud investeeringute ja tasakaalustatud ruumilise arengu; - aktiivne partnerlus avaliku, era ja kolmanda sektori vahel, ergas koostöövaim; - positiivne maine, külastuse sihtkoht ja avatus investoritele; - kättesaadavad ja kaasaegsed info-kommunikatsioonivõimalused.

II Hästi toimiv majandus ja atraktiivne ettevõtlus- ja elukeskkeskkond - atraktiivne majanduskeskkond ja väärtustatud ettevõtlikkus; - avalike teenuste hea kvaliteet ja kättesaadavus; - elanike ja ettevõtjate vajadusi rahuldav infrastruktuur; - elanike nõudlusest lähtuv ühistranspordisüsteem; - keskkonnasäästlik ja efektiivne küttesüsteem; - piisav munitsipaaleluasemefond; - tagatud turvalisus.

41

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

III Kvaliteetne ja motiveeriv õpikeskkond - õppija vajadusi rahuldav alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidus; - optimeeritud valla koolivõrk; - atraktiivne õpikeskkond ja lapsekesksus; - mitmekesine huviharidus ja tulemuslik noorsootöö; - tööturu vajadusi arvestav täiskasvanute täiend- ja ümberõpe.

IV Abivajajaid hõlmavad sotsiaalteenused ja esmatasandi arstiabi - kõigile vallaelanikele on tagatud sotsiaalne kaitse ja kaasatus ühiskonnaellu; - probleeme vältiv ennetustöö; - arenenud tervisedendus.

V Heakorrastatud ja miljööväärtuslik vallaruum - maandatud keskkonnariskid; - nõuetele vastav joogivesi ja reovee puhastus; - renoveeritud valla teed ja tänavad ning uute rajamine; - välisvalgustus tiheasustusaladel; - elanike kõrge keskkonnateadlikkus ja keskkonda säästev käitumine.

VI Sisukas vaba aja veetmine - aktiivne kultuuri- ja spordielu kõigis valla piirkondades; - kaasaegne puhkemajandus; - laialdane omaalgatus ja seltsitegevus.

Põhimõtted, millest lähtutakse valla arendustegevuses:

Valla arendustegevuses peetakse silmas järgmiste põhimõtete rakendamist:  Austus looduse ja kultuuripärandi vastu – elamisväärne elukeskkond, kus on tagatud looduse iseregulatsiooni säilimine ja põlvkondade poolt loodud väärtuste kestmine;  Asjatundlikkus – lähenemisviiside ja tegevuste rakendamine, mis põhinevad kontrollitud teadmistel ja parimal praktikal ning kaalutletud tagajärgede arvestamisel;  Ettevõtlikkus – soositakse eneseteostust ja selle suunatust ühiskonna teenimisele, uute töökohtade loomist ja mitmekesistamist ning innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu;  Koostöö - avaliku, era- ja kolmanda sektori vastastikku rikastav ühistöö kõigi vallaelanike eneseväärikuse, toimetuleku, omaalgatuse ja 42

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

ühtekuuluvuse toetamiseks ning valla kui terviku haldusvõimekuse suurendamiseks.

Strateegilised suunad arendustegevuses visioonini jõudmiseks, eesmärkide saavutamiseks ja missiooni täitmiseks

Kose valla visiooni saavutamiseks tuleb töötada järgmistes prioriteetsetes suundades:  Kohaliku arengupotentsiaali tugevdamine, tasakaalustatud asustussüsteemi koos hästi toimiva polüfunktsionaalse vallakeskuse ja lõimitud kohalike keskuste võrguga, Kose valla rolli suurendamine Harjumaal

Kose vald on osa kiiresti arenevast Tallinn linnastust, arengupiirkond Tallinnast Tartusse viival suunal. Valla majanduslik kandepind suureneb sõltuvalt ettevõtluse laienemisest ja elanike ümberasumisest Tallinna tagamaale. Investeeringuid pealinnast kaugematesse piirkondadesse loovad maal uusi töökohti ja tegevusalasid, pakuvad inimestele paremat sissetulekut ning tekitavad kohtadel nõudlust tarbimisele. Puhkajate ja turistide arvu kasv stimuleerib tingimuste loomist vaba aja sisustamiseks. Kasvab huvi sportimisvõimaluste ja kultuurisündmuste vastu. Üldhariduse, sotsiaalhoolekande ja terviseteenuste edendamine, ettevõtluskliima parendamine, elamuehituse soodustamine, noorte perede toetamine ja paikkonna miljööväärtusele suurema tähelepanu pööramine stimuleerivad inimeste jäämist kodupaika ning elanike arvukuse kasvu sisserände teel. Investeeringute suurenemine võimaldab osutada paremaid teenuseid ka naaberomavalitsuste elanikele - kaubandus ja teenindus, haridus, sport, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kultuur. Oluline on vähendada erisusi vallasiseses arengutasemetes. Valla tasakaalustatud arengu huvides on Kose, Kose- Uuemõisa, Ravila ja Oru piirkonnakeskuste arengu stimuleerimine. Valla hea ruumiline kättesaadavus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uute saavutuste rakendamine loovad eeldused kaugtöö laiendamiseks, mis omakorda võimaldab suurendada Kose atraktiivsust elamispaigana Tallinna linnastus. Antud suuna arendamisel on kesksel kohal kohalik omavalitsus, selle juhtide ja struktuuriüksuste võimekus ning elanike eneste aktiivsus kohaliku arengu suunamisel. Oluline on Kose valla kohaturunduse tegemine, et teadvustada valda Eestis. Samuti anda välja valda tutvustavaid teabematerjale.

