JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 1998 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

A–2 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Eessõna

Käesolev Jõgeva maakonnaplaneering on esimene uutel alustel, 1995. a. vastu võetud planeerimis- ja ehitusseaduse järgi koostatud Jõgevamaad käsitlev planeering.

Eelmise planeeringu koostamisest möödunud 14 aasta jooksul on muutunud palju nii ühiskonnaelus kui meie tõekspidamistes. Seega on uue planeeringu koostamisel põhiliseks ülesandeks olnud just tänapäevastele oludele vastava lähenemisviisi ja käsitluse leidmine, millega suudetaks maakonna arengut paremini tasakaalustada ja suunata.

Kuigi planeeringute koostamise ja ka praktilise rakendamise tavad on Eesti riigis alles välja kujunemas, on käesolevate kaante vahele püütud koondada olulisim osa informatsioonist ja otsustest, millest maakond edasisel arengu kavandamisel peaks lähtuma. Nende ettevalmistamisel on maavalitsuse juures valdkonniti töötanud maavalitsuse ja omavalitsuste spetsialistide ning välisekspertide osavõtul 10 töörühma. Ühiseid planeeringuotsuseid ja kokkuleppeid on selle põhjal püüdnud kujundada protsessi üldjuhtidest, teemajuhtidest ja omavalitsuse esindajatest koosnev juhtrühm.

Praeguseks valminud planeeringut ei saa lugeda võrdselt kvaliteetseks selle kõikides osades. Aja ja võimaluste nappuse tõttu on paljude tööprotsessis olevate detailsete analüüside ja otsuste tulemused veel materjalides kajastamata. Seega peame leppima, et planeeringuprotsess jätkub ning detailsemate ja läbikaalutumate lahenduste saamiseks kulub veel mõnevõrra aega.

Tulenevalt seadusest saab kinnitatud maakonnaplaneering erinevate valdkondade ja maakonna üldise arengu aluseks ning raamistikuks. Maavalitsus püüab planeeringu rakendamisele omaltpoolt igati kaasa aidata.

Meelis Paavel Maavanem

A–3 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Sisukord

A Planeeringu lähtekohad ja eesmärgid A–13

A 1 Maakonnaplaneeringu eesmärgid seoses maakonna üldise arendamisega A–14 A 1.1 Maakonna ruumistruktuuri kujundamine...... A–14 A 1.2 Erinevate piirkondade arendamine...... A–14 A 1.3 Hajaasustusalad...... A–14 A 1.4 Tiheasustusalad ...... A–15 A 1.5 Keskused ...... A–15 A 1.6 Looduslikud alad...... A–15 A 1.7 Erinevate kasutuste seisukohast väärtuslikud alad ...... A–16 A 2 Maakonna ruumistruktuuri kujundamise põhimõtted A–16 A 2.1 Maakonna ruumistruktuuri kujundamine...... A–16 A 2.2 Looduslike ja kultuuriliste väärtuste kaitse ...... A–17 A 2.3 Looduslikest tingimustest ja ruumilisest struktuurist tulenevate eelduste kasutamine...... A–19

B Planeeringu kirjeldus B–25

B 1 Maakonna ruumistruktuuri arendamine B–26 B 1.1 Maakonna arengupotentsiaali kindlustamine ...... B–26 B 1.2 Keskuste liigendamine...... B–27 B 1.3 Tiheasustusalad ...... B–29 B 1.4 Looduslikud alad...... B–32 B 1.5 Erinevate kasutuste seisukohast väärtuslikud alad ...... B–33 B 2 Looduslike ja kultuuriliste väärtuste kaitse B–34 B 2.1 Keskkonnakaitse üldised põhimõtted...... B–34 B 2.2 Looduskaitse ja maastikuhooldus ...... B–34

A–4 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 2.3 Mullakaitse ...... B–37 B 2.4 Veekaitse ...... B–39 B 2.5 Kaitse õhu saastamise ja müra vastu ...... B–40 B 2.6 Kultuurmaastike ja kultuuriliste väärtuste kaitse ...... B–41 B 3 Looduslikest tingimustest ja ruumilisest struktuurist tulenevate eelduste kasutamine B–42 B 3.1 Keskkonnanõuedeid ja sotsiaalseid vajadusi arvestav majanduse ja infrastruktuuri arendamine...... B–42 B 3.2 Tööstus, väikeettevõtlus...... B–43 B 3.3 Põllumajandus...... B–44 B 3.4 Metsamajandus...... B–46 B 3.5 Maavarade kaevandamine ...... B–47 B 3.6 Energia ...... B–48 B 3.7 Transport, kommunikatsioon...... B–48 B 3.8 Haridus, kultuur, sotsiaalsed vajadused...... B–51 B 3.9 Puhkamine, vabaajategevused, sport...... B–51 B 3.10 Veemajandus...... B–52 B 3.11 Jäätmekäitlus...... B–53 B 3.12 Turvalisus, kodanikukaitse...... B–53

C Taustinformatsioon C–55 C 1.1 Rahvastik, asustus ja tööturg...... C–56 C 1.2 Looduslikud tingimused...... C–68 C 1.3 Ajalooline taust ...... C–72 C 1.4 Looduskaitse ja maastikuhooldus ...... C–74 C 1.5 Õhusaaste...... C–81 C 1.6 Muinsuskaitse ...... C–84 C 2 C–88 C 2.1 Majandus ...... C–88 C 2.2 Põllumajandus...... C–91 C 2.3 Maavarad ...... Error! Bookmark not defined.

A–5 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 2.4 Energia ...... C–107 C 2.5 Transport, kommunikatsioon...... C–113 C 2.6 Haridus, kultuur, sotsiaalsed vajadused...... C–127 C 2.7 Puhkemajandus, vabaajategevused, sport...... C–166 C 2.8 Joogivesi...... C–174 C 2.9 Reoveepuhastus...... C–175 C 2.10 Jäätmed...... C–180 C 2.11 Turvalisus, kodanikukaitse...... C–182 C 2.12 Riigikaitse...... C–198

Lisad C–201 C 2.13 Lisa 1. Ülevaade riiklikest piirangutest...... C–202 C 2.14 Lisa 2. Maakonnaplaneeringu koostamise töörühmade nimekirjad ...... C–206

A–6 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Jooniste, tabelite ja kaartide loend

Joonised

Joonis C 1.1-1 Rahvaarvu dünaamika Jõgevamaal 1989 kuni 1997 (muutuse %)

Joonis C 1.1-2 Rahvaarvu dünaamika Eestis 1989 kuni 1996 (muutuse %)

Joonis C 1.1-3 Rahvaarvu dünaamika Jõgevamaal 1959 kuni 1998

Joonis C 1.1-4 Maakonna ränne ajavahemikul 01.01.1995 kuni 01.03.1997

Joonis C 1.1-5 Rände saldod maakonnas 1997. aastal

Joonis C 1.5-1 Välisõhu saastamine valdades 1996. aastal

Joonis C 1.5-2 Saasteainete emissioon Jõgevamaa omavalitsustes

Joonis C 1.5-3 Lämmastikoksiidi kontsentratsiooni dünaamika Jõgevamaa suuremates liiklussõlmedes

Joonis C 2.2-1 Põllumajandusettevõtete maksuvõlad koos viivistega 1997. a

Joonis C 2.4-1 Realiseeritava soojusenergia hinna dünaamika

Joonis C 2.5-1 Liinikilomeetrite mahu jagunemine valdade territooriumite vahel 1996. aastal

Joonis C 2.5-2 Sõidutariifi muutus kroonides

Joonis C 2.5-3 Maakonnaliinide tulud 1992 – 1997

Joonis C 2.5-4 Vallaliinide kulud 1 km kohta kroonides 1996. aastal

Joonis C 2.6-1 Põhikoolide õpetajate vanuseline koosseis

Joonis C 2.6-2 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa algkoolides

Joonis C 2.6-3 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa põhikoolides

Joonis C 2.6-4 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa gümnaasiumides ja keskkoolides

Joonis C 2.6-5 Huviharidusega tegelemise jagunemine haridusasutuste vahel

Joonis C 2.6-6 Õpilaste arvu muutus Jõgevamaa kutsekoolides

A–7 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Joonis C 2.6-7 Laste arv Jõgevamaa lasteaedades

Joonis C 2.6-8 Lasteaialaste vanuseline koosseis ja jagunemine elukoha järgi

Joonis C 2.6-9 Laste arv ühe kasvataja kohta

Joonis C 2.6-10 Lasteaedade pedagoogide vanuseline koosseis

Joonis C 2.6-11 Laste arvu prognoositav langus aastani 2001

Joonis C 2.6-12 Aasta keskmine lasteaiakoha maksumus

Joonis C 2.6-13 Ruumide majandamiskulude % eelarvemahust

Joonis C 2.6-14 Jõgeva linna kultuuri aastaeelarve kulude jagunemine 1997. aastal

Joonis C 2.6-15 Jõgeva linna piirkondliku kultuuritegevuse aastaeelarve 1997

Joonis C 2.8-1 Puhastusseadmete arv omavalitsuste kaupa

Joonis C 2.8-2 Heitvee kvaliteet kvartalite kaupa

Joonis C 2.8-3 1997. a reovee analüüside keskmiste ja lubatud kontsentratsioonide võrdlus

Joonis C 2.8-4 Keskkonda juhitud reovee kvaliteet 1997. aastal puhastitüüpide kaupa

Joonis C 2.8-5 Puhastamist vajava reovee jagunemine omavalitsuste lõikes

Joonis C 2.9-1 Maakonnas tekkivad jäätmed ohtlikkusklasside kaupa

Joonis C 2.10-1 Tulekahjude arv maakonnas

Joonis C 2.10-2 Inimvigastustega liiklusõnnetuste dünaamika

Joonis C 2.10-3 Liiklusõnnetustes hukkunud inimesed

Joonis C 2.10-4 Kuritegude dünaamika Jõgevamaa omavalitsustes aastatel 1993 -1997

Joonis C 2.10-5 Kuritegude raskusastmete dünaamika Jõgevamaal aastatel 1993 -1997

Joonis C 2.10-6 Kuritegude arv 1000 elaniku kohta

Joonis C 2.10-7 Varguseliigid 1997. a

Joonis C 2.11-1 Otsingutel ja päästetöödel osalemise arv maakonnas 1996. – 1997. aastal

A–8 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabelid

Tabel C 1.1-1 Rahvaarv Jõgevamaa omavalitsustes

Tabel C 1.1-2 Jõgeva maakonna elanike arv vanusegruppide lõikes seisuga 01. jaanuar 1998

Tabel C 1.1-3 Registreerimised omavalitsustes 1997. aastal

Tabel C 1.1-4 Liikumine teiste maakondadega Jõgevamaal ajavahemikul 01.01.1995 kuni 01.03.1997

Tabel C 1.1-5 Rahvastiku jaotus Eesti maakondades vanuserühmade kaupa

Tabel C 1.1-6 Sündide arvu muutus Jõgevamaa omavalitsustes

Tabel C 1.1-7 Asustusüksuste arv Jõgevamaa valdades

Tabel C 1.1-8 Töötus Jõgeva maakonnas seisuga 01.01.1997

Tabel C 1.5-1 Saasteainete emissioon Jõgevamaa omavalitsustes

Tabel C 1.5-2 Saasteainete sisaldus õhus, µg/m3

Tabel C 1.6-1 Kultuurimälestiste arv omavalitsuste territooriumil

Tabel C 1.6-2 Avarii-restaureerimistööd Jõgevamaa arhitektuurimälestistel 1996. aastal

Tabel C 2.1-1 Töötajate koguarv ja selle muutused

Tabel C 2.1-2 Töötajate arvu muutused majandusharude lõikes, %

Tabel C 2.1-3 Ettevõtete käibe ja ettevõtete arvu jagunemine majandusharude lõikes 1995. a, %

Tabel C 2.2-1 Maakasutus ja loomade arv maakonna põllumajandusettevõtetes

Tabel C 2.2-2 Saagikus ja produktiivsus maakonna põllumajandusettevõtetes

Tabel C 2.2-3 Mahepõllumajanduse meetodite järgi tootvate talude arv Eesti maakondades

Tabel C 2.3-1 Lubjakivi- ja dolomiidimaardlad Jõgeva maakonnas

Tabel C 2.3-2 Kruusaliiva ja liiva maardlad Jõgeva maakonnas

Tabel C 2.3-3 Turbamaardlad Jõgeva maakonnas

A–9 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.3-4 Savimaardlad Jõgeva maakonnas

Tabel C 2.4-1 Gasifitseeritud katlamajad Jõgeva maakonnas

Tabel C 2.5-1 Riigiteede katted

Tabel C 2.5-2 Valla-, linna- ja erateed seisuga 01.01.1997

Tabel C 2.5-3 Raudtee laadimistööd (tonni ööpäevas)

Tabel C 2.5-4 Tapa -Tartu raudteelõigu ööpäevane liiklus

Tabel C 2.5-5 Telefonide hulk Jõgevamaal 1996. a.

Tabel C 2.5-6 Automaatjaamade kasutatud mahud seisuga 01.10. 1997

Tabel C 2.5-7 Andmed AS Eesti Posti ja Jõgevamaa Postkontori kohta

Tabel C 2.5-8 Jõgeva maakonna kaabelvõrgud

Tabel C 2.6-1 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa algkoolides

Tabel C 2.6-2 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa põhikoolides

Tabel C 2.6-3 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa gümnaasiumides ja keskkoolides

Tabel C 2.6-4 Õpilaste arv Jõgevamaa koolides 1. septembril 1997

Tabel C 2.6-5 Õpetajate ja õpilaste arv Jõgevamaa kutsekoolides

Tabel C 2.6-6 Jõgeva raamatukogude töö põhinäitajad 1996. aastal

Tabel C 2.6-7 Raamatukogude keskmised fondid

Tabel C 2.7-1 Kultuuriüritused Jõgeva maakonnas 1996. a

Tabel C 2.8-1 Heitvee jagunemine valdade lõikes 1996. aastal

Tabel C 2.10-1 Päästeteenistuse väljakutsete arv Jõgeva maakonnas

Tabel C 2.10-2 Päästeteenistuse väljasõidud 1997. a

Tabel C 2.10-3 Tulekahjude tagajärjel tekkinud kahjud

Tabel C 2.10-4 Kuritegude arv 1000 elaniku kohta

Tabel C 2.10-5 Kuriteo sooritajad %-des

A–10 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaardid

Kaart C 1.1-1 Rahvastiku tihedus Eesti maakondades

Kaart C 1.1-2 Töötute osakaal tööealistest

Kaart C 1.1-3 Inimeste saabumine Jõgevamaa linnadesse ja valdadesse

Kaart C 1.1-4 Inimeste lahkumine Jõgevamaa linnadest ja valdadest

Kaart C 1.2-1 Maakonna maastikuline liigestus

Kaart C 1.4-1 Kaitsealuste maade osakaal omavalitsustes

Kaart C 1.4-2 Looduskaitseliselt väärtuslike biotoopide paiknemine maakonnas

Kaart C 1.4-3 Jõgevamaa muldade liigitumine funktsioonide ja tähtsuse järgi

Kaart C 1.6-1 Muinsuskaitseobjektid Jõgevamaal

Kaart C 2.1-1 Töötajate osakaal majandusharudes omavalitsuste lõikes

Kaart C 2.2-1 Muldade viljakus (hindepunkt)

Kaart C 2.2-2 Maakasutuse struktuur omavalitsuste kaupa

Kaart C 2.2-3 Põllumajanduslikult kasutatava maa jaotumine valdade kaupa

Kaart C 2.2-4 Mullastiku mikrorajoonid

Kaart C 2.2-5 Kuivendatud mullad

Kaart C 2.2-6 Muldade liigitumine liigniiskuse astme järgi

Kaart C 2.3-1 Maardlate paiknemine

Kaart C 2.6-1 Üldhariduskoolid Jõgeva maakonnas

Kaart C 2.8-1 Põhjavee reostuskaitstus

A–11 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

A–12 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

A Planeeringu lähtekohad ja eesmärgid

A–13 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

A 1 Maakonnaplaneeringu eesmärgid seoses maakonna üldise arendamisega

A 1.1 Maakonna ruumistruktuuri kujundamine Maakonna ruumistruktuuri kujundamisega püütakse maakonna kõikides piirkondades luua sõltumata halduspiiridest võrdväärsed elamistingimu- sed. Seejuures tuleb arvestada rahvastiku, looduslike tingimuste, keskkonnakaitse, majanduse, infrastruktuuri ning sotsiaal- ja kultuurielu omavaheliste seostega.

Maakonna ruumistruktuur peab haakuma naaberalade ja üleriigiliste ruumistruktuuridega.

Maakonna ruumistruktuuri kavandamisel püütakse ette näha erinevate ülesannetega alade omavaheline sobiv ruumiline paiknemine. Kavandatav ruumistruktuur peaks olema aluseks:

- maakonna erinevate piirkondade spetsiifiliste tugevate külgede ja potentsiaalide aktiveerimisele; - vähe arenenud piirkondades probleemide vähendamisele; - asustusstruktuuri arendamisele teenindusfunktsioonidel põhineva keskuste süsteemi järgi; - väärtuslike maastikutüüpide eripära ja potentsiaalide kaitsmisele ja arendamisele.

A 1.2 Erinevate piirkondade arendamine Maakonnaplaneeringu eesmärk on eelkõige toetada piirkondade iseseisvat arengut ja nendevaheliste kommunikatsioonide paranemist ning seeläbi saavutada piirkondade tasakaalustatud areng ning majandusliku ja sotsiaalse konkurentsivõime tõus.

A 1.3 Hajaasustusalad Hajaasustusega aladel püütakse ruumistruktuuri kujundamisega:

- tugevdada nende arengupotentsiaali ja majanduslikku läbilöögi- võimet; - arendada asustus- ja infrastruktuuri; - kindlustada alade looduslike potentsiaalide ja ökoloogiliste funktsioonide säilimine.

A–14 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

A 1.4 Tiheasustusalad Tiheasustusega aladel püütakse ruumistruktuuri kujundamisega tagada nende majanduslik efektiivsus ja stabiilsus. Arengu kavandamisel püütakse toetada:

- piirkonna jaoks tähtsate teenindusfunktsioonide väljakujunemist; - konkurentsivõimelise ettevõtluse tekkimist; - töökohtade ja tööjõu pakkumise omavahelist seostatust; - arenguimpulsside andmist hajaasustusega aladele; - kvaliteetse elukeskkonna säilimist või kujunemist.

A 1.5 Keskused Maakonna asustusstruktuuri arengut püütakse suunata keskuste hierarhilise süsteemi väljakujundamisega. Keskuste liigendamise eesmärk on luua eeldused infrastruktuuride arendamiseks kasutada olevate ressursside efektiivsemaks kasutamiseks.

Keskusteks on teatud teenidusfunktsioonidega asulad, mis peavad tagama oma mõjupiirkonnas avalike teenuste piisava kättesaadavuse.

Maakonnaplaneeringus määratletakse järgmiste funktsioonidega keskused:

- piirkondlik keskus - kõrgemat liiki avalike teenuste tarbimise võimaldamine; - kohalik keskus - avaliku sektori põhiteenuste kättesaadavaks tegemine; - tugikeskus - oma teeninduspiirkonnas avaliku sektori põhiteenuste osaline rahuldamine.

Planeeringuga püütakse kontsentreerida teatavat liiki ettevõtted ja teenuste pakkumine.

A 1.6 Looduslikud alad Maakonna kõikides piirkondades peaks säilima nii suur looduslähedaste ökosüsteemide osakaal, et:

- säiliks piirkonna looduslik mitmekesisus ja eriilmelisus; - oleksid tagatud soodsad elutingimused piirkonna tüüpilistele taime- ja loomaliikidele;

A–15 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- looduslähedased ökosüsteemid moodustaksid tervikliku ökoloogilise võrgustiku.

Maastiku struktuuri ja ökosüsteemide säilitamisele pööratakse nende eripära või puutumatuse tõttu suuremat tähelepanu Endla nõo, Vooremaa ja Võrtsjärve nõo maastikurajoonides.

Looduskaitseliste teemaplaneeringutega selgitatakse täpsemalt alad, kus tuleb rakendada täiendavaid kaitse- või hooldusmeetmeid.

A 1.7 Erinevate kasutuste seisukohast väärtuslikud alad Erinevate kasutuste seisukohast väärtuslike alade selgitamisega määratletakse maakonnaplaneeringus teatud alade kasutamise prioriteedid. Sellega valitakse paljude ruumikasutuse funktsioonide seast välja üks või mitu funktsiooni, mis omavad teatava paiga asukoha või eelduste tõttu ruumistruktuuri arengu seisukohast olulist tähendust. Teised kasutushuvid peavad neil aladel arvestama määratud kasutuse eesmärgipüstitusega ja seda võimalikult vähe mõjutama.

Detailsema esituse huvides hinnatakse alade väärtused kahes astmes: määratletakse väärtuslikud ja väga väärtuslikud alad.

Mingi kasutuse seisukohast väärtuslike aladena eristatud aladel tuleb konkureerivate kasutuste üle otsustamisel anda võimaluse korral eelistus väärtusliku alana eristatud funktsioonile.

Väga väärtuslike aladena esitatud aladel antakse määratud funktsioonile kindel eelistus. Muud planeeritavad tegevused ei tohi määratud eesmärgipüstitusega vastuolus olla ega ala funktsioone kahjustada. Selliste alade hulka kuuluvad ka näiteks olemasolevad kaitsealad.

A 2 Maakonna ruumistruktuuri kujundamise põhimõtted

A 2.1 Maakonna ruumistruktuuri kujundamine Maakonna ruumistruktuur peab tagama nii ökoloogiliste uuenemis- protsesside toimimise kui majanduselu arengu.

Maakonnaplaneering peab looma ruumilistest struktuuridest tulenevad eeldused keskkonnanõuete ja tulevikuvajadustega kooskõlas oleva arengu tagamiseks.

A–16 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Planeeringu koostamisel lähtutakse eelkõige järgmistest taotlustest:

- luua planeeringuala kõikides piirkondades võrdväärsed elamistingi- mused; - tagada loodusväärtuste pikaajaline kaitstus; - säilitada või suurendada piirkonna looduslikest tingimustest, asustus- struktuurist või kultuurilistest eripäradest tulenevat mitmekesisust; - kasutada võimalikult hästi ära maakonna eri piirkondade olemasolevat ruumistruktuuri ja arengupotentsiaali; - soodustada keskkonna- ja sotsiaalsete nõuetega kooskõlas oleva majanduse ja tehnoloogia arengut; - kindlustada mitmekesine töökohtade ja elamistingimuste struktuur maakonnas.

Maakonna arengus peavad mängima võrdväärset rolli nii tihe- kui hajaasustusalad. Nende omavahelist seotust püütakse tihendada.

Maakonnaplaneering peab ühtlustama erinevate teemaplaneeringute poolt kavandatavad eesmärgid ning kontrollima nende vastavust ökoloogilistele ja sotsiaalsetele nõuetele ning maakonna üldisele ruumilise ja sotsiaalse arengu kavale.

A 2.2 Looduslike ja kultuuriliste väärtuste kaitse

A 2.2.1 Keskkonnakaitse üldised põhimõtted Planeeringuabinõud peavad tagama keskkonna oluliste funktsioonide ja taastumisvõime säilimise.

Loodusvarade ja maastiku kasutamisel lähtutakse järgmistest põhinõuetest:

- tagada põhiliste ressursside kaitstus, - taotleda loodusvarade säästlikku kasutamist, - tagada võimalikult väike loodusliku keskkonna häirimine.

Taime- ja loomakoosluste kaitsmisel tuleb arvestada nendevaheliste ökoloogiliste seoste säilimisega. Tagada tuleb Jõgevamaale iseloomulike ökosüsteemide kaitse ja nende vajalikul viisil hooldamine.

Saasteainete ja müra emissiooni tuleb püüda vähendada võimalikult nende tekkimise kohas.

A–17 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Teiste maakasutushuvidega konkureerimise korral tuleb, juhul kui ohus- tatakse inimese tervist või olulisi loodusväärtusi, anda eelistus keskkonnakaitsest lähtuvale tegevusele.

A 2.2.2 Looduskaitse ja maastikuhooldus Looduse kasutamine ei tohi kahjustada looduslike protsesside iseregulatsiooni, bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning peab tagama nii loodusvarade pikajalise kasutamise kui ka taimestiku ja loomastiku tõhusa kaitse.

Kindlustada tuleb looduskeskkonna seniste potentsiaalide ja toimimis- võime säilimine. Tagatud peab olema selline mulla, vee ja õhu kvaliteet, mis loob eeldused looduslike või looduslähedaste ökosüsteemide säilimiseks suurel osal maa-alast.

Piirkonnale tüüpilise maastikupildi ja suure esteetilise väärtusega alasid tuleb nende senisel kujul säilitada või nende vaatelisust sobivate meetmetega suurendada.

A 2.2.3 Mullakaitse Muld peab säilima pikaajaliselt toimimisvõimelisena. Mulla loodusliku viljakuse langust tuleb sobiva kasutusviisiga vältida.

Kahjustatud mullad tuleb saneerida.

Muldade kasutamisel tuleb arvestada nende ökoloogiliste funktsioonide, koormustaluvuse ja pöördumatute funktsioonidega.

Ruumilise planeerimisega kavandatavad meetmed peavad tagama muldade võimalikult säästliku kasutamise ja väärtuslike mulla-alade võimalikult väikese kasutamisest väljalangemise.

A 2.2.4 Veekaitse Pinna- ja põhjavett kui olulist loodusressurssi ja maastikukomponenti tuleb kasutada säästlikult. Vältida tuleb veekogude reostamist ning nende loodusliku struktuuri ja funktsioonide muutmist.

Põhjavee kaitse meetmeid rakendatakse ülepinnaliselt. Igati tuleb soodustada põhjaveevarude taastumist.

Looduslähedased pinnaveekogud ja nende kaldaalad säilitatakse võimalikult muutumatutena. Veekogude üleujutusalad tuleb hoida looduslikena. Tehisveekogud püütakse kujundada võimalikult looduslähedastena.

A–18 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Veekogude taastamisele eelistatakse veekogude reostamist vältivate ennetavate meetmete rakendamist.

A 2.2.5 Kaitse õhu saastamise ja müra vastu Inimesi ja looduskeskkonda tuleb õhu saastamise ja müra eest kaitsta.

Ruumiline planeerimine peab aitama kaasa saasteallikatest lähtuva mõju vältimisele või vähendamisele.

Suuremat tähelepanu pööratakse emissiooni tekkimist välistavatele abinõudele (võrreldes tekkinud reostamise vastu võitlemisega ehk immissioonikaitsega).

Eelistatult tuleb müra eest kaitsta elamis- ja puhkekohti.

A 2.2.6 Kultuurmaastike ja kultuuriliste väärtuste kaitse Maakonna kõikides osades tuleb tagada kultuuri ja ajalooga seotud alade või objektide kaitse ja vajalik hooldamine, mis aitaksid kaasa piirkonna identiteedi tugevdamisele ja kultuuriväärtuste paremale eksponeeri- misele.

Kultuurmaastikel tuleb taotleda sellise kasutamise kujunemist, mis toetaks ajalooliste maakasutusvormide ja asustusstruktuuride säilimist ning silmapaistvate maastikustruktuuride ja loodusmälestiste kaitset.

Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema tagatud avalik juurdepääs.

A 2.3 Looduslikest tingimustest ja ruumilisest struktuurist tulenevate eelduste kasutamine

A 2.3.1 Keskkonna nõudeid ja sotsiaalseid vajadusi arvestav majanduse ja infrastruktuuri arendamine Maakonna arengu kavandamisel tuleb nii majandus-, keskkonna-, kui sotsiaalseid huvisid käsitleda võrdväärsete eesmärkidena.

Kõikides piirkondades tuleb võrdselt arendada nii hariduse kätte- saadavust kui töökohtade pakkumist.

Keskkonnasõbralike tehnoloogiate valimisega tuleb keskkonna- kahjustuste tekkimist vältida juba tootmistsükli alguses. Hea majanduslik areng soodustab seejuures keskkonnasõbralikele tootmismeetoditele ja tarbimisele üleminekut.

A–19 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Eeldus tuleviku nõuetele vastava ja keskkonnasõbraliku majandusliku arengu kujunemisele on infrastruktuuride ökoloogiliste nõuete kohane ümberkujundamine või loomine.

A 2.3.2 Tööstus, väikeettevõtlus Kavandatav maakonna ruumiline struktuur peab looma eeldused pikaajaliselt toimiva ja mitmekesise majandusstruktuuri ning sellega seonduvate töö- ja õppimiskohtade tekkimiseks.

Ruumilise paiknemise tõttu majanduse arendamiseks suuremaid eeldusi omavaid alasid tuleb selleks kasutada eelistatult.

Tööstust ja väikeettevõtlust tuleb arendada ka kohtades, kus see on maakonna keskmisest madalamal järjel või kus inimesed on sunnitud pikkade vahemaade taha tööle käima.

A 2.3.3 Põllumajandus Põllumajandust kui olulist maapiirkonna tootmistegevust ja elujõulisust tagavat tegevust koos mitmete majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste funktsioonidega tuleb kindlustada ja arendada.

Selle eeldusena tuleb maakonnas kujundada põllumajandusstruktuur ning väheasustatud aladel ka sotsiaal- ja infrastruktuur, mis võimaldaks tuleviku seisukohast efektiivset tootmist.

Arvestada tuleb seejuures ökoloogiliste nõudmiste - eriti mulla-, loodus- ja veekaitse nõuete täitmisega.

Heade põllumajandusliku kasutamise eeldustega alasid kasutatakse muuks otstarbeks vaid äärmisel vajadusel.

Põllumajanduslik maakasutus peab aitama kaasa loodusväärtuste ja mitmekesiste kultuurmaastike säilimisele.

A 2.3.4 Metsamajandus Metsa-alasid tuleb nende oluliste ökoloogiliste funktsioonide ning majandusliku ja puhkeotstarbelise kasutamise tõttu kindlustada ja säilitada.

Metsa majandamine peab olema kooskõlas selle muude oluliste funktsioonide täitmisega. Eelkõige õhu-, müra- ja veekaitse, veeringe, taimede ja loomade elupaiga, maastikupildi säilimise ja elanike puhkevajaduse rahuldamise kindlustamisega.

A–20 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Säästliku majandamisega tuleb tagada ökoloogiliselt huvitavate, puutumatute või ekstensiivselt majandatavate metsaalade säilimine.

A 2.3.5 Maavarade kaevandamine Maapõuevarade kasutamine peab olema säästlik ning tagama nende võimalikult pikaajalise kasutamise.

Eelistada tuleb põllu- ja metsamajanduse poolt toodetavate taastuvate energiaallikate kasutamist.

Maavarade kaevandamisel tuleb arvestada looduskaitse, mulla- ja veekaitse vajadusi. Ammendatud maardlate kujundamisel tuleb jälgida nende sobivust ümbritsevasse maastikku. Võimaluse korral tuleb neis luua eeldused väärtuslike biotoopide kujunemiseks või puhke- otstarbeliseks kasutamiseks.

A 2.3.6 Energiaga varustamine Elanikkonda ja majandust peab maakonna kõikides piirkondades olema võimalik varustada piisava hulga ja rahuldava hinnaga energiaga.

Energia efektiivse kasutamise eesmärgil tuleb võimaluse korral ühendada elektri ja soojuse tootmine või ära kasutada tööstustootmises tekkiv lisasoojus.

Energia transportimise abinõud peavad olema vastavuses kujundatava ruumistruktuuriga.

A 2.3.7 Transport, kommunikatsioon Transpordi ja kommunikatsiooni infrastruktuur peab vastavalt vajadusele ja keskkonnanõuetele ühendama maakonna erinevad osad ning olema kooskõlas kujundatava ruumistruktuuriga. Tagada tuleb maakonna infrastuktuuride haakumine üleriigiliste transpordi- ja kommunikatsioo- nivõrkudega.

Arendada tuleb ühistranspordi teenust. Hõredalt asustatud piirkondades tuleb piisav transporditeenus tagada sobilike transpordi-kontseptsioonide loomise ja vajadusel eri transpordiliikide kombineerimisega.

Maakondlikku maanteevõrku tuleb arendada silmas pidades ruumilisest struktuurist tulenevaid eripärasid ja ühenduse tagamist funktsionaalselt seotud piirkondadega.

Maakonna kõikides osades tuleb elanike sotsiaalse-, kultuurilise ja majandusliku arengu vajadusteks tagada kommunikatsiooni infra- struktuuridega varustatus.

A–21 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

A 2.3.8 Haridus, kultuur, sotsiaalsed vajadused Maakonna kõikides piirkondades tuleb võimalikult mitmekesise, kõrge- tasemelise ja kättesaadava hariduse pakkumisega tagada võrdväärsed koolituse saamise võimalused.

Koolitamine haarab ennekõike valdkondi:

- põhiharidus - kutseharidus - üldharidus - huviharidus

Sõltuvalt asustus- ja rahvastikustruktuurist ning erinevate ühiskonna- gruppide vajadustest tuleb maakonnas välja kujundada sotsiaalsete teenuste võrk, mida vajaduse korral täiendatakse ühiskondliku transporditeenuse võimaldamisega, et kõigile ühiskonnagruppidele oleks loodud võrdsed avalikus elus osalemise võimalused.

A 2.3.9 Puhkemajandus, vabaajategevused, sport Maakonna kõikides piirkondades tuleb luua eeldused puhkuse, vaba aja veetmise ja harrastustega tegelemise võimaldamiseks.

Asustusega piirnevate puhkealade, spordi- ja vaba aja veetmise rajatiste loomise ja arendamisega tuleb luua mitmekülgsed sportimise ja vaba aja veetmise võimalused.

A 2.3.10 Veemajandus Põhja- ja pinnavett tuleb kasutada säästlikult. Nii tihe- kui hajaasustusaladel tuleb säilitada või parandada joogiveevarude uuenemist.

Tagada tuleb nii elanikkonna kui tööstuse ja põllumajanduse pikaajaline varustamine piisava hulga vajaliku kvaliteediga veega. Kavandatud maakonna ruumistruktuur peab olema kooskõlas veemajanduslike nõuetega.

Alad, mis on põhjavee taastumise seisukohalt eriti olulised, peavad olema negatiivsete mõjutuste eest kaitstud.

A 2.3.11 Jäätmemajandus Korrastatud ja keskkonnasäästlik prügimajanduse korraldamine peab tagama keskkonna võimalikult väikese kahjustamise.

A–22 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Jäätmete tekkimist tuleb võimalikult vältida. Jäätmed, mille tekkimist ei saa vältida või mida ei saa taaskasutada, tuleb võimalikult ohutult töödelda ja ladustada.

Prügi ladustamiseks tuleb leida ja reserveerida looduslikult (hüdro- geoloogiliselt) võimalikult sobivad kohad.

A 2.3.12 Kodanikukaitse, tegutsemine katastroofide korral, riigikaitse Võimalike katastroofide ja õnnetusjuhtumite likvideerimise ning riigikaitsega seotud vajadused tuleb seostada maakonnaplaneeringus kavandatava asustus- ja maa-alade struktuuriga.

A–23 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

A–24 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B Planeeringu kirjeldus

B–25 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 1 Maakonna ruumistruktuuri arendamine

B 1.1 Maakonna arengupotentsiaali kindlustamine

B 1.1.1 Maakonna arengu visioonid Lähtuvalt Jõgeva maakonna olemasolevatest inim-, sotsiaalmajandus- likest ja loodusressurssidest, asendist peamiste transpordiühenduste ning oluliste keskuste (Tartu, Tallinn) suhtes omab Jõgeva maakond pika- ajalises perspektiivis arvestatavaid arengueeldusi.

Maakonna peamisteks rollideks ümbritsevate alade suhtes on:

- põhja-lõuna suuna ühendamise funktsiooni täitmine Eesti suuremate keskuste Tallinna ja Tartu vahel, see tähendab keskuste poolt pakutavate teenuste (haridus, meditsiin, kultuur, teadus, tarbimisturg, töökohad) kättesaadavust, teisalt aga soodsa elu- ja töökeskkonna pakkumist (keskkonnasõbralikkus, turvalisus, keskuste kättesaadavus, odavam ja konkurentsivabam majandustegevuskoht) - kõrge põllumajandus- ja puhkeväärtusega maastiku säilitamine ja arendamine nii majandamise kui puhkamise eesmärgil, - “Peipsi – perifeeria” avamine, see tähendab aktiivset koostööd Peipsi regioonis ressursside kasutamisel, sealhulgas Läänemerele juurde- pääsu tagamisel.

Oluline on ette näha seosed struktuuridega Tartu maakonnas, mis on Jõgeva maakonnaga funktsionaalselt tihedamini seotud, eelkõige pendelrände ja kõrgemat liiki teenuste tarbimise (meditsiin, kõrgemad õppeasutused, kultuur) ning ühiste ressursside (Peipsi järv, Vooremaa) tõttu.

Maakonna arengupotentsiaali suurendamise eelduseks on arenguvisiooni- de täpsustamine:

- asustusstruktuuride ja transpordi arendamise, - majandusstruktuuride, innovatsiooni- ja arenduspiirkondade loomise, - eri piirkondi ühendavate kommunikatsioonide arendamise, - maastiku arengu ja loodusväärtuste kasutamise osas.

B 1.1.2 Rahvastiku ja asustuse areng Infrastruktuuride ja elamispindade loomisel tuleb peale kohalike vajaduste arvestada regiooni tasandist kõrgemal toimivate seoste ja rahvastiku arengu trendidega. Rahvastiku arvu dünaamika kõrval tuleb

B–26 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

arvestada ka rahvastiku vanuses, perede struktuuris, elamisharjumustes jne toimuvate muutustega.

B 1.2 Keskuste liigendamine

B 1.2.1 Keskused ja nendega seotud funktsioonid Võrdväärsete elamistingimuste loomiseks maakonna kõikides piir- kondades tuleb välja arendada keskuste süsteem, mis tagaks avalike teenuste optimaalse kaetuse ja kättesaadavuse.

Keskusi peab olema võimalik nende asukoha, suuruse ja funktsioonide juures vastavalt piirkonna vajadustele välja kujundada.

Maakonnaplaneeringus on määratletud järgmised keskused:

- piirkondlik keskus - kohalik keskus - tugikeskus

Keskuste arendamisel püütakse tagada:

- piirkondlikes keskustes – kõrgemat liiki avalike teenuste tarbimise võimaldamine, - kohalikes keskustes – avaliku sektori põhiteenuste kättesaadavaks tegemine, - tugikeskustes – oma teeninduspiirkonnas avaliku sektori põhiteenuste osaline rahuldamine vastavalt nende tagamaa suurusele, kaugusele kohalikust keskusest, kohaliku haldusjuhtimise vajadustele.

Kohalikud keskused võivad jagada osa piirkondlike keskuste funktsioone vastavalt nende tagamaa suurusele, kaugusele piirkondlikust keskusest, riikliku haldusjuhtimise vajadustele.

Lähestikku paiknevate sama taseme keskuste puhul on võimalik nende funktsioonide täitmise omavaheline jaotamine.

Elanike teenindamiseks vajalikud kesksed sotsiaalsed, kultuurilised, majanduslikud ja administratiivsed asutused püütakse koondada piirkonnakeskustesse, nii et kogu maakonnast oleks neile võimalikult hõlbus juurdepääs ja neil oleks piisav koormatus. Avalikke teenuseid pakkuvate asutuste struktuur ja teenindusvõime tuleb kujundada võimalikult vastavalt elanike ja kohaliku majanduse arendamise vajadustele.

B–27 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Keskuste teenindavaid funktsioone tuleb vastavalt nende spetsiifikale tugevdada ja keskuste atraktiivsust suurendada:

- elamuehituse ja täiendavate teenindavate asutuste kavandamisega omavalitsuse üldplaneeringute ja detailplaneeringutega; - hariduse, sotsiaal- ja kultuuriteenuste pakkumise laiendamisega (üldhariduskoolide, lasteaedade, spordirajatiste, huvihariduskoolide, avaliku seltsielu kohtade, raamatukogude ja muuseumide tegevuse kindlustamise või juurdeloomisega); - kesksetele asutustele orienteeritud teenindus- ja asustusstruktuuri väljaehitamisega; - keskustele parema juurdepääsu ja nendega parema kommunikeeru- mise tagamisega infrastruktuuri täiustamisega.

Keskuste funktsioonide täitmist püütakse toetada nende rõhuasetusele vastavate tegevuste sihipärase finantseerimisega.

B 1.2.2 Piirkondlikud keskused Piirkondlikud keskused Jõgeva maakonnas on Jõgeva linn, Põltsamaa linn ja Mustvee linn (põhiplaan B 1.2.2).

Piirkondliku keskuse funktsioon on järgmiste teenuste kättesaadavuse tagamine: üldharidus, erakorraline meditsiiniline abi, tervisekeskus, raamatukogu, avaliku seltsielu koht, huviharidus, lasteaed, sõlmside- jaoskond, spordihoone, staadion, kohaliku ja riikliku halduse asutus.

Piirkondlikud keskused on põhilised tootmis- ja teenindussfääri koondumise kohad.

B 1.2.3 Kohalikud keskused Kohalikud keskused Jõgeva maakonnas on Puurmani, Palamuse, Tabivere, Adavere, Lustivere, Vaimastvere, Laiuse, Pala, Saare, Voore, Maarja, Raja, Sadala, Torma ja Saduküla (põhiplaan B 1.2.3).

Kohaliku keskuse funktsioon on järgmiste teenuste kättesaadavuse tagamine: põhiharidus, arstivastuvõtupunkt, raamatukogu, avaliku seltsielu koht, lasteaed, sidejaoskond, kohaliku halduse asutus.

Kohalikest keskustest Puurmani, Palamuse ja Tabivere jagavad osaliselt piirkondliku keskuse funktsioone (üldharidus, huviharidus, riikliku halduse asutus).

B–28 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 1.2.4 Tugikeskused Jõgeva maakonna tugikeskused on Kuremaa, Pisisaare, Aidu-Vägari, Lümati, Kaarepere, Luua, Esku, Kamari (põhiplaan B 1.2.4).

Tugikeskuse funktsioon on järgmiste teenuste kättesaadavuse tagamine: algkool, raamatukogu, avalik seltsielu koht, sidejaoskond, arstivastuvõtu- punkt.

B 1.2.5 Madalama astme keskused Madalamale hierarhilisele tasemele jäävad abikeskused, mis kannavad ühte või mitut spetsiifilist funktsiooni. Abikeskused on Siimusti, Jõgeva alevik, Kurista, Õuna, Võisiku ja Väike-Kamari.

Ülejäänud maa-asulad on elukülad, kus tootmis- ja teenindussfääri kontsentratsioon puudub. Neis paiknevad üksikud teenindus- ja tootmisobjektid. Selliseid maa-asulaid on Jõgevamaal 195.

B 1.3 Tiheasustusalad

B 1.3.1 Tiheasustusega alade määratlemine Tiheasustusega alad Jõgeva maakonnas on (põhiplaan B 1.3.1):

Jõgeva vald:

Jõgeva alevik, Kuremaa alevik, Kurista, Kärde, Laiuse alevik, Metsa, Painküla, Siimusti, Vaimastvere, Vana-Jõgeva, Õuna

Pajusi vald:

Pisisaare, Vägari

Pala vald:

Assikvere, Kodavere, Lümati, Nõva, Pala, Ranna, Sassukvere-Kadrina, Sõõru

Palamuse vald:

Palamuse, Kaarepere, Luua

Puurmani vald:

Puurmani alevik, Saduküla

B–29 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Põltsamaa vald:

Adavere, Esku, Kamari, Lustivere

Raja vald:

Omedu, Raja, Farm, Kalamajand

Saare vald:

Koseveski, Saare, Voore, Saare mõis, Vanassaare, Sirguvere, Jaama, Halliku, Ruskavere.

Tabivere vald:

Maarja küla, Tabivere alevik

Torma vald:

Sadala alevik, Torma alevik

Jõgeva linn

Põltsamaa linn

Mustvee linn

B 1.3.2 Piirkonna eripära ja maastikupildi säilitamine Säilitada tuleb piirkonnale tüüpiliste, kõrge esteetilise väärtusega maastike eripära, s.h ka asustuse üleminekualade ja kultuurmaastike eripära ja vaatelisust. Maastikupildi säilimist tuleb arvestada ka asustuse arengu suunamisel. Vajaduse korral tuleb püüda maastikupilti rikastada uute struktuuride loomise või sobilike maastikuhoolduse abinõude rakendamisega.

Säilitada tuleb ajaloolisi, piirkonnale tüüpilisi ja maastikupilti rikastavaid hooneid ja ehitisi.

Võimaluse korral tuleb püüda vähendada endiste põllumajandusega seotud ehitiste maastikupilti rikkuvat mõju.

Maa-asulaid ja külasid tuleb arendada vastavalt piirkonna eripärale ja eeldustele. Suuremates maa-asulates tuleb püüda rikastada nende funktsioonide mitmekesisust.

B–30 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 1.3.3 Maakonna ökoloogiline sisestruktuur, haljasvööndid Keskkonna kvaliteedi parandamiseks tihedamini asustatud ja rohkem koormatud aladel tuleb need võimaluse korral ümbritseda haljasvööndiga või siduda piirkonna ökoloogilise võrgustikuga.

Haljasvööndi rajamiseks sobivaid alasid tohib asustuse või tööstuse arendamiseks kasutada vaid äärmistel juhtudel. Ökoloogiliste funkt- sioonide seisukohast tähtsaid ja puhkeotstarbeks sobivaid alasid tuleks hoida liigselt asustamast ka tiheasustusalade sees.

Asustusalade ümberstruktureerimisel tuleb leida võimalusi rajatiste või muu kasutuse alt vabanenud alade kasutamiseks rekreatiivsetel või ökoloogilistel eesmärkidel.