 Avalike teenuste kvaliteedi parendamine, teenuste mitmekesisuse ja kättesaadavuse suurendamine ning elanike toimetuleku parem tagamine

Eelkõige on tegevused suunatud laste haridusvõimaluste suurendamisele, elanike põhivajadusi rahuldavate teenuste kvaliteedile ja tervist väärtustava vaba aja sisustamisele. Kuna laste tegevus muutub iseseisvamaks, siis tuleb arendada noorsootööd. Kõigile elanike rühmadele pakkuda võimalusi huvitegevuseks, täiend- ja ümberõppeks ning sisukaks vaba aja rakendamiseks. Rahvastiku vananemine eeldab ka senisest enam avaliku sektori tööd eakatega, et toetada nende toimetulekut, meditsiinilist teenindamist ning põlvkondade 43

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 sidusust. Oluline on suurendada külaliikumist, pakkudes elanikele võimalusi kohapeal osaleda kogukonna arendamises. Märgatavalt tuleb suurendada investeeringuid infrastruktuuridesse (teed, energiavarustus, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, infotehnoloogia). Üldiseks huviks on turvalisuse tagamine ja elanike otsustusprotsessi kaasamine. Inimeste kasvava mobiilsuse rahuldamiseks on vajalik ühistranspordi ladus korraldus kaugemal paiknevate piirkondade vahel ja keskasulast kiire ühendus Tallinnasse. Suurendada partnerlust avaliku, era- ja mittetulundussektor vahel. Endise Kose Teeninduskooli hoone efektiivseks majandamiseks viia avaliku ja erasektori koostöös läbi hoone ümberehitustööd ja selle tulemusena koondada valla poolt hallatavad asutused - raamatukogu, muusikakool, Kose Gümnaasiumi algklassid, Kose lasteaia rühmad, kultuuri- ja noortekeskus, ruumid täiskasvanute täiend- ja ümberõppe läbiviimiseks). Seega kujuneks endise Kose Teeninduskooli baasil polüfunktsionaalne avalik keskus. Õpilaste majutuse tarvis ehitada välja õpilaskodu Kosele, Hariduse 2a ruumidesse. Korrastada valla haridusasutuste, spordi- ja kultuuri infrastruktuur. Oluline on Kosejõe Kooli peahoone renoveerimine ja mõisapargi kordategemine. Kose–Uuemõisa mõis on üks vanemaid Eestis, mistõttu on tegemist muinsuskaitselise tähtsusega hoonega, mida ümbritseb miljööväärtuslik mõisapark. Mõisahoone kordategemisel paranevad oluliselt tingimused erivajadustega laste õppe-ja kasvatustöö läbiviimiseks ning võimalused laste majutamiseks. Pargi heakorrastamine parandab ümbruskonna miljööväärtust ja suurendab tema tähtsust külastuse sihtkohana. Mõisakooli ja parki saab kasutada ka kohaliku kogukonna huviringide tööks ja mittetulunduslikuks tegevuseks, millega suurendatakse ka koolis õppivate laste lõimitust kogukonna tegevustega. Mõisahoone renoveerimisega paranevad Kose-Uuemõisa Koduloomuuseumi töötingimused ja ekspositsiooni saab paremini kasutada õppetöös ning tutvustada mõisakultuuri ja kohalikku ajalugu ka kaugemalt tulnud külalistele. Arendada sotsiaalteenuseid, eriti vanurite hooldust ja riskirühmade toimetulekut ning lõimitust ühiskonda. Rakendada töökorralduse uusi meetodeid (avahoolduse arendamine, IT lahendused jms) ning avaliku-, era- ja mittetulundussektori efektiivset tööjaotust. Abivajajate toetamine konkreetsetest vajadustest ja lähimusprintsiibist lähtuvalt. Antud prioriteedi elluviimine eeldab avaliku-, era- ja kolmanda sektori tihedat koostööd ning üksteisemõistmist ja toetamist. Enam kaasata valla otsustusprotsessi ettevõtlikke inimesi, toetada elanike häid algatusi ning soosida kodanikuühiskonna arengut. Luua võrkstruktuuri põhine koostöömudel, mis stimuleerib avatud dialoogi ja kuhu on haaratud kõik valla heast arengukäigust huvitatud. Teenuste arendamisel on tähtsal kohal aktiivne koostöö naaberomavalitsustega.

 Miljööväärtusliku elukeskkonna kujundamine ja looduskeskkonna jätkusuutlik majandamine

Suurendada tähelepanu avalikus kasutuses oleva ruumi kvaliteedile. Nõuda elanikelt ja ettevõtetelt looduse austamist ja tegevustes looduskeskkonna jätkusuutliku majandamise arvestamist. Tõhustada kontrolli ja järelvalvet ning vajadusel rakendada sanktsioone miljööväärtuse tagamiseks. Elamualade arendajatelt nõuda planeeringulahendustes hoonete sobivust looduskeskkonda ning säästlike tehnoloogiate kasutamist. Likvideerida keskkonnareostus, 44

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025 arendada jäätmemajandust, säilitada rohevõrgustik, korrastada looduskaitse ja turismiobjektid ning luua uusi loodus- ja kultuuriturismi tooteid nii kohalikele elanikele kui külalistele. Korrastada Pirita jõe äärne ala ning arendada karstialade väärtust turismiobjektina. Kose vallas on mitmed riiklikud looduskaitsealad: Tuhala (lossi)park (5,1 ha), Kuivajõe maastikukaitseala (Kuivajõe säng - karstiala), Tuhala maastikukaitseala (196 ha), Ravila park, Kose-Uuemõisa park, Tammiku parkmets (tammik), Tammiku looduskaitseala (171 ha) ja Paunküla maastikukaitseala. Looduskaitsealused üksikobjektid Kose vallas on Kooli pärnad Oru külas, Kurena pärnad Kanavere külas, Kõlli-Tooma tamm Kose-Uuemõisas, Lendermaa ussikuusk Nõmbra külas, Saula siniallikad Saula külas, Krei allikad Krei külas, Toomingmäe allikad Vardja külas ja Kose allikad Kosel. Turvalise liikumise tarvis ehitada jalgrattateede võrk. Rajada avalikke puhkealasid, mille majandamine arvestab looduse taluvusvõimet. Ettevõtluse arendamisel soosida keskkonnasäästlike ja teadmistemahukate lähenduste rakendamist tootmises. Aidata kaasa tootmisalade kujundamisele, kus ettevõtluse areng põhineb mastaabiefektil ja kohapeal võimalikult suure lisandväärtuse loomisel keskkonda kahjustamata. Valla elamuehituse arendamiseks koostada planeeringulahendused, mis arvestavad parimal viisil kooskõla loodusega, toetavad väärt arhitektuuri ning inimsõbraliku keskkonna kujundamist. Prioriteet on seotud avaliku sektori võimekusega tagada planeeringutega avaliku ruumi selline kasutamine, mis vastab vallaelanike huvidele ja lähtub tulevikku suunatud keskkonnakasutusest. Eeldab valla üldplaneeringu kaasajastamist ja arendajate, ettevõtjate ning kõigi asjaosaliste keskkonnateadlikku käitumist ja säästva keskkonnakasutuse põhimõtete rakendamist. Oluline on keskkonnariskide maandamine ja üldise turvalisuse suurendamine vallas.

 Tugeva kohaliku identiteedi ja omapära olemasolu, elanike laialdane omaalgatuse toetamine ja valla haldussuutlikkuse suurendamine

Toetada vallaelanike ühistegevust, seltsiliikumist ja kohalikul keskkonnateadvusel põhinevat kultuuritegevust. Oluline on tagada vallas huvirühmade sidusus. Soodustada külaliikumise arengut ja piirkondlike keskuste elujõulisuse kasvu, mis ühtlasi väärtustaks kohalikku elulaadi ja kultuuritraditsioone. Kultuuri- ja loodusväärtuste säilitamine, koduloo uurimise elavdamine, seltsiliikumine - kõik need tegevused suurendavad kodukoha armastust ja huvi minevikupärandi arendamiseks. Vallaelanike ühistunde suurendamiseks viia läbi valla nn “tunnusüritusi” - küla ja vallapäevi ning vallaüleseid kultuuri- ja spordisündmusi, mille kandepind oleks võimalikult lai. Valla haldussuutlikkuse suurendamiseks ajakohastada juhtimisstruktuur, ametnike asjatundlikkuse ja teenindusvalmiduse suurendamiseks viiakse läbi koolitusi, rakendatakse töökorralduse optimeerimise meetmeid ning stimuleeritakse töötajate motiveeritust tulemustele.

Valla infoliikumise parandamiseks kasutada kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi lahendusi. Suurendatakse kodanikuvastutusele ja eneseteostusele suunatud toetusi.

45

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

2.3. Kose valla arendamise mudel

Kose valla arengukaval põhineva arendustegevuse komponentide omavahelisi seoseid kirjeldab kokkuvõtlikult Kose valla arendamise mudel.

Kose valla visioon Kohaliku omavalitsuse 2013 missioon Kose vallas

Kose valla olukorra ülevaade ja üldhinnang

Kose valla arengu Kose valla strateegilised arendustegevuse eesmärgid põhimõtted

Strateegilised suunad arendustegevuses

Tegevuskava

Arengukava elluviimine ja seire

Arengukava muutmine

Joonis 30. Kose valla arendamise mudel

3. TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2011-2020

Püstitatud eesmärkide saavutamise tarvis töötati välja tegevuskava, mis annab ülevaate prioriteetsete tegevuste ajalisest jaotusest ja nende läbiviimiseks vajaminevast hinnangulisest rahalisest ressursist. Tegevuskavas on esitatud ainult olulisemad investeeringud, mis ei tähenda, et vallaeelarvest ei teha kulutusi teiste valla ees seisvate probleemide ja arenguvajaduste lahendamiseks.

46

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

3.1. Kose valla tegevuskava 2011-2020

I VALLA JUHTIMINE

Tegevuse läbiviimise aeg

Hinnanguline

- Finantseerimis- Tegevus maksumus Vastutaja allikad kokku

2016-

eesmärk Ülesanne Arengu 2011 2012 2013 2014 2015 2020 1. Teadmistepõhine ja tõhus valla juhtimine 1.1. Tagada valla sihipärane areng ja põhjendatud investeeringud Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise X X 12 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus, OÜ Kose kava ajakohastamine fondid Vesi Uuringu läbiviimine bussiliinide optimeerimise ja X X X 1000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus, MTÜ Harju ühtlustamise selgitamiseks Ühistranspordikeskus. Kose valla haridus-ja kultuurikontseptsiooni X X 500 Vallaeelarve Kose Vallavolikogu ja volikogu koostamine komisjon, Kose Vallavalitsus

Kose valla IKT auditi ja IT alase investeerimisplaani X X 5 500 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus koostamine, mis hõlmab kõiki valla allasutusi (koolid, lasteaiad, raamatukogud, huvikoolid, noortekeskused, vallavalitsus jt) ja Kose valla kodulehekülje Tööjõu-uuring töötute ja töötavate Kose valla elanike X X 4 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus hulgas Kergliiklusteede vajaduse uuring, ehituse prioriteetide X X 1 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus ja investeeringute vajaduse selgitamine Pirita jõe äärde puhketsoonide haljastusprojektide X X X X X 5 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus, kolmas koostamine fondid sektor Kose Gümnaasiumi tervisekaitsenõuetele vastavate X X X X X X 73 500 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus õppekorralduse tingimuste väljaselgitamine pikas perspektiivis ja vastava ehitusprojekti koostamine Kose vallamaja rekonstrueerimisprojekti koostamine X X 10 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Täiend- ja ümberõppe vajaduste ja võimaluste X X X X X X 10 000 Vallaeelarve, EL SA Harju EAK, MTÜ Ida-Harju selgitamine koostöös naaberomavalitsustega fondid Koostöökoda, Kose Vallavalitsus Kose laululava ja tervisespordi kompleksi ehitusprojekti X X 15 000 Leader programm, MTÜ Kose Suusa- ja koostamine MTÜ Kose Suusa- ja Tervisespordi Klubi, Kose Tervisespordi Klubi, Vallavalitsus vallaeelarve

47

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Kose-Uuemõisa ja Ravila pargi haljastusprojekti X X 6 200 Leader programm, Kose Vallavalitsus koostamine vallaeelarve Kose valla maastikukaitsealade määratlemine ja nende X X X X X 2 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus majandamistingimuste koostamine Kose vallale kuuluvate teede ja tänavate katastrisse X X 13 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus kandmine Külavanemate ja kolmanda sektori esindajate ümarlaua X X X X X X 1 300 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus arutelud Kose vallaelu küsimustes Välissuhete edendamine ja koostööprojektid X X X X 3 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus fondid II VALLA RUUMILINE ARENG 2. Tasakaalustatud valla ruumiline areng 2.1. Uuendada valla üldplaneering ja koostada detailplaneeringud Kose valla üldplaneeringu koostamine X X 22 400 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Kose laululava piirkonna detailplaneeringu ja projekti X X X 24 100 Leader programm, MTÜ Kose Suusa- ja koostamine (tervisespordi rajad, aktiivse puhkuse MTÜ Kose Suusa- ja Tervisespordi Klubi, Kose taristu) Tervisespordi Klubi, Vallavalitsus vallaeelarve Kose-Risti moto- ja vaba aja kompleksi X X X X 40 000 Leader programm EL MTÜ Kose AMK detailplaneeringu ja projekti koostamine fondid, MTÜ Kose AMK, vallaeelarve Tuhala, Kata ja Tammiku külade maakasutuse X X X X 10 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus teemaplaneeringute koostamine III TARISTU JA TURVALISUS 3. Kvaliteetne ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonisüsteem 3.1. Rekonstrueerida ja välja ehitada veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem Kose ja Kose-Uuemõisa ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni X X X X X 9 600 000 Vee-ettevõte, OÜ Kose Vesi, Kose rekonstrueerimine vallaeelarve, EL Vallavalitsus fondid Oru, Vardja jt. Kose valla piirkondade ühisveevärgi ja - X X X X X X 4 100 000 Vee-ettevõte, OÜ Kose Vesi, Kose kanalisatsiooni rekonstrueerimine vallaeelarve, EL Vallavalitsus fondid 4. Kvaliteetne teedevõrk 4.1. Korrastada kohalik teedevõrk