B 1.3.4 Asustuse kontsentreerumise kohad, elamis- ja töökohtade arendamise ülesannetega alad Põhilisteks asustuse kontsentreerumise kohtadeks on Jõgeva maakonnas piirkondlikud ja kohalikud keskused. Tugikeskustest on eelistatavamad asustuse kontsentreerumise kohad avaliku transpordi ja muude kommunikatsiooniteenustega paremini varustatud paigad.

Elamispindade loomise rõhuasetusega alad on Jõgeva maakonnas (põhiplaan B 1.3.4):

- piirkondlikud keskused (Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linn) - Tabivere alevik

Töökohtade loomise rõhuasetusega alad on Jõgeva maakonnas (B 1.3.4):

- piirkondlikud keskused (Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linn) - Tabivere alevik - Vägeva - Painküla - Siimusti alevik

B 1.3.5 Elamis- ja töökohtade funktsionaalne seostamine Asustuse arengu kavandamisel tuleb võimalikult õigeaegselt arvestada rahvastiku vanuselises struktuuris ja ühiskonnaoludes toimuvate muutustega.

Asustuse detailsel kavandamisel omavalitsuse üldplaneeringutes ja detailplaneeringutes tuleb püüda töö- ja elamiskohti ning infrastruktuure võimalikult hästi üksteisega seostada. Seejuures tuleb lähtuda maakonnaplaneeringus esitatud asustuse arengu üldisest visioonist.

B–31 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 1.3.6 Turistide teenindamise rõhuasetusega asulad Maakonnaplaneeringu põhiplaanil on määratletud maakondlikult tähtsad turistide teenindamise kohad, kus on looduslike tingimuste ja olemasolevate infrastruktuuride poolest suuremad eeldused turismi arendamiseks.

Turistide teenindamise rõhuasetusega alad on Jõgeva maakonnas (põhiplaan B 1.3.6):

- Põltsamaa linn - Mustvee linn - Palamuse alevik - Kuremaa alevik - Äksi küla - Elistvere küla

B 1.4 Looduslikud alad

B 1.4.1 Kaitse puhkemajandusest tuleneva koormuse vastu Looduskaitseliselt väärtuslikel looduslikel ja looduslähedastel aladel, ennekõike Endla, Alam-Pedja ja Vooremaa kaitsealadel ning Sõõru ja Tõivere piirkondades tuleb tagada alade kasutamine turismi eesmärgil vastavalt nende koormustaluvusele.

Soodustada tuleb piirkondade eripärale vastavate ekstensiivsete ja säästlike turismivormide arengut.

Loodusturismi arendamise raskuskeskmeks maakonnas on kavandatava Vooremaa looduspargi ala.

B 1.4.2 Eesmärkide kirjeldamine erinevate maastikuliste rajoonide kaupa Alutaguse

Eesmärgiks on piirkonna põhjaosas paiknevate väärtuslike metsa- ja sooalade säilitamine, Peipsi järve ja ranniku suhteliselt tundlike alade säästlik kasutamine, ning lendorava, kotkaste, must-toonekure, metsise ja teiste loodusmälestiste elupaikade hoid.

Vooremaa

Eesmärgiks on:

- maastikurajooni keskosas paikneva unikaalse voorte ala ja sellega seotud muldade ja koosluste säilitamine,

B–32 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- sobiva maakasutuse abil piirkonnale tüüpilise väärtusliku kultuurmaastiku säilitamine, - paiguti esinevate kõvapuiduliste lehtpuude tunduva osakaaluga metsade kaitse tagamine, - iseloomulike hiismetsade hoid ja uuendamine.

Võrtsjärve nõgu

Prioriteediks on suurel maa-alal paiknevate soo-alade säilitamine looduskaitselistel ning õppe- ja teadustöö eesmärkidel, samuti luhaniitude ja lammimetsade haruldaste elukoosluste kaitse tagamine. Eriti vajaksid piirkonnas kaitsmist vanad Võrtsjärve rannavallid. Hoiduda tuleks nende liiva- ja kruusavarudena kasutusele võtmisest. Ala peaks jääma intensiivse majandamise tsoonist välja.

Kesk-Eesti tasandik

Piirkonnas on keskmisest tihedam asustus ja intensiivsem põllumajanduslik kasutus. Kuna looduslike ja looduslähedaste alade osakaal on väike, tuleb suuremat tähelepanu pöörata piirkonnale tüüpiliste eriilmeliste ökosüsteemide kaitsele. Tagada tuleb väärtuslike asulakohtade ja arheloogiliste väärtuste kaitse. Vajaduse korral tuleb planeerida maastikuhoolduse meetmetega maastiku rikastamist.

Endla nõgu

Prioriteediks on soode ja soometsade kaitse tagamine ning ala säilitamine looduskaitselistel, õppe, teaduse ja turismi eesmärkidel.

Kagu-Eesti lavamaa

Eesmärgiks on eripärase reljeefi ja ilmega alade säilitamine ning väärtuslike metsaalade kaitse tagamine. Tähelepanu tuleks pöörata väärtuslike mõhnastike (Kaiu, Saare) kaitsele.

B 1.5 Erinevate kasutuste seisukohast väärtuslikud alad Maakonnaplaneeringu põhiplaanil on generaliseeritult määratletud väärtuslikud ning väga väärtuslikud alad.

Väärtuslikud alad on määratletud

- looduse ja maastiku, - puhkuse ja turismi, - põllumajanduse,

B–33 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- maavarade kaevandamise, - joogiveevarude täiendamise seisukohalt.

Väga väärtuslikud alad on määratletud

- looduse ja maastiku, - puhkuse ja turismi seisukohalt.

Loetletud alad tuleb madalama taseme planeeringutes ruumiliselt täpsemalt määratleda ja vajaduse korral uute aladega täiendada.

Väga väärtuslike alade omavahelist kattumist tuleb vältida, kui alade kaitse või kasutuse ülesanded ei ole omavahel kooskõlas.

Väga väärtuslikud alad võivad maakonnaplaneeringu põhiplaanil kattuda muude kasutuste seisukohast väärtuslike aladena näidatud aladega, kui see ei kahjusta väga väärtuslikuna näidatud alade funktsioone.

B 2 Looduslike ja kultuuriliste väärtuste kaitse

B 2.1 Keskkonnakaitse üldised põhimõtted

B 2.1.1 Keskkonnanõudeid arvestav maakonna areng Jõgeva maakonna planeeringuga püütakse saavutada keskkonnanõudeid arvestav kestev areng. Majandus- ja asustusstruktuuride areng peab arvestama piirkonna looduslikke eeldusi ja keskkonna taluvusvõimet.

Sellise arengu kavandamist toetatakse keskkonnaalase informatsiooni kättesaadavaks tegemise ja vastavate infosüsteemide loomisega.

Aladel, mis omavad loodusvarade või oma funktsioonide kvaliteedi, ohustatuse või suure ökoloogilise väärtuse poolest suurt tähtsust, antakse keskkonnaeesmärkidele teiste kasutushuvide suhtes eelistus.

B 2.2 Looduskaitse ja maastikuhooldus

B 2.2.1 Looduse ja maastiku kaitse tagamine Väärtusliku elukeskkonna loomise eesmärgil püütakse looduse ja maastiku väärtusi tihe- ning hajaasustusaladel kahjustada nii vähe kui võimalik.

B–34 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kahjulikke mõjusid püütakse sobilike meetmetega kompenseerida.

Haruldaste ja nende praeguses elupaigas ohustatud taime- ja loomaliikide ning nende koosluste kaitseks püütakse elupaigad ühendada ökoloogi- lisse võrgustikku.

Väga väärtuslike alade kaitseks püütakse vajaduse korral kujundada naaberaladelt lähtuvate negatiivsete mõjude vältimiseks piisava laiusega puhveralad.

Üleriigiliselt ja maakondlikult tähtsad alad, mis vajavad suuremat kaitsealast tähelepanu, on planeeringu põhiplaanil tähistatud “Looduse ja maastiku seisukohalt väärtuslike aladena” (põhiplaan B 2.2.6) ning “Looduse ja maastiku seisukohalt väga väärtuslike aladena” (põhiplaan B 2.2.7).

B 2.2.2 Maakonna ökoloogiline võrgustik Taimestiku ja loomastiku kaitse või muude ökoloogiliste funktsioonide (mulla, vee, õhu kaitse) seisukohast tähtsatest aladest püütakse maakonna tasandil kujundada funktsionaalselt seotud võrgustik.

Selle eesmärgiks on vältida väärtuslike biotoopide või ka suuremate ökosüsteemide isolatsiooni sattumist ning aidata kaasa planeeringualal loodusliku mitmekesisuse ja keskkonna üldise stabiilsuse säilimisele.

Ökoloogiline võrgustik moodustatakse piirkonna looduslikest või looduslähedastest aladest. Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega looduskaitseliselt väärtuslikud biotoobid. Nende vahele püütakse kujundada ekstensiivse kasutusega alad ehk ühenduskoridorid.

Võrgustiku kujundamisel püütakse säilitada või kujundada maakattetüüpide selline ruumimuster, mis välistab väärtuslike biotoo- pide ja suurepinnaliste loodusalade isoleerituse, pakkudes samas soodsaid elupaiku ja migratsioonikoridore loomaliikidele ning aidates kaasa väliste keskkonnamõjude puhverdamisele.

Maakonna tasandil moodustuva ökoloogilise võrgustiku põhi- elementideks on maakonnaplaneeringu põhiplaanil määratletud “Looduse ja maastiku seisukohalt väärtuslikud alad” (põhiplaan B 2.2.6) ning “Looduse ja maastiku seisukohalt väga väärtuslikud alad” (põhiplaan B 2.2.7). Võrgustiku seisukohalt tähtsateks aladeks on jõgede-järvede lammialad, märgalad ja looduslikud metsad.

Jõgeva maakonna tähtsamateks ökoloogilisteks aladeks on maakonna põhja-, lõuna- ja kaguosas paiknevad soo- ja metsamassiivid.

B–35 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Maakasutus peab lisaks praegusele kaitsealade süsteemile aitama kaasa ökoloogilise võrgustiku edasisele soodsas suunas väljakujunemisele. Samuti peavad seda toetama teised teemaplaneeringud ja arengukavad.

Piirkondlik ökoloogilise võrgustiku süsteem on aluseks alama astme planeeringutele. Need peavad seda edasi arendama ja vastavalt kohalikele oludele täiustama.

B 2.2.3 Suurepinnalised looduslikud alad Looduskaitse seisukohalt väärtuslikud suurepinnalised puutumata alad asuvad Jõgeva maakonnas peamiselt Alutaguse, Endla nõo ja Võrtsjärve nõo maastikurajoonides. Tagada tuleb looduslikena säilinud alade kaitse ja sobiv kasutus. Igati tuleks vältida puutumatute alade massiivide rikkumist tee-ehituse või muu arendustegevusega.

B 2.2.4 Maastiku mitmekesisuse parandamine Vaesustunud ja väikese biotoopide osakaaluga maastikul tuleb detailsete kavadega ette näha sobivate maastikuhooldusabinõude rakendamine, mis tagaks maastiku mitmekesisuse rikastamise ja esteetilise ilme tõstmise. Loodavad alad peaksid samal ajal andma panuse piirkondliku ökoloogilise võrgustiku struktuuri täiustamisse.

Biotoopide- ja liikidevaesed alad, kus tuleks maastikustruktuuri esmajärjekorras täiustada, asuvad Jõgeva maakonnas peamiselt Vooremaa ja Kesk-Eesti tasandiku maastikurajoonides. Nende täpne paiknemine tuleb selgitada täiendavate teemaplaneeringutega.

Suuremat tähelepanu pööratakse maastikuhooldusele asulate, maanteede, raudteede, veekogude ja metsade servades ning puhkealadel.

B 2.2.5 Väärtuslike biotoopide kujunemise soodustamine Põllumajanduslikust või muust suurepinnalisest kasutusest väljalangenud alade puhul tuleb kaaluda nende ruumilisest paiknemisest ja looduslikest tingimustest tulenevaid eeldusi ning sobivust ökoloogilisse võrgustikku ühendamiseks.

Keskkonnakaitseliselt väärtuslike biotoopide kujunemist tuleb soodustada ennekõike aladel, kus selleks on paremad mullastiku- tingimustest tulenevad eeldused.

Põllumajanduslikust kasutamisest väljalangenud alade puhul tuleb selgitada, kas neid on väärtuslike biotoopide kujundamise eesmärgil otstarbekam metsastada või lasta kujuneda loomuliku suktsessiooni teel.

B–36 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Jääksoode kasutusele võtmisel eelistatakse metsamarjade kasvatamist puistute rajamisele.

Kasutusest väljalangenud karjäärialadel tuleb võimaluse korral luua eeldused väärtuslike biotoopide kujunemiseks.

B 2.2.6 Looduse ja maastiku seisukohalt väärtuslikud alad Põhiplaanil esitatud “Looduse ja maastiku seisukohalt väärtuslikke alasid” (B 2.2.6) tuleb nende ökoloogiliste, esteetiliste või puhke- otstarbeliste väärtuste tõttu vajalikul viisil kaitsta, hooldada ja arendada. Neil aladel tuleb soodustada säästlike põllu- ja metsamajandusmeetodite rakendamist.

Põhiplaanil joontingmärgiga tähistatud “Looduse ja maastiku seisukohalt väärtuslikeks aladeks” (B 2.2.6) olevate vooluveekogude kaldaaladel tuleb võimaluse korral säilitada looduslähedane maakasutus ja oluliste ökoloogiliste protsesside toimimine.

B 2.2.7 Looduse ja maastiku seisukohalt väga väärtuslikud alad Põhiplaanil esitatud “Looduse ja maastiku seisukohalt väga väärtuslike aladena” (B 2.2.7) on tähistatud kõrge looduskaitselise väärtusega biotoobid või ökosüsteemitüübid, kus tuleb rakendada selliseid kaitse- ja hooldusmeetmeid, mis tagavad väärtuslike alade säilimise või vajalikus suunas arenemise. Vajaduse korral tuleb neil kaaluda täiendavate kaitsemeetmete rakendamist või uute kaitsealade moodustamist.

Väiksepinnaliste looduskaitseliselt väärtuslike biotoopide kaitse- meetmed, mida planeeringu mõõtkava tõttu ei ole maakonnaplaneeringus käsitletud, tuleb planeerida koos kohaliku maakasutuse planeerimisega.

Piirkondliku ja üleriigilise ökoloogilise võrgustiku osadena tuleb eriti püüda säilitada ja kujundada põhiplaanil “Looduskaitseliselt väga väärtuslike aladena” tähistatud alasid. Aladel tuleb soodustada looduslähedase põllu- ja metsamajanduse praktiseerimist.

B 2.3 Mullakaitse

B 2.3.1 Muldade pikaajalise kaitstuse tagamine Primaarne on väärtuslike muldade otsese hävitamise vältimine (ehituste, uute teede rajamisega jne). Suuremad rajatised tuleb püüda paigutada vähemviljakatele muldadele.

Enam erodeeritud mullad paiknevad Saare mikrorajooni väike- kühmustikus, mille põllumuldadel ei saa maaharimist teha risti

B–37 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

kallakuga. Neil aladel tuleb järsemaid kallakuid kasutada rohumaadena, põllumaid tuleb hoida võimalikult pikka aega taimkatte all (kattekultuuride kasvatamine) ja vee äravoolu aeglustamiseks tuleb istutada hekiridasid.

Deflatsioon ei oma maakonna piirides tähtsust, kuna siinsed Peipsi rannaluited on valdavalt rohttaimestikuga kaetud.

Kultuurmaadena kasutatavatel aladel tuleb vältida muldade viljakuse langemist inimtegevuse tagajärjel - maaparandustööde ebaõige teostamise ja agrotehnika nõuete mittetäitmise tõttu. Esimeste hulka kuulub maaparandustööde valest projekteerimisest tulenev liivmuldade ülekuivendamine. Potenstiaalne oht on selleks Peipsi-äärsetel liivastel gleimuldadel. Maapinna ebaõigest tasandamisest ja kuivenduskraavidest väljakaevatud pinnase laotamisest tingitud viljakama mullakihi katmisel madalama viljakusega pinnasega toimub samuti mullaviljakuse pikemaajaline langus.

Vältida tuleks liialt raskete masinate kasutamist, mille tulemusena toimub nii huumushorisondi kui ka selle aluse kihi tihenemine.

Hoiduda tuleb monokultuuri kasvatamisest ilma pikemaajalise maaharimiseta, mis on üks muldade tihenemise põhjuseid. Siia hulka kuuluvad eeskätt pikaajalised kultuurkarjamaad.

Tihenemise ja mullastruktuuri halvenemise minimeerimiseks tuleks külvikorras tingimata kasutada ka põldheina, mille juured suudavad suhteliselt edukalt pinnast kobestada. Tihenemine on levinud peamiselt aladel, kus kasutatakse põllumajanduse intensiivtehnoloogiaid. Mulla- viljakuse languse ärahoidmiseks peab agroökosüsteemides tagama pideva orgaanilise aine ja toiteelementide lisamise kogustes, mis vastavad saagiga eemaldatavatele kogustele. Taimekaitsevahendite ja mineraal- väetiste kasutamisel tuleb jälgida nende mõju mullafaunale.

B 2.3.2 Muldade säästlik kasutus Säästliku mullakasutuse eesmärgiks on mullaviljakuse säilitamine ja parandamine ning mullaomaduste võimalikult vähene halvendamine.

Jõgeva maakonnas tuleb arvestada madalsoomuldade kasutamisega seotud ohtude ja piirangutega. Madalsoomuldadel ei kasvatata kultuure, mis vajavad intensiivset mullaharimist (teravili, rühvelkultuurid), millega kaasneb kiire turba lagunemine ja ühes sellega ka turbahorisondi ja soomulla häving.

B–38 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Külvikordade planeerimisel tuleks lähtuda ka eeldusest, et need tagaksid positiivse orgaanilise aine bilansi ja viiksid miinimumini monokultuuride kasvatamise.

Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud mullad tuleb üle viia rohumaadeks või äärmisel juhul metsastada.

B 2.3.3 Väikese puhverdusvõimega mullad Väikese puhverdusvõimega muldadel tuleb ennekõike hoiduda väetiste ja taimekaitsevahendite liigsest kasutamisest, sest madala neelamis- mahutavuse tõttu ei suuda sellised mullad toitaineid kinni pidada ja need leostuvad kergesti.

Jõgeva maakonnas paiknevad sellised mullad ennekõike Peipsi-äärsetel aladel (Avinurme mullastiku mikrorajoonis).

B 2.3.4 Kasutusviiside seostamine mulla veerežiimiga Automorfseid ja kuivendatud poolhüdromorfseid gleimuldi võib kasutada vastavalt vajadusele nii teravilja ja rühvelkultuuride kasvatamiseks kui ka kultuurrohumaana (heina- või karjamaana). Soomuldi tuleb kasutada ainult kultuurniitudena või soodsal aastaajal ka kultuurkarjamaana, valides selleks sobivad niiskuselembesed rohumaakultuurid (näiteks päideroog).

B 2.3.5 Metsamuldade kaitse Lageraiet tuleks vältida leetunud liivmuldadel kasvavates sambliku- ja pohlamännikutes, mille õhuke metsakõdu ja huumushorisont selle käigus praktiliselt hävitatakse ja metsa taastumine võtab tunduvalt rohkem aega.

B 2.4 Veekaitse

B 2.4.1 Ülepinnaline veekaitse Veekogude ökoloogiliste funktsioonide pikaajaliseks säilitamiseks tuleb veekaitse meetmeid rakendada ülepinnaliselt. Selle alusena tuleb välja töötada Jõgeva maakonna pinna- ja põhjavee kaitse kava. Kavas tuleb formuleerida pinna- ja põhjavee varusid puudutavad eesmärgid ning näha ette nende ohustatus nii punkt- kui hajareostusallikate poolt.

Põhjaveevarude täienemist tuleb soodustada põhjavee uuenemise looduslike protsesside toimimise tagamisega.

B–39 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Hoiduda tuleb reoainete, eriti taimetoitainete (lämmastiku ja fosfori) ja suurel hulgal hapnikku tarbivate (orgaaniliste) ainete juhtimisest veekogusse.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kvaliteetse veega ja suure loodus- kaitselise väärtusega veekogude kaitsele.

Reostatud veekogud tuleb saneerida ning kujundada need võimalikult looduspärasteks.

Veevarude säästliku kasutamise seisukohalt on eriti oluline tagada kvaliteetsete joogiveevarude reostamise vältimine. Seejuures tuleb püüda leida nii omavalitsustele, põllu- kui metsamajandusele vastuvõetavaid lahendusi ning igati soodustada nendevahelist koostööd.

B 2.4.2 Märgalade kaitse Suurt tähtsust omab Jõgevamaa ulatuslikemate puhta vee reservuaaride – Endla ja Alam-Pedja soomassiivide kaitse.

Maakasutuse planeerimisel tuleb tähtsustada märgalakoosluste rolli veekvaliteedi tagajana.

Mahajäetud turbakaevandusalad tuleb võimaluse korral uuesti loodus- lähedasteks märgaladeks kujundada.

B 2.5 Kaitse õhu saastamise ja müra vastu

B 2.5.1 Õhukvaliteedi tagamine Maakonna elanike tervise kahjustamise vältimiseks tuleb püüda õhureostust vähendada võimalikult selle tekkimise kohas.

Kui emissiooni vältimine ei ole võimalik, tuleb reostusallikate ja elamurajoonide vahele planeerida piisavalt suured vahemaad või sobivad reostuse mõju vähendavad abinõud.

B 2.5.2 Kõrge müratasemega piirkonnad Kõrge müratasemega piirkonnad on Jõgeva maakonnas suuremate maanteede ja raudtee äärsed alad.

Müra vähendamiseks tuleb kavandada abinõud üld- ja detail- planeeringutega. Olulisemates kohtades tuleb püüda müra vähendada metsaalade säilitamise või rajamisega.

B–40 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Suuremat tähelepanu müra leviku vähendamisele tuleb pöörata puhke ja asustusalade lähedal.

B 2.6 Kultuurmaastike ja kultuuriliste väärtuste kaitse

B 2.6.1 Ajaloolised kultuurmaastikud Kultuurmaastike kaitse tagatakse kaitse-eesmärkide ja sobivate põllumajandusmeetodite rakendamise ühildamisega. Kultuurmaastike säilimiseks vajalike maastikuhooldusabinõude rakendamise täpne kava tuleb välja töötada looduskaitseliste teemaplaneeringutega.

Olulisemad kultuurmaastikud paiknevad Jõgevamaal Vooremaa piirkonnas.

B 2.6.2 Kultuurimälestised Ajaloolisi hooneid, parke, kultuuri- ja loodusmälestisi tuleb püüda säilitada võimalikult terviklikena nende algsetes kohtades ja seostes.

Maakondlikult tähtsateks kultuurikompleksideks on Põltsamaa linn, Palamuse alevik ja Mustvee linn – Raja alevik.

Maakondlikult tähtis kultuurikompleks on maakondliku tähtsusega kultuurilis-maastikuline kompleks, mis hõlmab endas nii kultuurilise, ajaloolise, arhitektuurilise ja maastikulise väärtusega objekte-rajatisi ning territooriumi, mis vajavad säilitamist, kaitset ning kompleksset edasiarendamist ning on tähtsad eelkõige turismi ja puhkemajanduse seisukohalt.

Piirkonna jaoks tähtsate kultuuriobjektide kaitse aluseks on süstemaa- tiliselt täiendatav muinsuskaitseobjektide andmebaas.

B 2.6.3 Ajalooline asustusstruktuur Ajalooliselt kujunenud asustusalasid tuleb püüda säilitada koos nende juurde kuuluvate elementide ja ümbritsevate aladega.

Suuremat tähelepanu asustusstruktuuride säilimisele tuleb pöörata Peipsi- äärsetel aladel ja Kesk-Eesti tasandikule jäävatel ajaloolistel asustusaladel.

B–41 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 3 Looduslikest tingimustest ja ruumilisest struktuurist tulenevate eelduste kasutamine

B 3.1 Keskkonnanõuedeid ja sotsiaalseid vajadusi arvestav majanduse ja infrastruktuuri arendamine

B 3.1.1 Majanduse ja tööturu arendamine Maakonna kõikides piirkondades tuleb soodustada majandustegevust, mis tagaks piirkonna kui terviku majandusliku arengu ning oleks samal ajal kooskõlas sotsiaalsete ja ökoloogiliste nõuetega.

Majandustegevus peaks jätma tulevastele põlvedele võimalikult mitmekülgsed võimalused ruumistruktuuride kujundamisel edasiseks kasutamiseks.

Nende eesmärkide saavutamiseks püütakse:

- eelisjärjekorras soodustada mitmekesise majanduse arengut piir- kondlikes ja kohalikes keskustes; - infrastruktuuri parendamise teel luua eeldused valdavalt mono- funktsionaalsete maa-asulate ümberstruktureerimiseks; - infrastruktuuri parendamise teel luua eeldused sobivaks majandus- tegevuseks kogu maakonna territooriumil.

B 3.1.2 Ettevõtluse planeerimine piirkonnas Ettevõtlust tuleb planeerida mitte isoleeritult, vaid seostatuna piirkonna teiste struktuuridega ning kooskõlas ruumiliste funktsionaalsete seoste arenguga.

Mitmekesise ettevõtlusstruktuuri saavutamiseks tuleb toetada erinevate kasutusviiside ja majandusvormide arengut. Seejuures püütakse:

- vähendada võimalikke kasutuskonflikte; - vastastikku teineteist mõjutavaid tegevusi intensiivsuse ja kasutusviisi poolest kujundada nii, et negatiivsed mõjud oleksid minimaalsed; - vastanduvaid tegevusi ruumiliselt lahutada; - võimalikult vähe looduse ja maastiku poolest väärtuslikke alasid mõjutada.

Infrastruktuuri, eriti transpordi, energiamajanduse, veevarustuse ja jäätmemajanduse arendamisel peab kavandatav keskkonnakasutus

B–42 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

majandust võimalikult toetama, tagades seejuures ressursside säästliku kasutamise.

B 3.2 Tööstus, väikeettevõtlus

B 3.2.1 Regionaalse majandusliku arengu soodustamine Töökohti andvat ettevõtlust ja avalike teenuste pakkumist tuleb arendada peale maa-alade reserveerimise ka kohaliku majanduspoliitika, sotsiaalsete- , ehituslike jm meetmetega. Eelisarendada tuleb seejuures nõrgalt välja arenenud struktuuridega ja suurema tööpuudusega piirkondi. Eelisjärjekorras suunatakse neisse piirkondadesse uute ettevõtlusvaldkondade loomine.

Piirkondliku majanduse arendamise raamides tuleb edasi arendada ka välja- ja täiendõppe struktuure.

B 3.2.2 Uute tehnoloogiate rakendamise soodustamine Vastukaaluks vähearenenud majandusstruktuuridest ja asukohast tingitud väiksematele arengueeldustele tuleb maakonna neis osades soodustada innovatiivsete ja ökonoomiliste väikestruktuuride rakendamist.

Uute tehnoloogiate rakendamist tuleb soodustada kogu maakonnas.

Enamkülastatavates piirkondades tuleb edasi arendada turismimajanduse võimalusi ja tagada vajalike teenuste kättesaadavus. Võimaluse korral tuleb püüda seda siduda erasektori poolt teenuste pakkumisega, s.h põllumajandustoodete kohapealse turustamise toetamisega.

Arendada tuleb maakonna seniseid eeldusi, eelkõige põllumajandus- teaduste praktiseerimise tavasid ja Tartu kui olulise innovaatikakeskuse lähedust.

B 3.2.3 Keskkonnanõuete kaalumine uute tegevuste kavandamise puhul Suuremate ettevõtete planeerimisel tuleb hinnata ning arvestada nende pikaajalist mõju keskkonnale.

B 3.2.4 Turismialased projektid Rahvusvahelise koostööprogrammi “3+3” turismiprojekti “Blue Corridor” ning sihtasutuse “Lõuna-Eesti Turism” tegevuse raames välja tuua maakonna eripära ja leida lahendused selle rakendamiseks.

B–43 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 3.3 Põllumajandus

B 3.3.1 Põllumajanduse arendamine Põllumajandus on suurel osal Jõgeva maakonnas domineeriv majandusharu ja põhiline maastikku kujundav faktor. Seda tuleb vastavalt asukoha looduslikele eeldustele arendada ja kindlustada.

Pikemaajalises perspektiivis tuleb optimeerida põllumajanduse tootmis- ja maastiku ilmet säilitav funktsioon.

Põllumajanduslik tootmine peab olema kooskõlas keskkonnanõuetega. Võimalike vastuolude leevendamiseks ja vältimiseks tuleb soodustada mahepõllumajanduslike tootmismeetodite rakendamist.

Arvestada tuleb põllumajanduse piirkonna jaoks olulisi sotsiaalseid funktsioone. Võimaluse korral tuleb soodustada piirkondliku töötlemise ja turustamise arengut.

Igati tuleb soodustada taastuvate varude kasutamist ja põllumajanduse poolt inimsõbraliku keskkonna loomist.

B 3.3.2 Põllumajanduse seisukohalt väärtuslikud alad Põhiplaanil määratletud “Põllumajanduse seisukohast väärtuslikke alasid” (B 3.3.2) tuleb eelistatult kasutada põllumajandussaaduste tootmiseks ja põllumajandusettevõtluse kindlustamiseks.

Ressursside säästliku kasutamise seisukohalt tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

- maakasutuse viis (maaharimistehnika, viljavaheldus); - väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine; - reoveesette kasutamine; - vihmutamine; - maade mitte-põllumajanduslikel eesmärkidel kasutamine.

Väärtuslike põllumaade kahjustamist tuule- ja vee-erosiooni, tallamise või muude mõjude eest tuleb püüda sobilike maaharimisviiside ja hooldusmeetmetega (risti kallakut harimise, hekiribade rajamisega jne) vältida või leevendada.

Ökoloogiliselt õrnadel aladel tuleb kasutada loodussõbraliku (ekstensiivse) põllumajanduse vorme. Seda soodustada täiendavate teemaplaneeringute ja toetusmehhanismide rakendamisega.

B–44 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 3.3.3 Põllumajanduse spetsiifiliste funktsioonide arvestamine Õrnalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb joogivee säilitamise eemärgil soodustada rohumaade kultiveerimist ja vastavaid ekstensiivseid majandamisvorme.

Aladel, kus põllumajandus omab tähtsust maastiku ilme säilitamise seisukohalt, tuleb püüda leida võimalusi selle säilitamiseks ja vajaduse korral toetamiseks.

B 3.3.4 Piirkondliku töötlemise ja turustamise edendamine Piirkonnasiseste ja -väliste turustusvõimaluste suurendamiseks tuleb soodustada piirkondlike töötlemis- ja turustusettevõtete arengut.

Kasvavate kvaliteedinõudluste rahuldamiseks tuleb vajalike meetmete rakendamist soodustada ka töötlemis- ja turustussektoris. Eriti kehtib see kõrgema kvaliteediga ja eraldi käitlemist nõudvate mahepõllumajandus- toodete kohta.

Vähearenenud ja hõreda asustusega piirkondades tuleb toetada kaupade kokkuostu ja transpordisüsteemide tekkimist.

B 3.3.5 Parandatud maade kasutuse, hooldamise ja rekonstrueerimise planeerimine Vastavasisulised vajadused ja nõuded tuleb selgitada täiendavate uuringute ja teemaplaneeringutega.

Maaparandusobjektide kasutuse või rekonstrueerimise planeerimisel tuleb arvestada loodus- ja keskkonnakaitseliste huvidega.

B 3.3.6 Kalandus Töönduslikuks kalapüügiks eeldusi omavatel järvedel (Elistvere, Jõemõisa-Kaiu järvestik, Kaiavere, Kuremaa, Raigastvere, ja Saadjärv) tuleb püüda säilitada või luua eeldused kutseliseks kalapüügiks.

Harrastuspüügi seisukohalt tähtsates järvedes (Endla, Pikkjärv, Prossa, Saare, Sinijärv) tuleb vältida nende kvaliteedi halvenemist ja võimaluse korral püüda tagada neile hõlpsam juurdepääs.

Esmajärjekorras tuleks püüda säilitada kalastuse seisukohast tähtsate veekogude veekvaliteet.

Kalamajanduslike rajatiste planeerimisel tuleks arvestada nende potentsiaalset mõju:

- põhjavee režiimile ja kvaliteedile;

B–45 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- eesvoolude veekvaliteedile (füüsikalis-keemilistele parameetritele); - kalade liigilisele koosseisule; - kalade liikumisele.

B 3.4 Metsamajandus

B 3.4.1 Metsa funktsioonide kindlustamine Väärtuslikke metsaalasid ei tohi muude kasutuste mõjul kahjustada. Oluline on arvestada eelkõige põhjaveetaseme muutmisega ja puhkemajandusega seotud potentsiaalseid mõjusid.

Metsadele muu kasutusega kaudselt avalduvaid mõjusid tuleb püüda sobivate meetmetega vältida. Puhkemajandust tuleb suunata suurema koormustaluvusega aladele.

B 3.4.2 Metsa säästlik kasutamine Säilitada tuleb maakonna looduslike, looduslähedaste ja muude metsade senist mitmekesisust rakendades looduslähedase metsamajanduse tehnoloogiaid. Tähelepanu pööratakse heade marja- ja seenemetsade säilitamisele.

Liikide poolest vaesustunud metsaaladel tuleb pikas perspektiivis näha ette nende mitmekesisuse suurendamine.

Erilist tähelepanu metsade liigilise mitmekesisuse säilitamisel tuleb pöörata Alutaguse, Endla ja Võrtsjärve nõo piirkonnas ürgsena säilinud metsades. Võimaluse korral tuleb tagada nende edasine puutumatuna säilimine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata liigirikaste soometsade kaitsele.

Liigirikkaid metsakooslusi ja –struktuure tuleb säilitada ja kujundada ka nende ökoloogiliste, puhkemajanduslike ning esteetiliste funktsioonide tõttu.

B 3.4.3 Metsamajanduse seisukohalt väärtuslikud alad Suure metsamajandusliku potentsiaaliga ja tähtsad metsaalad ning vajalikud muutused metsastruktuurides tuleb selgitada täiendavate planeeringutega.

Planeeringu põhiplaanil on esitatud maakonna praegused metsaga kaetud ja looduslikud alad.

B–46 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 3.4.4 Piirkondliku metsamajanduse ja puidutöötlemise arendamine Soodustada tuleb metsamajandusega seotud struktuuride arengut, eelkõige metsamaterjali ümbertöötamisega seotud ettevõtete tekkimist.

Muud kasutusvaldkonnad peavad tagama puidu sihipärase kasutamise ja selle maksimaalse väärtustamise. Ennekõike peab metsamajandus rahuldama kohaliku vajaduse puidu järele.

B 3.5 Maavarade kaevandamine

B 3.5.1 Maavaradega varustamise kindlustamine Tagada tuleb piirkonna jaoks oluliste maavarade kasutamise võimal- damine. Tegevusi, mis seda takistavad, tuleb piirata.

Maapõuevarude uurimisel ning hindamisel tuleb võimalikult varakult taotleda kooskõla muude maakasutushuvide ja ka omanikuhuvide vahel.

Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb püüda võimalikult vähe tekitada mõju maastiku ilmele, mullastikule ning puhkeotstarbelise, metsandusliku ja põllumajandusliku kasutuse huvidele.

Huvide ristumist tuleb püüda eriti vältida tiheasustusalade läheduses.

Arvestada tuleb kaevandamisega seotud transpordiga kaasnevate mõjudega.

B 3.5.2 Maavarade säästlik kasutamine Kasutusele võetud karjäärid tuleb vastavalt tehnilistele võimalustele ammutada võimalikult täielikult. Ammendatud või kasutusest väljalangenud karjäärialad tuleb taimestikukga uuendada ja kujundada võimalikult looduslähedaseks maastikuks.

Tooraine järgi vajaduse vähendamiseks tuleb soodustada:

- sekundaartoorainete kasutamist; - uusi tehnoloogiaid maavarade minimaalse ja taaskasutamise võimaldamiseks; - võimaluse korral turba asemel kompostide kasutamist,

B 3.5.3 Maavarade kasutamise seisukohast väärtuslikud alad Põhiplaanil “Maavarade kaevandamise seisukohast väärtuslike aladena” (B 3.5.3) määratletud lubjakivi, kruusa, liiva ja turba leiukohad või karjäärid tuleb nende maakondliku tähtsuse tõttu reserveerida maavarade kaevandamiseks.

B–47 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 3.5.4 Võimalikult väikese kasutuskonkurentsi tekitamine Maavarade kaevandamiseks tuleb võimaluse korral valida kohad, kus need tekitavad muudele kasutushuvidele võimalikult vähe konkurentsi.

B 3.6 Energia

B 3.6.1 Maakonna energiaga varustamine Traditsiooniliste energiaallikate kõrval tuleb pikemas perspektiivis kaaluda kohalike ja alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõttu.

Taotleda tuleb võimalikult energiasäästlike tehnoloogiate kasutusele- võttu.

Võimalikult tuleb püüda ära kasutada tootmisprotsessis tekkivat lisasoojust.

B 3.6.2 Alternatiivsed energiaallikad Tuule-, vee-, päikese ja bioenergia kasutamise potentsiaale tuleb selgitada täiendavate uuringute ja teemaplaneeringutega. Nende kasutuselevõttu tuleb soodustada ennekõike hõredalt asustatud piirkondades.

Suurem potentsiaal tuule-energia tootmiseks on tõenäoliselt Peipsi- äärsetel aladel. Selgitada tuleb tuulegeneraatorite potentsiaalseid vastuolusid linnukaitsega.

B 3.6.3 Gaasivarustus Piirkonna soojusenergiaga varustamiseks tuleb võimalikult ära kasutada maakonda läbiva Rakvere-Tartu kõrgsurvegaasitrassi potentsiaali. Jaosvõrk tuleb täiendavalt välja ehitada ennekõike suuremate tarbijate piirkonnas. Lähiajal gaasiga varustatavaks piirkondadeks on Kuremaa, Siimusti, Palamuse ja Luua.

B 3.7 Transport, kommunikatsioon

B 3.7.1 Üldine transpordikorraldus Transpordivõrgu arendamine peab vastama piirkonna muude struktuuride arendamisele ja olema nendega kooskõlas. Selle kujundamine peab lähtuma ennekõike töölkäimise, hariduse omandamise ning teistest sotsiaalsetest, majanduslikest ja kodanikukaitselistest vajadustest.

Transpordisüsteem peab toetama keskuste hierarhilise struktuuri väljakujunemist. Keskused peavad olema võimalikult hästi ühendatud.

B–48 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Maakonna transpordivõrgu terviklikuks kavandamiseks tuleb koostada transpordi kontseptsioon.

B 3.7.2 Ühistranspodi arendamine Maapiirkondades tuleb toetada toimiva ühistranspordivõrgu välja- kujunemist.

Eelistatult tuleb arendada maakohtade ühendusi lähemate keskustega. Ühistranspordivõrgu laiema kujundamise aluseks on keskuste hierarhiline süsteem.

Soodustada tuleb ühistranspordi ühenduste tekkimist olulisemate puhke- ja turismipiirkondadega.

B 3.7.3 Raudteetransport Olemasoleva raudteevõrgu täiendamist Jõgevamaal planeeritud ei ole. Kaaluda tuleb kaubavagunite seisuks kasutatavate haruteede väljaviimist Jõgeva kesklinnast.

B 3.7.4 Maanteetransport Maakonna põhiliste läbivate teede võrgu moodustavad:

- Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa - Jõhvi-Tartu-Valga - Jõgeva-Mustvee - Tartu-Jõgeva-Aravete maanteed.

Jõgeva maakonna riigiteedel on planeeritud maanteede renoveerimine esmajärjekorras järgmistel maanteedel:

- Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa - Jõhvi-Tartu-Valga - Tartu-Jõgeva-Aravete

Maanteede renoveerimine on planeeritud järgmistel Jõgeva maakonna riigiteedel:

- Saare-Torma - Lahavere-Tapiku - Annikvere-Umbusi - Tabivere-Puurmani - Tabivere-Uhmardu - Vao-Kalana-Sulustvere

B–49 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- Simuna-Vaiatu

Sildade renoveerimine on planeeritud järgmistel riigiteedel:

- Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa - Jõhvi-Tartu-Valga - Jõgeva-Mustvee - Tartu-Jõgeva-Aravete - Palamuse-Veia-Otsa

B 3.7.5 Veetransport Veeliikluse edendamise eesmärgil tuleb eelisarendada Mustvee ja Omedu sadamat ja nendega seotud struktuure.

Võimalikult tuleb tagada maakonna veekogude kasutamise võimalus matkamiseks ja hobikorras sõitmiseks.

B 3.7.6 Õhutransport Lennuvälja rajamist Jõgevamaale planeeritud ei ole.

B 3.7.7 Informatsioon ja kommunikatsioon Avaliku halduse efektiivsuse tõstmise ja avalike teenuste kättesaadavuse huvides on oluline maakonna riigiasutuste ühendamine riikliku andmesidevõrguga PeaTee projekti ning omavalitsuste ühendamine laivõrkudesse KülaTee projekti raames lähema kahe aasta jooksul. Tekkiva laivõrgu baasil tuleb käivitada elektrooniline andmevahetus maakonna riigi- ja omavalitsusasutuste vahel, sealhulgas riigi põhitregistrite ja riiklike registrite pidamisel ning asjaajamises.

Ligipääs Interneti teenustele tuleb tagada kogu maakonnas. Oluline on suurematesse keskustesse avalike Internetipunktide rajamine (raamatu- kogud, teabetoad jt).

Prioriteediks on olemasoleva telefoniside kvaliteedi tõstmine ja telefoni- ja andmesidevõrgu edasine laiendamine maakonnas. Oluline on moodsate andmesidetehnoloogiate (ISDN) kättesaadavaks muutmine kogu maakonnas.

Kommunikatsioonivõrkude rajamisel tuleb arvestada rahvastiku-, asustuse- ja majanduse arengu trendidega.

B–50 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

B 3.8 Haridus, kultuur, sotsiaalsed vajadused Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide rajamine peab olema kooskõlas kohaliku nõudluse ja muude struktuuride arenguga.

Arvestada tuleb asustuse paiknemisega seotud eripärasid. Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalobjektide rajamisel tuleb tagada esmaste teenuste kättesaadavus võimalikult lühikeste transpordivahemaade ulatuses.

Kutsehariduse pakkumine peab pikas perspektiivis lähtuma eelkõige tööturu arengust ja vajadustest.

Kultuuriüritused tuleb teha kättesaadavaks ka äärealadel. Informatsiooni levitamist kultuurisündmuste kohta tuleb soodustada kaasaegsete infotehnoloogiliste vahendite kasutamisega.

Põhiplaanil sümboliga “Kultuurikompleks” tähistatud piirkondades tuleb tähelepanu pöörata olemasolevate kultuuri- ja ajalooväärtuste säilitamisele ning nende võimalikult paremale eksponeerimisele.

B 3.9 Puhkamine, vabaajategevused, sport

B 3.9.1 Üldine arendamine Puhkealasid tuleb eelistatult arendada suuremate keskuste lähedal. Elamiskohtade lähedal puhkevõimaluste suurendamiseks tuleb pikas perspektiivis kavandada nende ümbruses haljasvööndid. Need peaksid võimaluse korral olema kaugemate puhkealadega seotud.

Soodustada tuleb puhkealade ja keskuste vahelise ühenduse arenemist.

Piirkonna eripäraseid ja õrnade ökosüsteemidega alasid tuleb võimalikult kasutada looduslähedase turismi arendamiseks.

B 3.9.2 Puhkuse ja turismi seisukohast väärtuslikud alad Põhiplaanil määratletud “Puhkuse ja turismi seisukohalt väärtuslikel aladel” ja “Puhkuse ja turismi seisukohalt väga väärtuslikel aladel” tuleb põhitähelepanu suunata ala eripära ja mitmekesisuse säilitamisele ja suurendamisele.

Suurema puhkealase tähtsusega aladeks on suure veekogude, metsa ja huvitava pinnamoega alade osakaaluga maastikud.

Olulisem puhkuse ja turismiga seotud ala Jõgevamaal on Vooremaa. Klassikaliseks kultuuri- ja ajaloohuvilise turisti külastuskohaks on Põltsamaa.

B–51 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Puhkemajanduse seisukohalt olulistel aladel tuleb arendada vajalikul määral infrastruktuure. Need peavad olema vastavuses keskkonna taluvuse ja nõuetega.

Puhkeväärtusega alasid tuleb hoida tööstuse või muude kasutuste kaudu kahjustamast.

Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi ja alade põllu- ja metsamajanduslikku kasutamist.

B 3.9.3 Spordirajatised Põhiplaanile kantud “Piirkonna jaoks tähtsate spordirajatiste” puhul tuleb tagada nende senise väärtuse säilimine või paranemine.

B 3.10 Veemajandus

B 3.10.1 Joogiveevarustus Pikas perspektiivis peavad ülepinnaliselt rakendatud veekaitsemeetmed tagama veevarude piisaval hulgal ja kvaliteedis säilimise. Alade kasutamine peab olema vastavuses kohalike veeolude ja nende kaitstusega.

Tööstuse ja ettevõtluse tarbeks tuleb kasutada võimaluse korral pinna-, sademe- või tööstusvett.

Maakonnaplaneeringu põhiplaanil määratletud “Kaitsmata põhjaveega aladel” (B 3.10.1) on tulenevalt kvaternaarisetete paksusest ja iseloomust ülemise horisondi põhjavesi väga halvasti kaitstud. Alal on suur põhjavee reostumise oht. Rakendada tuleb abinõusid põhjavee kaitseks. Eriti puudutab see intensiivset põllumajandust ja sellega kaasnevat taimekaitsevahendite ja nitraatide leostumise ohtu.

Lahendusi tuleb leida puurkaevude veekvaliteedi halvenemise peatamiseks. Vajaduse korral tuleb algatada vastavasisuline programm.

Suuremat tähelepanu joogivee kvaliteedile tuleb pöörata neis piirkondades, kus joogivesi on õnnetusjuhtumi või ülemäärase koormuse tõttu reostunud.

B 3.10.2 Reoveepuhastus Võimaluse korral tuleb maakonnas reovee puhastuseks rakendada detsentraalseid lahendusi. Madala asustustihedusega aladel tuleb kaaluda looduslähedaste reoveepuhastusviiside rakendamise võimalusi.

B–52 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Väikese reostuskoormusega asulates on otstarbekas kaaluda reovee puhastamist bioloogilistes tiikides.

Seniajani kanaliseerimata asulate puhul tuleb kaaluda alternatiivsete lahenduste rakendamist või välja töötada reovee kogumise plaan.

Tsentraalsetes puhastites tuleb reovesi puhastada vähemalt vastavalt kehtivatele normidele. Maakonna reoveepuhastid on esitatud maakonna- planeeringu põhiplaanil (B 3.10.2).

Asustatud aladel tuleb soodustada innovatiivsete tehnoloogiate rakendamist sademevee majandamiseks ja taaskasutamiseks. Liigsade- vesi tuleb võimaluse korral immutada maasse.

Koostada tuleb maakonna tundlike ja vähemtundlike alade kaart ja välja töötada vajalikud kaitsemeetmed.

B 3.11 Jäätmekäitlus Olemasolevatest olmejäätmete prügilatest säilitatakse maakonnas:

- Tooba; - Umbusi.

Prioriteediks on Peipsi piirkonna prügila väljaehitamine vastavalt kehtivatele nõuetele.

Prügilatele tuleb rajada puhastusseadmed. Nõrgvesi tuleb koguda kokku ja suunata läbi puhasti.

Praegu töötavad ja saneerimist vajavad prügilad on näidatud planeeringu põhiplaanil.

Kaugemas perspektiivis tuleb uurida prügilate rajamisel koopereerumise võimalust Viljandimaa, Tartumaa ja Virumaaga.

Maakonnas tuleb lähitulevikus leida lahendused jäätmete sorteerimiseks ja sekundaartooraine kasutamiseks. Orgaanilised jäätmed tuleb kompostida.

B 3.12 Turvalisus, kodanikukaitse

B 3.12.1 Elanikkonna ja keskkonna kaitse Katastroofi korral tegutsemine ning inimeste kaitsmine ja vajalik varustamine tuleb vastavate tegutsemiskavadega ette näha. Tegevus-

B–53 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

kavad peavad olema vastavuses maakonnaplaneeringus kavandatud struktuuridega.

B 3.12.2 Katastroofide ennetamine Seadmete ja tehnoloogiate kasutamine, mis võib põhjustada inimestele või keskkonnale kahju, tuleb võimalikult lokaliseerida ja tehniliste meetmetega kindlustada. Nende planeerimise etapil tuleb jälgida vastavust maakonnaplaneeringus seatud eesmärkidele.

Vastavalt ohupotentsiaalile tuleb ette valmistada katastroofi korral toimise kava.

B–54 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C Taustinformatsioon

C–55 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 1.1 Rahvastik, asustus ja tööturg Jõgeva maakond kuulub 42 tuhande elanikuga rahvaarvult Eesti keskmiste maakondade hulka (asub 9 kohal).

Võrreldes rahvaarvu dünaamikat (1970-1996) teiste Eesti maakondadega, on Jõgevamaa rahvaarv olnud stabiilne. Muutused on toimunud vaid maakonna siseselt - perioodil 1959-1997 oluline rahvaarvu vähenemine Peipsi-äärsetel aladel ja elanike arvu suurenemine Jõgeva ja Põltsamaa linnades.

6,00

4,87

4,00 3,37

2,00

0,45

0,00

-0,42

-2,00 -1,63 -2,16 -2,53

-3,22 -4,00

-4,44

-6,00 -6,13 -6,62 -6,47

-8,00

-9,09 -10,00

PALA VALD RAJA VALD PAJUSI VALD SAARE VALD TORMA VALDJÕGEVA LINN JÕGEVA VALD MUSTVEE LINN TABIVERE VALD PALAMUSEPUURMANI VALD VALD PÕLTSAMAA VALD PÕLTSAMAA LINN

Joonis C 1.1-1 Rahvaarvu dünaamika Jõgevamaal 1989 kuni 1997 (muutuse %)

Maakonna soolis-vanuselises struktuuris on oluline, et on märgata vanusgrupi 0-4 aastat suhteline väiksearvulisus (viimaste aastate madala sündimuse tulemus). Võrreldes meeste vanusgrupiga on väiksema-

C–56 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

arvulised naiste vanusgrupid 20 kuni 34 eluaastani. Vanemaealiste (üle 60) vanusgruppides on naiste osakaal märgatavalt suurem.

10,00

7,84 8,00

6,00

4,00

2,38 2,00 1,42 0,74

0,00 -0,19

-1,33 -2,00 -1,67 -2,13

-2,98 -4,00

-4,78 -5,15 -6,00 -5,68

-6,79 -8,00 -8,30

-10,00 -9,52

-12,00

Hiiu Harju Tartu Võru Järva Lääne Põlva Pärnu Rapla Saare Valga Ida-ViruJõgeva Viljandi Lääne-Viru Joonis C 1.1-2 Rahvaarvu dünaamika Eestis 1989 kuni 1996 (muutuse %)

Vanusrühmiti (tööeast nooremad, tööealised ja tööeast vanemad) võib öelda (võrreldes teiste Eesti maakondadega), et Jõgevamaal on keskmisest veidi vähem tööealisi (15-64 a), keskmisest veidi rohkem tööeast vanemaid (üle 65 a) ja tööeast nooremate (kuni 14 a) arv vastab Eesti keskmisele. Maakonnasiseselt on tööeast vanemate osakaal suurim Raja ja Pala valdades ning Mustvee linnas, tööealiste oma Jõgeva linnas ja Jõgeva ning Palamuse valdades ning tööeast nooremate osakaal suurim Pajusi, Puurmani ja Saare valdades.

Oluline on sünnitusealiste naiste osatähtsus - aktiivses sünnituseas (18-30 a.) naiste osatähtsus kogu naiste arvust on suurim Puurmani ja Palamuse valdades ning väikseim Raja ja Pala valdades.

Sündide arv on võrreldes 1989. aastaga järsult vähenenud, eelkõige linnades. Surmadünaamika näitab tõusutrendi, kuid tunduvalt aeglase- malt (kiirem on see linnade osas).

C–57 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.1-1 Rahvastiku tihedus Eesti maakondades

C–58 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

50000

40000 VALLAD 30000 KOKKU LINNAD 20000 KOKKU MAAKOND 10000 KOKKU

0 1959 1970 1979 1989 1998

Joonis C 1.1-3 Rahvaarvu dünaamika Jõgevamaal 1959 kuni 1998

Ametlikult registreeritud abielude arv on võrreldes 1975. a üle 3 korra väiksem.

Mehhaanilise iibe ehk rände saldo perioodil 01.01.1995-31.03.1997 maakonnas on positiivne. Tartumaa, Harju- ning Lääne-Virumaa, ka Viljandimaa on maakonnad, kuhu jõgevamaalased kõige rohkem elama asuvad ja sealt ka kõige rohkem Jõgevamaale elama tullakse.

900

800

700

600

500 sisseränne kokku 400 väljaränne kokku 300

200

100

0 Jõgeva Jõgeva Must- Pajusi Pala Palamu Puurma Põltsa Põltsa Raja Saare TabivereTorma linn vald vee vald vald se vald ni vald maa maa vald vald vald vald linn linn vald sisseränne kokku 457 546 141 194 85 157 150 333 591 115 118 166 230 väljaränne kokku 786 526 74 206 92 250 143 541 400 81 133 206 200

Joonis C 1.1-4 Maakonna ränne ajavahemikul 01.01.1995 kuni 01.03.1997

Töötuse tase (ametlikult registreeritud) on maakonnas hetkel 4,3%. Keskmiselt kõrgem on tööpuudus Rajal, Mustvees, Pajusis ja Jõgeva linnas. Töötute seas on rohkem naisi (üle 50 a. seas aga mehi), põhi- ja keskharidusega inimesi. Esile võib tuua, et võrreldes 1996. aastaga on tõusnud just noorte, 16-24. a. tööpuuduse tase.

C–59 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Põhilisteks märksõnadeks rahvastiku arengus Jõgevamaal on seega:

- sündimuse järsk langus – vajadus arvestada seda haridussüsteemi planeerimisel lähemas perspektiivis ning tööjõuressursside planeeri- misel pikemas perspektiivis. Koos rahvastiku vananemisega on oluline arvestada ka sotsiaalsfääris toimuvate muutustega; - noorte naiste väiksem osakaal maapiirkondades võrreldes samaealiste meestega – sotsiaalsete probleemide teke; - rändesuund maa-omavalitsustest maakonna linnadesse ja maakonnast välja. Teine trend on maakonna linnadest linnalähedastesse valdadesse suundumine; - tööpuudus naiste, noorte ja erihariduseta inimeste seas - tähelepanu tuleb pöörata kutseõppele ning naistele töökohtade loomisele, eriti maapiirkondades.

Tabel C 1.1-1 Rahvaarv Jõgevamaa omavalitsustes

Aastaarv Saldo Omavalitsus 1959 1970 1979 1989 1997 1998 1959-98 1989-98 Jõgeva vald 5964 6115 5972 5770 5832 5823 -2.36 0.92 Pajusi vald 2204 2057 1796 1752 1837 1008 -54.26 -42.47 Pala vald 2518 2119 1746 1484 1460 1457 -42.14 -1.82 Palamuse vald 3305 2791 2774 2773 2682 2646 -19.94 -4.58 Puurmani vald 2577 2279 2137 2113 2235 2230 -13.47 5.54 Põltsamaa vald 4938 5327 5216 5213 4880 4865 -1.48 -6.68 Raja vald 2259 2058 1843 1622 1521 1524 -32.54 -6.04 Saare vald 2550 2063 1823 1741 1717 1677 -34.24 -3.68 Tabivere vald 3192 2789 2739 2757 2657 2703 -15.32 -1.96 Torma vald 4424 3557 3076 2924 2981 2842 -35.76 -2.80 Vallad KOKKU 31931 29097 29122 28149 27802 26775 -16.15 -4.88 Jõgeva linn 2493 3623 5353 7169 6651 6623 165.66 -7.62 Mustvee linn 2323 2219 2099 1990 2001 2010 -13.47 1.01 Põltsamaa linn 3663 4524 4992 5261 4896 4895 33.63 -6.96 Linnad KOKKU 8479 10366 12444 14420 13548 13528 59.55 -6.19 Maakond 42410 41521 41566 42569 41350 40303 -4.97 -5.32 KOKKU

C–60 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 1.1-2 Jõgeva maakonna elanike arv vanusegruppide lõikes seisuga 01. jaanuar 1998

Vald/linn Kokku 0 kuni 6 0 kuni 15 16 kuni 60/55 Üle 60/55 arv % Arv % Arv % arv % arv % JÕGEVA Kokku 6623 100.00 631 9.53 1641 24.78 3811 57.54 1171 17.68 LINN Mehed 2912 43.97 332 5.01 854 12.89 1734 26.18 324 4.89 Naised 3711 56.03 299 4.51 787 11.88 2077 31.36 847 12.79 JÕGEVA Kokku 5823 100.00 496 8.52 1251 21.48 3264 56.05 1208 20.75 VALD Mehed 2784 47.81 236 4.05 647 11.11 1789 30.72 348 5.98 Naised 3039 52.19 260 4.47 704 12.09 1475 25.33 860 14.77 MUSTVEE Kokku 2010 100.00 124 6.17 372 18.51 1148 57.11 490 24.38 LINN Mehed 1013 50.40 63 3.13 187 9.30 663 32.99 163 8.11 Naised 997 49.60 61 3.03 185 9.20 485 24.13 327 16.27 PAJUSI Kokku 1808 100.00 175 9.68 462 25.55 985 54.48 361 19.97 VALD Mehed 915 50.61 91 5.03 250 13.83 552 30.53 113 6.25 Naised 893 49.39 84 4.65 212 11.73 433 23.95 248 13.72 PALAMUSE Kokku 2646 100.00 245 9.26 578 21.84 1513 57.18 555 20.98 VALD Mehed 1300 49.13 119 4.50 295 11.15 842 31.82 163 6.16 Naised 1346 50.87 126 4.76 283 10.70 671 25.36 392 14.81 PALA Kokku 1457 100.00 120 8.24 308 21.14 748 51.34 401 27.52 VALD Mehed 718 49.28 66 4.53 165 11.32 426 29.24 127 8.72 Naised 739 50.72 54 3.71 143 9.81 322 22.10 274 18.81 PUURMANI Kokku 2230 100.00 231 10.36 561 25.16 1239 55.56 430 19.28 VALD Mehed 1039 46.59 104 4.66 271 12.15 646 28.97 122 11.74 Naised 1191 53.41 127 5.70 290 13.00 593 26.59 308 13.81 PÕLTSAMAA Kokku 4895 100.00 390 7.97 1054 21.53 2548 52.05 1293 26.41 LINN Mehed 2129 43.49 196 4.00 530 10.83 1198 24.47 401 8.19 Naised 2766 56.51 194 3.96 524 10.70 1350 27.58 892 18.22 PÕLTSAMAA Kokku 4865 100.00 421 8.65 1125 23.12 2683 55.15 1057 21.73 VALD Mehed 2388 49.09 214 4.40 616 12.66 1465 30.11 307 6.31 Naised 2477 50.91 207 4.25 509 10.46 1218 25.04 750 15.42 RAJA Kokku 1524 100.00 104 6.82 287 18.83 819 53.74 418 27.43 VALD Mehed 715 46.92 50 3.28 131 8.60 466 30.58 118 7.74 Naised 809 53.08 54 3.54 156 10.24 353 23.16 300 19.69 SAARE Kokku 1677 100.00 152 9.06 441 26.30 851 50.75 415 24.75 VALD Mehed 845 50.39 78 4.65 208 12.40 489 29.16 148 8.83 Naised 832 49.61 74 4.41 203 12.10 362 21.59 267 15.92 TABIVERE Kokku 2703 100.00 237 8.77 632 23.38 1509 55.83 562 20.79 VALD Mehed 1296 47.95 117 4.33 319 11.80 813 30.08 164 6.07 Naised 1407 52.05 120 4.44 313 11.58 696 25.75 398 14.72 TORMA Kokku 2842 100.00 248 8.73 647 22.77 1511 53.17 684 24.07 VALD Mehed 13557 477.02 112 3.94 305 10.73 851 29.94 201 7.07 Naised 1485 52.25 136 4.79 342 12.03 660 23.22 483 17.00 JÕGEVA Kokku 41103 100.00 3652 8.88 9675 23.54 22977 55.90 8970 21.82 MAAKOND Mehed 31611 76.91 1821 4.43 4883 11.88 11969 29.12 2658 6.47 Naised 21692 52.77 1831 4.45 4792 11.66 11008 26.78 6312 15.36

C–61 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.1-2 Töötute osakaal tööealistest

C–62 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

150

100

50

0

-50

-100 linnad vallad maakond -150 0 - 15 16 - 20 21 - 30 31 - 40 41 - 50 51 - 60 61 …

Joonis C 1.1-5 Rände saldod maakonnas 1997. aastal

Tabel C 1.1-3 Registreerimised omavalitsustes 1997. aastal

Saabumine Lahkumine

Omavalitsus Välis- Jõgeva- Välis- Jõgeva- Saldo Iive Eestist KOKKU Eesti KOKKU Sünnid Surmad maalt maalt maa maa

Jõgeva linn 76 88 -12 296 3 188 487 322 5 169 496 -9 Jõgeva vald 74 79 -5 237 7 150 394 249 144 393 1 Mustvee linn 15 48 -33 71 52 123 51 34 85 38 Pajusi vald 17 34 -17 86 3 52 141 108 2 70 180 -39 Pala vald 9 24 -15 34 15 49 32 7 39 10 Palamuse vald 29 29 0 63 1 28 92 91 2 44 137 -45 Puurmani vald 28 40 -12 66 1 23 90 65 1 21 87 3 Põltsamaa linn 51 84 -33 195 3 121 319 210 7 122 339 -20 Põltsamaa vald 55 96 -41 195 1 89 285 185 110 295 -10 Raja vald 15 47 -32 53 2 25 80 28 1 17 46 34 Saare vald 14 30 -16 50 2 22 74 69 1 43 113 -39 Tabivere vald 37 42 -5 141 33 174 80 5 18 103 71 Torma vald 29 59 -30 60 1 42 103 108 1 66 175 -72 KOKKU 449 700 -251 1 547 24 840 2 411 1 598 25 865 2 488 -77

C–63 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.1-3 Inimeste saabumine Jõgevamaa linnadesse ja valdadesse

C–64 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 1.1-4 Liikumine teiste maakondadega Jõgevamaal ajavahemikul 01.01.1995 kuni 01.03.1997

Maakond Saabumine Lahkumine Saldo Harjumaa 291 252 39 Hiiumaa 4 8 -4 Ida-Virumaa 145 90 55 Järvamaa 132 80 52 Läänemaa 33 12 21 Lääne-Virumaa 132 139 -8 Põlvamaa 72 53 19 Pärnumaa 47 41 6 Raplamaa 28 25 3 Saaremaa 27 10 17 Tartumaa 514 480 34 Valgamaa 55 32 23 Viljandimaa 149 101 48 Võrumaa 47 38 9 KOKKU 1675 1361 314

Tabel C 1.1-5 Rahvastiku jaotus Eesti maakondades vanuserühmade kaupa

Vanuserühma osakaal, % Maakond 0-14 15-64 65+ Harjumaa 18,8 68,8 12,4 Hiiumaa 25,5 62,7 11,8 Ida-Virumaa 19,2 67,5 13,4 Jõgevamaa 22,4 63,5 14,1 Järvamaa 22,6 64,2 13,3 Läänemaa 21,8 65,2 13,0 Lääne-Virumaa 21,8 64,7 13,5 Põlvamaa 22,0 62,4 15,7 Pärnumaa 21,2 64,7 14,1 Raplamaa 23,0 63,6 13,4 Saaremaa 22,5 63,8 13,7 Tartumaa 20,5 65,5 14,1 Valgamaa 21,3 63,0 15,7 Viljandimaa 21,9 63,0 15,0 Võrumaa 21,6 62,0 16,4

C–65 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.1-4 Inimeste lahkumine Jõgevamaa linnadest ja valdadest

C–66 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 1.1-6 Sündide arvu muutus Jõgevamaa omavalitsustes

Sünde Omavalitsus 1989 1997 Jõgeva linn 140 76 Mustvee linn 22 15 Põltsamaa linn 87 51 Jõgeva vald 91 74 Pajusi vald 38 17 Pala vald 31 9 Palamuse vald 72 29 Puurmani vald 55 28 Põltsamaa vald 55 Raja vald 19 15 Saare vald 40 14 Tabivere vald 47 37 Torma vald 55 29 KOKKU 697 449

Tabel C 1.1-7 Asustusüksuste arv Jõgevamaa valdades

Asustusüksus Vald Külasid Alevikke KOKKU Jõgeva 35 4 39 Pajusi 23 - 23 Pala 23 - 23 Palamuse 25 1 26 Puurmani 12 1 13 Põltsamaa 28 2 30 Raja 2 1 3 Saare 22 - 22 Tabivere 24 1 25 Torma 23 2 25 KOKKU 217 12 229

C–67 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 1.1-8 Töötus Jõgeva maakonnas seisuga 01.01.1997

Omavalitsus Rahvastik Tööealisi Tööealiste Töö- Nendest Töötuse kokku % otsijaid töötuks % 1.01.1996 rahvasti- kokku tunnistatud kust Jõgeva linn 6698 4434 66 198 149 4,4 Põltsamaa linn 4944 3127 63 133 65 4,2 Mustvee linn 1997 1344 67 75 56 5,5 Jõgeva vald 5846 3283 56 126 103 3,8 Pajusi vald 1826 949 51 44 36 4,6 Pala vald 1489 749 50 14 14 4,6 Palamuse vald 2751 1550 56 52 47 3,3 Puurmanni vald 2215 1214 54 29 23 2,3 Põltsamaa vald 4852 2607 53 128 85 4,9 Raja vald 1580 838 53 108 74 12,9 Saare vald 1722 876 50 27 24 3 Tabivere vald 2663 1453 54 51 43 3,5 Torma vald 2970 1550 52 29 26 1,8 KOKKU 41553 23974 56 1014 745 4,3

Jõgeva maakond on üks suurima maaelanikkonna osatähtsusega maakondi Eestis. Omavalitsuste suurus on valdavalt alla 3 tuhande elaniku, neist 5 alla kahe tuhande. Üle viie tuhande elaniku on kahes linnas ja ühes vallas.

C 1.2 Looduslikud tingimused

C 1.2.1 Üldkirjeldus Suurem osa Jõgeva maakonnast kuulub Vooremaa maastikku, millele annavad tema nime loode-kagusuunalised seljakud ning künnised – voored. Nende pikkus on keskmiselt 2 kuni 5 km, suhteline kõrgus aga 25 m ümber. Suurim ning kõrgeim on Laiuse voor maakonnakeskusest – Jõgeva linnast – ida pool. Laiuse mägi kerkib 144 m merepinnast, suhteliselt aga 59 m üle ümbritseva tasandiku. Voored on enamasti võetud põldude alla, kuna voorte vahel on soised heinamaad ning järved. Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Soitsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järved. Ka jõed, teed ning asulad omavad enamasti voortega ühist suunda.

Voorestik on tekkinud viimasel jääajal, millal loodest kagusse üle Eesti liikuv mandrijää voolis kaasatoodud moreenist ning siia varasemast jääajast mahajäänud moreenainesest rööbiti asetsevad piklikud

C–68 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

kõrgendikud. Seega näitab voorte suund mandrijää liikumissuunda kõnesoleval ajal. Ainult kohati on voorte lael liivase koostisega mõhnastike näol ka mandrijää servakuhjatisi.

Vooremaa kirdeserval, Sadala ja Torma ümbruses ei esine tüüpilisi voori, kuigi ka siin on loode-kagu suund maastikus kohati jälgitav. Valitseb lainjas moreenmaastik rohke põllumaa ning tiheda asustusega.

Maakonna kaguosas on Kaiu järvede lähedal mõhnastikke ja sandureid. See on suurte metsade ala, kus ainult siin-seal leidub väikesi külasid ja üksikperesid.

Maakonna idaosa hõlmab madalik, mis on endine Peipsi järve põhi. See on suuremalt osalt kaetud metsaga ja niitudega. Madalikku läbivad Kääpa ja Mustvee jõgi. Jõgede äärde ning samuti kõrgematele kühmudele ja künnistele koonduvad väikesed külad ning üksikpered. Tihedam on asustus Peipsi ääres, mida kohati palistab pidev rida külasid.

Maakonna põhjaosas - Pedja jõe ülemjooksul ning Endla järve ümbruses - on laialdane soostunud tasandik, mis eraldab Vooremaad Pandivere kõrgustikust. Sellest maastikust saab pildi kõrgelt Kärde mäelt, kust vaade ulatub üle soode ja metsade Endla järveni ning silmapiirini kerkivate Pandivere kõrgustiku mägedeni.

Põltsamaa ümbruses on valitsev nõrgalt lainjas moreentasandik, mis on üleni põllustatud ning tihedasti asustatud. Siin on Eesti ulatuslikumad kultuurmaistud, mis hõlmavad mitmesaja ruutkilomeetri suurusi massiive. Tasandiku äärealad madalduvad pikkamööda ning põllumaad asenduvad puisniitude ja metsadega. Eriti metsarikas on Puurmani lähikond, kus asustus on koondunud peamiselt Pedja jõe äärde.

C 1.2.2 Maastikuline liigestus Jõgeva maakond liigestub maastikuliselt kuueks eriilmeliseks regiooniks: Alutaguse, Kagu-Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo maastikurajooniks. Neist Alutaguse ja Võrtjärve kuuluvad Madal-Eesti, ülejäänud alad Kõrg-Eesti maastiku- lisse provintsi.

Maakonna servaalad on ajalooliselt looduslikumad, metsa- ja soorikkad alad; keskossa jäävad alad, mis on olnud pikka aega inimese poolt majandatavad. Looduslikumaid ja väärtuslikke ning kaitset väärivaid alasid leidub ka väga liigestunud maakonna keskosas.

C–69 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Alutaguse

Maakonna kirdeosas paiknev põline metsa-ala. Jõgeva maakonda jääb keskmega Ida-Viru maakonnas paikneva regiooni edelapoolne osa. Maakonna põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakiviplatooks, kus on soodsamad tingimused põllupidamiseks. Kohati on regioonis säilinud ajaloolise majandamise traditsioonidega alasid.

Vooremaa Maakonna keskosas paiknev väga liigestunud viirgmaastik. Rohkete järvede ja mõhnastike piirkondadega ala, mis oma eri paigus on väga eriilmeline. Väga unikaalne ka maailma mastaabis. Lõunapool paiknevad peenarvoortega alad. Läänes eristuvad alad selgelt mullastiku poolest.

Piirkond on ajalooliselt tihedasti asustatud. Voorte laed on tüüpiliselt põldudeks haritud, nõlvadel paiknevad külad ja teed, voortevahelistes nõgudes on soised heinamaad ja metsad.

Võrtsjärve nõgu Sarnaselt Alutaguse regioonile on piirkond looduslik ja vähe asustatud, domineerivad sood. Regiooni, mille sisse jääb ka Võrtsjärv, kuulub palju lagesoid. Nõgu liigestavad väikevoored. Edelasse jääb Kolga-Jaani voorestik. Jõgeva maakonna piires on soodes üksikuid voori. Piirkonnas on ajalooliselt ja kultuuriliselt väärtuslikke paiku (enamasti seostatud Kalevipojaga).

Kesk-Eesti tasandik Maakonna lääneosas paiknev lainjas ja nõrgalt voorestatud ala. Tüüpiline on vanade asulakohtade ja arheoloogiliste väärtuste esinemine. Palju on kaitsealuseid kalmeid.

Endla nõgu Maakonna loodeosas, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik puhverala.

Kagu-Eesti lavamaa Maakonna kaguosas eristuv väike osa põhiosas lõunapoole jäävast maastikuregioonist. Piirkonda iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine (Kaiu, Saare).

C–70 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.2-1 Maakonna maastikuline liigestus

C–71 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 1.3 Ajalooline taust Praeguse Jõgeva maakonna maa-ala kuulus muinasajal suuremalt osalt Vaiga väikemaakonda. Maakonna piirides on teada muinaslinnused Kuristal, Ripukal (Punamägi), Pedja küla lähedal, Vilina külas Laiusel (Kalevipoja säng), Kassinurmes (Kalevipoja säng), Ehaveres (Kalevipoja säng), Reastveres (Kalevipoja säng), Torma lähedal (Linnutaja mägi, samuti Kalevipoja säng) ja Roelas. Põltsamaa ümbrus kuulus aga XIII sajandil Mõhu väikemaakonda. Selle nimi on tänaseni säilinud Põltsamaa lähedal asetseva Mõhkküla nimetuses. Ajaloolisteks mälestusmärkideks sellest perioodist on Linnamägi Kalana külas ning oletatav linnus Umbusi külast lõuna pool, Madise pere juures Pedja jõe lähedal.

Eestlaste võitluses saksa ja skandinaavia vallutajate vastu XIII sajandi alguspoolel murdus Vaiga vastupanu 1220. aastal. Elanikkonna vägi- valdne ristimine toimus Soomest pärineva preestri Pietari Kaikkivalt ja oma kroonika kaudu tuntud Läti Hendriku juhtimisel. Vallutatud maade jagamisel 1224. a. läks suurem osa nüüdsest Jõgeva maakonnast ordu võimu alla, maakonna lõunapoolne osa allutati Tartu piiskopile. Rajooni lääneosas rajati Palataguse (ladina keeles Transpalensis; alamsaksa keeles Overpalen) foogtkond, kuhu kuulusid Navesti (muistse nimega Pala) jõest põhja poole jäävad ordualad. Foogti asukohaks sai XIV sajandil ehitatud Põltsamaa ordulinnus. Selle kõrvale tekkis alev, mida esmakordselt mainitakse 1518.a. Maakonna idaosa keskuseks kujunes Laiuse ordulinnus, mis ehitati XV sajandi keskel ja mida täiendati XVI sajandi algul. Linnuse külje alla tekkis alevik, mida allikates kohati nimetatakse isegi linnaks. Torma ümbrus moodustas keskajal Kapstferi nimelise kihelkonna, mis kuulus Laiuse ordulinnuse maade piirkonda. Kuigi selle kihelkonna hilisem nimetus – Torma – on tuntud Vene leetopissidest juba XIII sajandi alguses, kandus see kihelkonnale alles XVII sajandil. Peipsi rannik oli ordu ajal väga hõredasti asustatud. Siin asusid üsna kaugete külade kalapüügikohad, kus hooajaliselt elasid kalapüüdjad-talupojad. Tihedam asustus hakkas siin kujunema alles XVI sajandil, mis ajast alates tuli siia eesti ja hiljem vene kalureid. Eriti rohkesti asus Peipsi rannikule vene vanausulisi. Vene vanausuliste vool Peipsi läänerannikule algas XVII sajandi lõpul ning jätkus XIX sajandi alguseni.

Liivi sõja ajal alistus Laiuse linnus koos ümbruskonnaga 1558.a. Vene vägedele. Ordumeister G. Kettleri juhtimisel järgneval aastal üritatud katse linnuse tagasivõtmiseks lõppes edutult. Vene väed vallutasid 1558. a. ka Põltsamaa. Kui 1570-ndail aastail asuti Venest sõltuva Liivimaa vasallkuningriigi rajamisele, määrati Põltsamaa Liivimaa kuningaks

C–72 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

kuulutatud hertsog Magnuse pealinnaks. Pärimuse kohaselt asunud Magnus esialgu laagris Põltsamaa lähedal Kuningamäel (linna edelaserval). 1578.a läks Magnus üle Poola poolele.

Zapolje rahuga 1582.a siirdus nüüdse Jõgeva maakonna piirkond poolakate valdusse, kes hiljem siit omakorda rootslaste poolt välja tõrjuti. Poola ajal kuulus kõnesolev ala Tartu palatiinkonna Laiuse ja Põltsamaa staarostkonna maade hulka. Nii Põltsamaa kui ka Laiuse linnuse juures eksisteerisid alevikud. Mõningate allikate järgi ulatus Laiuse aleviku elanike arv Poola võimu ajal XVI sajandi lõpul rohkem kui kahesaja inimeseni. Mõlemad alevikud purustati XVII sajandi algul Rootsi-Poola sõja ajal.

Rootsi võimu ajal XVII sajandil ja ka edaspidi kuulus Jõgeva maakonna maa-ala Liivimaa kubermangu Tartu maakonda. Kui 1656. aastal puhkes sõda Venemaa ja Rootsi vahel, langes siinne ala vene vägede kätte. 1661.a rahulepingu järgi tuli aga taastada endised piirid. See rahu sõlmiti endises Kärde mõisas, kus sellest ajast on säilinud nn Kärde rahumajake.

Oluliste sündmuste kohaks ja rüüstava sõjategevuse tallermaaks oli Jõgeva maakond ka Põhjasõja ajal. Pärast Narva lahingut asus Rootsi kuningas Karl XII 1700.a Laiuse linnusesse talvekorterisse, kuna sõjaväed paigutati ümbruskonna mõisatesse ja küladesse. Selleks ajaks oli linnus juba lagunemisjärgus. Järgnevatel aastatel sai ta sõjategevuses veelgi kannatada ning on sellest ajast peale varemetes. Põltsamaa alev ja ümbruskonna külad hävitati sõjas 1703.aastal. Põhjasõja-aegsed võitlused vaibusid siin 1709. aastaks, mil Vene võimu all saabus pikem rahuaeg.

Põhjasõjast alates kuulus vaadeldav ala, kaasa arvatud Põltsamaa ümbrus, Tartumaa külge. 1773.aastal eraldati Põltsamaa piirkond Tartumaast ning liideti Pärnu maakonnaga. Aastail 1783-1796 kuulusid Põltsamaa, Kursi, Laiuse ja Palamuse kihelkond Viljandi maakonna koosseisu. Kui XIX sajandi keskel Viljandi maakond eraldus lõplikult Pärnumaast, liideti Põltsamaa Viljandi maakonnaga, mille koosseisu jäi ta kuni nõukogude okupatsiooni alguseni.

XIX sajandi teisel poolel, pärast kapitalistlike tootmissuhete võidulepääsu algas ka nüüdse Jõgeva maakonna talude päriseksostmine. 1876.a valmis Tapa-Tartu raudtee, mis mõjutas tugevasti maakonna keskosa majanduse arengut. Vabrikutööstust vaadeldaval alal siiski ei tekkinud.

Enne nõukogude okupatsiooni algust 1940.a kuulusid viljakama pinnasega alad nüüdse Jõgeva maakonna lääne- ja keskosas majanduse

C–73 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

arengutasemelt paremate hulka Eestis. Maakonna idaosa jäi vabariigi keskmisest kaugele maha. Peipsi-äärsete külade elanikkond oli sunnitud suviti hooajatöölistena otsima teenistust sisemaa suurtaludes, ehitustöödel või turbatööstuses.

Nüüdse Jõgeva maakonna territoorium kuulus aastail 1949-50 Jõgevamaa, alates 1950.aastast aga Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa rajooni koosseisu. Mustvee rajoon ühendati suuremalt osalt Jõgeva rajooniga 1959.aastal, Põltsamaa rajoon 1962.aastal. Mitmel korral hiljem muudeti Jõgeva rajooni piire suuremal või vähemal määral veelgi.

C 1.4 Looduskaitse ja maastikuhooldus

C 1.4.1 Looduskaitseliselt väärtuslikud alad Jõgeva maakonna tüüpilisteks looduslikeks või traditsioonilisteks poollooduslikeks biotoobikompleksideks on metsad, sood, lammid ja vähemal määral aruniidud. Arvessse võttes biotoobitüüpide olulisust loodusmajanduses (liigikaitse, ebasoodsate keskkonnamõjude puhverda- mine, ajaloolis-kultuuriline taust, maastikuline genees) tuleks tähelepanu pöörata järgmiste biotoobitüüpide kaitse ja hooldamise vajadusele:

Metsad

- Vanad metsad - põlised metsamaad, kui majandamine on toimunudki, siis looduslähedaselt; - Laialehised metsad - tamme ja teiste kõvade lehtpuude olulise osakaaluga puistud; - Looduslikus olekus soometsad - kuivendamata madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad.

Vanad metsad ja soometsad on olulised biotoobid Euroopa kontekstis, sest metsi on vähemalt viimastel sajanditel intensiivselt kuivendatud ning kasutatud. Seetõttu on hävinud metsade looduslik struktuur ja kadunud või väga haruldaseks jäänud paljud väikeloomade ning seente-samblike liigid. Esinevad laialehised metsad on haruldased kogu Eestis, arvestades geograafilist asendit laialehiste metsade areaali piiril.

Jõgeva maakonnas on põliseid metsi ja ulatuslikke soometsi suhteliselt vähe, säilinud on need põhiliselt suurte soostike äärealadel. Kõvade lehtpuude tunduva osakaaluga metsi esineb laiguti ka Vooremaal.

Vanade metsade säilitamise ainuvõimalik viis on neis raie keelamine, sisuliselt reservaadireziimi kehtestamine.

C–74 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Soometsade säilimise eeltingimuseks on veereziimi rikkumatus. Kuiven- damine ja lageraied mõjustavad selliseid alasid tugevalt.

Laialehiste metsade fragmente tuleks säilitada kas puutumatult (kui on tegemist vana metsaga) või näha ette majandusviis, mis säästaks teatud lehtpuuliike ja võimalikult vähe kahjustaks alusmetsa ja pinnast.

Sood (oluliselt muutmata veerezhiimiga)

- Madalsood - Siirdesood - Rabad

Soode kaitse on prioriteetne kogu Euroopa kontekstis, kuid Eestiski on sood praktiliselt kõige vähem inimtegevusest mõjutatud ürgsed biotoobid, kus elavad, varjuvad või toituvad paljud meie põlised ulukiliigid ning röövlinnud. Sood on ka olulised puhta vee reservuaarid, mis toidavad jõgesid ning ühtlustavad sessooniti nende vooluhulka.

Soode kaitse põhitingimuseks on väljakujunenud veereziimi säilitamine.

Lammid (jõgede ja järvede orus asuvad üleujutatavad või soostunud alad)

- Lamminiidud - Lammisood - Lammimetsad

Lammide biotoobikompleks on huvitav segu looduslikust ja inim- tekkelisest. Iidsed asulaleiud paiknevad enamasti jõgede kallastel. Kaldametsi on kindlasti korduvalt langetatud ning parvetatud, lamminiidud on Eestis inimtekkelised ning tekkinud pideva niitmise ja karjatamise tingimustes. Samas on kuivendamata lähtealade ja õgvendamata sängidega jõgede lammidele iseloomulikud suured üleujutused, mis pidevalt rikastavad pinnast toitainetega. Lammide mitmekesistes biotoopides elavad paljud imetajad ning linnud, leidub haruldasi taimeliike. Lammide kaitse on üheks Euroopa looduskaitse prioriteediks.

Lammide kaitse põhiprintsiipideks peaksid olema veel säilinud liigirikaste uhtlammimetsade fragmentide puutumatus ning põliste lamminiitude traditsioonilise majandamise jätkumine, samuti lammi- soode säilitamine. Praeguseks õgvendamata säilinud jõelõigud tuleksid sellistena ka säilitada.

C–75 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.4-1 Kaitsealuste maade osakaal omavalitsustes

C–76 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.4-2 Looduskaitseliselt väärtuslike biotoopide paiknemine maakonnas

C–77 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.3-3 Jõgevamaa muldade liigitumine funktsioonide ja tähtsuse järgi

C–78 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Aruniidud ja arupuisniidud (kasutatud ilma tänapäevaste saagikust tõstvate meetmeteta)

Niidud on Eestis kujunenud tänu inimtegevusele, ilma niitmata võsastuvad nad suhteliselt kiirelt. Kuivõrd niidetud ja karjatatud on Eestis juba aastasadu, on paljud taime- ja loomaliigid kohastunud eluks niitudel ning niidud saanud lahutamatuks osaks meie traditsioonilisest maastikupildist. Väetamine ning kõrreliste juurdekülv, samuti kasutusest väljajätmine rikuvad väljakujunenud tasakaalu ning selliste pool- looduslike niitude ja puisniitude hulk väheneb pidevalt. Niitude ja puisniitude säilitamine on oluline Eesti maakultuuri traditsioone arvestades, aga ka näiteks tolmeldajate putukaliikide säilitamiseks.

Ülevaate Jõgeva maakonda puudutavatest inventeerimistöödest on esitatud alljärgnevas tabelis:

CORINE alad kogupindala on 557 ha + (Endla ja Alam-Pedja Jõgeva mk. territ). (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse andmed). Vanametsade programm kaitsevääriliste metsaosade pindala on ligikaudu 2130 ha, sellest kõrge looduskaitseväärtusega metsi 210 ha, keskmise looduskaitseväärtusega 1150 ha ja madala looduskaitseväärtusega 770 ha. (Eestimaa Looduse Fondi andmed). Riikliku taimekoosluste seirealad arvel on 1 rabade ja 1 laialehiste metsade seireala, kokku pindala 0,4 ha

Maakonna keskkonnaosakond peab pidevalt uuenevat “Maakonna punast raamatut”, kus on valdade kaupa näidatud kaitsealuste taime-, seene ja loomaliikide ning haruldaste koosluste asukohad, seireandmed, maa valdajad ja omanikud.

C 1.4.2 Ökoloogiline võrgustik Elupaikade ja neile tüüpiliste elukoosluste kaitseks ei piisa üksnes nende isoleeritud kaitsmisest. Palju olulisem on tagada sarnaste biotoopide piisaval arvul ja suuruses säilimine suuremal maa-alal, mis loob eeldused populatsioonide rändeks. Samal ajal on vaja maakasutusega tagada ka muude keskkonna stabiilsuse seisukohast oluliste protsesside säilimine.

Kaasaegses tähenduses on ökoloogiline võrgustik maastiku elutoetavate komponentide seostatult toimiv süsteem, mis aitab hoida looduslikku mitmekesisust ja keskkonna stabiilisust. Ökoloogiline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest. Võrgustiku tuumaladeks on sobiva pindala ja paigutusega loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärtuslikud biotoobid, samuti alad, mis täidavad teatud puhvrirolli väliste keskkonnamõjude suhtes. Tuumalad on omavahel ühendatud koridoridega, milleks on enamasti maastiku joonelemendid – jõeorud, lammialad, samuti

C–79 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

suuremad või väiksemad omavahel ühendatud metsaosad, metsasaared. Tuumalade ja koridoride vahele kujundadakse ekstensiivse kasutusega alad, mille sisemine ökoloogiline struktuur määratletakse alama astme planeeringutega.

Ökoloogilise võrgustiku idee rakendused Eestis

Ökovõrgustiku põhimõtet rakendati Eestis juba 1960. aastail, kui püüti luua korda meie loodusvarade kasutuses ja planeerimises. Näiteks H. Luige ja V. Ranniku poolt tehtud funktsionaalse tsoneerimise esimesed katsetused põlevkivi tootmisaladel Ida-Virumaal, J. Eilarti puhkemaastike liigestamine ning roheliste koridoride planeerimine Tartu lähiümbruses - mõlemad 1960. aastatel ning esimene Eesti territoriaalne tsoneering järgmise kümnendi algul (A. Raik).

1960.-70. aastate “ehituslikus planeerimises” oli sellelaadse ideoloogia eestvedajaks Ehituse TU Instituut (A. Kerge ja L. Volkov). Samal ajal hakkasid funktsionaalse tsoneerimise printsiipe kasutama ka projekteerijad (RPI Maaparandusprojekt – Ü.Sults ja RPI Maaehitus- projekt – V. Pallok, A. Kerge, M. Vihalem).

Aastail 1979–81 telliti riiklikult “Eesti loodusvarade kaitse ja säästliku kasutamise skeem” (kaardid mõõdus 1:200 000); Maaehitusprojekti ja TRÜ füüsilise geograafia kateedri (J. Jagomägi, A. Raik) koostöös sündiski Eesti ökovõrgustiku idee, mida tol ajal nimetati ökoloogiliselt kompenseerivate alade süsteemiks. Neid alasid käsitleti kultuurmaastiku osana, mis pehmendas inimmõjusid maastikul. Eesti kompensatsiooni- alade kaart koos seletuskirjaga kinnitati planeerimise ja arendustegevuse aluseks kuni aastani 2005. 1983-1988 koostati detailsemad ökoloogi- liselt kompenseeriva võrgustiku kaardid (mõõdus 1:100 000) mõnede probleemalade kohta, nagu Kirde-Eesti ja Tallinn koos selle tagamaaga ning Hiiumaa ja Saaremaa.

Ökoloogiline võrgustik Euroopas

Kaheksakümnendatel aastatel võttis Euroopa looduskaitse suuna looduse käsitlemisele tervikuna. Liikide kaitselt mindi üle koosluste ja elupaikade kaitsele, sealt edasi haarati juba kogu maastik. Näiteks Berni konventsioon (1979) asetas juba rõhku elupaikade ja isegi kogu maastiku kaitsele. Euroopa Liit võttis vastu elupaikade direktiivi (1992), mis näeb muu hulgas ette moodustada kogu liitu hõlmav kaitstavate alade võrgustik – “Natura 2000”. Sama suunda võib märgata mitmete rahvuslike ökovõrgustike planeerimises. Näiteks Euroopa keskkonna- kaitse ühe liidermaa – Hollandi - parlament kinnitas 1990. aastal riikliku looduskaitseplaani põhiosana ökovõrgustiku rajamise kava viieks

C–80 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

aastaks. Riiklikul tasandil on ökoloogiline võrgustik planeerimise osaks ning käesolevaks ajaks suuresti realiseerunud Tšehhis, Slovakkias, Leedus, Belgias, Saksamaa Liidumaades. Paljud riigid teevad pärast Sofia 1995.a deklaratsiooni vastavasisulisi ümberkorraldusi seadustes, planeeringute metodoloogias.

Keskkonnaministrite kohtumisel 1993.a tegi Saksamaa ettepaneku laiendada “Natura 2000” võrgustikku üle EL-i piiride. Novembris 1993 võeti Maastrichtis Hollandis vastu deklaratsioon “Euroopa loodusliku pärandi kaitsest”, millega tehti ettepanek ühendada jõud ja algatada Euroopa looduskaitse strateegia. Keskse vahendina nähti siin Euroopa ökoloogilist võrgustikku.

Sofias, 1995. aastal peetud Euroopa keskkonnaministrite konverentsil võetigi ühe olulise dokumendina vastu “Euroopa bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse strateegia”, milles püütakse ühildada kogu Euroopa looduse mitmekesisuse kaitseks sätestatu ning ühtlustada erinevaid looduskaitse meetodeid, kriteeriume ja terminoloogiat. Antud dokument püstitab üheks eesmärgiks Euroopa ökoloogilise võrgustiku loomise aastaks 2005.

1998. aastal peab valmima Euroopa ökovõrgustiku määratlemise metoodika, kriteeriumid ja tegevuskava. Seejuures on Eesti rahvuslikud kogemused Hollandi, Tsehhi, Slovaki ja Leedu kõrval algusest peale olnud üheks lähtealuseks Euroopa ökoloogilise võrgustiku loomisele.

Ökoloogiline võrgustik Eesti keskkonnapoliitikas

Säästva arengu seaduse § 9 - Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine lõige 2 ütleb, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamise üks põhialuseid on eritüübiliste ökosüsteemide ja maastike säilitamine ning süsteemi loomine looduslikest ja poollooduslikest kooslustest asutuse ja majandustegevuse mõju tasakaalustamiseks ning kompenseerimiseks.

Nii 1997. aastal vastu võetud Eesti Keskkonnastrateegia kui ka 1998.a valmiv keskkonna-alane tegevuskava käsitlevad põhjalikult maastike ja bioloogilise mitmekesisuse kaitset, kusjuures üheks kontseptsiooni alustoeks on ökoloogilise võrgustiku kontseptsioon.