Teede ja tänavate rekonstrueerimine ja külateede X X X X X X 1 403 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus tolmuvabaks muutmine vallas riiklikud vahendid Uute sõidu- ja kergliiklusteede ehitus alevikes ja X X X X X X 928 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus alevike ühendusteks vallas riiklikud vahendid, EL fondid

48

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

5. Välisvalgustus tiheasustus aladel 5.1. Valgustada tänavad Välisvalgustuse rekonstrueerimine vallas X X X X X X 300 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Välisvalgustuse rajamine uutesse piirkondadesse valla X X X X X X 200 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus alevikes ja külades 6. Toimiv ühistransport 6.1. Parandada ühistranspordi kättesaadavust Riigihanke korraldamine Kose valla sisestele x x 400 Vallaeelarve, MTÜ Kose Vallavalitsus, MTÜ Harju bussiliinidele operaatori selgitamiseks Harju Ühistrans- Ühistranspordikeskus pordikeskus 7. Tagatud avalik kord 7.1. Suurendada turvalisust ja valmisolekut ohuolukordades reageerimiseks Turvateenuse arendamine koos MTÜ Kose X X X X X X 243 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Korravalvega, turvafirmadega ja politseiga Päästeteenuse arendamine ja kriiside reguleerimise X X X X X X 30 700 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus alase valmisoleku suurendamine koostöös Põhja-Eesti Päästekeskusega Kaitseliidu arendamine koostöös Kose Malevkonnaga X X X X X X 32 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus, Kose Malevkond Naabrivalve edendamine ja uute piirkondade X X X X X X 600 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus hõlmamine naabervalvega 8. Maandatud keskkonnariskid ja miljööväärtuslik keskkond 8.1. Vähendada keskkonnariske ja suurendada heakorda Isetegevuslike prügimägede likvideerimine X X X X X X 22 500 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus fondid Vanade küttehoidlate likvideerimine Kosel, Kose- X X X X X 57 500 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus Uuemõisas ja Ravilas fondid Jäätmemajanduse maakondlikes koostööprojektides X X X X 12000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus, Harjumaa osalemine Harjumaa Oma- Omavalitsuste Liit valitsuste Liit, EL fondid Kose ja Tuhala kalmistute heakorra suurendamine X X X X X X 45000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus fondid Heakorda propageerivate ettevõtmiste korraldamine X X X X X X 31000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus 9. Efektiivne soojamajandus 9.1. Rekonstrueerida soojatrassid Ravila soojatrasside rekonstrueerimine ja katlamaja X X 108 700 Soojaettevõte, EL U-M Soojus OÜ üleviimine alternatiivküttele fondid

Kose-Uuemõisa soojatrasside ja katlamaja X X X 294 000 Soojaettevõte, EL U-M Soojus OÜ rekonstrueerimine ning üleviimine alternatiivküttele fondid

49

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Tsentraalkatlamajade üleviimine alternatiivküttele X X 1 075 000 Soojaettevõte, EL U-M Soojus OÜ fondid Oru individuaalkatlamajade üleviimine alternatiivküttele X X 105 000 Soojaettevõte, EL U-M Soojus OÜ, Kose fondid, CO2 müügist Vallavalitsus rahastamine 10. Tagatud internetiühendus 10.1. Parandada internetiühenduse kättesaadavust ja arendada internetipõhiseid teenuseid Osalemine Harjumaa IT ühisprojektides X X X X X X 16 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus, Harjumaa Harjumaa Omavalitsuste Liit Omavalitsuste Liit, EL fondid 11. Vastutustundlik ettevõtlus 11.1. Tõhustada ettevõtete koostööd Ettevõtjate ümarlaua regulaarsete töökohtumiste X X X X X X 1 300 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus läbiviimine, ettevõtlust iseloomustava uuringu läbiviimine 11.2. Ettevõtluskeskkonna parandamine ja kaasajastamine Kaugtöökeskuse rajamine X X 96 000 MTÜ Ida-Harju MTÜ Ida-Harju Koostöökoda Koostöökoda, EL fondid IV SOTSIAALIA

12. Kättesaadav arstiabi ja väärtustatud tervis 12.1. Edendada elanikkonna tervist ja parandada arstiabi kättesaadavust Kose valda ühe täiendava perearsti nimistu loomisele X X X - - Harju Maavalitsus, Kose kaasaaitamine Vallavalitsus Kose valla perearstide tegevuse toetamine X X X X 15 300 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus

Kose valla elanike tervist väärtustava käitumise X X X X X X 1 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus toetamine Ratsatalli rajamine Rähni III kinnistule Kata külas X X X X X 1 600 000 MTÜ Kata MTÜ Kata Ratsatall erivajadustega inimeste nõudeid arvestavalt Ratsatall,EL fondid EL fondid 13. Kvaliteetsed elamispinnad 13.1. Korrastada ja soetada munitsipaalelamispinnad Munitsipaalelamispindade korrastamine ja X X X X X X 45 000 Vallaeelarve,EL Kose Vallavalitsus munitsipaalelamispindade soetamine Kose vallas fondid, riiklikud vahendid 14. Toimetulevad eakad ja riskirühmad 14.1. Parendada eakate ja riskirühmade toimetulekut