C 1.5 Õhusaaste Õhusaasteluba omavad Jõgevamaal 35 ettevõtet, 39 täidab statistilist aruannet.

C–81 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

1996. aasta statistika põhjal toimus kõige suurem õhu saastamine Põltsamaa linnas ja vallas. Järgnevad Jõgeva linn ja vald ning Palamuse ja Saare vald. Statistika andmetel ei toimu õhu saastamist Pala ja Raja vallas ning Mustvee linnas.

350 V2O5 300 Tahm Tuhk 250 CO 200 NO2

tonni 150 SO2

100

50

0 vald Põltsamaa Pajusi vald Saare vald Torma vald Jõgeva linn Jõgeva vald Tabivere vald Puurmani vald Põlt samaa linn Palamuse vald

Joonis C 1.5-1 Välisõhu saastamine valdades 1996. aastal

Maakonnas kokku on heitmeid sattunud õhku:

1994 4613 t 1995 1666 t 1996 1265 t

Õhusaaste on aastaga vähenenud Jõgevamaal 25 % ja kogu Eestis 4,6 %. Olukord paraneb pidevalt seoses kohalike kütuste kasutamisega ja gaasikatlamajade rajamisega.

Olukord on üsna hea ka transpordist tuleneva saasta seisukohast. Eestis 3 on NO2 sisalduse kehtestatud piiriks 150 µg/m õhus. Jõgevamaa näitajad on sellest piirist tunduvalt allpool. Viimasel mõõtmisel 1997. aastal saadi kõrgeim tulemus Jõgeva linnas Tallinn-Tartu (Piibe) maantee ristmikul, kus NO2 sisaldus 1 m3 õhus oli 14 µg.

C–82 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Mustvee linn 57,092 Torma vald Jõgeva vald 194,9065 Raja vald Pajusi vald 12,198 204,182 Saare vald Jõgeva linn 61,024 Pala vald

118,316 326,64 Palamuse vald Põltsamaa linn 256,029 Põltsamaa vald 27,575 7,974 Puurmani vald Tabivere vald Maakonna vallad by Kokku

256 to 327 (2) 195 to 256 (1) 61 to 195 (3) 28 to 61 (1) 7 to 28 (3)

Joonis C 1.5-2 Saasteainete emissioon Jõgevamaa omavalitsustes

Kiirgusallikaid maakonna territooriumil avastatud ei ole.

Tabel C 1.5-1 Saasteainete emissioon Jõgevamaa omavalitsustes

Omavalitsus SO2 NO2 CO Tuhk Tahm V2O5 KOKKU Jõgeva linn 10,3 22,0 155,1 16,6 0,1 0,00 204,2 Jõgeva vald 64,5 11,8 69,8 37,8 11,0 0,03 194,9 Pajusi vald 1,5 0,6 7,6 1,6 0,9 0,00 12,2 Palamuse vald 11,7 5,7 64,4 32,1 4,4 0,00 118,3 Puurmani vald 6,6 1,1 10,1 5,2 4,7 0,00 27,6 Põltsamaa linn 181,4 19,6 69,7 47,8 7,9 0,20 326,6 Põltsamaa vald 40,2 17,0 137,5 43,2 18,0 0,00 256,0 Saare vald 9,2 2,6 46,7 1,8 0,7 0,00 61,0 Tabivere vald 0,8 1,4 5,0 0,0 0,8 0,00 8,0 Torma vald 34,5 2,7 14,0 51,3 3,1 0,10 57,1 KOKKU 360,8 84,5 580,0 188,6 51,7 0,33

C–83 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 1.5-2 Saasteainete sisaldus õhus, µg/m3

SO2 NO2 CO Tuhk Tahm KOKKU Omavalitsus 1995 1996 1995 1996 1995 1996 1995 1996 1995 1996 1995 1996 Jõgeva linn 109,5 10,3 25,3 22,0 233,9 155,1 35,0 16,6 23,4 0,1 427,1 204,2 Jõgeva vald 87,0 64,5 13,4 11,8 93,5 69,8 30,7 37,8 22,9 11,0 247,5 194,9 Pajusi vald 4,1 1,5 0,9 0,6 9,4 7,6 2,2 1,6 1,5 0,9 18,1 12,2 Palamuse vald 16,2 11,7 8,6 5,7 115,9 64,4 20,2 32,1 10,6 4,4 171,5 118,3 Puurmani vald 19,4 6,6 2,3 1,1 17,2 10,1 7,1 5,2 6,1 4,7 52,1 27,6 Põltsamaa linn 163,8 181,4 12,3 19,6 91,3 69,7 22,7 47,8 21,3 7,9 311,4 326,4 Põltsamaa vald 60,2 40,2 10,5 17,0 121,9 137,5 31,3 43,2 23,0 18,0 246,7 256,0 Saare vald 22,5 9,2 2,6 2,6 13,0 46,7 4,2 1,8 2,9 0,7 45,2 61,0 Tabivere vald 7,4 0,8 2,3 1,4 15,2 5,0 1,6 0,0 1,0 0,8 27,6 8,0 Torma vald 59,0 34,5 4,3 2,7 25,4 14,0 15,2 51,3 14,8 3,1 118,7 105,7 MAAKOND 54,9 36,1 8,3 8,4 73,7 58,0 17,0 23,7 12,7 5,2 166,6 131,4

Lämmastikoksiidi kontsetratsioonid 20

14 14 15 13 13 12 12 9 9 10 8

µg/m3 6 4 5

0 1996 talv 1996 kevad 1996 suvi 1996 sügis

Põltsamaa Bussijaam 4 8 12 Jõgeva Tartu-Suur 9 14 13 9 Jõgeva Suur-Raudtee 14 6 13 12

Põltsamaa Bussijaam Jõgeva Tartu-Suur Jõgeva Suur-Raudtee Poly. (Jõgeva Suur-Raudtee) Poly. (Jõgeva Tartu-Suur) Poly. (Põltsamaa Bussijaam)

Joonis C 1.5-3 Lämmastikoksiidi kontsentratsiooni dünaamika Jõgevamaa suuremates liiklussõlmedes

C 1.6 Muinsuskaitse Muinsuskaitseameti tegevus algas 01. oktoobril 1993.a ning selle põhikiri kinnitati kultuuri- ja haridusministri poolt 07. oktoobril 1993.a Muinsuskaitseameti põhiülesanneteks on:

- muinsuskaitse juhtimine ja järelvalve; - kultuurimälestiste väljaselgitamise, arvestamise, uurimise, kaitse, kasutamise, konserveerimise, restaureerimise, sellealase informat- siooni kogumise, säilimise ja levitamise korraldamine; - kultuurimälestiste registri pidamine ja kultuuriväärtuste väljaveo taotluste läbivaatamine.

C–84 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 1.6-1 Muinsuskaitseobjektid Jõgevamaal

C–85 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Muinsuskaitseameti koosseis jaguneb 3 osakonna vahel:

- ekspertiisiosakond; - kultuuriväärtuste väljaveo- ja ekspertiisi ja kollektsiooni osakond; - järelvalveosakond.

Järelvalveosakonda kuulub 20 inspektorit 15 maakonnas. Muinsuskaitset maakondades teostavad Muinsuskaitseameti järelvalvetöötajad - muinsuskaitseinspektorid, kes täidavad muinsuskaitsele määratud ülesandeid kindlaksmääratud ulatuses ja korras.

Jõgevamaal on kultuurimälestisi 1113. Nende jagunemisest omavalit- suste lõikes annab ülevaate alljärgnev tabel.

Tabel C 1.6-1 Kultuurimälestiste arv omavalitsuste territooriumil

Arheoloogia- Ajaloo- Kunsti- Arhitektuuri- Omavalitsus mälestisi mälestisi mälestisi mälestisi Jõgeva linn - 1 - - Mustvee linn - 3 654 3 Põltsamaa linn 1 2 96 4 Jõgeva vald 52 9 23 4 Pajusi vald 5 1 - - Pala vald 15 2 24 2 Palamuse vald 39 8 125 2 Puurmani vald 14 3 31 2 Põltsamaa vald 15 5 - 2 Raja vald - 3 275 2 Saare vald 25 1 2 2 Tabivere vald 20 2 57 3 Torma vald 33 2 34 3 KOKKU 217 46 821 29

Mälestis võib olla kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade liigitusele. Kinnismälestisi on Jõgevamaal 292:

- asukohad, matusekohad, linnamäed, pelgupaigad, kultusekivid, kääpad; - arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus- ja kultuseehitused ning nende ansamblid ja kompleksid; - ajaloolise väärtusega ehitused, mälestusmärgid, kalmistud.

Vallasmälestisi on 821: kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunstiteosed.

C–86 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Mälestiste kaitsel on vajalik koostöö omavalitsustega. Vajalik on välja selgitada iga mälestise omanik (nimi, aadress, kontakttelefon). Andmed on vajalikud kultuurimälestiste riikliku registri pidamiseks. Registri pidaja on Muinsuskaitseamet. Registrit peetakse kultuurimälestise kohta, mis on Muinsuskaitseseaduse kohaselt selleks tunnistatud.

Muinsuskaitseamet finantseerib oma eelarvest:

- muinsuskaitseinspektorite palgad; - mälestiste avariirestaureerimistööd; - mälestiste seisundi fikseerimise (passistamine, pildistamine, mõõdis- tamine jmt); - avarii-, uurimis- ja kaevamistööd.

Tabel C 1.6-2 Avarii-restaureerimistööd Jõgevamaa arhitektuurimälestistel 1996. aastal

Asukoht Teostaja Maksumus Kursi kiriku pikihoone katus,RR AS AB Vanad Kirikud 209 200 kr Laiuse linnusevaremed, RR AS Oberpahlen 258 332 kr Laiuse linnusevaremed, UP, AJ OÜ AB r Projekt 21 240 kr Lustivere mõisa peahoone, AJ RAS Eesti Restauraator 14 467 kr Lustivere mõisa peahoone, RR AS Oberpahlen 126 376 kr Maarja-Magdaleena kirik, RR AS AB Vanad Kirikud 199 800 kr Põltsamaa linnuse ringmüür, RR AS Oberpahlen 287 918 kr Raja vanausuliste kirik, RR AS Jõmm 7 458 kr KOKKU 1 124 791 kr

Vabariigis kokku oli 1996. a avarii-restaureerimistöödele suunatud summa 18 036 057 krooni, millest Jõgevamaa mälestistele suunati 1 177 791 krooni.

Lõpetatud tööd 1996.aastal:

- Laiuse linnusevaremete ringmüüri lääneserva sisekülje vooderdise taastamine-konserveerimine ja peavärava restaureerimine; - Lustivere mõisa peahoone keskosa katuse kandekonstruktsioonide remont ja uue katusekatte paigaldamine; - Maarja-Magdaleena kiriku torni kiviosa ja püloonide restaureerimine.

Mälestiste avarii-restaureerimistööde eelarve Eestis on 1997. aastal 17 miljonit krooni, millest Jõgevamaale on eraldatud 920 tuhat krooni:

Põltsamaa linnus Müüride avariikonserveerimistööd 300 000 kr Laiuse linnus Müüride avariikonserveerimistööd 300 000 kr Kursi kirik Pikihoone katuse restaureerimistööd 320 000 kr

C–87 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Eesti rahvusvahelised sidemed

Alates 1992.a detsembrist on Eesti esindatud Euroopa Nõukogu kultuuripärandi Komitees.

Eesti riikliku kultuuripoliitika muinsuskaitseline osa lähiaastateks (1997 kuni 2000 )

- riigi poolt kaitstavate mälestiste nimekirjade ja kaitsealade põhimääruste koostamise lõpetamine - 1997.a; - muinsuskaitsele suunatud paranduste sisseviimine kohaliku oma- valitsuse korraldusseadustesse ja maksuseadustesse - 1997. a kuni 1998. a I poolaasta; - rahvusvahelistest UNESCO ja Euroopa Nõukogu konventsioonidest tulenevate kohustuste garanteerimine Riiklike Investeeringute programmiga - igaaastaselt. C 2

C 2.1 Majandus Statistikaameti andmetel, mis haaravad 20 ja enama töötajaga ettevõtteid, on Jõgeva maakonnas esmassektoris hõivatud töötajate osatähtsus 51% (Eesti keskmine 10%), tööstuses hõivatute osatähtsus 31% (Eesti keskmine 53%) ja teeninduses 17% (Eesti keskmine 37%). Seega on Jõgeva maakond tugevalt mõjutatud esmassektorisse kuuluvate majandusharude poolt. Kui kogu maakonna töötajate arv moodustab ligikaudu 2% Eesti töötajatest, siis kogu esmassektoris hõivatud vabariigi töötajatest töötavad Jõgeva maakonnas 11%.

Maakonnasiseselt on esmassektori suurema osakaaluga Saare, Puurmani, Põltsamaa ja Palamuse vallad. Tööstuse ja teeninduse suurema osakaaluga on Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee linnad ning Raja vald.

Tabel C 2.1-1 Töötajate koguarv ja selle muutused

Töötajate arv Töötajate arvu muutus, Regioon % 1980 1989 1995 1980-1989 1989-1995 Jõgeva 20 384 20 599 16 182 +1,1 -21,4 Kagu-Eesti 1 114 947 111 955 83 860 -2,6 -25,1 Eesti kokku 763 472 753 908 667 499 -1,3 -11,5

1 Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakonnad

C–88 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 3.1-2 Suurimad ettevõtted seisuga 01.07.1997

Jõgeva Haigla 280 Põltsamaa Kaubamaja 265 Puurmani Põllumajandusühistu 257 Jõgeva Riigimajand 245 Kevade, põllumajandusühistu 216 Jõgeva Majandusühistu 207 Võisiku Hooldekodu 190 Sadala Põllumajandusühistu 179 Laiuse Põllumajanduse OÜ 177 Adavere Agro, AS 174 Jõgevamaa Postkontor 169 VOORE PÕLLUMAJANDUSÜHISTU 156 LUSTIVERE 154 PÕLLUMAJANDUSÜHISTU Põltsamaa Majandusühistu 152 VAIMASTVERE PÕLLUMEHED, OÜ 149 Jõgeva Postijaoskond 149 PÕLTSAMAA FELIX, AS 148

Suuremaks tööandjaks on erasektor - 59%, riiklikus sektoris on hõivatud 38% töötajatest.

Aastatel 1980 kuni 1995 on Jõgeva maakonna töötajate arv vähenenud 21%, mis on veidi vähem kui Kagu-Eestis keskmiselt (-25%), kuid märgatavalt rohkem kui kogu Eestis keskmiselt (-11,5%).

Jõgeva maakonnas on suhteliselt suur osa tööstusettevõtete filiaalidel. Sellest tuleneb aga asjaolu, et nende filiaalide iseseisvumisel jääb vajaka iseseisva tooraine hankimise ja toodangu turustamise alasest oskus- teabest ja kontaktidest, mis valdavalt on just Tallinnas või mujal suuremates keskustes asuvate emaettevõtete või peakontorite käes.

C–89 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.1-1 Töötajate osakaal majandusharudes omavalitsuste lõikes

C–90 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.1-2 Töötajate arvu muutused majandusharude lõikes, %

Jõgeva Kagu-Eesti Eesti Regioon 1980-1989 1989-1995 1980-1989 1989-1995 1980-1989 1989-1995 Esmassfäär +4,7 -50,0 -0,1 -64,6 +2,6 -58,2 Tööstus -11,0 +1,8 -11,7 -12,4 -7,3 -23,8 Ehitus -18,1 -54,1 -11,6 -51,4 -9,4 -22,0 Transport, side -20,7 -37,3 -6,3 -45,9 -5,6 -17,4 Kaubandus +27,1 +23,2 +7,4 +36,6 +5,5 +73,9 Muu teenindus +13,0 +48,0 +4,3 +44,8 +6,9 +21,7 KOKKU +1,1 -21,4 -2,6 -11,5 -1,3 -11,5

Tabel C 2.1-3 Ettevõtete käibe ja ettevõtete arvu jagunemine majandusharude lõikes 1995. a, %

Jõgeva Kagu-Eesti Eesti Regioon Käive Ettevõtete Käive Ettevõtete Käive Ettevõtete arv arv arv Esmassfäär 26,0 14,6 14,4 14,9 7,0 5,0 Tööstus 31,0 18,6 38,4 20,7 32,2 15,3 Ehitus 8,6 7,2 7,6 7,0 6,7 7,0 Transport, side 2,0 2,6 5,7 4,0 14,4 4,2 Kaubandus 25,0 44,1 29,2 41,4 34,6 52,1 Muu teenindus 7,1 13,0 4,7 12,1 5,0 16,3 KOKKU 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0

C 2.2 Põllumajandus

C 2.2.1 Põllumajandusettevõtlus maakonnas Põllumajandus kui majandusharu on tihedalt seotud maaeluga üldisemas mõttes, elukeskkonna ja sotsiaalprobleemidega.

Jõgeva maakonnas elab 2,8% kogu vabariigi elanikkonnast, vabariigi maaelanikkonnast aga 6,2%. Maaelanike osakaal maakonna elanike üldarvust on 67,2%.

Haritava maa kogupind 1996. aastal oli aktsiisinimekirjade alusel 55 435 ha, millest põllumajandusettevõtete kasutuses oli 43 801 ha ehk 79%. Kogu vabariigi haritavast maast moodustab Jõgeva maakonna haritav maa 10%.

C–91 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.2-1 Maakasutus ja loomade arv maakonna põllumajandusettevõtetes

Maakond % Eestis 1990 1994 1995 Maakasutus kokku, ha 158 189 48 243 45 224 10,2 Haritav maa, ha 78 182 47 619 44 531 10,3 Teravilja külvipind, ha 32 171 22 211 19 570 11,8 Kartuli külvlipind, ha 2368 771 517 13,3 Veiste arv 48 386 27 200 26 200 10,7 s.h lehmad 18 369 12 000 11 500 10,2 Sead 85 288 41 600 41 600 10,7

1994. ja 1995. aastate statistiliste aastaraamatute andmetel oli nii teravilja kui kartuli saagikus, samuti aasta piimatoodang lehma kohta Jõgeva maakonna põllumajandusettevõtete keskmisena vabariigi põllumajandusettevõtete samadest näitajatest kõrgem. Sealjuures ei saa maakonna saagikusi (1995. a. – teravili 19,9 ts/ha ja kartul 177,6 ts/ha) ning lüpsikarja produktiivsust (3596 kg lehma kohta) pidada rahuldavaks.

Tabel C 2.2-2 Saagikus ja produktiivsus maakonna põllumajandusettevõtetes

Maakond Eestis 1990 1994 1995 Teravili, ts/ha 28,4 21 19,9 16,1 Kartul, ts/ha 140 159 177,6 129,1 Piima lehmalt, kg 3985 3399 3596 3288

Suurte kontrastide olemasolu näitavad maakonna põllumajandus- ettevõtete paremad ja halvemad tootmisnäitajad: 1995. a – teravili 42,0 ja 14,9 ts/ha ning piimatoodang lehma kohta 5772 ja 1720 kg. Kõige kõrgem piimatoodang Jõgevamaal oli 1996. aastal 7510 kg lehma kohta aastas. Jõudluskontrolli andmetel on maakonna 15 produktiivsema piimatootja hulgas võrdselt esindatud nii põllumajandusettevõtted kui talunikud. Võrreldavad pole aga talude ja põllumajandusettevõtete tootmismahud – talu karja suuruseks on 10 kuni 20 lehma, põllumajandusettevõtetes aga 100 kuni 700 lehma.

Põllumajandusettevõtete halba finantsmajanduslikku olukorda ise- loomustab maksu- ja viivisevõlgade suurenemine. 1997. aasta 01. mai seisuga oli maakonna põllumajandusettevõtete poolt tasumata maksude

C–92 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

ja nendelt arvestatud viivisvõlgnevuste (üksikisiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks) summa 59,4 miljonit krooni, sellest viivised 25,1 krooni. Kogu võlgnevuste summast 25,8% moodustab käibemaksuvõlg. Selle aasta nelja kuuga on maksuvõlgade ja viiviste summa suurenenud 4,4 miljoni krooni võrra. Iga kuuga lisandub võlgnevustele keskeltläbi 1 miljon krooni.

Ühel kolmandikul põllumajandusettevõtetest maksuvõlgnevusi prakti- liselt ei ole, üle 100 tuhande krooni suurused võlgnevused on 52% põllumajandusettevõtetest.

Võlgade ja viiviste osa põllumajandusettevõtete aastakäibes on maakonna keskmiselt 25%. Põllumajandusettevõtete käivete ja võlgnevuste võrdlusest võib järeldada, et pooled või isegi üle poole ettevõtetest ei oma praegu mingit väljavaadet võlgade ja viiviste tasumiseks.

ravikindlustusma üksikisiku ks tulumaks 8% 11% ettevõtte tulumaks 7%

sotsiaalmaks 25%

maamaks 6% käibemaks 43%

Joonis C 2.2-1 Põllumajandusettevõtete maksuvõlad koos viivistega 1997. a

C–93 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.2-1 Muldade viljakus (hindepunkt)

C–94 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.2-2 Maakasutuse struktuur omavalitsuste kaupa

C–95 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.2-3 Põllumajanduslikult kasutatava maa jaotumine valdade kaupa

C–96 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 3.2-4 Mullastiku mikrorajoonid

C–97 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.2-3 Mahepõllumajanduse meetodite järgi tootvate talude arv Eesti maakondades

Mahetalude arv Maakond Litsentsee- Ülemineku- ritud perioodil Harjumaa 3 - Hiiumaa - - Ida-Virumaa - - Jõgevamaa - - Järvamaa - - Läänemaa 16 - Lääne-Virumaa 1 - Pärnumaa 1 4 Põlvamaa 2 4 Raplamaa 4 - Saaremaa 24 6 Tartumaa 3 - Valgamaa 1 2 Viljandimaa - 9 Võrumaa 18 5 KOKKU 73 30

C 2.2.2 Maaparandus Maaparanduse põhitegevusteks on liigvee ärajuhtimine põllu- ja metsamaadelt, hüdrotehniliste ehitiste rajamine, kaevude ehitus, happeliste muldade lupjamine ja teede ehitus.

Maaparandustöid Jõgevamaal iseloomustavad järgmised arvud:

Kuivendatud maid 59 565 ha sh haritav maa 52 308 ha Teed 650 km Eesvoolud 3 344 km sh riiklikult hooldatavad 390 km Regulaatorid 23 Sillad 6 Truubid 2 589 Veehoidlad 16 (kogumaht 1,67 milj m3 ) Polderpumbajaamad 9 Kaevud 42

C–98 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kuivendussüsteemid loetakse üldjuhul maa lahutamatuks osaks ja koos maa tagastamisega või erastamisega kustutatakse maaparandusbüroo bilansist kuivendussüsteemide maksumus ja süsteemid antakse üle maa omanikule. Seisuga 01. jaanuar 1998 on kuivendussüsteemid üle antud 410 talule (kogupinnaga 4235 ha).

Kuivendussüsteemid on rajatud nii, et paljud maaomanikud on seotud ühe kuivendussüsteemi või selle osaga. Edaspidine kuivendussüsteemide hooldamine peaks toimuma maaparandusühistute kaudu. Praegu on Jõgevamaal moodustatud 4 maaparandusühistut - Voore, Koiduküla, Esku ja Tarakvere, üldpinnaga 3646 ha. Ühistu hõlmab 47 tootmis- üksust, sh 38 talu. Maaparandusühistud on mittetulundusühingud ja nende tegevuse eesmärk on ühise tegevusega tagada nende maal paiknevate kuivendussüsteemide normaalne toimimine.

1998.a käivitatakse Tartu Maaparandusbüroo poolt Jõgevamaal uurimuslik töö maaparandusobjektide tehnilise seisundi ja maakasutuse väljaselgitamiseks. Töö käigus:

- kogutakse andmed objektide mullaviljakuse ja lubjatarbe kohta; - tehakse kindlaks maaparandusobjektide maakasutajad; - kogutakse andmed teedevõrgu kohta; - kantakse maaparandusobjektidele kõik muinsuskaitse ja keskkonna- kaitse objektid ja piirangud.

C–99 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.2-5 Kuivendatud mullad

C–100 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 3.2-6 Muldade liigitumine liigniiskuse astme järgi

C–101 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 2.2.3 Kalandus Kalanduse seisukohast suurema tähtsusega järvedeks on Jõgevamaal Elistvere, Jõemõisa-Kaiu järvestik, Kaiavere, Kuremaa, Raigastvere, ja Saadjärv. Neis järvedes on kalastik liigiliselt väga mitmekesine ja kalade arvukus on suur. Olulisemate tööndus- ja harrastusliku püügi liikide (haug, koha, ahven, latikas, angerjas) varude seisund on hea ja kalade kasvukiirused keskmised või üle selle. Tingimused kalade eluks on head. Järvi ei ähvarda talvine ummuksissejäämine. Neis järvedes on olemas eeldused töönduslikuks püügiks (järve kasutavad või saaksid kasutada kutselised kalurid).

Keskmise tähtsusega järvedeks kalanduse seisukohast on Endla, Pikkjärv, Prossa, Saare, Sinijärv. Kalastik ei ole neis väga mitmekesine ja mõnede liikide kasvukiirused võivad olla tunduvalt alla keskmise. Tööndusliku kalapüügi seisukohast on need järved vähemperspektiivsed.

Kalanduse seisukohast vähemtähtsad järved, kus on mõeldav vaid harrastuslik kalapüük, on Aruküla Arujärv, Ilmjärv, Kaiu Särgjärv, Laiuse Kivijärv, Männikjärv, Kaasikjärv, Kogri, Peetsu, Ristimuru Kogrijärv, Ruskavere, Ruskavere Nõmmejärv, Tooma Linajärved. Need on suhteliselt liigivaesed järved. Kalade kasvukiirused on neis järvedes enamasti alla keskmise. Paljusid sellesse klassi kuuluvaid järvi ähvardab talvine ummuksissejäämine.

C 2.3 Maavarad Põhilised maavarad, mida Jõgeva maakonna territooriumil leidub, on lubjakivi, dolomiit, liiv, kruus, savi, turvas, järvemuda ja järvelubi. Tähtsamad neist on lubjakivi, dolomiit ja turvas.

Lubjakivi kaevandatakse kahes maardlas - Pajusis (51 tuh m³ aastas) ja Rõstlas (28 tuh. m³ aastas). Ülejäänud maardlad on kasutamata. Aktiiv- sed tarbevarud, mida saab kasutada koheselt, on kokku 5875 tuh. m3. Lisaks on olemas 22 200 tuh. m³ aktiivseid reservvarusid ning Tõre- nurme uuringualale on väljastatud geoloogilise uuringu luba tarbevaru määramiseks. Varude vastu on suurenenud huvi seoses Tallinn – Tartu maantee rekonstrueerimisega.

C–102 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.3-1 Lubjakivi- ja dolomiidimaardlad Jõgeva maakonnas (tuh.m3)

Nimetus Pindala, Keskm Tarbevaru Tarbevaru Reserv- Reserv- Kasutusala ha paksus, aktiivne Passiivne varu varu m aktiivne passiivne Pajusi maardla 28,46 23,38 3749,00 0 0 0 ehituslubjakivi Kalana maardla 22,88 5,94 0 0 1359,0 0 ehituslubjakivi Jõgeva maardla 457,76 4,38 0 0 20050,0 0 ehituslubjakivi Rõstla maardla 54,10 16,89 2126,40 577,0 890,0 4668,0 ehitusdolomiit Adavere maardla 8,58 6,9 0 0 594 0 ehitusdolomiit Neanurme maardla 4,30 7,0 0 0 301 0 ehitusdolomiit Pudivere maardla 12,79 7,0 0 0 899 0 ehitusdolomiit 563,20 5875,40 577,0 22299,0 4668,0

Liiva ja kruusa kaevandatakse aktiivselt 5 – 10 karjäärist, üldse on neid ca 40. Uuritud liiva ja kruusa osa on küllalt väike. Enamus varudest on reservvarud, tarbevaru on hetkel kinnitatud ainult Siimusti, Soosaide, Röövlimäe, Reastvere, Luige maardlates. 1998. aastal toodeti 4300 m3 kruusa ja 10 000 m3 liiva. Võrreldes 1984. aastaga on kaevandamise maht vähenenud ca 40 korda.

Katastrisse kantud savimaardlaid on maakonnas 2 ning 5 prognoosala, hetkel ei ole neist ükski kasutusel. Lisaks nendele on teada levilaid Haavakivil, Uhmardus ja Mustvee lähedal. Lasundid on suhteliselt väikesed, mistõttu kaevandamine lõpetati 1960-ndatel aastatel. Savi sobiks kvaliteedilt telliste tegemiseks ning keraamikatööstusele. Varude suurus võimaldaks avada väiketööstusi varude kasutamiseks.

Turbavarud Jõgevamaal asuvad 33 852 ha suurusel kogupinnal ja sisaldavad 144 miljonit tonni turvast, mis moodustab 9% Eesti üldisest turbavarust. Turvast kaevandatakse 3 suuremal - Endla, Tapiku ja Umbusi tootmisalal. Riikliku tähtsusega on Endla maardla. Tootmise maht 1997.a oli 5,2 tuh. tonni hästilagunenud ja 16,7 tuh. tonni vähelagunenud turvast. Tartu katlamajad on tundnud huvi kütteturba kasutamise võimaluste kohta.

C–103 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.3-2 Liiva ja kruusa maardlad ning prognoosalad Jõgeva maakonnas (tuh.m3)

Nimetus Pindala, Keskm Ta Tp Ra Rp Prog- Kasutusala ha paksus, m noos Soosaide maardla 13,67 4,6 345 292 0 0 0 Ehitusliiv Röövlimäe maardla 9,59 1,45 140 0 0 0 0 Ehitusliiv Siimusti maardla 36,28 5 80 0 0 0 0 Ehitusliiv Reastvere maardla 5,33 0 811 94 0 0 0 Ehitusliiv Luige maardla 9,44 0,88 83,2 0 0 0 0 Ehitusliiv Jaama maardla 18,49 6,3 0 0 1165 0 0 Ehitusliiv Kalevi maardla 35,55 11,7 0 0 4159 0 0 Ehitusliiv Ehavere maardla (1plokk) 38,82 11,9 0 0 0 4620 0 Ehitusliiv Assikvere maardla 30,16 14,1 0 0 4252 0 0 Ehitusliiv Vilkmanni maardla 8,35 13,1 0 0 1094 0 0 Ehitusliiv Näduvere maardla 13,47 13,8 0 0 1858 0 0 Ehitusliiv Soomevere maardla 55,53 0 0 0 8849 0 0 Ehitusliiv Metsalääne maardla 3,84 2,3 0 0 44 0 0 Ehitusliiv Jaska maardla 36,63 11,8 0 0 4322 0 0 Ehitusliiv Vaiatu maardla 4,39 12,85 0 0 565 0 0 Ehitusliiv Kütivälja maardla 22,62 2,5 0 0 566 0 0 Ehitusliiv Veia maardla 11,16 9 0 0 1004 0 0 Ehitusliiv Kubja maardla 8,14 1,9 0 0 155 0 0 Ehitusliiv Sõõru maardla 5,6 12,5 0 0 700 0 0 Ehitusliiv Moku maardla 16,16 7 0 0 1131 0 0 Ehitusliiv Päde maardla 5,59 16,8 0 0 939 0 0 Ehitusliiv Maardlad kokku 388,81 1459,2 386 30803 4620 0 Päde prognoosala 4,86 16,8 0 0 0 0 816 Ehitusliiv Vaiatu prognoosala 13,29 13,1 0 0 0 0 1502 Ehitusliiv Jaska prognoosala 15,35 11,8 0 0 0 0 1811 Ehitusliiv Kalevi prognoosala 27,43 7,9 0 0 0 0 2167 Ehitusliiv Ojaküla prognoosala 2,51 8 0 0 0 0 201 Ehitusliiv Tuha prognoosala 32,99 3 0 0 0 0 990 Ehitusliiv Soosaide prognoosala 13,67 4,6 0 0 0 0 472 Ehitusliiv Sadala prognoosala 16,13 12,2 0 0 0 0 1968 Ehitusliiv Viru prognoosala 21,36 18 0 0 0 0 3845 Ehitusliiv Pala prognoosala 38,82 9 0 0 0 0 3494 Ehitusliiv Kõnnu prognoosala 25,23 7,5 0 0 0 0 1892 Ehitusliiv Kureoja prognoosala 41,13 4 0 0 0 0 1645 Ehitusliiv Mäeaadu-Oidu prognoosala 87,2 8,95 0 0 0 0 7804 Ehitusliiv Kivijärve prognoosala 6,03 6 0 0 0 0 362 Ehitusliiv Viinamäe prognoosala 1,5 3,06 0 0 0 0 46 Ehitusliiv Taelama prognoosala 17,61 13,2 0 0 0 0 2323 Ehitusliiv Otsa prognoosala 6,87 24 0 0 0 0 1649 Ehitusliiv Liiv kokku 747,12 1459,2 386 30803 4620 32987 Luige maardla 9,44 2,47 232,7 61,7 0 0 0 Ehituskruus Priksu-Saduküla maardla 2,7 0 0 0 75 0 0 Ehituskruus Tuule maardla 35,72 2,2 0 0 786 0 0 Ehituskruus Maardlad kokku 47,86 4,67 232,7 61,7 861 0 0 Lõhkisemäe prognoosala 9,76 2,2 0 0 0 0 215 Ehituskruus Albri prognoosala 40,1 2 0 0 0 0 802 Ehituskruus Kruus kokku 97,72 232,7 61,7 861 0 1017

C–104 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.3-3 Turbamaardlad Jõgeva maakonnas

Turbamaardlad Jõgeva maakonnas (tuh. tonni)

Maardla Varude KOKKU Vähelagunenud Hästilagunenud

kat. Varu Varu Varu Keskm. Paksus Pindala ha Keskm. Paksus Pindala ha Keskm. Paksus Pindala ha Aidu reserv 9 0,9 6 0 0 0 9 0,9 6 Annikvere reserv 419 1,3 137 0 0 0 419 1,3 137 Endla tarbe 3166,3 966 935,6 764 2230,7 966 Endla reserv 68790,7 16959 5583,7 4226 63207 16959 Kaarepere reserv 1023 2,7 184 1023 2,7 184 Kaiavere reserv 2477 2,3 425 2477 2,3 425 Kaiu reserv 154 1,4 50 154 1,4 50 Kassinurme reserv 169 1,4 52 169 1,4 52 Kivijärve reserv 3082 1,8 655,59 6 3076 1,8 51 Kullavere reserv 89 1,3 32 89 1,3 32 Kuremaa reserv 117 1,3 43 117 1,3 43 Laiuse tarbe 168 1,3 31,91 3 655,59 1,3 31,91 Lava reserv 502 2,3 132 39 0,6 32 463 2,3 132 Lemuvere reserv 347 1,5 93 347 1,5 93 Luige reserv 190 1,8 44 190 1,8 44 Lusiku reserv 346 1,4 126 346 1,4 126 Neanurme reserv 27 1,2 10 27 1,2 10 Paduvere reserv 125 1,7 31 125 1,7 31 Pedja reserv 45 1,4 19 45 1,4 19 Sadala reserv 107 1,3 31 107 1,3 31 Tõikvere reserv 270 1,4 57 270 1,4 57 Ulpe reserv 637 1,5 173 637 1,5 173 Umbusi tarbe 1869 278 564 278 1305 278 Visusti reserv 4475 1,3 1231,67 88 4387 1,3 1231,67 Vähari reserv 120 1,2 33 120 1,2 33

Tabel C 2.3-4 Savimaardlad ja prognoosalad Jõgeva maakonnas (tuh.m3)

Nimetus Pindala Keskm paksus Ta Tp Ra Rp Prognoos Raudaleeme maardla 12,07 4 0 0 483 0 0 Pikknurme maardla 6,54 2,75 0 0 180 0 0 Maardlad kokku 18,61 0 0 663 0 0 Raudaleeme prognoosala 8,6 4 0 0 0 0 344 Pikknurme prognoosala 118,82 2,75 0 0 0 0 3267 Puurmani prognoosala 77,89 2,64 0 0 0 0 2056 Ruupa prognoosala 181,06 3,6 0 0 0 0 6518 Kursi prognoosala 136,07 2,59 0 0 0 0 3524 Savi kokku 541,05 0 0 663 0 15709

C–105 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.3-1 Maardlate paiknemine

C–106 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 2.4 Energia

C 2.4.1 Elektrienergia Elektrivõrk ja elektrimüük figureerivad Eesti energiasüsteemis ühtsena alates 1995. aastast. Jõgeva Elektrivõrk koos Jõhvi ja Rakvere Elektrivõrguga alluvad struktuurisiseselt Viru Elektrivõrgule. Jõgeva EV jaguneb omakorda Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee müügiesindusteks kokku 100 töötajaga.

Maakond on kaetud 110, 220 ja 330 kV põhiliinidega. Kohalikke tarbijaid on ainult 110 ja 220 kV liinidel, 330 kV liine teenindab vaid Jõgeva EV. Põhilised jaotuspunktid, kus toimub 10, 15 ja 35 kV energia jaotamine tarbijatele, asuvad Jõgeval, Põltsamaal, Pajusis, Kantkülas, Tormas, Mustvees, Saarel, Puurmanis ja Tabiveres.

Käesoleva aasta 10 kuu müügist moodustavad 57% asutused ja 43% elanikkond. 1998. aastaks on kavandatud asutustele ja elanikele võrdne müük. See on seoses seniste vahendajafirmade abonentide ületulekuga, kes enamasti on eraisikud. Võrreldes 1996. aastaga osteti 1997.a elektrienergiat maakonda vähem sisse ja seoses sellega ka müüdi vähem.

Energia ülekande juures on kõige suuremaks probleemiks kaod. Normaalseks loetakse 25% suurust keskmist kadu.

Tõsiseks probleemiks on ka talupidajad, kes on oma tootmise rajanud endiste majandite keskustest kaugele ja kuhu ei lähe korralikke liine. Et vajalik võimsus talupidajani jõuaks, on tarvis rajada uusi elektriliine. 1997.a suviste hindade juures maksab 1 km 10 kW kõrgepingeliini 100 tuhat krooni ning keskmine alajaam 40 tuhat krooni.

Liinide ja trafode vargusi oli 1996. a 18 miljoni krooni väärtuses ja 1997.a. 10 kuu jooksul 11 miljoni krooni väärtuses. Peamisteks varguste piirkondadeks 1996. a. olid Palamuse, Pala, Jõgeva, Tabivere, Tudulinna ja Pajusi vallad ning 1997. a. Tudulinna, Torma, Pajusi ja Põltsamaa vallad. Toimuvad ka energiavargused tarbijate poolt, mille eest on tehtud trahve 1997. a. 10 kuu jooksul 2,2 milj krooni eest, 1996.a. aastal oli trahv kokku 1,7 milj krooni.

Esinevate rikete peamiseks põhjuseks on liinidesse kukkunud puud. Näiteks 1996.a esinenud 206 rikkest olid 15 tingitud äikesest ja ülejäänud puudest. Viimasel ajal teevad palju kahju ka koprad.

1998. aastaks on plaanis ehitada 6,2 miljoni krooni eest 58 alajaama, et viia need kõrgepingeliinidega tarbijale lähemale. Kõrgepingeliini on vaja

C–107 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

rajada iga alajaama kohta keskmiselt 1 km. Alajaamu on planeeritud juurde ehitada Põltsamaa piirkonnas 5, Mustvee piirkonnas 11 ja Jõgeva piirkonnas 6. Need ehitused ei anna aga tarbijatele luba peakaitse suurendamiseks. 1 ampri lisamine õhuliinidega maksab 400 krooni ning kaablisisestusega 500 krooni. 20 alajaama lisamine läheks seega maksma 8 - 10 tuhat krooni.

Elektrienergia tarbimise kasvu on näha nii elanike kui asutuste osas Põltsamaal, Adaveres, Pajusis. Stabiilsed piirkonnad on Tabivere ja Puurmani. Peipsi-äärses osas on näha pigem elektritarbimise langust.

On kasvanud elanike soov üle minna keskküttelt elektriküttele. Probleemiks on majade hooldamata elektriseadmed, mis elektriküttele üleminekul tuleks ümber ehitada. Võimsus probleemiks ei ole. Üleminekuga seonduvad ka vargused. Keskkütte katlamajade seisma- jäämisel hakatakse elektrienergiat tõenäoliselt rohkem varastama.

Elektri hind saab alguse põlevkivi hinnast, mis lähimal ajal on tõusmas 10% võrra.

C 2.4.2 Soojusenergia Soojusenergiat tootvaid ettevõtteid on Jõgeva maakonnas 29. Alljärgnevalt on toodud nende katelde installeeritud võimsused (MW) kütteperioodil 1995/96:

ME Jõgeva Soojus 28,0 Mustvee 1,4 Põltsamaa LE Kolle 5,1 Põltsamaa PÜ 1,6 AS Põltsamaa Felix 6,9 Põltsamaa Autobaas 2,4 Jõgeva aleviku EEK 6,5 Siimusti EEK 1,5 Laiuse ME Kote 1,0 Kuremaa EEK 2,0 Vaimastvere EEK 2,1 ME Pajusi EEK 3,5 Vägari EEK 0,4 Pala kultuurimaja ja põhikool 0,4 Palamuse KK - Palamuse ME Teko - Luua KMK 5,0 Kaarepere ME Aruküla 1,2 ME Puurmani KME 1,5 ME Saduküla Soojus 0,8

C–108 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Adavere ME Taso 2,6 Esku ME Esko 2,6 Võisiku 1,4 Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool 4,5 Saare vald 2,3 ME Tabivere Kommunaal 2,2 Maarja ME Kolde 1,0 Torma ME Elenko 3,6 Tõikvere ELKO 1,4

Võimsamad katlamajd on koondunud Põltsamaa ja Jõgeva ümbrusse. Katlamajast põhjaliku ülevaate saamiseks tuleks koostada soojus- energeetiline bilanss. Praegu puuduvad selle koostamiseks paljudel katlamajadel algandmed.

Maakonna katlamajades kasutatavate kütuste osakaalud on järgmised

Masuut 23,98% Maagaas 22,72% Halu- ja ümarpuit 19,33% Puiduhake 10,99% Kivisüsi 6,84% Põlevkiviõli 5,86% Põlevkivi 3,58% Tükkturvas 3,18% Saepuru 1,93% Elekter 1,05% Ahjuküte 0,34% Turbabrikett 0,20%

Energia osakaal 1996. aastal kütusena kasutatud puidu ja turba puhul oli järgmine:

Hakkepuit 44,58% Halu- ja ümarpuit 41,80% Tükkturvas 9,33% Saepuru 4,27% Turbabrikett 0,02%

Tarbimise efektiivsust iseloomustab hoonete mahu 1 m3 kohta müüdud soojusenergia hulk kütteperioodi jooksul. Soojusenergia tarbijad saab jagada 3 gruppi:

- tarbijad, kelle poolt kulutatud soojusenergia hulka ei mõõdeta; - tarbijad, kelle poolt kulutatud soojusenergia hulk mõõdetakse;

C–109 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- tarbijad, kelle poolt kulutatud soojusenergia hulk mõõdetakse ja kellele on paigaldatud automaatreguleerimisseadmed.

Mõõturiteta tarbjatele on 1 m3 kohta müüdud rohkem soojusenergiat kui mõõturitega tarbijatele. Automaatselt reguleeritavatel objektidel peaks soojakulu olema eeldatavasti väiksem kui teistel tarbijatel, kuid tegelikkuses on see võrdne tarbijatega, kellele on paigaldatud ainult mõõtur.

Ettevõtete jaoks on probleemiks energiakadu. Kao fikseerimiseks vajalikud mõõteriistad puuduvad ja kasutatakse arvestuslikke andmeid. Erinevus arvestuslike ja reaalsete andmete vahel võib aga olla väga suur. Olukorrast välja tulemiseks oleks vaja investeerida mõõte- ja automaatikaseadmetesse ning tõsta tarbijate teadlikkust ja huvitatust säästlikust tarbimisest.

Soojusenergiat toodavad Jõgevamaal järgmised ettevõtted:

- AS Jõgeva Soojus - AS Põltsamaa Soojus - MA Mustvee Kommunaal - AS Sordikom - AS Laiuse Kote - AS Kuremaa Enveko - AS Siimusti Kommunaal - OÜ Vaimastvere Kommunaal - OÜ Avesoo (Adavere) - OÜ Esku Soojus - Võisiku Hooldekodu - Põltsamaa Kodu- ja Pllutöökool - Luua KMK - ME Aruküla - ME Teko - Saare Vallavalitsus - OÜ Pajusi Elamu - OÜ Vägari Elamu - OÜ Saduküla Soojus - OÜ Tabivere Kommunaal - OÜ Elenko (Torma).

Enamus ettevõtetest on kas osaliselt või täielikult üle viidud kohalikule kütusele (põlevkivi, freesturvas, halu- ja hakkepuit, saepuru).

C–110 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kõige suurem soojuse tootja maakonnas on AS Jõgeva Soojus. Järgneval graafikul on võrreldud Jõgeva lähiümbruses müüdava soojusenergia hindu 3 kütteperioodi jooksul AS Jõgeva Soojuse hindadega.

Käesoleval ajal osa süsteeme laguneb trasside suuruse tõttu. Lokaalkatlamajadele on üle läinud Lustivere süsteem, samuti Vägari. Kriitiliseks punktiks on mõne aasta eest ehitatud Pisisaare elektroodkatlamaja, kus praegu on soojusenergia hind kehtestamata, kuid arvestuste kohaselt oleks see üle 1000 kr/MWh.

450

400

350

300

AS Jõgeva Soojus AS Sordikom 250 AS Laiuse Kote AS Kuremaa Enveko AS Siimusti Kommunaal 200 OÜ Vaimastvere Kommunaal 95/96 96/97 97/98

Joonis C 2.4-1 Realiseeritava soojusenergia hinna dünaamika

C 2.4.3 Gaasivarustus Gaasivarustusega tegelevad maakonnas AS Reola Gaas ja AS Eesti Gaas. AS Reola Gaasil on maakonnas müügipunktid Jõgeval, Mustvees ja Põltsamaal ning tema tegevusvaldkonnaks on vedel- ehk kunstgaas. AS Eesti Gaas tegeleb maagaasiga.

Jõgeva maakond on Eestis kõige paremini maagaasi torustikega varustatud maakond. Siin paikneb 60,1 km pikkune lõik Tartu-Rakvere kõrgsurvetrassist, millel on 3 gaasijaotusjaama - Jõgeva, Laiuse ja Saadjärve. Kuna kõrgsurvetorustik läheb asulast väga lähedalt mööda, oli endine Laiuse kolhoos esimene Eestis, kes ehitas välja oma gaasijaotusjaama. Kesksurvetorustikku on maakonna territooriumil kokku 47 km. Selle seisukord on väga hea, kuna torud on paigaldatud alates 1990-ndast aastast. Sama ei saa aga öelda kõrgsurvetorustiku kohta. Järgnevalt ülevaade gasifitseeritud katlamajadest maakonnas ja nende võimsusest.

C–111 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.4-1 Gasifitseeritud katlamajad Jõgeva maakonnas

Jõgeva GJJ Objekt Võimsus, kW Jõgeva Soojus 1800 Jõgeva Piim 800 Jõgeva Leib 1500 AS Avaks 220 AS A Tammel 85 AS RAT 800 Jõgeva Linnavara 230 Eesti Gaas 36 Mustvee mnt 1A 100 Jõgeva Hooldekodu 200 Maakonna arhiiv 46 Jõgeva Veterinaarkeskus 350 Jõgeva Veterinaarapteek 17 KÜ Pae 5 85 KÜ Pae 7 102 KÜ Puiestee 27 187 Eramud Jõgeva linnas (22 tk) 400 Jõgeva aleviku KM 600 Jõgeva SAI 100 Siimusti KM 1000 Siimusti Puuetega Laste Kool 350 Siimusti Keraamika 600 Painküla tärklisetehas 1500 Pepsico Eesti AS 800 Laiuse GGJ Laiuse aleviku KM 1000 Kuremaa aleviku KM 2000 Eramud Laiuse alevikus (56 tk) 1000 Saadjärve GGJ Tabivere KK 600 Tabivere lokaal-KM (14 tk) 1600 AS Baltic Connexions Tabiveres 400 OÜ Same Tabiveres 200 Eramud Tabiveres (10 tk) 200

Maagaasi 1 m3 hinnad koos käibemaksuga on väiketarbijatele 1,70 kuni 2,25 kr sõltuvalt sellest, kas majapidamises on lisaks gaasipliidile ka vanniahi ja väikekatel. 1999. aastal tõuseb gaasi hind gaasipliidi ja vanniahju jaoks ligikaudu 30%. Lokaalkatlamajade ja suurtarbijate jaoks on maagaasi 1 m3 hind ilma käibemaksuta 1,12 kuni 1,44 krooni.

Trassi toob Eesti Gaas tarbijani tasuta.

C–112 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Investeeringutesse paigutatud miljon krooni vajab aasta jooksul vähemalt 1 milj m3 maagaasi tarbimist, et tehtud kulutusi katta.

C 2.5 Transport, kommunikatsioon

C 2.5.1 Maanteetransport Maanteeseaduse järgi on olemas riigi-, munitsipaal- ja erateed. Jõgeva maakonnas on teid ja tänavaid kokku 2 732 km, neist 40,3% ehk 1100,2 km on riigiteed, 28,0% ehk 763,9 km on valla/linnateed ja 31,7% ehk 867,9 km on erateed.

Riigiteed jagunevad omakorda 3 kategooriasse:

Põhiteed 78,7 km Tugiteed 153,2 km; Kohalikud teed 866,7 km Rambid 1,6 km

Jõgevamaad läbivateks põhiteedeks on Tallinn-Tartu mnt (liiklus- koormus 4500 liiklusvahendit ööpäevas) ja Jõhvi-Tartu-Valga mnt (üle 1000 liiklusvahendi ööpäevas).

Hinnang riigiteede tasasusele on 1. novembri 1997.a. seisuga järgmine:

Väga hea 5,5 km 1,2% Hea 71,9 km 16,1% Rahuldav 181,2 km 40,6% Halb 122,7 km 27,5% Väga halb 65,1 km 14,6%

Riigiteede katete olukorrast annab ülevaate järgmine tabel.

Tabel C 2.5-1 Riigiteede katted

pikkus, km osakaal, % pikkus, km normatiivne vastab üle 01.01.96 01.11.97 01.01.96 01.11.97 kestvus normile normatiivi asfaltbetoon 30,0 52,5 3,4 4,8 18 - 30 a 52,5 mustkate 390,2 381,6 43,7 34,7 16 - 24 a 179,5 202,1 tuhkbetoon 92,7 92,4 10,4 8,4 9 - 12 a 38,8 53,6 kruuskate 378,9 573,7 42,5 52,1 8 a 22,7 551,0

Jõgeva Teedevalitsusele eraldatud maanteehoiu rahasummad olid 1992.a 4,2 milj kr; 1993.a 8,5 milj kr; 1994.a 12,7 milj kr; 1995.a 17,9 milj kr ja 1996.a 18,8 milj kr.

C–113 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Taliteenistus on teedega seotud valdkond, mille raames teed jagatakse 5 klassi. Kõige kiiremini peale lumesaju lõppu tuleb lumevabaks muuta Tallinn-Tartu mnt. Esitatud normid kehtivad ööpäevaringselt. Tegemist ei ole mitte lihtsalt administratiivsete normidega, vaid nende normide alusel on Teedevalitsuse käsutuses ressurss ja tehnika.

Libedusetõrjet tehakse vaid 1/5-l maakonnas paiknevast riigiteede võrgust.

Munitsipaalteede võrk maakonnas on küllalt ebaühtlane. Tingitud on see asjaolust, kuhu kategooriasse konkreetne vald oma teid näitab - kas munitsipaal- või erateede hulka. Näiteks Pajusi vallas on erateid kirjas 282,3 km ja vallateid 14,1 km.

Omavalitsustepoolsed kulutused teedesse ja tänavatesse on väga väikesed. Nimetada võiks vaid maakonna linnasid ning Tabivere valda.

Tabel C 2.5-2 Valla-, linna- ja erateed seisuga 01.01.1997

Valla ja linnateed Erateed Kattega Kruusateed KOKKU Jõgeva linn 16,2 12,2 28,4 Jõgeva vald 20,0 201,0 221,0 Mustvee linn Pajusi vald 0,4 13,7 14,1 282,3 Pala vald 40,4 40,4 60,0 Palamuse vald 0,8 70,2 71,0 30,0 Puurmani vald 20,9 20,9 118,0 Põltsamaa linn 36,0 11,0 47,0 Põltsamaa vald 35,5 35,5 220,0 Raja vald 4,6 33,3 37,9 26,4 Saare vald 60,2 60,2 71,5 Tabivere vald 3,0 72,5 75,5 Torma vald 1,0 111,0 112,0 59,7 Metskondade teed 86,6 KOKKU 82,0 681,9 763,9 954,5

Võrreldes varasemaga on kulutuste sisemine struktuur oluliselt muutunud. Varem toimus suuresti ekstensiivne areng ja pidevalt tegeleti teede rekonstrueerimisega. Praegu on kulutused investeeringutele väga väikesed. Tänane ideoloogia on selline, et kasutada raha võimalikult sinna, kus potentsiaalne või võimalik taastamismaksumus on maksimaale.

C–114 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tallinn-Tartu mnt liikluskoormus on praegu Eestis suurim. Suurte autode suunamine Piibe maanteele suurendaks Tallinn-Tartu mnt läbilaskvust ja liiklusohutust.

Piibe mnt peaks ka tehniliselt sellele vastu, kuna praegu on seal väga vähe liiklust ning koormus väike. Kitsaskohaks Piibe maanteel on läbisõit Järva-Jaani, Jäneda ja Aegviidu asulatest. Jõgeva maakonnas on probleemiks Painküla sild, mille laius on ainult 6,5 m ning Vaimastvere asula.

C 2.5.2 Autobussiliiklus Reisijate vedu autobussidega jaguneb:

- tellimusveod; - rahvusvahelised kaugliinid; - riigisisesed kaugliinid; - maakonnaliinid; - vallaliinid.

Jõgeva maakonda hõlmavad kõik eelnimetatud liigid. Tellimusvedudega tegelevad kõik busse omavad ja reisijate veoga tegelevad firmad.

Liinitööga tegelevad maakonnas järgmised operaatorid:

AS Tarbus 7% AS Rat-Auto 14% AS Eltor 13% AS Sav 3% AS Market 10% OÜ Jõgeva Bussikeskus 12% AS Marsruut Jõgeva filiaal 34% Eravedajad 7%

Riigisiseste kaugliinide lubasid omavad AS Rat ja AS Marsruut.

Maakonda läbib:

- 2 rahvusvahelist kaugliini (Tartu - Sankt-Peterburg peatusega Mustvees ja Tartu - Tallinn - Helsingi - Tampere peatusega Puhu ristis); - 57 kaugliini järgmiste firmade poolt: AS Tarbus, AS Eesti Buss, AS Sebe, AS Järve ATP, AS Rakvere ATP, AS Pärnu ATP, AS Viljandi Autobuss, AS Assotrans, AS Maur, AS VVV Liinid, AS Rapla Transport ja AS Marsruut.

C–115 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Maakonnaliinidel on kaugliinide kaudu järgmised otseühenduse punktid:

Põltsamaal Elva, Haapsalu, Helsingi, Jõhvi, Kohtla-Järve, Kääriku, Misso, Märjamaa, Otepää, Põlva, Pärnu, Rapla, Rõuge, Saatse, Tallinn, Tartu, Türi, Tampere, Viljandi, Värska, Võhma, Võru ja Vändra Mustveel Jõhvi, Kallaste, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Paide, Pärnu, Rakvere, ST Peterburg, Tallinn, Tartu, Tudulinna, Viljandi, Vändra ja Valga Jõgeval Aseri, Jõhvi, Koeru, Kunda, Kiviõli, Kohtla-Järve, Paide, Pärnu, Rakvere, Tallinn, Tartu, Viljandi, Võsu ja Vändra

Jõgeva maakonda teenindab 45 maakonnaliini. 1996. a. kattis Jõgevamaa valdasid 10 - 72 tuh km vallaliine, kokku 371 000 km ehk 30% maakonda teenindavate liinide kogumahust ja 8 - 207 tuh km maakonnaliine, kokku 862 000 km ehk 70% kogumahust. Maakonna- liinidel on kokku sõidetud 7 487 000 reisijakilomeetrit (s.o ühe reisija sõit 1 km kaugusele), sellest 63% on reisijakilomeetrid ja 37% on õpilaskilomeetrid.

Kulud vallaliinidele on maakonnas keskmiselt 3,84 krooni ja maakonnaliinidele 4,11 krooni. Kulude väärtus hõlmab lisaks busside ülalpidamiskuludele ka sõidupiletite kompensatsioonid ning tulude- kulude vahe maksmise vedajatele.

Maakonnaliinide ülalpidamiseks eraldati riigi eelarvest 1996. aastal 2 475 000 kr, millest kasutati ära 2 443 500 kr. Tänavuse dotatsiooni suurus on samuti 2 475 000 kr. Jõgevamaale eraldatud dotatsioon moodustas 1996. a 3,3% kogu Vabariigi bussiliinide doteerimisest, 1997. a 3,2%. Dotatsioon 1 liinikilomeetri kohta on Jõgevamaal 2,87 kr, maakondades keskmiselt 2,44 kr.

Maakonnaliinide tulukuse andmed näitavad, et kokku on kuu jooksul 45 liinil 76 väljumist, neist 23 (30%) kasumiga ja 53 (70%) ei kata liini kulusid. Viimastest toetavad vallad (Jõgeva ja Pajusi) 8 liini lisatoetustega.

Kasumiga liinid moodustavad liinimahust 39%, kahjumiga liinide osa on 61% liinide kogumahust.

Maakonnaliine teenindab kokku 18 liinigrupiga 8 vedajat 22 bussiga. Neist 5 bussi on vanusega 5 - 10 a. (23%), 6 bussi 10 - 15 a. (27%) ja 11 bussi üle 15 a. (50 %). 22 bussist on 11 Volvo-Scania bussi, 7 PAZ bussi, 3 LAZ bussi ja 1 Kuban buss.

Perspektiivis on vajalik liinitöö kontsentreerimine 3 - 4 firma vahel, et kindlustada investeeringud veeremi uuendamiseks teenindustaseme ja

C–116 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

turvalisuse tõstmise eesmärgil; samuti riigi poolt pakutavate veeremi uuendamise võimaluste kasutamiseks, kuna busside vanus on saamas väga tõsiseks probleemiks teeninduskvaliteedi ja turvalisuse tõstmisel. Ainult liini tulemi ja liini ülalpidamiseks ette nähtud riikliku dotatsiooni mahust ei piisa investeeringute tegemiseks.

Probleemiks on ka info kättesaadavus busside väljumisaegade kohta nn vahepeatustes.

C 2.5.3 Raudteetransport Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati Balti raudteekonna Eestis paikneva osa baasil 01. jaanuaril 1991. a 1996. a. märtsis kinnitas valitsus Eesti Raudtee arengukava aastateks 1996 kuni 2000, kus põhisuundadeks on kokkuhoiupoliitika ja erastamise ettvalmistamine. 1997.a jaanuaris eraldus iseseisvaks ettvõtteks AS Edelaraudtee, mis tegeleb kogu Eesti sisese reisijateveoga. Oktoobris registreeriti Eesti Raudtee äriregistris aktsiaseltsina, mille aktsiatest 100% kuulub riigile. Edaspidi moodustatakse Rahvusvaheliste Reiside AS, eraldi ettevõte linnalähi-elektriraudtee jaoks ning veeremi ja vedurimajanduse jaoks ning Kaubavedude AS.

Jõgevamaa on raudtee arengu seisukohast piirkond, kus olulisi muudatusi on vähe ette näha. Alates 1877. aastast paikneb siin 49,642 km pikkune lõik Tapa-Tartu raudteeliinist. Raudtee maakasutuse suurus on orienteeruvalt 400 hektarit, millest 224 ha asub Jõgeva vallas, 12 ha Jõgeva linnas, 93 ha Palamuse vallas ja 71 ha Tabivere vallas. Jaamad on Vägeval, Pedjas, Jõgeval, Kaareperes ja Tabiveres ning peatuskohad Kalevis, Naval ja Mullaveres.

AS Eesti Raudteele kuuluvaid haruteid Jõgevamaal ei ole. Teistele ettevõtetele kuuluvad haru- ja laadimisteed:

AS Avaks Jõgeva jaamas 1144 m Ühistu Tartu Viljasalv Jõgeva jaama VII laadimistee 268 m AS Tarmeko Tabivere jaama IV laadimistee 200 m

Laadimiskohad on Jõgeva jaama V ja VI tee ääres 3720 m2 alal.

Kaubavedude maht on viimastel aastatel langenud, kuid hakkab nüüd tasapisi jälle suurenema. Ka Jõgevamaa saab kaubarongide liikluse osas koormust tõenäoliselt juurde. Esialgu raudtee läbilaskvus rahuldab vajadusi.

C–117 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.5-3 Raudtee laadimistööd (tonni ööpäevas)

Jaam Laadimine Tühjendamine 1996 1997 1996 1997 Vägeva - - - - Jõgeva 68,2 83,7 101,2 57,2 Kaarepere - - - - Pedja - - - - Tabivere 0,1 2,2 - -

Tabel C 2.5-4 Tapa -Tartu raudteelõigu ööpäevane liiklus

1996 1997 Kaubaronge 6,2 paari 7,6 paari Reisironge 5,0 paari 3,0 paari Diiselronge 3,0 paari 3,0 paari

Raudtee üldine seisukord on rahuldav. Kõige halvem lõik on Vägeva ja Pedja vaheline puuliipritega tee, kuhu on lähiajaks planeeritud kapitaalremont. Ülejäänud osas tehakse pisiremonti ja püütakse olukord säilitada.

Raudteeäärse maa-ala planeerimisel tuleb arvestada, et sinna ei rajataks ohtlikke objekte (nt bensiinijaam).

Ülesõidukohti on Jõgeva maakonnas asuval raudteelõigul 12 - Vägeval 2, Pedjas 2, Jõgeval 1, Kalevis 1, Kaareperes 3 (neist 2 valvega), Navas 1, Mullaveres 1 ja Tabiveres 1.

Raudteega seotud liiklusõnnetuste seisukohalt on olukord viimasel ajal paranenud. 1996.a. oli neid 30% vähem kui 1995. aastal. Olukorra paranemine on saavutatud propagandakampaaniaga ning nähtavuse parandamisega ülesõidukohtades.

C–118 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Torma 14% Jõgeva 23%

Tabivere 6%

Saare 6%

Raja 3% Põltsamaa Puurmani 17% 6%

Palamuse 6% Pala Pajusi 8% 11%

Joonis C 2.5-1 Liinikilomeetrite mahu jagunemine valdade territooriumite vahel 1996. aastal

0,30

0,25

0,20

0,15

0,10

0,05

0,00 1992 1993 1994 1995 1996 1997

Joonis C 2.5-2 Sõidutariifi muutus kroonides

3000,00

2500,00

2000,00

1500,00

1000,00

Dotatsioon, tuh kr 500,00 Piletitulu, tuh kr KOV vahendid, tuh kr 0,00 1992 1993 1994 1995 1996 1997

Joonis C 2.5-3 Maakonnaliinide tulud 1992 – 1997

C–119 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

6,00

5,00

4,00

3,00

2,00

1,00

0,00

Pala Raja Pajusi Saare Jõgeva Torma Tabivere Põltsamaa Palamuse Puurmani

Joonis C 2.5-4 Vallaliinide kulud 1 km kohta kroonides 1996. aastal

C 2.5.4 Veeliiklus Jõgevamaa veekogudest saab veeliikluse seisukohast olulisemaks pidada vaid Peipsi järve. Ülejäänud veekogudel on võimalik vaid matkamine või hobikorras sõitmine. Nimetamisväärsemad veekogud maakonnas on järgmised:

JÄRVED Pindala, ha Peipsi Saadjärv 707,6 Endla 452,0 Kuremaa 397,1 Kaiu-Jõemõisa-Papi 280,0 Kaiavere 205,7 Soitsjärv 202,7 Elistvere 183,3 Raigastvere 122,0 Pikkjärv 58,5 Sinijärv 41,8 Prossa 32,9 Ilmjärv 2,5

C–120 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

JÕED Pikkus, km Valgala, km2 Põltsamaa 135 1310 Pedja 122 2710 Amme 59 501 Kullavere 53 627 Kääpa 46 366 Kaave 38 138 Mustvee 36 180 Umbusi 34 159 Onga 30 109

VEE- Pindala, Kogumaht, Veekogu 3 HOIDLAD ha tuh m Võisiku Võisiku peakraav 3,0 paisjärv Vaiatu 1,5 22,5 Kullavere jõgi Torma 2,1 45 Allikad Rääbise 6,2 130 Sätsuvere peakraav Otiaru 5,0 132,9 Otiaru peakraav Rutikvere 1,7 32,5 Põltsamaa jõgi Puurmani 3,9 15,2 Pedja jõgi Kullavere 1,8 23,4 Kullavere jõgi Koogi 4,0 83,3 Laeva jõgi Painküla 12,0 300,0 Pedja jõgi Paduvere 5,6 72,0 Paduvere peakraav Umbusi 0,4 6,0 Sulustvere oja Sae 3,1 22,0 Pedja jõgi Pikknurme 2,5 47,0 Pikknurme jõgi Kõpu 3,8 76,4 Allikad Kukulinna 3,8 82,1 Karusilla oja Liivoja 1,6 16,8 Põltsamaa jõgi Härjanurme 0,6 234,5 Pedja jõgi Kamari 27,2 522,5 Põltsamaa jõgi

Veesõidukitest on maakonnas registreeritud 1997 seisuga 303 sõudepaati ja 353 mootorpaati. Viimased paiknevad kõik Peipsi järvel.

C 2.5.5 Telefoniside AS Eesti Telefon on asutatud 1. jaanuaril 1993. a. Maakonna tasemel jaguneb AS Eesti Telefon järgmisteks osakondadeks:

- teleteenused - klientide teenindamine; - televõrgud - tehniline töö; - logistika - transpordi haldus ja materjalide tellimine; - kinnisvara - hoonete ja kinnisvaraga seotud küsimused.

C–121 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Põhitelefonide tihedus 100 elaniku kohta oli 1996. a Eestis keskmiselt 29,8. Kõige rohkem oli 100 elaniku kohta telefone Tallinnas - 40,9 ja kõige vähem Harjumaal - 17,9. Jõgevamaal oli see arv 23,6.

Tabel C 2.5-5 Telefonide hulk Jõgevamaal 1996. a.

Omavalitsus Elamiste arv Telefonide arv Telefone100 Telefone100 elaniku kohta elamise kohta Jõgeva linn 2864 42,8 Põltsamaa linn 1758 35,6 Mustvee linn 668 33,5 LINNAD KOKKU 5290 38,8 Jõgeva vald 2477 1188 20,3 48,0 Pajusi vald 810 277 15,2 34,2 Pala vald 700 191 12,8 27,3 Palamuse vald 1181 531 19,3 45,0 Puurmani vald 957 346 15,6 36,2 Põltsamaa vald 2029 543 11,2 26,8 Raja vald 755 300 19,0 39,7 Saare vald 791 362 21,0 45,8 Tabivere vald 1268 611 22,9 48,2 Torma vald 1449 511 17,2 35,3 VALLAD KOKKU 12417 4860 17,4 39,1

Kõikide automaattelefonijaamade monteeritud maht kokku on 11 854 ning kasutatud on sellest 10 188 ehk 85,9%. Vaba maht on 1 666 ning avaldusi telefonide paigaldamiseks on 1997.a 01. oktoobri seisuga 2 332 Kui ühe automaatjaama piirkonnas on olemas avaldused telefoni paigaldamiseks ja samas ei ole vaba mahtu nulli viidud, on põhjus vajaliku kaablivõrgu puudumises. Kohtades, kus vaba maht puudub, oleks vaja numbreid juurde.

Telefoniside kvaliteeti iseloomustab läbivalimiste osakaal valitud kõnedest. Kontrollvalimised 1997. a esimese 10 kuu jooksul andsid maakonna keskmiseks tulemuseks 94,09%. Kõige parem tulemus saadi Lustivere ATJ-st - 98,24% ja kõige madalam tulemus Torma ATJ-st - 86,93%.

Kõnede kvaliteeti mõjutab, kas ühendus käib läbi sõlmjaama või otse. Optiline kaabel on paigaldatud Jõgeva-Põltsamaa ning Jõgeva-Kärde vahele. Ka Mustvees on olemas liitumiskoht olemasoleva Jõhvi-Tartu optilise kaabliga liitumiseks.

Digitaaljaam on tänaseks Jõgeval ja Adaveres.

C–122 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

1997.a ehitati valmis Adavere digitaaljaam, väiksemamahulisi töid tehti Lustiveres, Eskus ja Aidus. 1998.a on plaanis rajada digitaaljaam Palamusele, kuna seal on juba aastaid jaama maht täis.

1998. aastal saaks kaabelliinidega juurde ca 300 uut abonenti.

Valikut, kuhu jaama abonente juurde tehakse, mõjutavad peamiselt avalduste hulk ja kriteerium, et ühe abonendi hind tuleks võimalikult väike.

Puuetega inimesed saavad telefoni eelisjärjekorras.

Tabel C 2.5-6 Automaatjaamade kasutatud mahud seisuga 01.10. 1997

Monteeritud Kortereid Taksofone Kasutatud Vaba maht Avaldusi ATJ maht maht Fix mobiil 27 24 25 2 Adavere 200 133 200 0 133 Aidu 150 73 92 58 67 Esku 100 73 98 2 62 Jõgeva 3000 2170 2912 88 392 Jõgeva digi 256 77 25 199 57 Kaarepere 200 153 187 13 52 Kalana 100 36 55 45 38 Kamari 150 68 87 63 14 Kasepää 300 271 300 0 103 Kuremaa 300 193 225 75 23 Kurista 100 62 92 8 34 Kärde 50 27 36 14 8 Laiuse 200 163 198 2 25 Lustivere 100 51 80 20 67 Luua 200 113 144 56 12 Maarja 150 118 135 15 17 Mustvee 700 542 6 669 31 103 Pala 300 151 193 107 103 Palamuse 200 153 200 0 97 Pisisaare 150 107 136 14 20 Puurmani 400 207 1 271 129 112 Põltsamaa 2048 1379 9 1764 284 466 Saare 200 104 137 63 33 Sadala 200 138 178 22 63 Saduküla 100 54 74 26 15 Siimusti 400 228 275 125 16 Tabivere 600 395 475 125 98 Torma 200 154 200 0 51 Tõikvere 200 109 130 70 12 Umbusi 50 20 31 19 11 Vaimastvere 150 81 103 47 38 Voore 300 179 223 77 29 Võisiku 50 18 48 2 14

C–123 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Vägeva 50 31 41 9 1 KOKKU 11854 7855 40 10188 1666 2332

C 2.5.6 Mobiiltelefoniside Firma Eesti Mobiiltelefon alustas tegevust 1991. a. Jõgevamaale jõudis esmalt NMT 450 süsteem ja alates 1995. aastast ka GSM süsteem. EMT võrgust väiksema ulatusega on maakonnas Radiolinja GSM võrk (maakonna lääneosa) ja Q-GSM võrk (Tartu Tallinn maantee trass).

EMT klientide osas on eraisikute turg Jõgevamaal suurem kui juriidiliste isikute oma - liitumislepingu on sõlminud 453 firmat ja 530 eraisikut. Neist 983 abonendist 612 kasutavad GSM-mobiiltelefone ja 371 NMT 450-mobiiltelefone. Kui statistika andmetel on maakonnas 41 736 elanikku, siis keskmiseks mobiiltelefonide arvuks 100 elaniku kohta tuleb 2,21. Keskmised arved ühe kliendi kohta on 500 - 600 krooni kuus, sh suuremad arved on firmadel. Aktiivsemaks mobiiltelefonide kasuta- mise piirkonnaks on Põltsamaa ümbrus. Ka arved on seal suuremad kui ülejäänud maakonnas.

EMT on oma tegevust arendanud ühtlaselt üle Eesti ja saavutanud tänaseks juba võrdlemisi suure leviala. 1996. aastal kaeti leviga maakonnakeskused ja tähtsamad maanteed, tänavu tulid loogilise jätkuna ülejäänud linnad ja suuremad asulad. Leviala on lainenenud ka saartele ja rannikutele - kohtadesse, kus suvel palju inimesi käib.

EMT NMT süsteemi olukorra parandamine 1998.a Jõgevamaal toimub Kantkülas ja Tabiveres.

Oma ressursid ja tööjõu suunab EMT rohkem GSM süsteemi arendamisele, kuna NMT klientide arv enam ei kasva. GSM-l on olemas mitu tugijaama Tallinn-Tartu ja Jõgeva-Põltsamaa maanteede ääres. Sellel aastel on plaanis katta veel Tartu-Jõhvi mnt, mis hõlmab endas Maarja, Mustvee, Avinurme ja Iisaku tugijaamad. Järgmisel aastal on plaanis likvideerida järgmised seni katmata kohad - Tabivere, Kantküla, Rakke, Kolga-Jaani, Tudu ja Tudulinna.

EMT eesmärgiks on katta leviga kogu Eesti, kuid prioriteetseks jäävad paratamatult Tallinn ja selle ümbrus. 1998. aastaga saab 97 - 98% Eesti territooriumist EMT GSM ja NMT levialaga kaetud.

Kõigi GSM operaatorite klientide arv kasvab väga kiiresti ja 900 MHz sagedusala maht hakkab täis saama. Seetõttu tuli 1998. aasta alguses

C–124 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

kasutusele uus 1800 MHz sagedusala (esialgu Tallinnas). Turule tulevad telefonid, mis töötavad mõlemas sagedusalas.

EMT-l on sõlmitud leping satelliitsideoperaatoriga Iridium, mille võrguga hakatakse tulevikus liitumisi vormistama. Satelliitside hõlmab kogu Maa territooriumi 100 %-liselt, kuid ainult välitingimustes. Suurt nõudlust lähiaastatel Iridium satelliitside võrguga liitumisele Eestis ilmselt ette näha ei ole. Telefoniaparaadid selles süsteemis maksavad orienteeruvalt 12 - 25 tuhat krooni ja kõneminut ca 30 krooni.

Nii EMT NMT-l kui GSM-l on praegu maakonnas 5 tugijaama.

Ühe tugijaama paigaldamine maapiirkonda maksab keskmiselt 1 - 1,5 miljonit krooni.

Raadiotelefonide omanikud peavad sidet läbi mobiiltelefoni võrgu.

Mobiilsideoperaatorite maste kasutab mitmel juhul ka näiteks julgestusteenistus

C 2.5.7 Postiside Alates 01. oktoobrist 1996. a on riigiettevõte Eesti Post riigi 100%-lise osalusega aktsiaselts. AS Eesti Posti struktuuri kuuluvad 1 peapostkontor ja 16 postkontorit, millele omakorda alluvad 553 sidejaoskonda. Sidejoskondadest asub 467 maal ja 86 linnas. Jõgevamaa Postkontorile, mis teenindab Jõgeva maakonda, allub 31 sidejaoskonda, millest 29 asub maal ja 2 linnas. Sidejaoskondade arvu pole muudetud, küll aga on muudetud nende lahtiolekuaegu ning kandepiirkondi.

Tabel C 2.5-7 Andmed AS Eesti Posti ja Jõgevamaa Postkontori kohta

AS Eesti Post Jõgevamaa Postkontor Postkaste 3 754 267 maal 2 979 240 linnas 775 27 Elanike arv ühe postiasutuse kohta 2 565 1 301 maal 994 957 linnas 9 687 4 624 Elanike arv ühe postkast kohta 389 156 maal 156 116

C–125 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

linnas 1 287 514 Postitöötajaid 4 530 175 neist 1 928 68 kirjakandjaid

Postiasutused osutavad kokku üle 30 teenuse.

1996. a töötas Jõgevamaa 31 sidejaoskonnast 15 kahjumiga.

Kirju saadetakse Jõgeva maakonnas ühe elaniku kohta keskmisel 1,57. Piirkonniti on saadetud kirjade arv järgmine:

Jõgeval 3,6 Põltsamaal 2,5 Mustvees 1,2 Rajal ja Kalanas 0,6 Umbusis 0,4

Selleks, et postkontor töötaks rentaablilt, on vaja:

- reorganiseerida sidejaoskondade võrk - mitterentaablid sidejaos- konnad kujundada postiagentuurideks (Umbusi, Arisvere, Tapiku, Lümati, Kudina, Rääbise); - juurutada uusi teenuseid ja kojukande vorme; - pidevas koostöös omavalitsustega lahendada sidejaoskondade ruumide jt piirkondi puudutavad küsimused.

C 2.5.8 Televisiooni vastuvõtt Teleprogrammide vastuvõtmise enamlevinuim variant on individuaal- vastuvõtt, mida tuntakse täpselt sama kaua kui televisioonigi. Teiseks võimaluseks on kollektiivvastuvõtt, mille puhul ühel majal või trepikojal on oma antennid ja jaotusvõrgu abil jagatakse signaal korterite vahel ära. Kolmandaks variandiks on kaabeltelevisioon, mis hõlmab majavõrke ja jaotusvõrku linnas.

Maakonna territooriumist põhiline osa on signaalidega kaetud. Eetrisignaalidest on võimalik kätte saada 3 - 4 programmi. TV 3 osas hõlmavad Jõgevamaad kolm erinevat saatjat: Valgjärve, Koeru ja Kohtla- Nõmme. Kanal 2-te on võimalik vaadata läbi Koeru ja Valgjärve saatjate ning TV 1-e läbi Valgjärve saatja. Kõige paremini on Jõgevamaal jälgitav Eesti TV.

Vaid väike osa televisioonivaatajatest on hõlmatud kaabelvõrguga - alla 1/4 elanikkonnast. Jõgeva ja Põltsamaa Kaabeltelevisioonivõrgus on kokku 5 - 6 tuhat vaatajat. Täpsemat olukorda Jõgevamaa kaabel-

C–126 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

televisioonivõrgust kirjeldab järgnev tabel. Enamus võrke on küllalt väiksed ja programmide arv on kõikuv.

Tabel C 2.5-8 Jõgeva maakonna kaabelvõrgud

Asukoht Klientide arv Kanalite arv Sagedusala Kuumaks, kr Jõgeva 1200 13 VHF 60 Põltsamaa 400 13 VHF 60 Tabivere 160 14 VHF, UHF 50 Laiuse 120 6 VHF 10 Luua 200 6 VHF 5 Palamuse 80 9 VHF 20 Kurista 40 5 VHF 10 Torma 80 3 VHF 5 Kuremaa 100 5 VHF - Siimusti 200 9 VHF 15 Adavere VHF 25 Elektrivõrk 50 VHF Puurmani 100 1 VHF -

Siiani kaabel TV võrgud pakuvad ainult ühte teenust - televisiooniprogrammide edastamine. Areng on toimunud vaid võrgu laienemises ja pakutavate programmide arvu suurenemises. Kaabelvõrgu kaudu oleks võimalik pakkuda ka andmeside teenust, samuti valveteenust, telefoniteenust. Nimetatud teenuste arendamist kaabelside ettevõtete poolt takistab kontsessioonileping Eesti Telefoniga.

Näiteks Tallinna linnas tuleb ühe korteri kaabelside väljaehitamis- maksumus ca 2000 krooni. Sellise võrgu tekkimine Jõgevale ei ole lähiajal reaalne.

C 2.6 Haridus, kultuur, sotsiaalsed vajadused

C 2.6.1 Alg- ja põhikoolid

Jõgeva maakonnas on 8 algkooli, milledest 4 on lasteaed-algkoolid (Aidu, Esku, Kuremaa, “Tõruke”), kus õpib 476 õpilast I kuni IV klassini. Kuremaal ja Pisisaares on ka V ja VI klass kokku 51 õpilasega. Lasteaed-algkoolis “Tõruke” on I - III klass, kus kokku õpib 148 last.

Põltsamaa piirkonna 2 lasteaed-algkooli kasvavad - üks läheb üle 4-klassilisest 6-klassiliseks ja teine läks 2-klassilisest 3-klassiliseks.

Põhikoole on Jõgevamaal 13. Neist suurima õpilaste arvuga on Torma PK, kus õpib 177 last ning õpilaste arvu poolest väikseim on Raja PK - 17 last, kuid seal on komplekteeritud ainult I kuni IV klass. Kokku õpib põhikoolides 1567 õpilast, koolikohustuse mittetäitjaid on 10.

C–127 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Jõgevamaa algkoolides on pedagooge kokku 48, neist 46 on naised ja 2 mehed. Põhikoolides on pedagooge 1. jaan. 1997.a seisuga kokku 190, neist naisi 158 ja mehi 32. Üle 15 aasta on koolis töötanud 104 õpetajat.

Üha enam vajatakse põhikoolides liiterialaga õpetajaid, mistõttu peaks edasiõppijate arv olema praegusest suurem.

Probleemiks on pedagoogilise kaadri vananemine. Noort pedagoogi maale meelitada on väga raske. Peamiseks probleemiks on palk, kuid ka kultuuriline teenindamine, madalam elukvaliteet jne.

alla 25 üle 56 aastased 25 - 29 aastased aastased

50 - 56 aastased

30 - 39 aastased

40 - 49 aastased

Joonis C 2.6-1 Põhikoolide õpetajate vanuseline koosseis

Algkoolide hooned on reeglina uued, valminud 80-ndate lõpul, 90-ndate algul, kuid koolijuhi poolt antud hinnangud hoone seisundile siiski üle rahuldava ei ulatu, välja arvatud Eskus. Kõige vanem koolihoone on Kamaris, ehitatud 1882. aastal. Ka Pisisaare kool asub vanas hoones, ehitatud 1936.a, kuid seal teostati 1997.a suvel kapitaalremont.

Põhikoolide osas on vanemad hooned Kaareperes ja Sadalas, ehitatud vastavalt 1897. ja 1889. aastal. Vanad on koolihooned ka Tormas, Palal ja Saarel. Ruumikitsikust on neis koolides püütud leevendada juurdeehitistega, kuid ka nende ehitamise aeg jääb viiekümnendatesse aastatesse.

Suurimaks probleemiks koolimajades on tuletõrjesignalisatsiooni puudumine. Samuti ei vasta paljudes koolides klassiruumid tervisekaitse nõuetele, seda eriti just mitterahuldava valgustuse tõttu. Puuduvad tingimused, et moodustada tervisekaitse nõuetele vastavaid arvutiklasse. Erandiks on uued koolihooned Lustiveres ja Vaimastveres, kus kõik tingimused vastavad nõuetele. Vaadates kaasaegse õpetuse andmise

C–128 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

võimalustele kooliruumide seisukohalt, ei ole rahuloluks põhjust, kui põhikoolis puudub füüsika või keemia kabinet. Praegu puuduvad need kaks kabinetti Jõgeva, Laiuse, Saare ja Torma põhikoolides.

Viimastel aastatel on toimunud elanikkonna vaesumine maal. Süveneb asotsiaalsus, paljudes peredes on probleemiks alkohol, kasvab tööpuudus. Põhikoolide õpilastest on üks vanem töötu 308 õpilasel ja mõlemad vanemad töötud 73 õpilasel, kokku 24 %.

Jälgides statistikat koolitulevate õpilaste arvu osas aastani 2004, on märgata õpilaskontingendi vähenemist alg- ja põhikoolides. Eriti teravalt puudutab see probleem Jõgeva Põhikooli. Suhteliselt head näitajad on selles osas Torma Põhikoolil. Täpsemad arvud järgnevates tabelites:

Tabel C 2.6-1 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa algkoolides

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Aidu 13 11 13 10 10 7 6 8 Esku 25 14 19 20 13 7 8 8 Kamari 4 5 8 6 8 6 5 2 Kuremaa 10 8 9 8 6 12 6 7 Luua 9 5 8 11 7 6 10 7 Pisisaare 15 22 20 15 15 11 8 4 Siimusti 13 26 11 9 11 6 12 5 "Tõruke" 13 26 11 9 26 26 26 26 KOKKU 102 117 99 88 96 81 81 67

C–129 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

30

25

20

15

10

1997 1998 1999 2000 5 2001 2002 2003 2004

0 Aidu Esku Kamari Kuremaa Luua Pisisaare Siimusti "Tõruke"

Joonis C 2.6-2 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa algkoolides

45

40

35

30

25

20

1997 15 1998 1999 2000 10 2001 2002 2003 2004 5

0

Pala Raja Saare Voore Jõgeva Laiuse Sadala Torma Adavere Lustivere Saduküla Kaarepere Vaimastvere

Joonis C 2.6-3 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa põhikoolides

C–130 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.6-2 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa põhikoolides

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Adavere 19 13 15 22 12 15 9 9 Jõgeva 6 5 5 5 5 5 5 5 Kaarepere 10 12 11 11 10 16 6 6 Laiuse 15 12 14 12 9 9 7 8 Lustivere 19 16 19 13 19 14 7 9 Pala 19 16 23 19 15 12 11 6 Raja 5 5 4 5 3 2 2 5 Saare 10 14 12 14 10 9 11 1 Sadala 10 16 14 10 12 14 11 6 Saduküla 10 16 14 10 12 14 11 6 Torma 32 29 39 21 23 18 24 17 Vaimastvere 25 26 21 16 16 18 17 7 Voore 20 14 16 17 12 12 8 8

Kooli mainet kujundavad tasemetööde tulemused ja õpingute jätkamine pärast põhikooli lõpetamist. Tasemetööde tulemused on üldiselt algkoolides paremad põhikoolide sama vanuseastme tulemustest. Keskmised hinded IX klasside bioloogia, keemia ja võõrkeele ning IV klasside matemaatika ja emakeele tasemetöödes on näha tabelis. Väga haruldane on klassi keskmine hinne 4,5, mille võib saavutada vaid väga tugev klass.

Haridustee jätkamisel on Jõgeva maakonna põhikoolide lõpetanud konkurentsivõimelised teiste koolidega. 1996. aastal lõpetanutest jätkas õpinguid gümnaasiumis 113, kutsekoolides 71 ning tööle asus 2. Väga paljud jätkavad kooliteed väljaspool maakonda, peamiselt Treffneri Gümnaasiumis Tartus.

Endise Mustvee regiooni põhikoolide osas on tendents väljapoole maakonda edasi õppima minna viimastel aastatel järsult kasvanud.

C 2.6.2 Keskkoolid ja gümnaasiumid

Jõgeva maakonnas on 3 gümnaasiumi ja 6 keskkooli, kus õpib 1. jaanuari 1997.a. seisuga kokku 4146 õpilast, mis on 66,4 % kogu maakonna õpilaste arvust. I - IV klassis õpib 1391, V - IX klassis 1855 ning keskkooli osas 900 last. Kõige väiksema õpilaste arvuga on Maarja Keskkool (199 õpilast) ja suurima arvuga Põltsamaa Ühisgümnaasium (1086 õpilast).

Pedagooge on Jõgevamaa gümnaasiumides ja keskkoolides kokku 326, neist 271 on naised ja 55 mehed.

C–131 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kõige vanema hoonega kool maakonnas on Puurmani KK, ehitatud 1870.a. Kõige uuem hoone keskkoolide osas on Jõgeva ÜG-l, mis on ehitatud 1984. aastal.

Koolijuhid on oma kooliruumide seisukorda hinnanud üldiselt rahuldavaks. Raskes olukorras on nii tüdrukute kui poiste tööõpetuse kabinetid, kus tehnika ja tööriistad on aegunud. Füüsika ja keemia kabinettide suurimaks puuduseks on kaasaegsete katsevahendite ja kemikaalide nappus. Valukohaks on ka kooliraamatukogud, kus praegu puudub võimalus laenutada ilukirjandust.

Koolijuhtide poolt nimetatud probleemid, mis puudutavad ruumide seisukorda:

- klasside üldvalgustus on halb, puudub tahvlivalgustus; - koolisööklate tehnika on väga aegunud; - puudub tuletõrjesignalisatsioon, va Jõgeva linna koolid; - paljudes klassiruumides puuduvad evakuatsiooniplaanid; - elekrijuhtmestik vajab väljavahetamist.

Jälgides statistikat koolitulevate õpilaste arvu osas aastani 2004, on märgata vähenemist. Probleemsemaks piirkonnaks on Tabivere vald, kus töötab 2 keskkooli ja mõlemas neis on õpilaste arv üsna väike. Täpsemad arvud järgnevas tabelis:

Tabel C 2.6-3 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa gümnaasiumides ja keskkoolides

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Jõgeva G 114 90 90 70 70 60 65 60 Jõgeva ÜG 60 43 42 36 19 22 20 13 Maarja KK 20 18 11 12 8 12 12 14 Mustvee I KK 32 20 17 19 18 11 14 10 Mustvee II KK 27 22 20 12 19 18 13 15 Palamuse G 33 22 18 19 23 16 14 8 Puurmani KK 30 29 27 25 27 14 17 Põltsamaa ÜG 87 86 76 63 45 45 52 45 Tabivere KK 33 25 23 22 17 11 21 24 KOKKU 436 355 324 278 246 209 228 189

Kooli õppetöö efektiivsust iseloomustavad kõige paremini tasemetööde tulemused. Klasside keskmised tasemetööde hinded on toodud tabelis, maakonna keskmine tulemus on arvutatud vaid gümnaasiumide ja

C–132 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

keskkoolide osas. Kui ühe kooli tulemus kahel aastal on väga erinev, võib see olla tingitud klasside erinevast tasemest.

500

450

400

350

300

250

200 1997 1998 150 1999 2000 2001 100 2002 2003 50 2004

0 Jõgeva G Jõgeva ÜG Maarja KK Mustvee I Mustvee II Palamuse Puurmani Põltsamaa Tabivere KOKKU KK KK KK KK ÜG KK

Joonis C 2.6-4 Kooli tulevate õpilaste arv Jõgevamaa gümnaasiumides ja keskkoolides

1996. õppeaasta andmetel on pärast põhikooliosa lõpetamist läinud gümnaasiumi või keskkooli edasi õppima 261 õpilast, kutsekoolidesse läks 101 õpilast ja tööle 8. Keskkooli lõpetanutest jätkas õpinguid kõrgkoolis 80 ja kutsekoolis 99 õpilast. Tööle asus 70 keskkooli lõpetanut.

Lisaerialadest õpetatakse auto- ja traktoriõpetust Puurmani ja Maarja keskkoolides, kuid noormeestel on raske leida praktikat. Tabiveres on olemas turismiklass.

Kaugõppekoolis oli 1997.a. 187 last, möödunud aastal 150 ning kaks aastat tagasi 120. Kaugõppekoolis õppijad noorenevad kogu aeg. Praegu on seal juba õpilased alates 13-ndast eluaastast (V klass).