50

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

MTÜ Paunküla Hooldekeskuse renoveerimine X X X X X X 588 000 Riiklikud Kose Vallavalitsus, MTÜ programmid, CO2 Paunküla Hooldekeskus müügist rahas- tamine, EL fondid Oru Vanurite Kodu üleviimine MTÜ Paunküla X X X 1 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus, MTÜ Hooldekodusse Paunküla Hooldekeskus

15. Kättesaadavad sotsiaalteenused 15.1. Arendada vanurite ja riskirühmade teenuseid Sotsiaalteenuste arendamine koostöös kolmanda X X X X X X 30 700 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus, kolmas sektoriga, uute teenuste arendamine ja teenuste fondid sektor, MTÜ Restart osutamise osaline üleandmine kolmandale sektorile Liikumispuudega inimestele ligipääsuteede rajamine X X X X 35 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus valla allasutustes fondid 16. Kvaliteetne matuseteenus 16.1. Tagada matuseteenuste kättesaadavus Matuseteenuste pakkuja väljaselgitamine ja tegevuse X X X X X X 6 400 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus, ettevõtted, toetamine kolmas sektor

V HARIDUS 17. Kvaliteetne õpikeskkond 17.1. Suurendada õpilaskohtade arvu ja parendada õpikeskkonda Kose Gümnaasiumi köögi sisustuse ja mööbli ning X X X X X X 230 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus koolimööbli osaline vahetus EL fondid

Kose Gümnaasiumi 1-4 klassi üleviimine Haridus-ja X X 1 087 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus Kultuurikeskusesse EL fondid

Kose Gümnaasiumi hoonete renoveerimine X X X X X X 1 471 000 Vallaeelarve,EL Kose Vallavalitsus fondid, CO2 müügist rahastamine

Oru Põhikooli fassaadi renoveerimine, ruumide remont X X X X 272 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus fondid, CO2 müügist rahastamine

Oru Põhikooli köögiseadmete ja mööbli osaline X X X 135 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus vahetamine EL fondid

Oru Lasteaia ruumide remont, köögisisustuse X X X 95 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus soetamine ja õueala korrastamine EL fondid

Oru Vanurite Kodu ruumide renoveerimine X X X 35 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus lasteaiarühma tarbeks 51

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli 4. klassi üleviimine X 20 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Kosele Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli fassaadi renoveerimine, X X X X 253 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus ruumide remont, õueala ja piirdeaia korrastamine fondid, CO2 müügist rahastamine

Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool inventari ja mööbli X X X 35 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus osaline vahetus Kose Lasteaia ruumide remont, köögi sisustuse X X X X X 75 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus soetamine ja õueala korrastamine Ravila Lasteaia fassaadi renoveerimine, ruumide X X X 477 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus remont, õueala korrastamine ja piirde rajamine fondid, CO2 müük Kosejõe Kooli renoveerimine X X X X X X 2 426 000 Riiklikud vahendid, Kosejõe Kool Norra raha, EL fondid, CO2 müügist rahastamine 17.2. Rajada õpilaskodu Hariduse 2A ruumidesse Õpilaskodu rajamine Kosele Hariduse 2a X X 256 000 Riigieelarve, Kose Vallavalitsus vallaeelarve 18. Lastaia kohad tagatud kõigile soovijatele 18.1. Juurde luua lasteaiakohti / rühmi Kose-Uuemõisa Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kooli klassiruumide X 29 200 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus ümberehitamine lasteaia rühmaruumideks 18.2. Lahendada lasteaiajärjekorra probleem Kosel Kose Lasteaia koolieelikute rühma üleviimine Kose X X 1 461 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus Haridus- ja Kultuurikeskusesse fondid Perepäevahoiu teenuse rakendamine X X X X X X 88 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus 19. Head võimalused hariduse omandamiseks ja täiendõppeks 19.1. Toetada täiskasvanute täiend- ja ümberõpet Kose Gümnaasiumis täiskasvanute õppe sisseviimine X X X X X X 51 000 Riigieelarve, Kose Vallavalitsus, Kose vallaeelarve Gümnaasium

20. Mitmekülgne ja tasemel huviharidus 20.1. Lahendada raamatukogu ja huviharidusega seotud ruumiküsimused Kose Raamatukogu kolimine Haridus- ja X X 281 000 EL fondid, Kose Vallavalitsus Kultuurikeskusesse vallaeelarve Kose Muusikakooli kolimine Haridus- ja X X 412 000 EL fondid, Kose Vallavalitsus Kultuurikeskusesse vallaeelarve 20.2 Tagada lastele loominguline keskkond Kose Kunstikeskuse tegevuse toetamine X X X X X X 154 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Kose Muusikakoolile pillide soetamine X X X X X X 20 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus 21. Atraktiivsed lastemänguväljakud

52

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

21.1. Rajada lasteasutustele spordi- ja mänguväljakuid ning õpperadasid Spordiväljaku renoveerimine Kose-Uuemõisa Lasteaed- X X 15 000 EL fondid, Kose Vallavalitsus Koolis vallaeelarve Laste mänguväljakute inventari täiendamine ja X X X X X 42 000 EL fondid, Kose Vallavalitsus liiklusväljakute rajamine Kose valla lasteaedades vallaeelarve Õpperaja rajamine Ravila Lasteaiale Ravila parki X X 15 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus EL fondid

Kose-Uuemõisa parki matka- ja õpperadade X X X 5 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus atraktsioonide täiendamine EL fondid

Oru Põhikooli staadioni, spordiväljaku rajamine X X X X X 100 000 Vallaeelarve, Kose Vallavalitsus, kolmas EL fondid sektor

VI KULTUUR, SPORT JA VABA AEG 22. Mitmekülgne ja hästitoimiv kultuuri- ja seltsielu kõigile vanuserühmadele 22.1. Ajakohastada ja renoveerida kultuuri- ja seltsielu taristu Ajakohase Haridus-ja Kultuurikeskuse ehitamine koos X X X 1 503 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus noortekeskusega fondid, Oru Külakeskuse parkla rajamine X X 30 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus

Uue laululava ja tervisespordikompleksi ehitamine X X X 96 000 MTÜ Kose Suusa- ja MTÜ Kose Suusa- ja Kosele Tervisespordi Klubi, Tervisespordi Klubi, Kose vallaeelarve, EL Vallavalitsus fondid Kose-Uuemõisa laululava renoveerimine X 28 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus fondid Kose-Uuemõisa Raamatukogu fassaadi renoveerimine X X 45 000 Eraettevõtlus OÜ Eleet Invest Palvere pargi korrastamine X X X X 35 000 MTÜ Palvere Küla- MTÜ Palvere Külaarendamise arendamise Selts, Selts EL fondid Ravila pargi korrastamine ja puhkeala loomine X X X X X 10 000 MTÜ Ravila MTÜ Ravila Külaarendamise Külaarendamise Selts Selts, EL fondid Kose-Uuemõisa mõisa kivimüüri korrastamine X X X X X Füüsilised isikud, EL Füüsilised isikud fondid, SA Keskkonna- investeeringute Keskus Tammiku kunstikeskuse ehitamine Tammiku mõisa X X X X 320 000 MTÜ Tammiku MTÜ Tammiku Töökoda baasil Töökoda, EL fondid Kose kiriku muuseum-arhiiv-raamatukogu ehitamine X X X X 320 000 EELK Kose kogudus, EELK Kose kogudus EL fondid

53

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Viskla külakeskuse, külaplatsi ja tuletõrje veehoidla X X X 135 000 MTÜ Viskla Küla- MTÜ Viskla Külaarendamise rajamine arendamise Selts, EL Selts fondid Tuhala, Kata, Tammiku külakeskuste ja külaplatside X X X 70 000 MTÜ Tuhala-Kata- MTÜ Tuhala-Kata-Tammiku rajamine Tammiku Külaselts, Külaselts. EL fondid

Tuhala Ajaloo- ja Kunstikambri rajamine X X X X 1 050 000 MTÜ Tuhala Ajaloo- MTÜ Tuhala Ajaloo- ja ja Kunstikamber, EL Kunstikamber fondid Kose valla kinnistulel asuvate varjendite reno- X X X X X 450 000 MTÜ Valitsuse MTÜ Valitsuse Varjend veerimine ja väljaehitamine maa-aluse arhitektuuri Varjend, EL fondid muuseumina ning riigikaitse õppekompleksina Saula külaplatsi rajamine ja puhkepiirkonna X X X 510 000 MTÜ Viikingite küla, MTÜ Viikingite küla, OÜ Viking arendamine Pirita jõe äärde EL fondid Forell Külamaja rajamine Ahisilla külasse X X 76 700 MTÜ Kose Jahiselts, MTÜ Kose Jahiselts EL fondid Külaliikumise toetamine Kose vallas X X X X X X 48 000 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Töö- ja puhkelaagrite korraldamine lastele X X X X X X 60 500 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus fondid Noorteorganisatsioonide (skaudid, kodutütred, ELO, X X X X X X 16 500 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus noorkotkad jne) tegevuse toetamine fondid Koguduste tegevuse toetamine X X X X X X 25 500 Vallaeelarve Kose Vallavalitsus Mäe Hiie püstkoja ehitamine Sõmeru külasse X X 9 500 MTÜ Mäe Hiis, PRIA MTÜ Mäe Hiis Elava ajalooõppekeskuse rajamine ja kultuuripärandit X X X 1 150 000 MTÜ Viikingite küla, MTÜ Viikingite küla, OÜ Viking soodustava tegevuse toetamine Saula külas OÜ Viking Forell, Forell, MTÜ Kalevite Kange MTÜ Kalevite Kange Rahvas Rahvas, EL fondid Püstkoja ehitamine Karla külaplaatsile ja külaplatsi X X X 20 000 MTÜ Karla MTÜ Karla Külaarendamise edasine väljaehitamine Külaarendamise Selts Selts, EL fondid Kose supelranna korrastamine X X X X X X 165 000 MTÜ Kose Kose Vallavalitsus, MTÜ Kose Tenniseklubi, Tenniseklubi vallaeelarve, EL fondid Pirita jõe puhketsoonide rajamine ja heakorrastamine X X X X X X 110 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus, MTÜ-d fondid

Pirita jõele paadisilla, paadiehituskuuri ja avalikuks X X X X 960 000 MTÜ Viikingite küla, MTÜ Viikingite küla, OÜ Viking kasutuseks teenindushoone ehitamine OÜ Viking Forell, EL Forell fondid

54

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Kuivajõe karstiala arendamine, Tallinn-Tartu mnt äärde X X X X X 320 000 Erasektor, EL fondid Eraettevõtja teeninduskoha ehitamine Muinaspargi ja seiklusraja rajamine Saula külas X X X 290 000 MTÜ Viikingite küla, MTÜ Viikingite küla, OÜ Viking OÜ Viking Forell, EL Forell fondid Tuhala ja Siniallika puhkepiirkondade taristu X X X X X X 35 000 MTÜ Tuhala Loodus- MTÜ Tuhala Looduskeskus, arendamine keskus, EL fondid Kose Vallavalitsus

Tuhala Looduskeskuse hoone renoveerimine X X X 80 000 MTÜ Tuhala Loodus- MTÜ Tuhala Looduskeskus keskus, EL fondid

Jõetammi matkaraja rajamine Tuhala külas X X X 32 000 MTÜ Jõetammi, EL MTÜ Jõetammi fondid Jõetammi puhkemaja ja laagriplatsi rajamine Saula X X X 640 000 MTÜ Jõetammi, EL MTÜ Jõetammi külas fondid Turismi arendamine Kata-Tuhala karstialadel X X X X 30 000 Kolmas sektor, Kolmas sektor, ettevõtted, erasektor, EL fondid Kose Vallavalitsus Rekreatsiooniala (pallimänguväljaku, kiigeplatsi, X X 40 000 MTÜ Kipi Team, EL MTÜ Kipi Team lõkkeplatsi jms) rajamine Ahisilla külasse fondid 23. Mitmekesised sportimisvõimalused 23.1. Rajada ja renoveerida spordiväljakud- ja rajad Kosel, Kose-Uuemõisas, Orus ja Ravilas Kose-Risti Moto-ja Vabaajakeskuse rajamine X X X X 600 000 MTÜ Kose AMK, EL MTÜ Kose AMK fondid, vallaeelarve, Eesti Motoratta- spordi Föderatsioon Välisspordiväljakute rajamine Kose valla alevikes ja X X X X X 155 000 MTÜ-d, külaseltsid, Külaseltsid, Kose Vallavalitsus külades EL fondid Tenniseväljakute rajamine Kosele X X 95 000 MTÜ Kose MTÜ Kose Tenniseklubi Tenniseklubi, EL fondid, ettevõtted Valgustatud tervisejooksu- ja suusaraja rajamine X X X 135 000 MTÜ Kose Suusa- ja MTÜ Kose Suusa- ja Kosele Tervisespordi Klubi, Tervisespordi Klubi EL fondid, vallaeelarve Kose Spordimaja rekonstrueerimine ja sisustamine X X X X X X 225 000 Vallaeelarve, EL Kose Vallavalitsus fondid Tenniseväljaku ja seiklusgolfi raja rajamine Kose- X X X 75 000 Oxforell OÜ, EL Oxforell OÜ Uuemõisa alevikus fondid

55

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

3.2. Tegevuskava realiseerimise maksumus

Kose valla arengukava tegevuskava realiseerimisel on oluline jälgida Kose valla rahaliste kohustuste kontrolli all hoidmist ja viia ellu jätkusuutlikku finantsstrateegiat (Tabel 33).