C–133 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.6-1 Üldhariduskoolid Jõgeva maakonnas

C–134 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.6-4 Õpilaste arv Jõgevamaa koolides 1. septembril 1997

õpilasi I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII kokku Klass Klass klass klass klass klass klass klass klass klass klass klass ALGKOOLID Aidu 44 15 14 9 6 Esku 106 25 19 25 19 18 Kamari 25 5 6 4 10 Kuremaa 69 8 12 10 15 9 15 Lluua 39 8 8 10 13 Pisisaare 73 11 14 18 10 8 12 Siimusti 54 9 15 12 18 "Tõruke" 145 47 69 29 Algkoolid 555 128 157 117 91 35 27 KOKKU PÕHIKOOLID Adavere 154 15 12 21 14 16 23 21 16 16 Jõgeva 111 6 11 7 9 10 17 20 17 14 Kaarepere 88 11 10 12 9 11 10 7 9 9 Laiuse 130 16 15 16 18 9 13 13 18 12 Lustivere 139 21 17 17 13 14 15 19 11 12 Pala 145 18 17 16 18 21 8 18 17 12 Raja 18 5 3 3 7 Saare 95 9 10 14 7 12 14 12 13 4 Sadala 119 10 16 18 15 17 8 13 13 9 Saduküla 94 13 16 13 8 16 7 12 9 Torma 190 34 25 27 27 18 20 13 16 10 Vaimastvere 143 21 25 18 18 12 14 14 11 10 Voore 146 19 12 23 29 15 14 10 15 9 Põhikoolid 1572 198 189 205 192 171 163 172 165 117 KOKKU KESKKOOLID Jõgeva G 883 114 66 67 59 98 67 72 96 80 50 59 55 Jõgeva ÜG 726 55 75 61 50 66 67 63 57 52 67 61 52 Maarja KK 201 20 17 16 23 17 24 23 11 13 11 12 14 Mustvee I KK 244 33 21 25 27 25 19 23 15 13 14 10 19 Mustvee II KK 288 27 24 38 28 25 25 24 23 28 20 12 14 Palamuse G 273 31 19 23 19 22 28 30 20 18 22 19 22 Puurmani KK 257 32 30 24 28 18 26 20 19 21 8 19 12 Põltsamaa ÜG 1056 75 44 70 99 103 103 107 132 94 72 86 71 Tabivere KK 267 29 32 26 21 27 22 19 20 19 11 20 21 Keskkoolid 4195 416 328 350 354 401 381 381 393 338 275 298 280 KOKKU KOOLID 6322 742 674 672 637 607 571 553 558 455 275 298 280 KOKKU

C 2.6.3 Huvikoolid

Huviharidusega tegeldakse huvikoolide üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste juures. Huvikoolid tegutsevad raamõppekavade alusel vastavalt huvialakooliseadusele. Üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste juures tegutsevad huvialaringid. Huviharidustööst 43%

C–135 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

toimub huvikoolide juures, 37% üldhariduskoolide juures ja 20% koolieelsete lasteasutuste juures.

Jõgeva maakonnas on huvikoole 8, asukohaga Jõgeval, Mustvees, Põltsamaal, Palal ja Puurmanis (Põltsamaa Muusikakooli filiaal). Huvikoolides saab tegeleda: muusikaga Jõgeval, Mustvees, Põltsamaal, Palal ja Puurmanis; kunstiga Jõgeval, Mustvees ja Põltsamaal; spordiga Põltsamaal; muude huvialadega Põltsamaal.

Üldharidus- koolide juures Huvikoolide 37% juures 43%

Koolieelsete lasteasutuste juures 20% Joonis C 2.6-5 Huviharidusega tegelemise jagunemine haridusasutuste vahel

Jõgeva Kunstikoolis, Jõgeva ja Põltsamaa Muusikakoolis on diplomiõpe.

Huviharidusega tegeleb maakonnas ligikaudu 50% kuni 18-aastastest lastest ja noortest. Eelkooliealistest käib 21 last kunstitundides. Kõige enam lapsi kaasav osa on alg- ja põhikool. Keskkooliealisi käib huvikoolides tunduvalt vähem, seda ilmselt ajanappuse tõttu. Töö toimub üle maakonna 58 grupis. Gruppide suurus on 8 - 12 last. Kõige rohkem on lapsi kaasatud muusikaõppesse. Õppetöö toimub tunniplaani alusel ja nädalakoormus on 12 tundi.

Õpetajaid on Jõgevamaa huvikoolides kokku 48. Kõige rohkem õpetajaid on muusikakoolides, kuna muusikatunnid on paljuski individuaaltunnid. Huvikoolide õpetajatest 81% on tööl põhikohaga, 19% on kohakaaslased. 42% õpetajatest on kõrgharidusega ja 48% kesk-eriharidusega. Enamus õpetajatest on vanuses 25 kuni 35 aastat.

Valusaimaks probleemiks on huvikoolide finantseerimisküsimused. Eelarves osalevad lisaks omavalitsusele, kelle alluvuses huvikool on, ka naaberomavalitsused, kust lapsed huvikooli käivad. Raha saadakse ka

C–136 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

õppemaksust ja sponsorlusest. Õppemaksust laekuv raha on maakonnas keskmiselt 14%. Omavalitsustelt laekub 31 kuni 90% eelarvemahust.

C 2.6.4 Kutsekoolid

Kutseharidust andvaid koole on Jõgeva maakonnas kolm - Kuremaa Põllumajandustehnikum, Luua Kõrgem Metsakool ning Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool.

Erialad nendes koolides on järgmised:

- Põltsamaal - talumajandus, kodumajandus, puusepp, betoneerija, kokk-kondiiter, sekretär ja autoremondiluksepp; - Kuremaal - talumajapidamine, põllumajandus, kaubandus-ärindus ja põllumajanduskaupade tundmine-turustamine; - Luual - metsamajandus, puidukaubandus, raamatupidamine.

Kõikidest õpetatavatest erialadest eelisarendatavateks peetakse Kuremaal põllumajanduskaupade tundmist ja turustamist, Luual metsandust ja puidukaubandust ning Põltsamaal talumajandust.

Luual ja Põltsamaal töötab ka täienduskoolituse osakond, kus lisaks kooliõpilastele õpetakse veel ligikaudu 100 inimest. Täienduskoolituses osalejaid ja kutsekooli õpilasi õpetavad samad õpetajad.

Maakonna kutsekoolides töötab kokku 97 õpetajat, neist põhikohaga 69 ja kohakaaslusega 28. Kutsekoolide vahel jagunevad need arvud vastavalt Kuremaal 13 ja 6, Luual 28 ja 13 ning Põltsamaal 28 ja 9. Enamus pedagoogidest on naised, neid on 11% rohkem kui mehi. Õpetajate arv võib vastavalt eriala vajadustele õppeaasta jooksul muutuda. Pedagoogide vanuseline koosseis on järgmine:

- 25 kuni 29 aastased 6,2 % - 30 kuni 39 aastased 24,7 % - 40 kuni 49 aastased 33,0 % - 50 kuni 56 aastased 17,5 % - üle 56 aastased 18,6 %

Enamusel kutsekoolide õpetajatest on kõrgharidus. Need, kellel on keskharidus, töötavad kutsekoolides reeglina õppemeistri ametikohal.

Jõgevamaa kutsekoolides omandab kutseharidust kokku 909 õpilast. Kutsekoolidesse minnakse õppima nii pärast põhikooli, kui ka pärast keskkooli lõpetamist. Õpilaste jagunemisest koolide vahel ning sellest,

C–137 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

kui palju on erinevates koolides õpilasi ühe õpetaja kohta, annab ülevaate järgnev tabel:

Tabel C 2.6-5 Õpetajate ja õpilaste arv Jõgevamaa kutsekoolides

Õpilasi Õpilasi ühe Õpetajaid Põhikooli Keskkooli õpetaja kohta KOKKU baasil baasil Kuremaa 19 13,7 185 66 251 Luua 41 6,9 123 160 283 Põltsamaa 37 10,0 346 29 375 KOKKU 97 10,2 654 255 909

Kutsekoolides õppijatest on jõgevamaalasi Kuremaal 40 %, Luual 30 % ja Põltsamaal 50 %.

Hoonete ja õpperuumide seisukorraga ollakse üldiselt rahul. Kõikides koolides toimib kabinettsüsteem nii erialaainete kui ka põhiainete osas. Koolidel on olemas võimlad, staadion puudub Kuremaal. Õppebaas õpetatavate erialade keskmisena vastab 60 kuni 80%-le vajadusest.

500

450

400

350

300

250

200 Kuremaa Luua 150 Põltsamaa

100 1993/94 1994/95 1995/96 1996/97 1997/98

Joonis C 2.6-6 Õpilaste arvu muutus Jõgevamaa kutsekoolides

Õpilaskoha maksumus, mis sisaldab endas õpetajate palga, õpilaste stipendiumi, sõidusoodustused, õppematerjali maksumuse, ruumide ülalpidamise jm, on Jõgevamaa kutsekoolides järgmine:

- Kuremaa Põllumajandustehnikum 13 700 kr - Luua Kõrgem Metsakool 18 800 kr - Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool 22 000 kr

C–138 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kooli taseme üheks näitajaks on osalemine erialavõistlustel. Kuremaa Põllumajandustehnikum on osalenud künnivõistlustel, agronoomia ja loomakasvatuse kutsevõistlusel ja talunike kompleksvõistlustel ning saanud tulemuseks I kuni III kohti. Luua Kõrgem Metsakool on osalenud kutsevõistlustel nii Eestis kui naaberriikides ning saavutanud mitmetel aastatel järjest ka esimesi kohti.

Lähiaastatel on kutsekoolides kavas avada ka mõned uued erialad: Põltsamaal masinõmbleja ning Luual metsamajandus talumetsades.

C 2.6.5 Erakoolid ja täienduskoolitus

Erakoole on Jõgeva maakonnas ainult üks - Mainori Majanduskool (MMK). See kool on registreeritud Tallinna Linnavalitsuse Ettevõtlus- osakonnas 1993.a. novembris ning annab majanduslikku kutseharidust. MMK on kasumit mittetaotlev erakool.

MMK Jõgeva filiaal moodustati 2.mail 1995.a Kesk-Eesti Arenduskeskuse juurde. MMK Jõgeva filiaal annab täiendõpet ja/või ümberõpet keskharidust omavatele inimestele. Kooli eesmärgiks on aidata õpilastel paremini mõista majanduse seaduspärasusi ja arendada neis suhtlemisoskust. Kool annab oskused kutsetööks firmades ja edukaks konkureerimiseks kõrgkooli sisseastumisel.

Jõgeva filiaalis toimub õppetöö ärijuhi erialal, mille lõpetanud saavad kesk-erihariduse diplomi. Õppeaeg sellel erialal on 3 aastat ja osalemine on õpilastele tasuline. Õppemaksu suurus:

- 1995/96 õ.a 6500 kr - 1996/97 õ.a 6900 kr - 1997/98 õ.a 8900 kr

Õppemaksust saab MMK rahalised vahendid õppetöö ja muu põhikirjajärgse tegevuse finantseerimiseks.

Mainori Majanduskooli Jõgeva filiaalis õpib praeguse seisuga nii II kui III kursusel 20 õpilast. Sellel õppeaastal uut kursust õpilaste vähesuse tõttu ei avatud. MMK õpilastest on 1/3 mehed ja 2/3 naised. Õpilaste vanus on 19 kuni 40 aastat.

Õppejõududena kasutatakse lisaks MMK enda õppejõududele ka õppejõude Tallinna ja Tartu kõrgkoolidest.

C–139 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Täienduskoolitusega tegeleb Jõgevamaal 3 õppeasutust: Kesk-Eesti Arenduskeskus, Luua Kõrgem Metsakool ning Põltsamaa Kodu- ja põllutöökool.

1993.a. detsembris loodi Paides koolitus- ja konsultatsioonifirma AS Kesk-Eesti Arenduskeskus, millel tänaseks on filiaalid 9 maakonnas. Esimene filiaal loodi 1995.a jaanuaris Jõgevale, kus praeguseks on välja arendatud KEA Jõgeva Õppekeskus.

Jõgeva Õppekeskuse suurim õppeprogramm on juhiabi kursus, mis jaguneb mitmeks erialaks ehk oskuste plokiks: sekretäritöö, arhiivindus, raamatupidamine, finantsjuhtimine, personalitöö, tööõigus, ettevõtlus, suhtlemispsühholoogia, kontoritehnika, masinakiri, personaalarvuti kasutamine, inglise keel ja ärietikett. Võimalik on tellida ka kursuse üksikuid temaatilisi osi.

Lisaks juhiabi koolitusele toimuvad KEAs veel järgmised õppe- programmid:

- Väikeettevõtte raamatupidaja; - Arvutiõpetus; - Müüja; - Müügiagent; - Inglise keel algajaile; - Inglise keel edasijõudnuile; - Saksa keel algajaile; - Saksa keel edasijõudnuile.

Kõikide kursuste sihtrühmaks on ettevõtete ja ametiasutuste töötajad, kes soovivad täiendada oma teadmisi ning tööotsijad, kes soovivad omandada uut elukutset.

Erinevatel kursustel on kokku õppinud üle 300 inimese. Valdavalt omavad õppurid keskharidust ja kesk-eriharidust, üksikud on kõrgharidusega. Keskmine vanus on 26 kuni 28 aastat. Enamus kursustel osalejatest on tööotsijad, kellele tellib koolituse Jõgeva Tööhõiveamet. Arvutikursustel osalejatest on aga enamus ettevõtete ja ametiasutuste töötajad. Kõik edukalt lõpetanud saavad tunnistuse.

Tegeletakse ka kohalike omavalitsuste ametnike koolitamisega. Pakutakse järgmisi programme:

- Valla/linna tegevuse kavandamine - KEASTAR; - Valla/linnavalitsuse ABC; - Volikogu ABC;

C–140 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- Koostöö korraldus; - Valla/linnasekretäride põhikursus.

Lähimas perspektiivis on plaanis hakata korraldama täiendõpet neile, kes on juba KEA kursustel osalenud.

C 2.6.6 Hariduse suunad Eestis

Inimesed vajavad üha rohkem teadmisi, et olla kogu Euroopa tööturul konkurentsivõimelised. Samavõrd konkurentsivõimelised peame olema ka kooliturul. Läbilöömisvõimalusi kujundavateks teguriteks on teadmised, oskused, hoiakud, väärtused ja käitumisnormid.

Eesti ühiskonnas kujunevad kõik haridusotsustused kõikidel tasanditel läbirääkimistes sihtrühmade esindajatega - mitte üksikisikutega, vaid nendega, kes institutsioonina on valmis läbi rääkima. Suurem läbirääkimiste ring tagab õiglasemad haridusotsustused.

Mõned teesid Eesti hariduspoliitika kontseptsiooni põhiseisukohtadest:

- Põhihariduse omandamine on kohustuslik vastavalt põhiseadusele. Riik toetab hariduse omandamist II tasandini (I tasand on põhiharidus, II tasand keskharidus ). Järelikult soodustab riik seda, et kõik jõuaksid keskhariduse omandamiseni. - Riik peab omama ülevaadet hariduse tasemest. Ilmselt ei ole seda võimalik kindlustada teisiti, kui praeguste tasemetöödega. Lubades endale palju omanäolisust, tuleb kehtestada ka ühtsus teatud miinimumides. - Võimetekohane ja kvaliteetne haridus peab olema kättesaadav igale Eesti elanikule, sõltumata majanduslikust, sotsiaalsest ja rahvuslikust taustast. - Riik kindlustab kõikidele ühiskonna liikmetele juurdepääsu kõikidele hariduse tasemetele ja normidele. - Riik ja kohalikud omavalitsused tagavad hariduse kättesaadavuse ja loovad võimalused elukestvaks õppeks, pidades ülal vajalikul hulgal haridusasutusi ja toetades eraharidusasutusi. Et selleni jõuda, peab olema väga selge ülevaade, missuguse tasemega on koolid, missugused on kooli võimalused. Toetades seda, et XXI sajandit iseloomustab inimeste liikumine, tundub positiivne, kui õpilased valivad kaugema koolitee. Näiteks Tormast käiakse kooli Põltsamaale. Juba varakult õpitakse otsima seda, kus parem on. Teiselt poolt on oht, et need teatud piirkonnad kujunevad sellisteks, kus enam olla ei taheta. Tuleb saavutada tasakaal läbi haridusasutuste

C–141 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

ühtlase jaotamise maakonna territooriumil. Elukestva õppe võimalused aga sünnivad erinevate hariduskeskuste koostöös. - Hariduskorralduses arvestatakse kasvandike ja õppurite erivajadusi, rakendades erikoole, koolide õppekavu, individuaalõpet, tugiõpet jm. Raskemate puuetega inimesed muutuvad üha enam õpetatavateks. Kogu maailmas on tendents suurema avatuse poole: “kõik on erilised ja kõik on võrdsed”. Kui kooli tulevad erinevate oskuste ja võimetega erinevale tasemele jõudud õpilased, siis kooli ülesanne ei ole neid mitte tasandada, vaid pakkuda igaühele tema arenguks vajalikke tingimusi. - Haridust finantseerivad riik, kohalikud omavalitsused ning juriidilised ja füüsilised isikud. - Riik seadustab sihtasutuste, seltside, fondide, ettevõtjate ja üksikisikute tegevust hariduse toetajana ja sponseerijana ning soodustab seda. Esialgu on soodustamiseks plaanis hariduse finantseerimisse kaasatud erakapitalile kehtestada investeeringutele ettenähtud maksusoodustused ja õppekulude katmiseks kasutatud isiklikud vahendid vabastada tulumaksust. - Prioriteetsete haridusvaldkondade arendamiseks kasutatakse sihtfinantseerimisega riiklikke programme. - Riik ja ühiskond tunnistavad pedagoogide professionaalsuse hariduse kvaliteedi võtmeks.

Hariduse omandamisel on väga suur roll lapsevanematel, kes vastutavad alushariduse eest. Põhiharidus peaks olema nii riigi kui regionaalsete prioriteetide esireas. Siin on oluline, missugune on õppimise keskkond ja missugune on õpetajate kvaliteet.

Eelmisel õppeaastal oli Eestis alg- ja põhikoole rohkem, kui gümnaasiume. Nende seas on segakoole, kus on nii eesti kui vene osakond. Koolide arv 1996/97 õa oli järgmine:

Linnas Maal Eestis Algkoolid 195 34 161 Põhikoolid 312 75 237 Gümnaasiumid 232 175 57 KOKKU 739 284 455

Põhikooli lõpetajatest 70% jätkab õpinguid gümnaasiumides. Alates 1992. aastast on see % suurenenud paljuski vene õppekeelega koolide lõpetanute arvel, kes varem valisid rohkem kutseharidust.

Õpetajaid Eesti üldhariduslikes päevakoolides on kokku 16 588. Väheneb keskharidusega õpetajate arv, suureneb kõrgema pedagoogilise

C–142 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

haridusega õpetajate arv. Eelmisel õppeaastal omas õpetajatest 66% kõrgemat erialast haridust ja 5% keskharidust. Õpetajate kvalifikatsioon ja haridus on suuresti sõltuvuses nende vanusega, see on hästi avaldunud näiteks Põltsamaa ÜG puhul. Pidevalt väheneb noorte õpetajate arv.

Kui taandada kohakaaslusega õpetajad põhikohaga õpetajateks, on Eestis ühe õpetaja kohta keskmiselt 15,8 õpilast. Samasugune on see arv ka Euroopa keskmisena. Keskmises Eesti gümnaasiumis aga on ühe õpetaja kohta 10,7 õpilast.

Oleme vaadanud ka tulevikku. 1997.a. läks I klassi Eestis ca 1500 last mullusest vähem. 1998. õppeaastal omakorda toimub prognoositud vähenemine 2500 lapse võrra, 1999/2000 õ.a 1000 võrra, 2000/2001 õa 2500 võrra ja 2001/2002 jälle 1000 võrra 5 aasta pärast on vähem 8500 last ehk 380 I klassi. Kui väheneb laste hulki, keda õpetada, väheneb vajadus ka õpetajate järele. Umbkaudse arvestuse kohaselt väheneb lähikümnendil põhikooli osas õpetajate arv 2700 võrra.

Optimaalne õpilaste arv, mille puhul kool saaks toimida ja oleks võimalik õpilasi rühmadesse jaotada, on algkooli osas 30 kuni 40, põhikooli osas 70 ja keskkooli osas 60. Räägitud on ka liitklassidest, kuid meie õpetajatel on sellega raske harjuda.

C 2.6.7 Koolieelsed lasteasutused Jõgevamaal 1997. a 01. septembri seisuga on Jõgeva maakonnas 22 lasteaeda, mis kõik on omavalitsuste alluvuses. Need jagunevad järgmiselt: laste- päevakodusid 8; lasteaedu 5; lasteaed-algkoole 4; põhikooli juures olevaid lasteaedu 3, keskkooli juures olevaid lasteaedu 1 ja lastekeskusi 1. Maakonna lasteaedadel on ka 2 filiaali - Puurmani lasteaia filiaal Sadukülas ja Kurista lasteaia filiaal Vaimastveres.

Jõgeva “Rohutirtsu” ja Põltsamaa “Mari” lasteaia juures tegutsevad erirühmad.

Kokku käib lasteaedades 1492 last, mis on 40% maakonna 1 kuni 7- aastastest lastest. Täpsem vanuseline jagunemine on järgmine:

1-aastaseid 25 last 1,7 % 2-aastaseid 99 last 6,6 % 3-aastaseid 212 last 14,2 % 4-aastaseid 276 last 18,5 % 5-aastaseid 346 last 23,2 % 6-aastaseid 376 last 25,2 % 7-aastaseid 158 last 10,6 %

C–143 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Lisaks töötab 7 lasteaia juures 9 kooliks ettevalmistusrühma kokku 146 lapsega. Lasteaedade juures sai 1997/98 õppeaastaks kooliks ettevalmistuse 72% 6 kuni 7-aastastest lastest.

250,0

200,0

150,0

100,0

50,0 1994 1995 1996 1997 0,0

Aidu Esku Pala Laiuse Sakala Voore MustveeAdavere Kuremaa Kaarepere PuurmaniSaadjärve Jõgeva alevik Põltsamaa 'Mari' Kurista 'Karukell' Jõgeva 'Rohutirts' Torma 'Linnutaja' Jõgeva 'Karikakar' + 'Lepatriinu'Põltsamaa 'Tõruke' Siimusti 'Metsatareke' Palamuse 'Nukitsamees'

Joonis C 2.6-7 Laste arv Jõgevamaa lasteaedades

Rühmi on lasteaedades kokku 74, keskmine laste arv rühmas on 20. Laste arv ühe pedagoogi kohta on keskmiselt 9,9.

7 lasteaias on järjekorras kokku 130 last.

10 lasteaia juures tegutseb 15 ringi: beebikool, keeleringid, kunstiring, tantsuring. Neist 5 on vanematele tasulised.

Lapsi, kelle üks vanematest on töötu, on 202. Mõlemad vanemad on töötud 37 lasteaialapsel. Linnades on niisuguste laste osakaal suurem kui maal.

C–144 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

1-aastased 7-aastased 2 % 2-aastased 11 % 7 %

3-aastased Linnadest Küladest 14 % 44 % 42 %

6-aastased 25 %

4-aastased 18 %

5-aastased 23 % Asulatest 14 % Joonis C 2.6-8 Lasteaialaste vanuseline koosseis ja jagunemine elukoha järgi

Koolieelsete lasteasutuste pedagoogideks on juhataja; juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal; kasvataja; muusikakasvataja; liikumis- kasvataja; logopeed; psühholoog. Jõgevamaa lasteaedades on kokku 187 pedagoogi, nendest 32 on ilma erialase pedagoogilise hariduseta. Kesk- haridusega pedagooge on 17 %, mis on 7 % võrra rohkem kui Eesti keskmine.

Kõik pedagoogid on erialase haridusega maakonna 6 lasteaias.

20,0

18,0

16,0

14,0

12,0

10,0

8,0

6,0

4,0 1994 1995 2,0 1996 1997 0,0

Aidu Esku Pala Laiuse Sakala Voore MustveeAdavere Kuremaa Kaarepere PuurmaniSaadjärve Jõgeva alevik Põltsamaa 'Mari' Kurista 'Karukell' Jõgeva 'Rohutirts' Torma 'Linnutaja' Jõgeva 'Karikakar' Põltsamaa 'Tõruke' Siimusti 'Metsatareke' Palamuse 'Nukitsamees'

C–145 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Joonis C 2.6-9 Laste arv ühe kasvataja kohta

Pedagoogide keskmine töötasu oli 1994. aastal 1230 krooni, 1995. aastal 1590 krooni, 1996. aastal 2041 krooni ja 1997. aastal 2216 krooni. Palgatõus, võrreldes 1994 ja 1997 aastat, oli kõige suurem Jõgeva lasteaias “Karikakar” (56%) ja kõige väiksem Sakala lasteaias (27%).

Õppekulu suurusega 25-50 krooni kuus on tänavu kehtestatud kuues omavalitsuses. Kohamaks on kehtestatud 8 omavalitsuses suurusega 20-150 krooni kuus. Ühe lasteaiakoha aastamaksumus maakonna keskmisena on kasvanud 5 472 kroonilt 1994. aastal 9 918 kroonile 1997. aastal.

50 - 56 üle 56 alla 25 aastased aastased astased 6 % 7 %

25 - 29 40 - 49 aastased aastased 20 % 27 %

30 - 39 aastased 39 %

Joonis C 2.6-10 Lasteaedade pedagoogide vanuseline koosseis

Maakonna lasteaedade 24 hoonest on 14 ehitatud tüüpprojekti järgi. Kõige uuem on Esku lasteaed-algkool, ehitatud 1993.a ning kõige vanem hoone on Palamuse lasteaial, ehitatud 1938. a. Ülejäänud lasteaiad asuvad selleks kohandatud hoonetes - kõige uuem Lustivere Põhikooli juures ja kõige vanem Laiusel. 24 hoonest 19 vastab tervisekaitse eeskirjadele. Viimased ettekirjutused tuleohutuse alal nõuavad tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamist. Viimase viie aasta jooksul on remonditud kõige enam katuseid ja keskküttesüsteemi. Lähiaastatel planeeritakse kõige enam akende vahetust.

C–146 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

300

250

200

150

100 langus koguarvus langus lasteaias 50

0 1996/1997 kuni 1997/1998 kuni 1998/1999 kuni 1999/2000 kuni 1997/1998 õa 1998/1999 õa 1999/2000 õa 2000/2001 õa

Joonis C 2.6-11 Laste arvu prognoositav langus aastani 2001

12000

10000

8000

Linnad Aasta 6000 Maa Aasta Maakond Aasta

4000

2000

0 1994 1995 1996 1997

Joonis C 2.6-12 Aasta keskmine lasteaiakoha maksumus

C–147 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

50,0

45,0

40,0

35,0

30,0

25,0

20,0

15,0

10,0 1994 1995 5,0 1996 1997 0,0

Aidu Esku Pala Laiuse Sakala Voore MustveeAdavere Kuremaa Kaarepere PuurmaniSaadjärve Jõgeva alevik Põltsamaa 'Mari' Jõgeva 'Rohutirts' Kurista 'Karukell' Torma 'Linnutaja' Jõgeva 'Karikakar' Põltsamaa 'Tõruke' Siimusti 'Metsatareke' Palamuse 'Nukitsamees'

Joonis C 2.6-13 Ruumide majandamiskulude % eelarvemahust

Maakonna lasteaedadest kasutab õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks erimetoodikat 8, kokku 18 rühmas. Kindla suunitlusega rühmi on 8 - musikaalse kasvatuse süvaõpe ja käeliste tegevuste süvaõpe. Liiga vähe tegeletakse logopeedilise tööga, so kõneravi, töö kahjustatud närvisüsteemiga lastega ja töö erivajadusega lastega tavarühmas.

C–148 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Küsitluste järgi on lastevanemate suhtumine lasteaeda järgmine:

Oluliseks peetakse Hea ettevalmistus kooliks Turvalisuse ja heaolu tagamine lastele Planeeritud ja eesmärgistatud töö Erinevate arendavate mänguasjade olemasolu Toredad üritused Koostöö kodudega Erirühma olemasolu Individuaalsete võimete arendamise võimalust Lasteaialt oodatakse Tähtpäevade tähistamist ja sportlikke üritusi peredega Häid arenguvõimalusi Koolitusvõimalusi lastevanematele Ettepanekud Väiksemad rühmad lasteaedadele Õppe- ja toidurahade vähendamine Rohkem ringide tööd Venekeelsetele lastele eesti keele õpetamine Tuua lasteaeda probleemsete perede lapsed Vanemate juhendamine lapse kooliks ettevalmistamiseks kodus Loengud lastevanematele

Lasteaedade tööd reguleerib Koolieelsete lasteasutuste seadus. Selle kohaselt on lasteaedades nõutav 17 erinevat dokumenti. Nendest 3 (päevakava-kodukord, laste nimekirjad, tarifikatsioon) on kõigis Jõgevamaa lasteaedades olemas. Ei ole ühtegi lasteaeda, kus oleks olemas kogu dokumentatsioon. Enamikul puudub arengukava.

C 2.6.8 Koolieelsed lasteasutused ja alusharidus Eestis

Alusharidus on eelkõige lastevanemate poolt suunatav laste areng. Pere ja vanemate roll selles hariduse valdkonnas on kõige olulisem. Lapsel kujunevad põhioskused ja põhiväärtused toimetulekuks elus ja koolis.

Koolieelsete lasteasutuste arv Eestis on viimase viie aasta jooksul tunduvalt vähenenud, vähenenud on ka laste arv. 1997. a 01. jaanuari seisuga on koolieelseid lasteasutusi 667, kus kokku käib 58 020 last. 1991. aastal olid need arvud vastavalt 804 ja 81 077.

Alates 1991. aastast on lasteasutusi suletud kõige rohkem Tallinnas - 44 (oli 191, praegu 147) ja Ida-Virumaal - Kohtla-Järvel 33, Narvas 15, Sillamäel 5. Lääne-Virumaal on suletud lasteasutuste arv 10, Viljandi- maal 9 ja Jõgevamaal 4.

C–149 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Koolieelsete lasteasutuste tüübid ja nende arvud Eestis praeguse seisuga:

Lastesõimed 14 Lasteaiad 145 Lastepäevakodud 406 Lastekeskused 7 Erilasteaiad 3 Lasteaed-algkoolid 89

Enamlevinud tüüp on lastepäevakodu, kus on koos sõimed ja rühmad. Sõimerühmi on 552 ning üldrühmi 1 509. Väheneb erirühmade arv. Praegu on erirühmi 160, mis on avatud 70 lasteaias ja neis käib kokku 2 090 last.

Suur on vajadus ettevalmistusrühmade tekkeks. Eelmisel õppeaastal avati neid ainult 3. Kolme- kuni kuueaastastest lastest käib lasteasutustes 63 kuni 66%. Kaheaastaseid lapsi on koolieelsetes lasteasutustes 39%, eelmisel aastal oli 30%. Kõige suurem on selles vanuses laste hõivatus Ida-Virumaal - üle 60%, madalaim aga Viljandimaal - alla 20%. Jõgeva maakonnas on see arv 25%.

Kuueaastastest lastest läheb kooli läbi lasteaia Tallinnas 80%, Ida- Virumaal 74%, järgnevad Harjumaa ja Tartumaa. Kõige vähem käib kuueaastaseid lasteaias Põlvamaal - alla 50%.

Eralasteaedu on 6 ja neis käib kokku 144 last. 1997. õppeaastal andis haridusministeerium täiendavalt välja 4 koolitusluba eralasteaedade avamiseks. Eralasteaedade avamine tuleneb inimeste endi initsiatiivist, mitte haridusministeeriumi ega kohaliku omavalitsuse algatusest. Kõige kõrgem tasu koha eest eralasteaias on 5 000 krooni kuus Tallinnas “Punamütsikese” mudilasmajas. Nii suur kuumaks ei ole Eestile üldiselt omane.

Pedagooge töötab Eestimaa koolieelsetes lasteasutustes 8 070. Nende jagunemine hariduse poolest on järgmine: pedagoogiline kõrgharidus 24%, mittepedagoogiline kõrgharidus 34%, kesk-eriharidus 33% ja keskharidus 9%. Kasvatajate arv kokku on 6 031. Seoses lasteasutuste arvu vähenemisega alates 1991. aastast on vähenenud keskharidusega pedagoogide osakaal, kuna just nemad jäid koondamise objektiks.

Pedagoogide kaader on vananev. Noori tuleb tööle vähe, selle peamiseks põhjuseks on madal palk.

Õppekasvatustöid teostatakse 1987. aastal kinnitatud õppekasvatus- programmi alusel. Tulevikus peaks iga lasteaed koostama oma

C–150 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

õppekavad. Õppekavade juurde tulevad veel täiendavalt ainekavad, kus on teemad ja tegevused käsitletud 3 vanuseastme jaoks - maimik, mudilane ja koolieelik.

Paljudes lasteaedades kasutatakse eripedagoogika elemente, kuid tervenisti eripedagoogikal töötavad vähesed lasteasutused. Paljudes koolieelsetes lasteasutustes viiakse läbi süvaõpet kunsti, liikumise, muusika, draama ja keelte osas.

1996. aastal olid kulud koolieelsetele lasteasutustele kokku 648 458 513 krooni. Sellest 50 % moodustasid töötasud, veidi vähem majanduskulud. Õppevahenditele suunatud summa oli 6 190 095 krooni. Kõigi töötajate keskmine palk on 1 784 krooni ning kasvataja keskmine palk on 2 321 krooni.

Lapsevanemapoolne osalustasu on aasta-aastalt suurenenud. Kõrgeim osalustasu praegu kehtestatuist on 300 krooni kuus Pärnumaal. Üldiselt jääb see summa vahemikku 25 kuni 100 krooni kuus. Osalustasu kehtestamine ei ole veel praegu põhjuseks laste lahkumisel koolieelsetest lasteasutustest, kuid lähiaastatel on see piirkonniti (Kagu-Eesti, Ida- Virumaa) ilmselt juhtumas.

Üldkohamaksumus on praegu lapse kohta üle 1 000 krooni kuus. Lapsevanemate osalus selles on piirkonniti erinev - 10 kuni 20 %.

C 2.6.9 Raamatukogud Jõgeva maakonnas on 30 rahvaraamatukogu. Jõgeva maakonna Keskraamatukogu asub Põltsamaal, linnaraamatukogusid on 3 ning küla- raamatukogusid 27. Maakonnas keskmiselt jääb ühe külaraamatukogu teeninduspiirkonda 898 elanikku, Eestis keskmisena on see arv 870.

Praegu on raamatukogud kultuuriasutusteks, kus käib päeva jooksul kõige rohkem rahvast. Näiteks Põltsamaa raamatukogus on päevane külastajate arv umbes 150.

Ühe raamatukogu kohta on keskmine lugejate arv Jõgevamaal 477 ja Eestis 644. Lugejate arv 100 elaniku kohta on Jõgeva maakonnas 32, vabariigis 24. Laenutusi 1 lugeja kohta on vastavalt 35 ja 34 ning raamatufond 100 elaniku kohta Jõgevamaal 945 ja Eestis 699. Ühe raamatukogutöötaja kohta on keskmine külastuste arv maakonnas 6153, Eestis keskmisena 7560. Keskmine jõgevamaalane külastas raamatukogu 1996. aastal 4,4 korda, keskmine eestimaalane 3 korda .

Raamatukogutöötajaid on Jõgevamaal kokku 50, kelledest enamus on 30- kuni 50-aastased. Kõrgharidusega töötajaid on 21, kesk-eriharidusega

C–151 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

23 ja keskharidusega 6. Kõrg- ja eriharidusega töötajate % on kokku 88, mis on suurem Vabariigi keskmisest. 1996. aastal omandas kõrghariduse Viljandi Kultuurikolledzis 5 töötajat.

Tabel C 2.6-6 Jõgeva raamatukogude töö põhinäitajad 1996. aastal

Raamatu- Lugejaid Laenutuste Külastuste Omavalitsus Kogude arv % arv arv Arv elanikest Jõgeva vald 5 1 439 25 47 570 23 486 Pajusi vald 3 615 34 22 900 6 559 Pala vald 2 455 30 12 006 3 508 Palamuse vald 2 713 26 19 442 6 376 Puurmani vald 2 763 35 19 716 8 106 Põltsamaa vald 3 1 078 22 41 587 14 688 Raja vald 2 493 31 10 332 2 628 Saare vald 2 516 30 20 931 9 994 Tabivere vald 3 980 37 35 068 11 608 Torma vald 3 915 31 33 844 12 176 KOKKU vallad 27 7 967 28 263 296 99 129 Jõgeva linn 1 2 895 43 99 819 34 525 Mustvee linn 1 940 47 29 189 9 577 Põltsamaa linn 1 2 497 50 91 293 41 357 KOKKU linnad 3 6 332 46 220 301 85 459 KOKKU MAAKOND 30 14 299 34 483 597 184 588

Võrreldes riigi ja maakonna keskmisi põhitöönäitajaid ühes raamatukogus, on maakonna näitajad enamasti väiksemad, kuna vabariigi keskmist mõjutavad tugevalt suurte linnade näitajad. Võttes arvesse ainult maapiirkondi, on aga Jõgevamaa näitajad märgatavalt suuremad Eesti keskmistest näitajatest, eriti töökoormuse osas.

Töökoormuse näitajad on väga erinevad ka Jõgeva maakonna ulatuses ja olenevad paljuski teeninduspiirkonna suurusest. Näiteks on ühe töötaja kohta:

- lugejaid Puurmani vallas 254, Põltsamaa vallas 359; - laenutusi Puurmani vallas 6 572, Põltsamaa vallas 13 862; - külastusi Raja vallas 1 643, Jõgeva vallas 5 219.

C–152 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.6-7 Raamatukogude keskmised fondid

1994 1995 1996 1996 Eesti keskmine MAAKOND KOKKU Raamatud 12 841 12 988 12 924 17 125 Ajakirjad 167 182 189 198 MAAPIIRKOND Raamatud 9 125 9 240 9 338 9 496 Ajakirjad 114 124 133 112

Raamatufondide suurendamiseks vajalikku raha saavad raamatukogud kahest allikast:

- vabariigi eelarvest, eelmisel aastal ühe elaniku kohta 7,5 krooni, tänavu 16 krooni; - omavalitsustelt, möödunud aastal ühe elaniku kohta keskmiselt 88 krooni, mis on 12 krooni võrra suurem Eesti keskmisest.

Jõgeva maakond on üks väheseid maakondi, kes oma raamatud ostab otse kirjastutelt, mistõttu saadakse need tunduvalt odavamalt, kui kauplustest ostes.

Raamatukogude töö teeb kohati raskeks sage kolimine. Pidevalt on kolinud Pala ja Voore raamatukogud. Jõgeva maakonnas ei ole praegu ühtegi raamatukogu, mis oleks selleks ehitatud. Kohandatud on Jõgeva linna, Adavere ja keskraamatukogu ruumid. Sageli asuvad raamatu- koguruumid II ja III korrusel, kuhu vanuritel ja puuetega inimestel on raske pääseda.

C 2.6.10 Muuseumid Muuseumiseaduses antud määratluse järgi on muuseum asutus, milline kogub, uurib ja säilitab kultuuriväärtusega asju ning korraldab nende üldsusele vahendamist teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel. Muuseumide töö sarnaneb mõneski arhiivide tööga, kuid lisandub populariseerimistöö. Muuseum ei ole vanakraamiladu ega lihtviisiline väljanäitus, vaid koht, kus tutvustatakse teatud paikkonna, eluvaldkonna ning erinevate inimeste tegemisi. Muuseum peab olema propagandaasutus.

Riik loeb muuseumideks selliseid asutusi, millised tegelevad kogumistööga, eksponeerivad neid museaale ja on endast ametlikult teada andnud Kultuuriministeeriumile. Maakonna Keskmuuseum loeb muuseumideks ehk muuseumitubadeks neidki, kes mingil põhjusel ei soovi end registreerida kõrgemal tasandil. Lisaks on olemas veel nn

C–153 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

valla- või külatasand, kus kohalikud elanikud teavad kellelgi kodus olema tõelise muuseumi.

Jõgeva maakonnal ei olnud keskmuuseumi ametlikult kuni 1994. aastani. Kogu leitud vanavara viidi siis Elva Koduloomuuseumi. On alustatud läbirääkimisi Elva muuseumile antud varade tagasisaamiseks.

Esimesed muuseumitoad tekkisid peamiselt koolide juures. Tänaseks on enamus neist oma tähtsuse kaotanud, laiali tassitud, kadunud või paremal juhul asjast huvitatud õpetaja kodus hoiul. Samas tekkis omaalgatuslikul teel mitmetes asutustes ja kodudes märkimisväärseid kogusid, mis tänaseks on kosunud uuteks muuseumideks. Kui veel 80-ndatel aastatel nimetati Jõgevamaal kolm muuseumi (Paduvere, Luua, Palamuse), siis praeguseks on lisandunud muuseumid Mustvees ja Põltsamaal ning H.Joosti muuseum Võhma-Nõmmel. Teised muuseumid, mis alles koguvad jõudu: Laiuse Kultuuriseltsi Muuseum, Kuremaa lossituba, Siimusti Savikaupade Muuseum, Põltsamaa Aleksandrikooli Muuseum, Saare kooli Kodulootuba, H Kaevali Kaarepere Kodolootuba, Kursi Pastoraadi-tuba. Teadaolevalt käib töö muuseumi loomiseks veel Jõgeval ja Tabiveres. Seega toimib hetkel Jõgevamaal vähemalt 13 muuseumi, jättes kõrvale rea asutuste nn sisemuuseumid ja erakollektsionääride kogud.

Praegused muuseumid on enamalt jaolt tekkinud omaalgatuslikus korras.

Jõgevamaa muuseumid paiknevad maakonnas küllaltki ebaühlaselt. Vanema asustusega piirkondades leidub neid rohkem, näiteks Palamuse, Laiuse ja Põltsamaa kihelkondade maadel on igas 4 muuseumi, mujal oluliselt vähem. See on ka ajalooliselt loogiline - mida vanem asustus, seda rohkem on ajaloolisi mälestusmärke, ajaloolist mälu.

Maakonnas saab tutvuda väga erinevate eluvaldkondadega: vallamaja, vanausulised, talumajapidamine, koolid, kirikla, sõjandus, keraamika, mõisad, loodus. Vaatamisväärsuste- muuseumitena puuduvad veel ehe kõrts ja postijaam. Just ehedad muuseumid on terves Eestis külastatavuse poolest tõusuteel. Trend lubab suurt külastajate hulka edaspidiseks Paduveresse, Laiusele, Põltsamaale, vanausuliste Mustveesse ja Palamusele. 1995. a andmetel oli Vabariigi 150-st muuseumist 18 enamkülastatava hulgas 9 nn ehedat muuseumi: Narva ja Kuressaare linnused, Vabaõhumuuseum, Kreutzwaldi ja Tammsaare memoriaal- muuseumid, C.R.Jakobsoni talumuuseum ning Muhu, Hiiumaa ja Palamuse muuseumid. Sama tendentsi on märgata ka Jõgevamaal. 1996. aastal külastas Palamuse muuseumit 18 000 inimest ja Paduvere

C–154 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

muuseumit 1 500 inimest, ülejäänud muuseumides käis 300 kuni 1 000 inimest.

Jõgevamaa väärtuseks on kaunis loodus ja pikk kultuurilugu. Iidse ja ainuomasena on külalistele näidata lisaks muuseumidele veel Kärde rahumajake, Kassinurme linnamägi, Raja kirik, Laiuse ordulossi varemed ja Põltsamaa lossikompleks - need köidavad turisti.

Muuseumitöös on ka probleeme:

- kaader ja väljaõpe - siin on keskmuuseumil võimalus osutada väiksematele abi; - eeskirjadekohased hoiutingimused - sellega peab iga muuseum ise toime tulema; - ekspositsiooni koostamine - keskmuuseum võib anda metoodilist nõu, vahendid peab kohamuuseum ise leidma; - kas teha era- või omavalitsusele kuuluv muuseum - iga muuseum peab ise lahenduse leidma.

C 2.6.11 Kultuuriteenuste ja -objektide haldamine

Kultuuri rahastamist on võimalik vaadelda vastavalt aruandluses esitatavate alalõikude järgi:

- piirkondlik kultuuritegevus; - raamatukogud; - rahva- ja kultuurimajad; - muuseumid; - kinod; - teabe- ja leviasutused; - muinsuskaitse; - usuasutused; - eelpool nimetamata kultuuriasutused ja teenistused; - eelpool nimetamata kultuurikulud.

Vaadates üldkultuurisummasid omavalitsuste üldeelarvetes võiks välja tuua kaks näitajat:

- kultuurile suunatud summade osakaal omavalitsuse üldeelarvest; - kultuurile suunatud eelarve osa omavalitsuse territooriumil registreeritud elanike arvu.

Osade omavalitsuste puhul on eelarve koostamise põhimõtted 1996. ja 1997. aastal erinevad. Näiteks Jõgeva linnas kultuurile suunatud raha

C–155 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

hulk suurenes, kuid suhe üldeelarvesse vähenes. Üldjuhul maakonnas tervikuna kultuuri summa üldeelarvesse samuti väheneb 0,9% võrra.

Kultuurile suunatud raha ühe elaniku kohta maakonnas keskmiselt oli 1996. aastal 224,3 krooni ja kasvab 1997. aastal 251,8 kroonini. Mõlema aasta puhul ilmneb, et linna ümbritsevad vallad kulutavad kultuuriraha ühe elaniku kohta vähem kui linn.

Nende kahe näitaja võrdluses võibki konstateerida, et kuigi summaliselt on kultuuri osa kasvanud, on üldeelarve kasvanud rohkem. Põhjuseks võib olla toimetulekutoetuste laekumine otse omavalitsuste eelarvesse, mis üldsummat suurendab.

Jõgeva maakonnas on praegusel hetkel 28 rahva- ja kultuurimaja. Nendest 22 on omavalitsuste eelarvetes kajastatud oma majandus- kuludega. Ülemaakondlikult on näha tendentsi rahva- ja kultuurimajade finantseerimise vähenemise suunas. Mitmed omavalitsused, näiteks Jõgeva vald, on majadesse suunatud kulud viinud miinimumini ja suunanud kultuuri edendamiseks eraldatud summad hoopis tegevuse toetamiseks.

C 2.6.12 Jõgeva linna piirkondlik kultuuritegevus

Kultuurile ja kunstile on Jõgeva linn tänavu ette näinud 1 605 700 krooni ehk 5,7% eelarvest. Peaaegu sama suur summa, 5,15% eelarvest, on ette nähtud Muusikakooli, Kunstikooli, Laste- ja Noortekeskuse ning mitmete noorteorganisatsioonide toetamiseks.