Tabel 33. Kose valla laenukoormus ja tagasimaksmise graafik seisuga 01.01.2011, eurodes

Laenu Kohustus 2020- väljaandja kokku Intress Tagastatav osa 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2025 I OLEMASOLEVAD FINANTSKOHUSTUSED

põhisumma + c) 2004 laen 140 484 2,3 intress 32 065 31 640 31 455 31 420 13 904

põhisumma + d) 2005 laen 282 943 2,6 intress 37 310 37 310 37 310 37 310 37 310 37 310 37 310 21 773

põhisumma + e) 2006 laen 184 679 2,2 intress 41 040 41 040 41 040 41 040 20 519

põhisumma + f) 2007 laen 240 512 2 intress 47 315 47 315 47 315 47 315 47 315 3 937

põhisumma + g) 2008 laen 276 022 2,7 intress 48 050 47 010 45 950 44 890 43 840 42 790 3 492

põhisumma + h)2009 laen 393 108 4,3 intress 54 020 52 340 50 590 236 158 2.SWEDBANK arvelduskrediit 51130 5,8 intress+lepingutasu 383 253 162 KOKKU: 1 517 748 x 259 800 256 655 660 438 133 888 84 037 40 802 21 773 Liisingkohustused 2 750 5 laen+intress 2 750 262 162 KOKKU: 1 520 498 - - 262 550 286 965 745 438 133 888 84 037 40 802 21 773

56

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

II UUED FINANTSKOHUSTUSED

KOKKU 262 162 tagasimaksed: 1 590 213 x 262 550 286 965 745 438 133 888 84 037 40 802 21 773 U-M Soojus OÜ 1 447 597 3,5 laen+intress 113 745 11 540 109 335 107 130 104 925 102 710 100 510 98 305 96 095 603 302 KOKKU 372 267 186 141 120 603 tagasimaksed: 3 037 810 x 376 295 298 505 080 545 263 813 747 312 078 96 095 302

Tagasimaksete % eelarve tuludest: 9,1 8,9 8,3 12,1 6,1 4,2 3,2 2,7 2,1 11,2

57

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Kose valla arengukava tegevuskavas toodud tegevuste realiseerimiseks kulub hinnanguliselt kokku 40,95 mln eurot. Enim nähakse ette arenguvajadusi taristu ja turvalisuse valdkonnas 18,7 mln eurot, moodustades 46,0% tegevuskava kuludest. Taristu ja turvalisuse valdkond hõlmab ressursikulukaid ühisveevärgi- ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise projekte Kosel ja Kose- Uuemõisas 9,75 mln ning Oru, Vardja jt piirkondades 4,2 mln. Rekonstrueeritakse soojatrassid ning katlamajad viiakse üle alternatiivküttele (maksumus kokku 1,58 mln). Lisaks investeeritakse valla teedevõrgu rekonstrueerimisse 0,928 mln eurot ja külateede tolmuvabaks muutmisesse 1,4 mln eurot. Kavas on ettenähtud investeerida ka internetiühenduse kättesaadavusse ja miljöö-väärtusliku elukeskkonna arendamisse.

Haridusvaldkonna arenguvajadused on 9,5 mln eurot, moodustades tegevuskava kuludest 23,1% . Põhiosa sellest on seotud Kose Gümnaasiumiga (29,5%) – renoveerimine, juurdeehitamine ja õppetegevuse osaline üleviimine teistesse hoonetesse – ning Kosejõe kooli renoveerimisega (25,6%). Ka on kavas rajada õpilaskodu Kosele aadressile Hariduse 2a investeerides sinna 0,256 mil eurot. Fookuses on lasteaiakoha järjekorra probleemi lahendamine. Väiksemamahulised projektid hõlmavad täiskasvanute täiend- ja ümberõpet, huviharidust ning lastele välismänguväljakute rajamist.

Mitmekülgse kultuurielu ja noortetegevuse tagamiseks on kavas ehitada Kosele kompaktne haridus- ja kultuurikeskus koos noortekeskusega. Ka laiendatakse oluliselt sportimise ja vaba aja veetmise võimalusi investeerides vastavatesse rajatistesse ning toetatakse aktiivse kultuuri- ja seltsielu organiseerimist. Kultuuri, spordi ja vaba aja valdkonna arenguvajadused kokku on ligi 10,1 mln eurot moodustades 24,6% tegevuskava kuludest.

Mitmed hariduse, kultuuri, spordi ja vaba aja valdkonnaga seotud investeeringud on seotud komplekse Kose Teeninduskooli renoveerimisega kaasaegseks keskuseks aadressil Hariduse 2a, kuhu tuleb raamatukogu, muusikakool, kultuuri- ja noortekeskus, võimla, täiskasvanute täiend- ja ümberõppekeskus ning lisaks hakkab toimuma Kose Gümnaasiumi 1-4. klasside ning lasteaia koolieelikute rühma õppetöö.

Sotsiaalvaldkonna arenguvajadusteks on 2,32 mln. eurot, mis moodustab 5,7% tegevuskava kuludest. Kulukaim investeering on erivajadustega inimeste ratsatalli rajamine Kata külla maksumusega 1,6 mln eurot ja MTÜ Paunküla Hooldekeskuse renoveerimine maksumusega 0,588 mln eurot. Veel investeeritakse munitsipaalelamispindade soetamisse ning arstiabi, sotsiaal- ja matuseteenuste kättesaadavusse.