Jõgeva linna 1997.a kultuurieelarvest on 48% suunatud kultuurimajadele, 36% raamatukogule ja 16% piirkondlikuks kultuuritegevuseks. Piirkondliku kultuuritegevuse osa Jõgeva linna aastaeelarvest on tänavu 0,9%. Seda, kuidas piirkondliku kultuuritegevuse raha omakorda on jaotatud, näeb vastavalt sektordiagrammilt.

1996. ja 1997. a olid eelarvete koostamisel täiesti erinevad alused, mistõttu andmete võrdlus ei ole eriti adekvaatne. Näiteks tõusis võrdluses Jõgeva kultuurimaja eelarve 9,7%, üldeelarve aga kasvas 33%.

C–156 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Piirkondlik kultuuritegevus 16%

Raamatukogud 36%

Kultuurimajad 48%

Joonis C 2.6-14 Jõgeva linna kultuuri aastaeelarve kulude jagunemine 1997. aastal

Teismeliste noorte suvelaager "Liblikapüüdja" 1% "Eesti Kontserdi" ürituse 9% toetus 6% B Alveri Fond 6%

Kunsti aastaost 4% Linnapäevade läbiviimine 22%

Ülelinnaliste ürituste Konkursid ja läbiviimine populaarsem selgitus 22% 5%

Osavõtt laulu- ja tantsupeost 6% Vabariigi aastapäeva Koolitused, seminarid üritused koori-, tantsu- ja 12% ansambli juhtidele 7%

Joonis C 2.6-15 Jõgeva linna piirkondliku kultuuritegevuse aastaeelarve 1997

C 2.6.13 Tervishoid Maakonna tervishoiukorraldus põhineb ajalooliselt väljakujunenud süsteemil. 1990. aastani toimis riiklik tsentraliseeritud tervishoiusüsteem eelarvelise meditsiiniga. Tänaseks on üle mindud solidaarsus- põhimõttelisele ravikindlustussüsteemile, kus kõik kindlustatud on võrdselt kindlustatud, sõltumata nende asukohast.

C–157 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kogu tervishoiutöö on koondunud kolme keskuse ümber - Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee.

Maakonna tervishoiusüsteemis töötab kokku 530 inimest, neist 84 arsti, 211 põetusalatöötajat ja 20 hambaarsti. Nimetatud meditsiinitöötajate arv 10 000 elaniku kohta on:

Jõgevamaal Eestis Arste 19,4 31,4 Põetusalatöötajaid 49,7 50,8 Hambaarste 5,0 5,5

Kogu Eestis ravitavatest haigetest ravitakse Jõgeva maakonnas ainult 1,3%. Võrdluseks Tartu Maarjamõisa haiglas on seearv 6% ja Tallinna Mustamäe haiglas 7%.

Ambulatooriume on Jõgevamaal kokku 10 - Kaarepere, Kuremaa, Maarja, Pajusi, Pala, Palamuse, Sadala, Tabivere, Torma ja Vaimastvere. Eraperearsti vastuvõtt toimub Tormas. Saare vallas töötavad vaid 2 velskripunkti ambulatooriumide koosseisus.

Haiglaid on maakonnas kolm:

Põltsamaa Haigla 20 voodikohta (5 laste-, 10 sise-, 5 pikaravivoodit); kiirabibrigaad; töötajaid 91, neist 19 arsti ja 37 põetusalatöötajat. Ajalooliselt vanim tervishoiuasutus, asutatud 1766. a. Põltsamaa haiglale planeerivad oma- valitsused tulevikus tervisekeskuse rajamist, praegusele haiglahoonele juurdeehitust Mustvee Haigla 20 pikaravivoodit; 12 arsti, 21 põetusalatöötajat jt; Tihe koostöö kõigi ümbritsevate valdadega, ka Ida-Virumaalt. Kujunemine piirkonna keskuseks oleks haiglale väga oluline. Jõgeva Haigla 123 voodikohta (10 günekoloogia, 15 sünnitusabi, 29 kirurgia, 33 sisehaiguste, 17 lastehaiguste, 12 neuroloogia, 7 pikaravi); töötajaid 300, neist 43 arsti ja 110 põetusalatöötajat. Maavalitsuse halduses olev riiklik tervishoiuasutus. Tulevikus planeeritakse ümber kujundada sihtasutuseks.

Voodikohtade arvu poolest on Jõgevamaa Eesti keskmisest madalamad. Põetusvoodid ei ole haigekassa poolt finantseeritavad. Põetusabi on võimalik saada Lustivere hooldekodust ja Jõgeva haiglast.

Hambaravi võimaluste poolest on Jõgevamaa olukord hea, kuna hambaravikabinetid on säilinud ka maa-asulates. Töö hambaravis ületab pidevalt Haigekassaga sõlmitud lepingumahu, mistõttu ei ole enam võimalik tagada kõikidele kindlustatutele tasuta hambaravi. Olukorra lahendamiseks on tervishoiunõukogu teinud ettepaneku:

C–158 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- muuta hambaravi taas osaliselt tasuliseks. Patsient võiks tasuda 30% ravi maksumusest; - märkida hambaravi hinnakirjas teatud tööd pensionäridele tasuliseks (hamba ülesehitus); - pöörata suuremat tähelepanu tervete hammaste hügieenile ja kaariese profülaktikale. Asutuste käive 1995. a oli kokku 27 309 600 krooni. Sellest raviteenuste müügist saadud vahendid haigekassadelt moodustavad 80% ning 10% eelarvest kaetakse kommunaalteenuste kompenseerimisega riigieelarvest haiglatele või omavalitsustelt ambulatooriumidele. Erinevad oma- valitsused on erinevalt toetanud oma tervishoiuasutusi. Näiteks 1995. aastal Mustvee linn toetas 217,6 tuh krooniga; Põltsamaa linn ja vald Põltsamaa haiglat 294 tuh krooniga; Jõgeva vald Vaimastvere ja Kuremaa ambulatooriume 147 tuh krooniga. Väikseimad toetused on olnud Torma, Pajusi ja Pala vallas.

Esmatasandi arstiabisüsteemi ümberkorraldamine ja perearstide rakendamine võimaldab tähtsustada patsientidele oma tervise eest hoolitsemist. Tegelemine tervete inimestega ning haigete ravimine saavad olema arstide jaoks võrdselt väärtustatud. Arstide vastutus oma töö eest on viidud maksimumini.

Haigestumus

Kõigi surmapõhjuste järgi võib Eesti maakonnad jagada kahte rühma: kus suremus on oluliselt kõrgem Eesti keskmisest ning kus suremus on Eesti keskmisega võrdne või madalam. Kõigi surmapõhjuste järgi kuulub Jõgevamaa esimesse rühma. Maakondade edetabelis on Jõgevamaa meeste osas kuuendal ja naiste osas viiendal kohal.

Suurema osa kõikidest surmapõhjustest Jõgevamaal (nagu ka kogu Eestis) nii meestel kui naistel moodustavad vereringeelundite haigused. Maapiirkondadest võib eraldi välja tuua kolm regiooni, kus suremus veresoonkonna haigustesse on oluliselt kõrgem Eesti keskmisest: Lääne- Eesti (Läänemaa ja saared), Kirde-Eesti (Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne- Virumaa, Ida-Virumaa) ning Valgamaa. Jõgevamaa asetseb üldises pingereas meestel kaheksandal ja naistel kuuendal kohal. Veresoon- konnahaigustest tuleb Jõgevamaal nii naistel kui meestel esile suremus südame isheemiatõppe ja meestel veel ka peaajuveresoonkonna haigustesse (mõlema põhjuse puhul suremus kõrgem Eesti keskmisest)

Teine peamine surmapõhjuste rühm Jõgevamaa meestel on suremus väliste surmapõhjuste tõttu, millega maakond on pingereas kolmandal kohal.

C–159 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Väliste surmapõhjustena on Jõgevamaa meestel peamised enesetapud ja õnnetused mootorsõidukitega. Enesetappude poolest on maakond Eestis esimesel kohal (kuigi praktiliselt samad näitajad on ka Järvamaal ja Põlvamaal) ja mootorsõidukiõnnetustega kolmandal kohal. Ka alkoholimürgistuste poolest on maakond suhteliselt kõrgel kohal.

Vähihaigestumuse poolest ei tule Jõgevamaa teiste maakondade seast negatiivselt esile (v.a emakakaelavähk), kuid tähelepanu väärib asjaolu, et vähihaigestumuse ajaline trend 1985–1992 võrreldes aastatega 1968– 1975 näitab olulist kasvutendentsi (nagu ka enamikes Eesti maakondades), kõikide vähipaikmete puhul on maakond meeste näitajate poolest kolmandal ja naiste näitajate poolest kuuendal kohal. Oluliselt kasvanud haigestumust võib täheldada järgmiste paikmete puhul: käärsool (nii meestel kui naistel), kops (meestel), eesnääre, suitsetamis- sõltuvad paikmed (nii meestel kui naistel), alkoholisõltuvad paikmed (meestel).

C 2.6.14 Sotsiaalkindlustus Pensioniametis tegeletakse inimestega nende sünnist alates, makstes välja mitmet liiki toetusi.

Lapsi on 01. aprilli 1997 seisuga arvel 11 325, vallaslapsi on nendest 753. Emasid, kelle lastele lastetoetust makstakse, on 6 165. Viimase aasta jooksul on maakonda saabunud 106 ema 196 lapsega ja lahkunud 104 ema 173 lapsega.

Suurema rühma, kellele pensioniameti tegevus on suunatud, moodustavad pensionärid. Neid on Jõgevamaal kokku 11 023. Pensioniealisi naisi on Jõgevamaal vähem Eesti keskmisest. Invaliidide osakaal aga on siin suurem kui Eestis tervikuna. Suurem on siin ka üle 80-aastaste inimeste osakaal. Jõgevamaa pensionäride vanuseline jagunemine 1. aprilli 1997 seisuga oli järgmine:

Naised Mehed KOKKU kuni 18 275 301 576 18 kuni 24 119 99 218 25 kuni 39 143 211 354 40 kuni 54 348 346 694 55 kuni 59 981 280 1 261 60 kuni 62 719 361 1 080 63 kuni 64 483 372 855 65 kuni 69 1 190 827 2 017 70 kuni 74 1 123 493 1 616 75 kuni 79 716 281 997 80 ja vanemad 1 036 320 1 356

C–160 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Viimase aasta jooksul on suurenenud vanaduspensionäride arv 254 ja invaliidide arv 214 võrra. Mujalt on maakonda tulnud 108 pensionäri, toitjakaotusi 56 ja lahkunud 106. Surnute arv oli 551.

Töötegijate arv maakonnas on aastaga vähenenud 673 võrra ning on praegu 13 324. Inimesed lahkuvad Tallinna ja Tartusse, pensioniikka jõudes aga tulevad Jõgevamaale tagasi.

Väljamakstavatest rahadest laekub ainult 40% Jõgeva maakonnast, ülejäänud 60% tuleb ümberjagamise korras Tallinnast ja Harjumaalt. Pension on dünaamiline suurus, 2 aasta jooksul on tulnud pensione ringi arvestada 4 korda. Tänavu on laekumiste osas saavutatud 10 kuuga 1996. a tase ning 11 kuuga täideti aasta plaan. Võlgnike taga on kinni praegu 1/4 aastaplaanist ehk 15% aasta väljamaksetest.

C 2.6.15 Sotsiaalhoolekanne Sotsiaaltöö eesmärk on eraisikute, perede või kogu lähiümbruse nõustamine ja toetamine eesmärgil, et iga inimene tuleks toime oma argielu ülesannetega.

Sotsiaaltööga seotud probleemid Jõgeva maakonnas on vastavalt sotsiaaltöötajate poolt 1996. aastal koostatud pingereale järgmised:

- tööpuudus (töötute arv, pikaajalised töötud)vaesus; - perede toimetulek - ettevõtluse aeglane areng - sotsiaaltöötajate koolitusvajadus - alkoholism, narkomaania - kütte muretsemine vanuritele ja puuetega inimestele - laste koolitoit (võimaldamine kõigile, kvaliteet) - andmebaaside puudulikkus - noorte perede toimetulek - kinnipidamiskohtadest vabanenute readaptsioon - puuetega inimeste rehabilitatsioon - lastekodukohad - sotsiaal-korterid, varjupaigad - ravikindlustusega hõlmamata inimesed - töötute koolitus - kuritegevus - üksikvanurite toimetulek - lastekodudest elluastuvad lapsed - noorte koolitus

C–161 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- erihoolekodude hoolealuste elutingimuste parandamine - lastekaitse ja laste turvalisus - psühholoogiline abi - sotsiaaltöötajate funktsioonid, eetika, kaitse - vaba aja sisustamine maal - transport ja side maal.

Suurimaks probleemiks maakonnas on tööpuudus. Seni on tööpuudust käsitletud vaid sotsiaalse probleemina, kuid praeguseks ajaks on see muutunud ka majandusarengut takistavaks teguriks. Ametlik töötuse määr maakonnas on 4%, hinnanguline aga ligikaudu 10%. Töövõime- lisest elanikkonnast on töötuid 1/5 kuni 1/3. Tööpuudusel on selgelt täheldatav sessoonne iseloom - suvel on töötuid vähem, talvel rohkem.

Sotsiaaltoetus ühe elaniku kohta oli 1. oktoobril 1997 maakonnas keskmiselt 219 krooni. Maakonna omavalitsustes maksti ühe elaniku kohta sotsiaaltoetust järgmiselt:

Jõgeva linn 288 kr Jõgeva vald 181 kr Mustvee linn 182 kr Pajusi vald 241 kr Pala vald 171 kr Palamuse vald 218 kr Puurmani vald 190 kr Põltsamaa linn 200 kr Põltsamaa vald 225 kr Raja vald 204 kr Saare vald 210 kr Tabivere vald 254 kr Torma vald 193 kr

Maakonna omavalitsustes on ametis 21 sotsiaaltöötajat ning 36 hooldustöötajat. Rakendusliku kõrghariduse sotsiaaltöö alal on nendest tänaseks omandanud 5 ja õpib 2. Väljatöötamisel on sotsiaaltöötajate atesteerimisnõuded. Sotsiaaltöötajate koolitus, eriti täiend- ja ümberõppe osas, vajab ühtse süsteemi kehtestamist, mis oleks aluseks atesteerimisele.

Oluline töölõik on lastekaitse, mille eesmärgiks on laste hoolekande rahuldav korraldamine ning laste arenguks soodsa keskkonna loomine. Paraku aga:

C–162 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- puuduvad omavalitsustes lastekaitseametnikud (tuleks luua vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduse §24 lg 2 ja lastekaitseseadus §6 lg 2 ); - osa töölõike on seadusega reguleerimata ( näiteks alaealiste huvide kaitsmine kohtus ); - seadused on aja jooksul muutunud ning osa vanemliku hoolitsuseta lapsi on jäänud elu hammasrataste vahele (abikooli lõpetanud lastekodulaste elluastumisprobleemid); - mõned seadused on vasturääkivad (päevakoolist väljaarvamine ja noorukite edasiõpe).

Praegune lastekaitsealane töö ei ole ennetava iseloomuga, vaid pigem nn tule kustutamine. Viimastel aastatel on märgatavalt suurenenud vanemliku hoolitsuseta laste lastekodudesse paigutamine. Ka Siimusti turvakodu 15 kohta on sageli kõik täidetud. Suurenenud on laste lahutamine vanematest kohtu korras. Lapsendamiste arv on vähenenud, samuti ka eestkostele võetavate laste arv, kuna alates 1995. aastast vormistatakse eestkoste kohtu kaudu. Lapsi ja noori (kuni 25 a), kelle õpetamisküsimus nende tervisliku seisundi tõttu praeguseks veel lahendamata on, on maakonnas 12.

Riiklikud hoolekandeasutused Jõgeva maakonnas on:

- Võisiku Erihooldekodu – vaimuhaigetele ja raskete vaimsete puuetega inimestele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks loodud asutus. Kohtade arv 400, kohamaksumus 2 600 krooni; - Jõgeva Hooldekodu – üldtüüpi hoolekodu vanuritele ja puuetega inimetele elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks. Kohti kokku 40, neist riiklikul finantseerimisel 30. Kohamaksumus 3 100 krooni; - Lustivere Hooldekodu – kohti kokku 50, neist riiklikul finantseerimisel 34. Kohamaksumus 2 700 krooni.

Omavalitsuste hoolekandeasutused:

- Tabivere Hooldekodu – 10 kohta, kohamaksumus oma valla elanikele 1 500 krooni ja teistele 2 000 krooni; - Siimusti lastekeskus “Metsatareke” – 15 kohta. Eelmisel aastal kasutas turvakodu 41 alaealist kokku 2253 päeval. Tänavu on turvakodus olnud 23 last.

Maakonnas puudub lastekodu, so asutus neile lastele, kellel puuduvad vanemad või kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud.

C–163 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Osaliselt aitab probleemi lahendada Vägeva EIK, kus elab aastaringselt 22 last, kelle elukohaks peaks olema lastekodu.

Sotsiaaltööd on väga raske piiritleda ning tema tõhusus sõltub eelkõige koostööst erinevate valdkondade struktuuriüksuste vahel.

C 2.6.16 Ühiskondlikud organisatsioonid Poliitilise kultuuri täieliku väljakujunemise osaline puudumine ja sotsiaalpoliitika heitlikkus on viinud ka Jõgevamaal nagu mujal Eestiski selleni, et on tekkinud mitmed pensionäride, perede ja puuetega inimeste organisatsioonid. Reeglina on need mittetulundusühingud või ühingute liidud, millest on saanud küllalt kandvad jõud oma probleemide lahendamisel.

01. detsembri 1997. a seisuga tegutsevad Jõgevamaal:

- invaühing “Vaegur” - Liikumispuuetega Inimeste Ühing - Puuetega Laste Vanemate Ühendus - Vaimupuuetega Isikute Tugiühing - Kutsehaigete Ühing - Tart Pimedate Ühingu Jõgeva osakond - Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda (eelnevate ühingute katusorganisatsioon) - Pensionäride Ühendus - Punase Risti Jõgevamaa organisatsioon - Jõgevamaa Vabadusvõitlejate Ühendus.

Osa ühingutest on koondunud vastavatesse riiklikesse liitudesse. Need on organisatsioonid, mis võitlevad puuetega inimestele, pensionäridele ja noortele peredele paremate tingimuste loomise eest.

Eesti Vabariigi Invapoliitika Üldkontseptsiooni 16. reegel “Majanduspoliitika” ütleb, et riigil on kohustus finantseerida puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisel riiklikke programme ja abinõusid. Riik garanteerib seadusandlikus korras vahendite laekumise SA EPI Fondi ( SA = sihtasutus ), mis toetab erinevaid uusi projekte ning programme, mille eesmärgiks on puuetega inimeste iseseisvalt toimetuleku edendamine.

Osa tegutsevatest organisatsioonidest on olnud küllalt aktiivsed. Nad omavad kindlaid eesmärke ja strateegilisi plaane oma programmiliste eesmärkide saavutamiseks. Kui näiteks Pensionäride Ühendus on võtnud

C–164 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

eesmärgiks põhiliselt vaba aja veetmise ja sisustamise, siis puuetega inimeste organisatsioonid on seadnud endale järgmisi prioriteete:

- puuetega inimeste, eriti noorte, hariduse edendamine; - rehabilitatsiooni ja nõustamise edendamine; - puuetega inimeste tööhõive suurendamine; - kultuuri, spordi ja vaba aja parem sisustamine.

Tänu sellisele aktiivsele tegevusele on läbi mitmesuguste projektide saadud SA EPI Fondilt maakonnale 1996. aastal 159 000 krooni ja 1997. aastal 135 000 krooni. Lisaks on käivitunud mitmed ülevaba- riigilised projektid, tänu millele on saadud maakonda invatakso Ford- tüüpi väikebussi näol, samuti infotehnoloogilisi vahendeid.

Eraldi tasuks märkida Invaühing “Vaeguri” projekti Kodumasinate remonditöökoda ja koolitusprojekti Kodumasinate remont füüsiliste puuetega noortele, mida SA EPI Fond rahastas 13 850 krooni ulatuses ning projekti Puuetega inimeste käsitöökursused ja –ring, mida SA EPI Fond rahastas 16 600 krooni ulatuses. Vaimupuuetega Isikute Tugi- ühingu tegevusprogrammi on SA EPI Fond 1997. aastal toetanud 30 000 krooniga.

Puuetega Inimeste Koda, mis asub Jõgeval sotsiaalkeskuses “Elukaar”, omab küllaldaselt varasid, mida on võimalik kasutada kõigil maakonna puuetega inimeste organisatsioonidel.

Jõgevamaa elanike arv on olnud viimastel aastatel küllaltki stabiilne, pensionäride arv on pensioniea tõstmisega isegi vähenenud. Ettevaat- likuks teeb aga olukord, kus pidevalt on suurenenud invaliidide arv maa- konnas. Üldise negatiivse iibe taustal on kasvanud lapsinvaliidide arv.

Invaliidide üldarv maakonnas on 2265, neist 241 on I grupi invaliidid, 1579 II grupi invaliidid, 325 III grupi invaliidid ja 120 lapsinvaliidid.

Tööga hõivatud invaliidide % on väga väike. 241-st I grupi invaliidist töötab 3; 1579-st II grupi invaliidist töötab 88 ja 325-st III grupi invaliidist töötab 101. Paljusid invaliidistunud, kuid tööealisi elanikke ei ole Eesti seaduste jaoks lihtsalt olemas. Nad ei kajastu tööturu statistikas töötutena, kuna riikliku elatusraha (nn invaliidsuspensioni) saajaid töötutena ei registreerita. Sellest probleemist tuleneb ülesanne ühingutele - leida sellisele tohutule potensiaalile rakendust.

Veel võiks vaadata ühingulist kuuluvust regiooniti. Aktiivsem on ühinguline kuuluvus suuremates keskustes Jõgeval ja Põltsamaal, kuna tihedama asustusega paikades on rohkem sarnaste probleemidega

C–165 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

aktiivseid ühiskonna liikmeid, kes tahavad ka ise oma probleemide lahendamisele kaasa aidata.

Kolmnurgas riik – omavalitsus – mittetulundusühingud on osalised täna veel üksteisest kaugel. On vaja jõuda lähenemiseni ja kohatise ühtesulamiseni, et läbi selle selgitada välja, millised on abivajajate vajadused ja millised on pakkumised. Olemasolevad seadused võimaldavad abivajajatel inimestel tunduvalt paremini toime tulla, kui nii riik kui kohalikud omavalitsused täidavad neile pandud kohustusi ja abivajajad ise läbi organisatsioonilise tegevuse on neile aktiivseteks partneriteks.

Selle kinnituseks on juba tänaseks maakonnas tegutsevad puuetega inimeste organisatsioonid võtnud enda peale mitmete invateenuste pakkumise, samuti on organisatsioonide liikmed nõus osalema ekspertidena neid puudutavate küsimuste lahendamisel, et ei tekiks kääre loosungite ja poliitilise tahte ning tegeliku tegevuse vahel.

C 2.7 Puhkemajandus, vabaajategevused, sport

C 2.7.1 Turism Turism kui majandusharu on Jõgeva maakonnas alles teadvustumas. Hoolika juhtimise korral on see minimaalselt keskkonda saastava mõjuga majandustegevus, mis ei kahjusta loodusvarasid ega ajaloo- ja kultuuripärandit.

Turismi seisukohalt jaguneb Jõgeva maakond kolmeks piirkonnaks:

Põltsamaa piirkond Põltsamaa loss, kirik, jõgi Vooremaa Kaunis loodus, Kalevipoja legendid; haakub Lõuna-Eesti müügilausega “Loodus ja folkloor”. Kõige suurema turismialase potensiaaliga piirkond Peipsi-äär Perspektiivne piirkond

Jõgevamaa turismiobjektide loetelu oleks järgmine:

- Torma kirik - Raja vanausuliste klooster - Kodavere kirik - Saare park ja puiesteed - Kuremaa park ja mõisahooned - Palamuse kirik - Luua mõisahoone ja park - Luua arboreetum - Raigastvere vaatetorn

C–166 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- Kassinurme linnamägi - Lustivere mõis ja park - Palamuse Kihelkonnakoolimuuseum - Paduvere talumuuseum - Luua topiste muuseum - Mustvee muuseum - Kuremaa lossituba - Heino Joosti koduloomuuseum - Saare kodulootuba - Põltsamaa muuseum - Eesti savikaupade muuseum - Põltsamaa loss ja kirik - Eesti Aleksandrikooli hoone - Puurmani loss ja park - Kursi kirik - Kärde rahumajake - Laiuse siniallikas - Laiuse ordulinnuse varemed vallikraavidega - Laiuse kirikuaed Karl XII istutatud pärnadega

Toitlustusasutusi on maakonnas 21, neist 9 Põltsamaa piirkonnas, 11 Vooremaa piirkonnas ja 1 Mustvees. Arvestatavate söögikohtadena võib ära nimetada Adavere Tuuliku, Ranna Restorani, Äksi Motelli ja Carmen’i Baari. Raskuspunktiks on suuremate gruppide toitlustamine.

Majutusasutustest on Jõgevamaal ainsana atesteeritud Motell Äksi. See atesteeriti Turismiameti poolt 1994. aastal. Kõigi majutusasutuste kohta on info koondatud tabelisse. Maakonnas puuduvad hotellid.

Turismitalusid on 3. Kõige kauem on tegutsenud Tammemäe talu, kuid see on omanike hinnangul kahjumis. Teist aastat tegutseb Palamusel Mokko talu ning alles alustamas on Kaasiku talu Põltsamaa vallas.

Kogu maakonna puuduseks on vähene info telkimise ja odavamate majutusasutuste kohta ning teeviitade puudumine.

Olulisemad punktid maakonnas on kaetud giiditeenusega. Giidide nimekirjas on 28 giidi, kelledest 15 on atesteeritud. Osad giidid töötavad väga aktiivselt ja on endale marsruudid ette valmistanud. Maakonnas on läbi viidud giidide ja noorgiidide koolitust.

Osalemine turismiprojektides:

- 1996. a sügisel ühines Jõgeva maakond 3+3 turismiprojektiga, milles osalevad 3 Eesti ja 3 Soome maakonda;

C–167 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- 1997. a sügisel ühineti Sihtasutusega Lõuna-Eesti Turism; - Maakonna Turisminõukogu - Maavalitsuse juurde vabatahtlikkuse alusel moodustatud nõuandev ja koordineeriv organ, mille eesmärgiks on turismi arendamine maakonnas.

Reklaamimiseks oleks vajalik välja kujundada ühtne maakonna märk või maskott.

Praeguseks ühtegi kämpingukoha ja tee ääres ööbimise võimalust registreeritud pole.

Kämpingute jaoks oleks sobilik koht näiteks Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli taga oleval platsil, kuhu on paigaldatud vesi ja ehitatud tualettruumid. Raja vallas kavatsetakse järgmiseks suveks korda teha koolimaja tagune rand ja korraldada toitlustamine.

C 2.7.2 Rahva- ja professionaalne kultuur Kultuurist rääkides tuleb pöörata tähelepanu nii rahvakultuuriga seonduvale, kui ka professionaalse kultuuri jõudmisele maakonda.

Taidluskollektiivide arv maakonna kultuurimajades on aastatel 1985 kuni 1995 pidevalt vähenenud. Samasugune tendents ilmneb ka huvialaringide puhul. 1996. a seisuga on Jõgeva maakond taidlus- ja huvialaringidest osavõtjate arvu poolest 1000 elaniku kohta Eestis neljandal kohal, kusjuures täiskasvanute osavõtt ringide tööst on arvukaim, laste osas on 9. koht.

Maakonna ulatuses on märgata, et taidlusringide osas omab suuremat kaalu tegelemine rahvatantsu, teatrikunsti, koori- ja vokaalmuusikaga. Kultuuritegevus on aktiivsem Jõgeva ja Põltsamaa linnas ning Jõgeva ja Palamuse vallas. Seiskunud on töö Raja ja Pajusi vallas.

Lisaks taidlus- ja huvialaringide tegevusele korraldavad maakonna kultuurimajad mitmeid üritusi. Möödunud aastal oli korraldatud ürituste arvu poolest omavalitsustest edukam Jõgeva vald, ühtegi üritust ei korraldatud aga Raja vallas.

Maakonna kultuuripildi avardamisel omavad rolli ka tegutsevad seltsid- fondid, kes samuti kultuuriüritusi korraldavad, seda eriti kunstinäituste korraldamise osas. Jõgeva maakonnas on registreeritud järgmised seltsid ja fondid:

C–168 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Jõgeva linnas Rahvatantsurühm “Kaaratsim Kammerkoor Meeskoor “Mehis” Puhkpilliorkester Kunstiühing Kinoselts “Duubel” Pereklubi “Vera.Nadezda.Ljubov” Betti Alveri Fond Põltsamaa Ajaloo Selts linnas Jõgeva vallas Kultuuriselts “Siimusti Kultuuri- ja spordiselts “Riole” Kultuuriselts “Püüe” Kultuuriselts “Vanaveski” Muuseumisõprade Selts

Aastatega on jäänud püsima kultuurisündmused, mis ilmestavad maakonda:

- vokaalansamblite päev “Vooremaa” Kuremaal; - maakonna näitemängupidustused Palamusel; - maakonna laulu- ja tantsupeod; - memme-taadi rahvapidu; - maakonnast pärit kirjanike mälestusüritused; - mitmed suvekoolid (noored puhkpillimängijad ja viiuldajad Põltsamaal, kooliteatrid Rannal, segakoorilauljad Puurmanis); - valla- ja linnapäevad; - kihelkonnapäevad.

Järgnevast tabelist ilmneb, kui palju inimesi Jõgevamaa omavalitsustes tegeleb kultuuritöö korraldamisega ning kas valla- või linnavolikogus on moodustatud kultuuritööalane komisjon:

Kultuurialaseid ametikohti Kultuuriküsimustega tegelev Omavalitsus Ürituste Koos komisjon volikogus korraldajaid abipersonaliga Jõgeva linn 4,5 11,5 haridus- ja kultuurikomisjon Mustvee linn 2 6 kultuuri- ja hariduskomisjon Põltsamaa linn 3 7 haridus- ja kultuurikomisjon Jõgeva vald - - haridus-, kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsekomisjon Pajusi vald 0,5 0,5 haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon Pala vald 3 7 kultuuri- ja hariduskomisjon Palamuse vald 2 6 haridus- ja kultuurikomisjon Puurmani vald 2 4,5 haridus-, kultuuri- ja spordikomisjon

C–169 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Põltsamaa vald 1,5 3,5 sotsiaal- ja hariduskomisjon Raja vald - - - Saare vald 2 5 sotsiaalkomisjon Tabivere vald 2 6 haridus- ja kultuurikomisjon Torma vald 3 9 sotsiaal-, kultuuri-, hariduse ja tervishoiukomisjon

Tabel C 2.7-1 Kultuuriüritused Jõgeva maakonnas 1996. a

“Eesti Kontsert” Kutselised Omavalitsus Üritused Osavõtjad Arv Külastajaid teatrid Jõgeva linn 379 58 721 5 620 10 Mustvee linn 108 11 050 2 550 3 Põltsamaa linn 276 49 069 4 430 4 Jõgeva vald 402 28 130 2 130 1 Pajusi vald 39 4 056 - - - Pala vald 77 3 585 1 120 1 Palamuse vald 206 18 097 3 300 2 Puurmani vald 219 17 606 2 150 1 Põltsamaa vald 180 14 112 - - - Raja vald 0 - - - - Saare vald 117 14 771 - - 1 Tabivere vald 129 13 990 - - - Torma vald 157 20 258 1 230 1 KOKKU 2 289 253 445 20 2 530 24

C 2.7.3 Noorsootöö Noorsootöö seaduse eelnõus nimetatakse nooreks 15- kuni 26-aastast füüsilist isikut. See on iga, mil tehakse oma elu olulisemad otsused hariduse, kutsevaliku, töökoha, pere ja vaba aja küsimustes.

8- kuni 26-aastased lapsed ja noored moodustavad ligikaudu 1/3 iga omavalitsuse elanike arvust. Maakonnas tehtavas noorsootöös on kaasatud peamiselt koolinoored.

Noorsoo-organisatsioonid, mis 01. juuni 1997 seisuga tegutsevad Jõgeva maakonnas, on järgmised:

- Noorkotkaste Jõgeva Malev - tegutseb 17 rühma 17 koolis; liikmeid kokku 280. Neile lisanduvad kodutütred; - ELO ( Eesti Laste Organisatsioon ) klubi Wictor - asukoht Jõgeval; liikmeid 57 ning vilistlastest toetajaliikmed;

C–170 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- Jõgevamaa Skautide Ühing - skaudid ja gaidid tegutsevad Jõgeva ja Põltsamaa linnas ning vallas; - Noortekogu “Uus-Eesti” 4H klubid - Põltsamaa 4H klubi; Pala 4H klubi; Kaarepere 4H klubi.

Samuti nagu organisatsioonides, on noortel võimalus ka õpilas- omavalitsustes oma ideid teostada ning ise nende eest vastutada, osaleda koolielu ja ühiskonna korralduses. Kaks aastat on koos käinud koolide omavalitsuste esindajad, et vahetada informatsiooni ja kohtuda erinevate spetsialistidega.

Ühe osa noorte tegevusest moodustab osalemine Laulu- ja Tantsupeol. 1997. aastal osalesid Laulupeol ka mudilaskoorid, mistõttu on osavõtjate arv märgatavalt kasvanud. Peo eelproovides osales 1620 noort, neist 1018 lauljat ja 602 tantsijat. Peole pääsejaid oli kokku 1316.

Ainuke omavalitsuse palgaline noorsootöötaja on tänasel päeval koolis töötav huvijuht. Järgnev tabel näitab, kui palju on Jõgevamaa omavalitsustes huvijuhi ametikohti ja mitu inimest seda tööd teeb.

Huvijuhi Huvijuhi Omavalitsus Kool ametikohta täitvaid ametikohti inimesi Jõgeva linn Jõgeva G 1 2 Jõgeva Üg 1 1 Jõgeva Pk 0,5 1 Mustvee linn Mustvee I Kk 0,5 1 Mustvee II Kk 0,5 1 Põltsamaa linn Põltsamaa Üg 2 2 Jõgeva vald Laiuse Pk 1 3 Kuremaa L-Ak - - Vaimastvere Pk 0,5 1 Siimusti Ak - - Pajusi vald Aidu Ak - - Pisisaare Ak - - Pala vald Pala Pk 0,5 1 Palamuse vald Pala Pk 1 1 Kaarepere Pk 0,5 1 Luua Ak - - Puurmani vald Puurmani Kk 0,5 1 Saduküla Pk 0,5 1 Põltsamaa vald Adavere Pk 1 1 Lustivere Pk 1 1 Esku L-Ak - - Kamari Ak - -

C–171 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Raja vald Raja Pk - - Saare vald Saare Pk 0,5 1 Voore Pk 0,5 1 Tabivere vald Maarja Kk 1 1 Tabivere Kk 0,5 1 Torma vald Sadala Pk 0,5 2 Torma Pk 0,5 1

Huvijuhi töö põhiprobleemid nende endi hinnangul on:

- ei ole erialast ettevalmistust, vähe täienduskoolitust; - raske leida häid ringijuhte, tasustamisvõimalused väiksed; - vähene õpilaste omaalgatus; - finantsprobleemid.

C 2.7.4 Sport Jõgeva maakonnas on registreeritud 27 spordiklubi/spordiseltsi, 2 spordiliitu - maakondlik spordiliit “Kalju” ja Põltsamaa Spordiklubide Liit ning 2 spordikooli. Lisaks eelnenutele toimub kehaline tegevus veel 32 üldharidus- ja 3 ametikoolis. Spordikoolide arv on aastate lõikes üle Eesti vähenenud. Jõgevamaal spordikoolisüsteem praktiliselt puudub.

Võistlustel ja treeninggruppides osaleb ligikaudu 4500 maakonna elanikku (11 %), neist maakonna meistrivõistlustel 600; spordiklubides 1200 (neist juhte ja treenereid 38); spordikoolides 100 ja maakonna koolinoorte spordivõistlustel 2600.

Spordialad, millega maakonnas rohkem tegeletakse, on kergejõustik (jooks), korvpall, jalgpall, võrkpall, koroona, kurn, suusatamine, jäähoki, maadlus ja saalibändi. Populaarsemad spordiüritused koolinoorte seas on jooksukrossid, korvpall ja kergejõustik.

Jõgevamaa suuremad spordiüritused on:

- Jõgevamaa koolinoorte MV - kevadine ja sügisene jooksukross, korvpall, kergejõustik, kergejõustiku mitmevõistlus, suusatamine, ujumine, jalgpall, algklasside teatevõistlus; - Jõgeva maakonna MV - korvpall, tänavakorvpall, võrkpall, ranna- võrkpall, kergejõustik, maadlus; - piirkondlikud mängud - Jõgevamaa tali- ja suvemängud, Põltsamaa jõe tali- ja suvemängud, omavalitsuste talvine ja suvine spordipäev;

C–172 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

- muud - JC kevadjooks, Vooremaa auhinnavõistlused võrkpallis ja maadluses, Põltsamaa piirkonna klasside võistlused, saalibändi turniir, Voore Cup korvpallis.

Saavutusspordis, kus on välja mindud vabariiklikele meistrivõistlustele, on tulemuslikumad alad järgmised:

- jalgrattasport - 5 Eesti meistrit 1996. aastal; - maadlus; - kergejõustik - mitmeid medaliomanikke 1996. aastal; - saalibändi - Eesti meister 1996.

Jõgeva maakonnas on järgmised spordirajatised:

- 20 võimlat-spordisaali ( saab mängida pallimänge ); - 2 ujulat + bassein Jõgeva polikliinikus; - 15 staadioni; - 5 lasketiiru; - 7 välispordiväljakut (suusa- ja orienteerumisrajad). Võimlate ja staadionite seisukord on üldiselt halb. Arvestatavaid, kummikattega staadione on Jõgevamaal 3: Luua KMK, Jõgeva ÜG ja Maarja KK. Väikse ringi läbimõõdu tõttu saab nendel pidada ainult maakondlikul tasemel võistlusi. Õige mõõduga ( 400 m ) staadionid on Laiusel ja Puurmanis. Võimlad asuvad peamisel koolide juures. Suuremad võimlad on spordihoones “Virtus” ja spordikompleksis “Mõnu”. Uued võimlad on valmimas Mustvees ja Siimustis.

Spordiga tegeletakse rohkem Jõgeva ja Põltsamaa piirkonnas, ülejäänud maakonas on aktiivsus väiksem.

Noortespordi finantseerimise poolest on Jõgeva maakond koos Hiiumaaga vabariigis viimased. Eesti Vabariik on Jõgevamaa noortesporti finantseerinud 1996. aastal 370 000 krooniga ja 1997. aastal 111 000 krooniga. Lillevere spordikool tegutseb tänaseks klubilises vormis ja seetõttu on riigilt eraldatud 111 tuhat krooni läinud jagamiseks kahe ala vahel, maadlus ja jalgratas.

Toetusi tervisespordiüritusteks tuleb alla 5 krooni inimese kohta, mis jagatakse põhiliselt maakonnameistrivõistlusteks ja koolinoorte spordiüritusteks.

Kultuurkapitalist eraldati 588 tuhat krooni Kuremaa ujula puhastusseadmele ning Tervisekaitse sihtkapitalist 70 tuhat krooni Kuremaa ujulas laste ujuma õpetamiseks. Kardispordiklubi sai

C–173 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

hasartmängumaksust laekunud summadest toetust üle 200 tuhande krooni.

Sporditegevus peaks edasi toimuma klubide kaudu. Üle poole spordiklubi eelarvest peab klubi end ise rahastama.

C 2.8 Joogivesi Veeallikate valdajate poolt on tagatud vee kvaliteedi laboratoorne kontroll 142 rohkem kui 10 tarbijaga ühisveevärgi üle, tarbijate koguarvuga 27220, s.h. - 80 tsentraliseeritud veevarustust (25800 tarbijat), - 62 tsentraliseerimata veevarustust (1420 tarbijat). 1996.a. teostatud laboratoorsete analüüside alusel kasutab nõuetele (EVS 663: 1995 “Joogivesi. Üldnõuded”) vastavat joogivett 15189 inimest, 9152 inimest (54 kaevu) kasutab keemiliselt (s.h. organoleptiliselt) nõuetele mittevastavat vett, 3592 inimest (10) kaevu kasutab mikrobioloogiliselt halba vett, sealjuures 713 inimest kasutab nii mikrobioloogiliselt kui ka keemiliselt standardile mittevastavat vett.

Joogivee tarbijate jagunemine sõltuvalt joogivee kvaliteedist Ei vasta keemiliselt ja Ei vasta mikrobioloo- mikrobioloo- giliselt giliselt 11% 3%

Ei vasta Vastab keemiliselt standardile 31% 55%

Kontrolli all olevad kaevud toituvad peamiselt siluri alumisest ja ordoviitsiumi horisontidest, arvestada tuleb ka karstialade olemasoluga. Ülemine vettpidav kiht, mis eraldaks ordoviitsiumi horisonti siluri horisondist, peaaegu puudub.

Suur osa maakonnas kasutusel olevaid puurkaevusid on ehitatud aastatel 1970-1979, enamus neist on amortiseerunud ja vajavad renoveerimist.

Paljude puurkaevude on rajamine on teostatud puudulikult: manteltorude tagused on tamponeerimata, puuraugud on ebapiisavalt manteldatud. See võimaldab tarbimise suurenemisel või vee defitsiidi puhul ka reostunud pinnasevete sattumist sügavamatesse horisontidesse.

C–174 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Eriti ohustatud on Põltsamaa ja Adavere piirkond. Põltsamaa linna suurima võimsusega Kuuse tn. puurkaevul puudub kaitseala, mida saab retrospektiivselt seostada esinenud mikrobioloogiliselt ohtlike situatsioonidega ja soolenakkuste levikuga 1988.a. selle kaevu tarbimispiirkonnas. Ka lossi tn. puurkaevu vee mikrobioloogilised näitajad on periooditi olnud nõuetele mittevastavad. Mõlema puurkaevu vee kasutamine elanike joogiveena on lubatud ainult eeltöötlusega. Põltsamaa linna veehaare on välja ehitamata.

Jõgevamaa puurkaevude vesi on valdavalt madala fluori sisaldusega. Kõige fluorivaesem on Jõgeva maakonna alade pinnasevesi. Kohati asub fluorivaene horisont isegi 100 m sügavusel. 1996.a. andmetel oli vee fluori sisaldus 73% -s kaevudest alla 0,4 mg/dm³, 18,5%-s kaevudest 0,4-0,8 mg/dm³, 8,5%-s kaevudest 0,8-1,5 mg/dm³. Küllaldase fluori sisaldusega puurkaevud asuvad Jõgeva linnas. Optimaalne joogivee fluorisisaldus on 1 mg/dm³, maakonna elanikest on 0,8-1,7 mg/dm³ fluorisisaldusega vee tarbijaid 7960 (29% kontrollala elanikest), 0,4-0,8 mg/dm³ fluorisisaldusega vee tarbijaid 4750 (17%) ja alla 0,4 mg/dm³ fluorisisaldusega vee tarbijaid 14510 (54%).

Fluori sisaldus Jõgeva maakonna kaevudes

0,8-1,5 mg/dm³ 0,4-0,8 mg/dm³

alla 0,4 mg/dm³

Nitraatide sisaldus kontrollala kaevudes on 1995-1996.a. olnud lubatud piirväärtusest ( kuni 45,0 mg/dm³) madalamad, kohati isegi tunduvalt madalamad. Madalate kaevude vee nitraatide sisalduse kohta peale põllumajandusreformi käigus toimunud muutusi andmed puuduvad.

C 2.9 Reoveepuhastus 1996. aastal tekkis Jõgeva maakonnas 7369 tuhat m3 heitvett, sellest puhastamist mittevajavat heitvett oli 5049 tuhat m3 ja puhastamist vajavat heitvett 2320 tuhat m3 ehk 31,5%. Puhastamist mittevajava heitvee moodustatavad kaevandustest välja pumbatav vesi ja

C–175 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

kalakasvatuste vesi. Heitveest juhiti pinnavette 7301 tuhat m3 ja pinnasesse (kogumiskaevud) 68 tuhat m3. Puhastamist vajavast heitveest 1515 tuhat m3 ehk 65,3% puhastati kas piisavalt või ebapiisavalt ja 805 tuhat m3 ehk 34,7% ei puhastatud.

Tabel C 2.9-1 Heitvee jagunemine valdade lõikes 1996. aastal

Sellest juhiti Puhastamist vajav heitvesi Heitvee Sellest: % hulk Pinna-vette Pinna-sesse Kokku: sh.ebapii- Puhas- Puhas-tatud savalt tamata Jõgeva linn 813 810 3 813 106 8 707 87,0 Jõgeva vald 250 233 17 250 214 110 36 14,4 Mustvee linn 29 29 0 29 15 15 14 48,3 Pajusi vald 3730 3721 9 90 81 0 9 10,0 Pala vald 3 2 1 3 2 2 1 33,3 Palamuse vald 118 105 13 118 105 29 13 11,0 Puurmani vald 73 70 3 73 70 40 3 4,1 Põltsamaa linn 491 491 0 491 491 0 0 0,0 Põltsamaa vald 1634 1622 12 225 213 160 12 5,3 Raja vald 8 8 0 8 8 8 0 0,0 Saare vald 34 33 1 34 33 16 1 2,9 Tabivere vald 93 89 4 93 89 87 4 4,3 Torma vald 93 88 5 93 88 39 5 5,4 KOKKU: 7369 7301 68 2320 1515 514 805 34,7

Peamisteks veekaitset reguleerivateks õigusaktideks on 1994. a. vastu võetud veeseadus ning määrustega sätestatud heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise nõuded.