Valla juhtimise valdkonda, mis moodustab 0,6% tegevuskava kuludest, investeeritakse arengukava kohaselt 0,259 min eurot. Arendamiskulud on peaasjalikult seotud valla haldussuutlikkust tõstvate arendamise kavade, IT riist- ja tarkvara lahenduste ajakohastamisega, asjakohaste uuringute ning projektide koostamisega. Kose valla ruumilise arengu tagamiseks uuendatakse Kose valla üldplaneeringut, koostatakse Kose laululava ning Ravila ja Tuhala puhkealade detailplaneeringud.

58

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

TARISTU JA TURVALISUS 18 701 700

KULTUUR, SPORT JA VABA 10 115 700 AEG

HARIDUS 9 550 200

SOTSIAALIA 2 322 400

VALLA JUHTIMINE 163 000

VALLA RUUMILINE ARENG 96 500

0 2000000 4000000 6000000 8000000 1000000012000000 14000000 16000000 18000000 20000000 eur

Joonis 31. Kose valla arengukava tegevuskava 2011-2020 hinnangulised kulud seisuga 2011

4. ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA SEIRE

Kose valla arengukava on pikaajaline tegevusjuhis, mida konkretiseeritakse iga- aastaselt. Selle tarvis on oluline arengu kavandamise protsess muuta süsteemiks, mis hõlmab tegevuste elluviimise projektipõhise kindlustamise, nende projektide ressurssidega varustatuse ja tulemuste tagasisidestamise mehhanismid. Kindlasti tuleb tagada dokumendi perioodiline läbivaatamine, millesse kaasatakse nii vallavolikogu liikmed, vallaelanikud, vallavalitsuse ametnikud ja hallatavate asutuste töötajad ning kõik Kose valla käekäigust huvitatud. Tähtis on valla arengukava koostamisel sidustada vallas vajalikud tegevused valdkondlike arengukavade, hallatavate asutuste ja külade arengukavadega, samuti arutada läbi koostöö naaberomavalitsuste ja asjakohaste valitsusasutustega nii maakonnas kui riigi tasandil.

Arengukavas püstitatud eesmärkide täitmise käigust koostatakse igal aastal kirjalik ülevaade seletava kokkuvõtliku tekstina, mille üheks osaks on Kose valla eelarveliste investeeringute kasutamise aruanne arengukavas püstitatud tegevuste täitmise elluviimisest.

59

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

Lisa 1.

Arengukava täiendamise aruteludes osalejad 2011

I SEMINAR 26.05.2011 Nimi 1. Iljin, Kätlin Kose Vallavalitsus 2. Jõgisoo, Vello Kose Vallavalitsus 3. Kivistik, Vello Kose Vallavolikogu 4. Leedmaa, Eero Kose Vallavolikogu 5. Noorkõiv, Rivo Geomedia OÜ 6. Ojasoon, Astrid Kose Vallavolikogu 7. Pohlak, Aivar Kose Vallavolikogu 8. Pormann, Kalle Kose Vallavolikogu 9. Proos, Margus Kose Vallavolikogu 10. Pussak, Merle Kose Vallavalitsus 11. Pärm, Ellen Kose Vallavalitsus 12. Rodi, Tiia Kose Vallavolikogu 13. Sepp, Eha Kose Vallavolikogu 14. Siht, Liivi Kose Vallavalitsus 15. Tiis, Tõnno Kose Vallavolikogu

II SEMINAR 29.06.2011

Nimi 1. Aguraiuja, Ruth Ravila Lasteaed 2. Algre, Ando Kose Sordikool 3. Bärg, Sirje Kose-Uuemõisa Raamatukogu 4. Hall, Evelin Oru Lasteaed „Mesimumm“ 5. Helilaid, Tiit Kose Muusikakool 6. Jõgisoo, Vello Kose Vallavalitsus 7. Järvelaid, Heljo Kose Raamatukogu 8. Kalme, Valdur Kose Spordimaja 9. Laansoo, Sirje Kose Gümnaasium 10. Lambasaar, Malle Kose Päevakeskus 11. Noorkõiv, Rivo Geomedia OÜ 12. Ojasoon, Astrid Kose Vallavolikogu 13. Pohlak, Aivar Kose Vallavolikogu 14. Purgats, Marju Oru Raamatukogu 15. Pussak, Merle Kose Vallavalitsus 16. Rodi, Tiia Kose Kunstikool 17. Saava, Aino Oru Põhikool 18. Siht, Liivi Kose Vallavalitsus 19. Sirel, Signe Kose-Uuemõisa Lasteaed-Kool 20. Suurkask, Reet Oru Külakeskus 21. Tamm, Marika Palvere Külakeskus 22. Veering, Lehte Oru Põhikool 23. Veetamm, Heili Kose Lasteaed

60

KOSE VALLA ARENGUKAVA 2011-2025

III SEMINAR 04.07.2011

Nimi 1. Aguraiuja,Ruth Ravila Lasteaed 2. Bärg, Sirje Kose-Uuemõisa Raamatukogu 3. Hall, Evelin Oru Lasteaed 4. Helilaid, Juta MTÜ Pillipiigad 5. Hindrekson, Steve MTÜ Viikingite Küla 6. Jõgisoo, Vello Kose Vallavalitsus 7. Järvelaid, Heljo Kose Raamatukogu 8. Järvik, Jüri MTÜ Karla Külaarendamise Selts 9. Kadarik, Angelika Kose Muusikakool 10. Kiviloo, Kahro Kose kirik 11. Kruuse, Anne Kose Gümnaasium 12. Laansoo, Sirje Kose Gümnaasium 13. Leedmaa, Eero MTÜ Kose AMK 14. Ojasoon, Astrid Kose Vallavolikogu 15. Palgi, Mare Kose kirik 16. Pohlak, Aivar Kose Vallavolikogu 17. Proos, Margus Kose Vallavolikogu 18. Puistama, Aarne Kose Vallavolikogu 19. Rodi, Tiia Kose Vallavolikogu 20. Roosa,Olev MTÜ Kose Pasunakoor 21. Roosnurm, Riivo MTÜ Kose Korvpalliklubi 22. Sepp, Eha Kose Vallavolikogu 23. Siht, Liivi Kose Vallavalitsus 24. Silberg, Uno Kose Vallavolikogu 25. Sillaste, Jüri MTÜ Kuivajõe Meeskoor 26. Suurkask, Reet Oru Külakeskus 27. Taimla, Arvo Karla küla elanik 28. Tiis, Leida MTÜ K-U Rahvatants

61