1997. aastal oli Jõgeva maakonnas 84 ettevõtet, kellele oli väljastatud vee erikasutusluba.

1997. aastal korrastatud puhastite registri järgi on maakonnas 62 puhastusseadet. Omavalitsuste territooriumitel on puhastusseadmeid järgmiselt: Jõgeval 1, Mustvees 2, Põltsamaal 1 ning Jõgeva vallas 13, Pajusi vallas 4, Pala vallas 3, Palamuse vallas 5, Põltsamaa vallas 10, Raja vallas 2, Saare vallas 3, Tabivere vallas 6 ja Torma vallas 7.

C–176 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Põhilised puhastite liigid maakonnas on OXYD, BIO, ringkanal, MRP, biotiigid, EKE-BIO. Kõige halvemate näitajatega puhastitüübiks maakonnas on EKE-BIO, mille puhul ükski proov ei vastanud normatiividele.

Torma vald Mustvee linn 7 2 Jõgeva vald Raja vald 13 2 Pajusi vald Jõgeva linn

4 1 Saare vald Pala vald 3 3 Põltsamaa linn 1 Palamuse vald

Põltsamaa vald 5 10 Tabivere vald Puurmani vald 6 5

Joonis C 2.9-1 Puhastusseadmete arv omavalitsuste kaupa

Linnade ja asulate heitvee puhastamise osas on probleemseteks kohtadeks maakonnas Jõgeva, Põltsamaa, Mustvee ja Adavere.

70,00

60,00

50,00

40,00

30,00

20,00 Kontsentratsioonid mg/l

10,00

0,00 I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal HA 36,71 63,90 41,77 27,93 BHT7 35,23 33,70 25,88 34,24 üldN 15,48 18,48 22,83 19,74 üldP 3,16 4,42 5,43 3,98

Joonis C 2.9-2 Heitvee kvaliteet kvartalite kaupa

C–177 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

43,15 45,00

40,00 34,24 35,00

30,00 25,00 25,00

25,00 19,74 20,00 Keskmine: 20,00 Lubatud: 15,00

Kontsentratsioonid mg/l 10,00 4,25 5,00 5,00

0,00 HA BHT7 üldN üldP Saasteained

Joonis C 2.9-3 1997. a reovee analüüside keskmiste ja lubatud kontsentratsioonide võrdlus

120,00

100,00

80,00

60,00

40,00 Kontsentratsioonid mg/l

20,00

0,00 RK MRP Biotiigid OXYD BIO Otse EKE-BIO Lubatud HA 50,67 40,67 34,68 32,29 35,65 89,64 105,14 25,00 BHT7 31,98 54,59 17,02 23,36 23,79 92,53 104,71 25,00 üldN 27,46 18,63 10,52 18,60 20,64 25,21 49,43 20,00 üldP 7,04 2,89 2,78 4,25 4,28 4,39 9,16 5,00

Joonis C 2.9-4 Keskkonda juhitud reovee kvaliteet 1997. aastal puhastitüüpide kaupa

C–178 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaart C 2.9-1 Põhjavee reostuskaitstus

C–179 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Puurmani vald 1% Palamuse vald Põltsamaa linn 2% 7% Põltsamaa vald Pala vald 22% 0%

Raja vald Saare vald 0% 0% Tabivere vald 1% Torma vald Pajusi vald 1% Jõgeva linn 52% 11%

Jõgeva vald 3% Mustvee linn 0%

Joonis C 2.9-5 Puhastamist vajava reovee jagunemine omavalitsuste lõikes

C 2.10 Jäätmed Aasta jooksul tekib maakonnas 70 – 100 tuhat tonni jäätmeid. Taas- kasutatakse sellest kogusest ca 90 %. Statistika arvestab jäätmete hulka ka põhu ja sõnniku. Prügilasse tavapärases mõistes läheb aastas 7000 t jäätmeid, s.o 170 kg inimese kohta. Viimane näitaja on Eestis väikseim.

Kokku tekkis maakonnas 1996. aastal 73 476 tonni jäätmeid, mis ohtlikkuse klasside vahel jaguneb järgmiselt:

I ohtlikkuse klass 0,3 t II ohtlikkuse klass 31,9 t III ohtlikkuse klass 380,1 t IV ohtlikkuse klass 229,3 t V ohtlikkuse klass 72834,8 t

Prügilaregistrisse on kantud 19 prügilat ja loomade matmispaika:

Jõgeva vald - Laiuse prügila - OÜ Endla loomade matmispaik - OÜ Kaude loomade matmispaik - Jõgeva Riigimaj loomade matmispaik - Tooba prügila - Vaimastvere prügila Pajusi vald - Pisisaare prügila Puurmani vald - Prikso loomade matmispaik Põltsamaa vald - Umbusi prügila

C–180 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabivere vald - Voldi puidujäätmete ladestus - Joora prügila - Kõrenduse prügila Torma vald - Kodismaa prügila - Rääbise prügila - Rääbise matmispaik - Tähkvere matmispaik - Liikatku matmispaik - Soomemäe prügila Mustvee linn - Mustvee prügila

Perspektiivseteks prügilateks on Umbusi ja Tooba prügila ning rajatav Peipsi piirkonna prügila Luige ristis. Ülejäänud prügilad suletakse.

2 ohtlikkuskl. 3 ohtlikkuskl. 0,01% 2% 1 ohtlikkuskl. 4 ohtlikkuskl. 0,001% 5%

5 ohtlikkuskl. 93%

Joonis C 2.10-1 Maakonnas tekkivad jäätmed ohtlikkusklasside kaupa

Klaasikonteinereid on maakonnas 41, neist Jõgeval 10, Mustvees 1, Põltsamaal 12 ning Jõgeva vallas 2, Pajusi vallas 2, Pala vallas 1, Palamuse vallas 3, Puurmani vallas 2, Põltsamaa vallas 2, Raja vallas 1, Saare vallas 1, Tabivere vallas 2 ja Torma vallas 2.

Ohtlike jäätmete kogumise ainuke punkt maakonnas asub Jõgeval.

1996. aasta juunis ja novembris korraldatud ohtlike jäätmete kogumis- aktsioonidel koguti Jõgevamaal kokku 10,8 tonni akusid, õlifiltreid, patareisid, kasutatud õli, päevavalguslampe, termomeetreid, ravimeid, kemikaale jm.

C–181 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 2.11 Turvalisus, kodanikukaitse

C 2.11.1 Kodanikukaitse Kodanikukaitse on meetmete kompleks, mille abil korraldatakse riigi territooriumil asuvate inimeste kaitset ja neile abi andmist tehno- geensetest protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest tulenevates erakorralistes olukordades ning ettevõtete, asutuste ja organi- satsioonide ettevalmistamist erakorralistes olukordades tegutsemiseks. EV kodanikukaitse seadus võeti vastu 03. märtsil 1992. a.

Kodanikukaitse ülesanded:

- selgitada välja olukorrad, kohad, põhjustajad ja territoorium; - valmistada ette elanikke tegutsemiseks erakorralistes olukordades; - säilitada inimeste vaimne vastupanuvõime erakorralistes olukordades; - korraldada inimeste kaitse- ja päästeviiside ning päästevahendite ettevalmistamine ja tagada nende rakendamine; - luua ja hoida pidevas valmisolekus kodanikukaitse jõud ning juhtimisorganid, tagada inimestele abi osutamine; - luua vajalikud mõõte-, häire- ja infosüsteemid; - korraldada kodanikukaitse süsteemi varustamine vajalike pääste- ja kaitsevahenditega; - tagada toiduainete ja joogivee, samuti põllumajandusloomade ja –taimede kaitse.

Kodanikukaitse juhi ülesanded:

- moodustada ja korraldada kodanikukaitset omavalitsustes; - korraldada kodanikukaitset elamutes ja elamurajoonides; - luua kodanikele võimalus saada kodanikukaitsealast haridust ja teavet võimalike erakorraliste olukordade kohta nende elukohas; - määrata kindlaks kasutatavad kaitseviisid ja –vahendid; - tagada ohu tekkimisel inimeste operatiivne informeerimine; - tagada inimeste varustamine individuaalsete kaitsevahenditega; - tagada abi andmine.

Süstemaatiline töö riskiobjektide määramisel, hindamisel ja järjestamisel muudab ähvardava ohu nähtavaks ning aitab kaasa otsuste tegemisele sellistes küsimustes, nagu ennetavad meetmed jm ning seda nii, et need oleksid kõige efektiivsemad inimeste, vara ja keskkonna kaitsmisel vastavalt nende ohustatusele.

Tõenäosus, et õnnetus juhtub ja põhjustab kahju, on väiksem siis, kui kõik, kellesse see puutub, tunnetavad ohtu ja saavad aru põhjustest ning tagajärgedest. Õnnetus võib mõjutada üldsuse suhtumist tööstusesse.

C–182 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kui lähtuda tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest, on kõige tõsisemateks riskiallikateks autosõit, suitsetamine ja alkoholi pruukimine.

Teadmised ja kogemused, mida piirkond saab ohtude määramise ja hindamise analüüsist, tuleksid arvesse võtta, kui käsil on:

- avariiolukorras tegutsemise planeerimine; - ohtlike kaupade transportimise marsruutide valimine; - informatsiooni- ja hoiatussüsteemid; - kodanikukaitse; - füüsiliste objektide planeerimine; - keskkonnakaitse jne.

Tihenev koostöö kohalike võimude planeerimis- ja täitevorganite vahel suurendab ühiskonna arenedes võimalusi saavutada kõrgemat riskiteadlikkuse taset. Kogemus, informatsioon ning tulemused, mis on saadud ohu määramisel ja hindamisel, võivad mõjutada seda, missuguseks võib kujuneda ühiskond tulevikus.

“Kõrge riskitasemega ühiskond”:

- tempo kasvab - tehastes vähem töötajaid, süsteemid suuremastaabilised - pole teadlikkust, pole plaane, pole koostööd - suuremad tehniliste tõrgete ja inimeste eksimise võimalused

“Madala riskitasemega ühiskond”:

- riskiteadlikkus mõjutab füüsiliste objektide planeerimist - riskiobjektid on elimineeritud või teise kohta viidud - riskiallikad on vähendatud ja preventiivmeetmed tarvitusele võetud - on parandatud avariiolukorrale reageerimise süsteemi.

Riskiobjekte ja ohte võib leiduda tööstuses, terminaalides, materiaalsete varude ladudes, transpordimarsruutidel, sotsiaalobjektidel jm.

Ohtude piirkondlikul kindlaksmääramisel ja hindamisel peaks kaardil näitama, kus paiknevad ohud, mis võiksid põhjustada õnnetusi ning millistel asjaoludel need ohud hakkavad tegelikult toimima. Ülevaatlik aruanne peaks sisaldama riskiobjektide, ohtude ja ohustatud objektide loetelu.

Riskianalüüsi tulemused annavad baasi tuletõrje-päästeteenistuse planeerimiseks. Koostöös ettevõtete ja muude asjasthuvitatutega saavad

C–183 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

omavalitsused neid kasutada piirkonna planeerimisel, hoonestusalade planeerimisel jne.

Analüüsi eesmärk on anda ülevaade eksisteerivatest ohtudest ja näidata:

- kus võivad toimuda õnnetused; - millised võivad olla ähvardavad ohud; - millist tüüpi õnnetused võivad esineda; - kes ja mis võivad kannatada saada ja kus; - millisel viisil ja millises ulatuses võib tekkida kahju; - õnnetuse tõenäosus; - millised tegurid suurendavad riski; - analüüsi tulemuste esitamise viis.

Tööks vajalikku informatsiooni võib saada käsiraamatutest ja muust kirjandusest, kaartidelt, piirkonnas töötavate ettevõtete andmetest, suurtes kogustes hoitavate materjalide laodokumentidest, ohtlike kaupade transpordikorraldust käsitlevatest dokumentidest, liikluse jm uuringute tulemustest, avariiolukorras tegutsemise täpsetest plaanidest, statisti- listest andmetest ja informatsioonist õnnetuste ning intsidentide kohta, informatsioonist kohalike elanike ja töötavate inimeste arvu kohta.

Võimalike õnnetuste/katastroofide liigid

Loodusõnnetused:

Loodusõnnetustest on maailmas sagedasemad üleujutused, maavärinad, keeristormid ja põud. Harvemini esinevad vulkaanipursked, tornaadod ja maanihked.

Jõgeva maakonnas võib esineda üleujutusi, tormi ja tuisku, jää pealetungi rannale, erakordselt tugevat pakast, ränka põuda.

Tulekahjud:

Kõrgendatud riskiga objektid on ühiskondlikud hooned (koolid, kauplused, lasteaiad, ühiselamud, restoranid, ööklubid jm); haiglad jt hooldeasutused; tootmishooned; raudtee sorteerimisjaamad; loodusliku gaasi hoidlad ja transpordivahendid/seadmed.

Vedelgaasi ja loodusliku gaasi tarbimine suureneb. Neid transporditakse torujuhtmete, autode, laevade ja rongidega. Alati on olemas lekkimisoht, mis võib põhjustada gaaside plahvatuse või tulekahju.

C–184 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Riski suurendavateks teguriteks on:

- - laienev tuleohtlike kemikaalide kasutamine ja ohtlikud tööstuslikud tehnoloogiad; - - välk; - - elektririkked; - - hooletult markeeritud või markeerimata ohtlike ainete konteinerid; - - kuritahtlikud süütajad, narkomaanid, alkohoolikud; - - sabotaaz; - - suured ja keerukad rajatised, mille kohta puudub informatsioon ja kus on raske orienteeruda, teevad päästetööd veelgi ohtlikumaks.

Liikluõnnetused - raudteedel, maanteedel, õhus

Elektriavariid

Gaasiavariid

Tootmisavariid

Keemiaavariid

Varingud

Veeõnnetused

Keskkonnareostus

Taudid, epideemiad.

C 2.11.2 Häirekeskus Häirekeskused on asutused koordineerimaks erinevate ametite tööd õnnetuste likvideerimisel või lokaliseerimisel. Häirekeskused jagunevad tasemete, häirepiirkondade ja tegevusvaldkondade järgi:

- Abihäirekeskus; - Maakonna häirekeskus; - Regiooni häirekeskus; - Riigi Päästeameti juhtimiskeskus ( kriisikeskus ); - Mere- ja lennupääste koordinatsioonikeskus.

Häirekeskused moodustatakse tuletõrje- ja päästeseaduse alusel igas maakonnas. Tehnilistel või majanduslikel põhjustel võib maavalitsus Riigi Päästeameti loal moodustada abihäirekeskusi.

C–185 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Häirekeskuse abil on maavanemale tagatud kontroll olukorra kohta maakonnas. Samuti tagatakse kodanikukaitse komisjonile töökoht, informatsiooni laekumine ja tööks vajalikud sidevahendid. Häire- keskusel on järgmised ülesanded:

- õnnetusteadete vastuvõtmine ja dokumenteerimine või vahendamine; - vajaliku isikkoosseisu, tehnika ja ametiisikute lähetamine sündmuskohale vastavalt eelnevalt koostatud tegevuskavadele, lepingutele, tulekustutus- ja päästetööde juhi korraldusele, päästeameti poolt koostatud normdokumentidele; - õnnetusteadete edastamine teistele teenistustele ja häirekeskustele; - tulekustutus- ja päästetööde, avariitööde, haiglaeelse erakorralise tervisesäilitamise (kiirabi) tegevusalas töötavate teenistuste ja valvemeeskondade koordineerimine; - sündmuskohalt saabuva informatsiooni fikseerimine ja töötlemine; - vajalike ametisiseste infopankade kasutamine (keemiliselt ohtlike ainete register jm); - sündmuskohale vajaliku informatsiooni hankimine ning edastamine; - õnnetuste lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike valvemees- kondade kohta arvestuse pidamine ning info ja sidesüsteemide valmiduse perioodiline kontroll; - infovahetus ja andmeside teiste häire- ja koordinatsioonikeskustega; - operatiivtöös vajaliku info hankimine riiklikest ja munitsipaalsetest registritest; - õnnetuste ja avariide statistika pidamiseks vajalike andmete fikseerimine ja väljastamine; - andmeteabe hoidmine teeninduspiirkonnas toimivate suurte tööstusobjektide ja tehniliste süsteemide kindlustaseme kohta; - suurte õnnetuste puhul kodanikukaitse komisjoni esimehe teavitamine ning tema korraldusel kodanikukaitse komisjoni kokkukutsumine, komisjonile infovahetuse tagamine ja töökoha kindlustamine; - ohuolukorrast elanike teavitamine või teavitamise korraldamine; - informatsiooni edastamine võimalikest ohuolukordadest.

Häirekeskuse tööd raskendab teede, tänavate, nimesiltide ja majanumbrite puudulikkus. Teeviitasid oleks vaja rohkem ja täpsemaid ning külade sildid valdades tuleks korralikult üles paigutada. Mõningad andmebaasid puuduvad (näiteks elanikeregister), mõned on vananenud või puudulikud. Vaja oleks parandada ka raadiosidet.

C 2.11.3 Päästeteenistus Tegevus sai alguse 1991.a., mil Jõgevamaal moodustati riiklik tuletõrjeamet. Varem tegutses tuletõrje VTÜ alluvuses. Samal aastal moodustati ka Jõgeva maakonna Päästeamet. 1992.a liideti mõlemad

C–186 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

ametid ja moodustati Jõgeva Maakonna Tuletõrje- ja Päästeamet ning alustati Jõgeva tuletõrjedepoo rekonstrueerimist. 1992.a alustas Jõgeval tööd maakonna ajaloos esimene kutseline tuletõrjekomando. Hiljem lisandusid Põltsamaa ja Mustvee komandod. 1992.a lõpuks oli Jõgeval tööl 40 töötajat, 1993.a 67 töötajat, 1994.a 101 töötajat. 1997.a kinnitatud struktuuri ja koosseisu järgi on Jõgevamaa Päästeteenistuses 121 inimest.

Vastavalt põhimäärusele ja struktuurile on päästeteenistuse koosseisus osakonnad, põhikomandod, tugikomandod ja abikomandod. Komandode paigutamisel maakonna territooriumile on arvestatud, et normaalsete tee- ja ilmastikuolude korral jõuab esimene auto sündmuskohale vähemalt 15 minutiga.

Jõgeva kui keskkomando väljasõidumeeskonda kuuluvad parameedikud, suitsu sukeldujad, allveeujujad-tuukrid. Põltsamaa ja Mustvee väljasõidumeeskonda kuuluvad suitsu sukeldujad. Samal ajal on töö organiseerimises kasutatud põhimõtet, et tõrjuja-päästja valdab mitut eriala.

Kõige suurema osa väljakutsetest moodustavad tulekahjud - 1997. a 42,5% (Eestis 50,8%). Seaduspäraselt on kasvanud väljasõidud liiklusõnnetustele - 1,2% võrra. Seoses materiaaltehnilise baasi tugevnemisega suudab päästeteenistus anda õnnetuskohal efektiivset abi avariis või õnnetuses osalejatele.

Tabel C 2.11-1 Päästeteenistuse väljakutsete arv Jõgeva maakonnas

1993 1994 1995 1996 1997 Eesti Jõgeva % Tulekahjud 140 172 171 221 222 11 660 1,90 Liiklusõnnetused 49 74 982 7,53 Ekslik või vale kutse 5 17 33 48 1 333 4,23 Lõhkekehade 14 13 9 17 380 4,47 likvideerimine Loodusõnnetuste 3 6 8 likvideerimine Õnnetused veekogudel 2 7 112 6,25 Õppused 172 138 86 34 1 190 2,85 Keskkonna reostus 3 2 3 1 Pommiähvardus 5 1 2 2 79 2,53 Teenustööd 50 41 32 49 3 751 1,30 Kommunaalavariid 21 3 5 12 Muud 29 8 48 2 387 2,00 KOKKU 379 630 642 775 552 22 930 2,27

C–187 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.11-2 Päästeteenistuse väljasõidud 1997. a

Tulekahjud Liiklus- Vee- Kokku Hukkunuid õnnetused õnnetused Jõgeva linn 25 6 31 1 Põltsamaa linn 11 3 2 16 2 Mustvee linn 7 1 8 1 Jõgeva vald 24 20 1 45 2 Pajusi vald 10 2 12 Pala vald 12 5 1 18 2 Palamuse vald 17 5 3 25 4 Puurmani vald 12 1 2 15 3 Põltsamaa vald 34 14 48 1 Raja vald 15 4 2 21 5 Saare vald 12 2 14 1 Tabivere vald 32 7 1 40 3 Torma vald 11 5 16 1 KOKKU 222 74 13 309 26

Tulekahjude tekkepõhjustest on esikohal lahtise tule kasutamine. Järgnevad kodanike ebaõige käitumine, laste vallatus tulega ning rikked elektrijuhtmestikus. Kui kõik elektrist või elektriseadmete kasutamisest tingitud tulekahjud kokku võtta, siis on see suurem põhjuste grupp pärast kodanike ebaõiget käitumist. Põhjuseks on arvatavasti asjaolu, et elektrijuhtmestik paljudes talumajades on paigaldatud aastaid tagasi ja on amortiseerunud. Uue juhtmestiku paigaldamine on aga kulukas ja seda tööd niisama lihtsalt ette ei võeta.

150

100

50

0

-50

-100 linnad vallad maakond -150 0 - 15 16 - 20 21 - 30 31 - 40 41 - 50 51 - 60 61 … Joonis C 2.11-1 Tulekahjude arv maakonnas

Kõige rohkem tulekahjusid on toimunud elamutes ja majapidamise abihoonetes. Väljaspool hooneid toimunud põlengutest moodustavad ca 80% kulupõletamised.

Omavalitsustest on kõige rohkem tulekahjusid viimase 5 aasta jooksul olnud Jõgeva valla territooriumil, järgnevad Põltsamaa vald, Jõgeva linn ja Tabivere vald. Põlengutest on kõige rohkem kahju kannatanud Raja

C–188 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

valla inimesed. Pisut väiksem kahju on Jõgeva ja Põltsamaa vallal. Kokku on maakond 5 aasta jooksul tulekahjude läbi saanud kahju 21,5 milj krooni.

Tabel C 2.11-3 Tulekahjude tagajärjel tekkinud kahjud

1993 1994 1995 1996 1997 KOKKU Jõgeva linn 76 940 kr 100 950 kr 340 300 kr 63 600 kr 449 200 kr 1 030 990 kr Põltsamaa linn 21 000 kr 67 091 kr 152 000 kr 80 000 kr 50 000 kr 370 091 kr Mustvee linn 34 500 kr 297 500 kr 154 000 kr 226 500 kr 712 500 kr Jõgeva vald 31 050 kr 395 305 kr 611 000 kr 893 640 kr 689 250 kr 2 620 245 kr Pajusi vald 8 000 kr 1 500 kr 304 000 kr 85 650 kr 465 000 kr 864 150 kr Pala vald 310 300 kr 25 500 kr 455 000 kr 142 200 kr 65 000 kr 998 000 kr Palamuse vald 12 300 kr 136 800 kr 70 000 kr 185 200 kr 152 610 kr 556 910 kr Puurmani vald 6 500 kr 145 500 kr 26 000 kr 41 500 kr 371 500 kr 591 000 kr Põltsamaa vald 421 736 kr 68 300 kr 362 000 kr 392 898 kr 1 069 857 kr 2 314 791 kr Raja vald 167 610 kr 47 100 kr 1 764 000 kr 5 610 kr 1 130 000 kr 3 114 320 kr Saare vald 65 000 kr 103 000 kr 45 000 kr 101 000 kr 70 500 kr 384 500 kr Tabivere vald 24 203 kr 638 050 kr 68 000 kr 196 150 kr 78 500 kr 1 004 903 kr Torma vald 130 092 kr 164 545 kr 72 000 kr 183 632 kr 764 000 kr 1 314 269 kr KOKKU 1 309 168 kr 2 191 141 kr 4 423 330 kr 8 201 970 kr 5 355 417 kr 21 481 026 kr

Jõgeva maakond oli riigis viimane, kus moodustati riiklik kutseline tuletõrje. Selleks ajaks olid teised maakonnad arengus ees. Ühesuguste finantseralduste korral ei saadud tähelepanu pöörata organisat- sioonisisestele (olme, töötingimused, inventar jm) küsimustele. Jätkuva alafinantseerimise tõttu on see saanud tõsiseks takistuseks pääste- teenistuse edasisele arengule.

C 2.11.4 Katastroofimeditsiinikeskus Katastroofimeditsiinikeskus (KMK) on loodud 1995.a lõpus sotsiaalministeeriumi eelarves oleva Mustamäe haigla osakonnana. KMK ülesanneteks on meditsiinilise abi koordineerimine ja tegevusplaanide väljatöötamine katastroofide ja loodusõnnetuste puhul. Kui õnnetuses on palju kannatanuid, siis tõenäoliselt üks maakond oma jõududega toime ei tule ja abi saamiseks tuleks pöörduda KMK poole. KMK suunab sündmuskohale teiste maakondade kiirabid ning vajadusel ka kaitsejõudude meditsiiniteenistused. Piirivalve lennusalga helikopteriga on võimalik välja saata Mustamäe haigla reanimobiiliteenistus. KMK-le on soetatud täispuhutav ja soojustatav telk, mida on kerge paigaldada.

Sotsiaalministeeriumi poolt on pandud KMK ülesandeks kiirabi juhtimine riigis. See on keeruline ülesanne, kuna Mustamäe haigla osakonnana ei saa KMK teha ettekirjutisi maakondade kiirabidele ja haiglatele. Seetõttu on läinud käima Katastroofimeditsiinikeskuse

C–189 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

eraldamine Mustamäe haiglast ja uue riigiasutuse moodustamine sotsiaalministeeriumi haldusalas.

Keskuse ülesandeks on ka nn mürgistuste teabevahetus, et anda küsijatele informatsiooni, kas üks või teine aine võib olla ohtlik. Valve on ööpäevane.

KMK tegeleb ka parameedikute koolitamisega, esmaabikoolitusega ning erakorralise meditsiinialase koolitusega arstidele ja õdedele.

Katastroofiplaanid, mis päästeteenistuses on juba tuntud asjad, on meditsiiniteenistuses suhteliselt uued. Pala koolibussi avarii juhtum on näide sellest, mis juhtub siis, kui katastroofiplaani ei ole. Plaanis tuleks ette näha informatsiooni liikumise skeemid. Need peaksid olema hästi lihtsad ja loetavad ning määrama, keda kutsuda appi.

Täiesti lahendamata asi meditsiiniteenistuses on väline informatsioon - see, mis peaks jõudma haiglatest ajakirjandusse. Haiglast tuleb teatada sellisel puhul, kui ühes õnnetuses on mitmeid kannatanuid. Ajakirjandusele peab teatama, kes on kannatanud ja missuguses seisundis nad on.

C 2.11.5 Kiirabi Kiirabi tööd on püütud korraldada 1995.a vastu võetud sotsiaalministri määrusega, kus on kehtestatud litsentseerimisnõuded. Seoses litsent- seerimisega vaadati üle kõik Eestimaal eksisteerivad kiirabibrigaadid, loeti üle kõik aparaadid ja vaadati üle personal. Tõusis üles probleem kiirabi finantseerimisest. 1995.a oli ta finantseeritud ravikindlustuse eelarvest väljasõitude arvu järgi. Sellise süsteemi järgi said väiksemad piirkonnad raha vähem. Süsteem vaadati üle eelmisel aastal, kus otsustati, et brigaadid, kui nad vastavad tingimustele, saavad teatud hulga raha millega tuleb toime tulla. Tänavusel aastal (1998 jaanuar) ei ole veel teada, mille alusel finantseeritakse kiirabi. Kiirabisüsteem on reformikäigus. Võrreldes eelmiste aastatega on tase tunduvalt paranenud.

Vastavalt litsentseerimistingimustele on kehtestatud ka nõuded kiirabibrigaadidele. Brigaad peab koosnema 3 isikust: arst, velsker ja päästja-autojuht või 2 velskrit ja päästja-autojuht. Meie maakonnas on arstide koosseis olemas Jõgeva brigaadi juures. Velskrite ja õdedega on kaetud Mustvee brigaad ja Põltsamaa. Jõgeval on ööpäevaringselt valves 2 masinat, vajadusel on võimalus saata välja abimasin haiglast lähtuva brigaadiga. Autojuhid on kõik käinud läbi 2-kuulise spetsiaalse koolituse Tartu kiirabijaama juures, kus neid on õpetatud esmaabi-võteteks, nad oskavad teha kunstlikku hingamist ja teatud ravimite manustamist.

C–190 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Jõgeva ja Mustvee brigaadid sõidavad praegu Mercedes autoga, mis on pärit Karlstadti linna humanitaarabist. Põltsamaale osteti möödunud aastal uus Mercedes-buss. Autod on varustatud kunstliku hingamise tegemise aparatuuriga, neis on olemas seade, millega saab elektriliselt südant käima panna ning on veel lahased, raamid, ravimid. Lamavas asendis on võimalik ühte haiget transportida, lisaks on üks istekoht.

Sidevahenditeks on päästeteenistusega ühtses süsteemis töötavad raadiojaamad. Selline raadiojaam töötab praegu Põltsamaal ja Jõgeval. Mustvee brigaadil ja lisaks ka Jõgeva brigaadil on olemas mobiiltelefonid, millega antakse edasi teateid ja operatiivinfot. Raadio tugijaam on olemas Põltsamaa ja Jõgeva haiglas valveõe juures.

Piirkonnad maakonnas on jaotatud endisaegsetest kolhoosipiiridest lähtuvalt. Elanike arvu poolest on kõige suurem Jõgeva piirkond - 22 000, järgneb Põltsamaa piirkond 17 000 elanikuga, Mustvee piirkonnas on 5 000 elanikku. Põltsamaa piirkonda jääb aga Tallinn- Tartu mnt, mis on üks õnnetusterohkeim piirkond. Mustvee piirkond on territoriaalselt suur, kuna nemad sõidavad välja ka Lohusuu ja Iisaku poole. Järgmine kiirabibrigaad põhja pool asub alles Jõhvis. Peipsiäär on kiirabibrigaadidega küllalt hõredalt kaetud, kuid õnnetuste esinemis- sagedus on seal suhteliselt väike.

Mootorrattur Traktorist 4% 1% Veoauto juht 2% Jalakäija 22%

Reisija 32% Jalgrattur 13%

Sõiduauto juht 26%

Joonis C 2.11-2 Inimvigastustega liiklusõnnetuste dünaamika

C–191 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Mootorrattur Traktorist 4% 1% Veoauto juht 2% Jalakäija 22%

Reisija 32% Jalgrattur 13%

Sõiduauto juht 26%

Joonis C 2.11-3 Liiklusõnnetustes hukkunud inimesed

Kiirabi väljakutseid oli aasta jooksul Põltsamaa ja Jõgeva piirkonnas võrdselt 3000 kuni 3500. Nendest põhjuseta väljakutseid oli 15. Abisaanute arv on võrdne väljasõitude arvuga.

Käesoleval aastal on kiirabi finantseeritud 100 milj krooniga, mis jaotub 86 brigaadile. Reanimobiiliteenistus, mis transpordib maakondade vahel raskeid haigeid, otsustati finantseerida eraldi.

Oluline on asetada rõhk maakonnas ka elanike harimisele - millal ja kuidas käituda haigus- ja õnnetusjuhtumite ajal, millal kutsuda kiirabi, millal pöörduda perearsti poole, millal tülitada teda telefonikõnega.

Tervishoiukorralduse probleem on ka haigete transport, mille rolli tihti täidab kiirabi. Viimaste aastatega on see vähenenud, kuid probleem ei ole lahendust leidnud. Just raskete lamajate haigete transport on maakonnas lahendamata ja kindlasti ei ole see kiirabi töö.

Lisaks arvamusele, et kiirabi finantseerimine peaks tulema riigi eelarvest, tuleks kiirabi veel mingil moel toetada. Välja on pakutud, et need väljakutsed, mille peaks tegema hoopiski perearst, peaksid saama rahastatud haigekassa poolt

C 2.11.6 Politsei Jõgeva Politseiprefektuuris on ette nähtud 100 politseiniku kohta ja lisaks 30 abipolitseinikku. Nende jõududega tuleb toime tulla nii profülaktilises töös kui kuritegude avastamisel ja ennetamisel. Politseitöö jaguneb kaheks suuremaks liiniks - kriminaalpolitsei ja välipolitsei. Kriminaalpolitsei ülesanne on kuritegude registreerimine, avastamine ja menetluse lõpuleviimine. Välipolitsei ülesanne on kuritegude ennetamine jmt. Olulisemaks töölõiguks on kuritegude avastamine.

C–192 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

180

160

140

120

100

80

60

40

20

0 Jõgeva Jõgeva Mustvee Pajusi Pala Palamus Puurman Põltsam Põltsam Raja Saare Tabivere Torma linn vald linn vald vald e vald i vald aa linn aa vald vald vald vald vald 1993.a 165 128 39 30 24 61 35 76 76 15 53 80 47 1994.a 152 110 33 31 27 55 42 64 68 20 27 80 78 1995.a 160 111 34 36 16 73 28 59 54 20 31 65 48 1996.a 139 94 24 32 18 60 26 97 107 20 22 48 59 1997.a 157 81 21 46 13 71 40 62 74 21 19 32 48

Joonis C 2.11-4 Kuritegude dünaamika Jõgevamaa omavalitsustes aastatel 1993 -1997

Paljud nõukogudeaegsed tüüpkuriteod (parasiitlus, hulkurlus jm) ei ole Eesti iseseisvumise järel enam kuriteod. Mitmed kuriteod on klassifitseeritud haldusõigusrikkumiseks (puskariajamine turustamise eesmärgita). Elavnenud on väljapressimised, ärandamised, füüsiline vägivald ning

C–193 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

800

700

600

500

400

300

200

100

0 I aste II aste III aste

1993. a 1995. a 1997. a

Joonis C 2.11-5 Kuritegude raskusastmete dünaamika Jõgevamaal aastatel 1993 -1997

juurde on tulnud uued kuriteoliigid, nagu raamatupidamisalased õigus- rikkumised ja kuriteod seoses maksutulu deklareerimisega.

Vastavalt kuritegude toimepanemise eest ettenähtud karistuse raskus- astmele jagunevad kuriteod 3 astmesse:

- I aste - kuritegu on tahtlik või ettevaatamatuse tõttu toime pandud tegu, mille eest nähakse ette raskeima karistusena vabadusekaotus üle 8 aasta, eluaegne vangistus või surmanuhtlus; - II aste - raskeima karistusena nähakse ette vabadusekaotus mitte üle 8 aasta; - III aste - karistusena nähakse ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemisõiguse äravõtmine või arest.

Viimasel 5 aastal on Jõgevamaal sooritatud kuritegude jagunemine astmetesse olnud järgmine:

1993 1994 1995 1996 1997 I aste 18 24 20 22 27 II aste 769 724 668 693 630 III aste 42 39 47 31 28

Maakonna kuritegude osakaal riigi kuritegevuses on ligikaudu 2%.

C–194 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Tabel C 2.11-4 Kuritegude arv 1000 elaniku kohta

Jõgeva maakond Eesti 1994 21,46 23,72 1995 17,85 26,52 1996 18,2 23,99 1997 16,31 28,02.

Kuritegude levinumaks liigiks on salajased vargused. Salajaste varguste arv on viimase 5 aasta jooksul vähenenud maakonnas 616-lt 387-le, mis on põhjustanud ka kuritegude üldarvu märgatava vähenemise. Tõepärase seletuse leidmine sellele tendentsile on raske, põhjust võib ainult oletada. Ilmselt on inimesed hakanud oma vara säilimise eest agaramalt hoolt kandma, on tärganud suund alalhoidlikkusele. 1997.aastal sooritatud vargustest olid 65% murdvargused, 14% korterivargused, 11% tänavakuriteod ja 10% vargused sõidukitest.

30

25

20

Maakonnas 15 Eestis 10 1994 1995 1996 1997

Joonis C 2.11-6 Kuritegude arv 1000 elaniku kohta

Sooritatud kuritegude arvu vähenemise kõrval on kohtud viimastel aastatel mõnevõrra enam hakanud kohtualustele määrama vabaduse- kaotuslikke karistusi. Selle tulemuseks võib olla, et enamus kuritegu sooritada võivaid isikuid viibib praegu kinnipidamiskohas. Seda arvamust toetab ka asjaolu, et paaril viimasel aastal on varasemast vähem tehtud kindlaks isikuid, kes on sooritanud seeriavargusi.

C–195 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kuritegusid sooritavad valdavalt 18- kuni 39- aastased mehed, kes ei oma kindlat töökohta.

Tänavakuriteod 11% Vargused sõidukitest 10%

Korterivargused 14% Murdvargused 65%

Joonis C 2.11-7 Varguseliigid 1997. a

Tabel C 2.11-5 Kuriteo sooritajad %-des

1994 1995 1996 1997 Kurjategija ei töötanud 57,1 46,6 46,7 51 Jõgevamaa elanikud 81 78,6 74,4 73,5 Mehed 92,6 90,4 89 91,9 Eestlased 83,5 80 83 82,6 18 - 29 aastased 44,6 43,4 44,4 44,4 30 - 39 aastased 28,1 19,6 18,7 19,4

Tendents on kuritegevuse muutumisele jõhkramaks. I astme kuritegude osakaal kuritegude üldmahus on suurenenud. Sellele tendentsile vihjab ka tahtlikult tekitatud raskete ja üliraskete kehavigastuste nii arvuline kui osakaaluline suurenemine.

Kriminogeensemateks piirkondadeks maakonnas on Jõgeva linn ja vald ning Põltsamaa linn ja vald.

Noorte kuritegevus

Jõgeva maakonnas sooritati 1996. aastal alaealiste poolt 91 kuritegu, milles osales 70 alaealist, 1995. a. vastavalt 44 kuritegu 46 alaealisega.

C–196 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Alaealiste kuritegevus on kasvanud 47 episoodi võrra. Kuritegevuse kasv on toimunud peamiselt salajaste varguste osas.

Grupis sooritati 91-st alaealiste kuriteost 45. Ainult alaealistest koosnevaid gruppe oli 14, kes sooritasid 34 kuritegu. Alaealised koos täiskasvanutega sooritasid 11 kuritegu 7 grupis.

Alaealistest kurjategijatest oli noormehi 63, tütarlapsi 7, eestlasi 59, muust rahvusest 11.

Vanuseliselt oli noorte kurjategijate jagunemine järgmine:

13-aastaseid 1 14-aastaseid 10 15-aastaseid 20 16-aastaseid 16 17-aastaseid 23

Territoriaalselt on sooritatud alaealiste kuritegusid järgmiselt:

Omavalitsus 1995 1996 Jõgeva linn 9 25 Põltsamaa vald 1 3 Mustvee linn 4 10 Puurmani vald 1 9 Jõgeva vald 2 8 Palamuse vald 2 8

Kui ühiskond ei tegele piisavalt ennetava noorsootöö korraldamisega, on taolise “kokkuhoiu” tagajärjeks probleemide kuhjumine. 1996. a aprillis kõigi riigitasandi noorsootöötajate hulgas korraldatud küsitlus näitas, et tõsisemateks probleemideks Eestis on:

- noorsoo kuritegevus; - maanoorte tegevusvõimaluste nappus; - noorsoovägivald; - alkohol; - noorsoo tööpuudus.

C–197 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 2.12 Riigikaitse Eesti Kaitseliit koosneb 15 malevast, igas maakonnas on üks malev ning kahest eraldiseisvast malevkonnast - Nõmme ja Hiiu Malevkond.

11. novembril 1998 möödub Kaitseliidu rajamisest 80. aastat. Kaitseliidu taasloomise päevaks loetakse 17. veebruari 1990, mil toimus esimene pärastsõjajärgne nõupidamine Järvakandis. Järgnevatel kuudel moodustati Kaitseliidu üksused Jõgeva maakonnas Puurmanis, Sadu- külas, Maarjas, Vaimastveres ja Jõgeval ning aprillis otsustati luua Kaitseliidu Jõgeva malevkond. Novembris 1990 otsustati seoses Põltsa- maa piirkonnaga liitumisega luua KL Jõgeva Malev.

Jõgeva Maleva liikmed on osa võtnud kõigist Kaitseliidu vabariiklikest üritustest.

Koos eriorganisatsioonidega on KL Jõgeva Maleval üle tuhande liikme, neist relvakandjaid on üle 500. Naiskodukaitse organisatsioonis on üle 50 naise maakonnas, kodutütreid on üle 150 ning noorkotkaid üle 300. Sõel Kaitseliitu vastuvõtmisel on väga tihe. Kaitseliitlane peab olema teistele eeskujuks. Kuna Kaitseliit on Kaitseväe mobiilne reserv, on põhi- kohuseks anda meestele hea lahinguline väljaõpe. Tuleb valmistuda reservväelaste vastuvõtmiseks kordusõppustele. Sõjaväekohuslasi on Jõgeva maakonnas 6465 ja kutsealuseid 350.

Valdades asuvaile Kaitseliidu üksustele oodatakse omavalitsuste poolt suuremate ruumide eraldamist, kus oleks võimalik korraldada meeste väljaõpet. Samuti on probleeme kohapealsete lasketiirudega, eriti Põltsamaa ja Pajusi vallas.

Ootamatu sõjalise sissetungi korral või muude EV põhiseadust ohustavate olukordade puhul alustab Kaitseliit tegevust vastavalt eelnevalt väljatöötatud plaanidele, ilma kõrgemalt poolt käsku saamata.

Riik finantseerib ainult lahingulise väljaõppe osa ja sedagi kahjuks puudulikult. Muude kulutuste jaoks tuleb vahendid leida Kaitseliidu malevatel endil. Et oleks võimalik teha korralikult tänapäevast sõjalist õpet, peaks maakonnas olema õppekeskus. Möödunud aastal alustati Puurmani õppekeskuse väljaehitamist. Töid tehti põhiliselt ühiskondlikus korras. Õppekeskust rajatakse selliselt, et seda saaksid kasutada ka teised organisatsioonid ja ettevõtted. Õppekeskusest on huvitatud maakonna omavalitsused ja eellepinguprojekt on valmis Tartu Ülikooliga.

Kaitseliit abistab jõudumööda politseid, päästeteenistust ja peab valdades nende palvel avalikku korda.

C–198 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Valmis on Kaitseliidu seaduse projekt, mis annab kaitseliitlastele kindlad sotsiaalsed garantiid ja määrab ka selle organisatsiooni koha riigis.

Kaitseliidu Jõgeva Maleval on olnud traditsiooniliselt head koostöö- suhted kõikide maakonnas asuvate jõustruktuuridega.

Piirivalve

Piirivalve funktsioonid üldise turvalisuse tagamisel, otsingute, päästetööde teostamisel ja reostuse avastamisel on määratletud Piirivalveseaduse ja Vabariigi Valitsuse määrusega.

Peipsi Piirivalvepiirkond on Siseministeeriumi valitsemisalas asuv Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav relvastatud ja sõjaväeliselt korraldatud riigiasutus. Piirkond on juriidiline isik. Piirkonna kõrgemalseisvad juhtimisorganid on Piirivalveamet oma staabiga ja Merevalvekeskus.

Piirivalvepiirkonda juhib piirkonnaülem, temale alluvad kõik piirkonna tegevuspiirkonnas asuvad piirivalvekordonid, piiripunktid ja teised allüksused. Kõikide piirkonna allüksuste tegevust suunab ja koordineerib piirkonna staap. Staapi juhib staabiülem, kes on samaaegselt piirkonnaülema asetäitja. Peipsi piirivalvepiirkonnas on seitse allüksust, kuus kordonit ja üks piiripunkt. Kordonite käsutusse on antud piirivalvekaatrid, mootorpaadid, autotransport, mootorkelgud jne. Piirkonna struktuur, juhtimisskeem ning sidevahendid võimaldavad operatiivselt manööverdada piirkonna käsutuses olevate jõudude ja vahenditega, vajadusel saada lisajõude ja -vahendeid.

Piirkonna ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest. Aasta kulude eelarve kinnitab siseminister.

Piirkonda varustab materiaalsete vahenditega Piirivalveamet. Piirkonna allüksustest asub Jõgevamaal Omedu kordon.

Kokku aasta jooksul osaleti otsingutel päästetegevuses Peipsi järvel 31 korral.

C–199 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

5 4,5 4 3,5 3 2,5 2 1,5 1 0,5 0 Apr.97 Okt.96 Mai.97 Aug.96 Nov.96 Juuli.96 Sept.96 Dets.96 Juuli.97 Jaan.97 Juuni.96 Juuni.97 Märts.97 Veebr.97

Joonis C 2.12-1 Otsingutel ja päästetöödel osalemise arv maakonnas 1996. – 1997. aastal

Jõgeva maakonna piires on Peipsi rannikul kaks sadamat: Mustvee ja Omedu. Mustvee sadamasse võivad siseneda alused süvisega kuni 1,3 m. Mustvee sadam on linna omandis. Omedu sadam on kasutusel kalasadamana ja kuulub ettevõttele AF Peipsi Trade. Sadamasse sisenemine on keeruline, kuna sissesõidutee ehk faarvaater on aastaid süvendamata ja suhteliselt kitsas. Samuti takistab pääsu sadamasse maanteesild.

Veeliiklus Peipsil väljendub käesoleval ajal ainult kalapüügialuste ja väikelaevade liikumises. Kaupade ja reisijate vedu ei toimu. Seda soodustavateks asjaoludeks võib pidada sadamate suhteliselt viletsat seisukorda, mis omakorda tuleneb sadamavaldajate rahanappusest ning Tartu jõesadama kui piirkonna suurima sadama tegevuse lakkamisest. =

C–200 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Lisad

C–201 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 2.13 Lisa 1. Ülevaade riiklikest piirangutest

Riiklikud piirangud

Eesti Vabariigi seadustest tulenevalt kehtivad maakasutajatele erinevad maakasutuspiirangud, mis on fikseeritud riiklike piirangutena maakatastri kitsenduste kaartidel. Riiklike piirangute arvestamine omab suurt tähtsust omavalitsustasandi üld- ja detailplaneeringutes. Maakonnaplaneeringu üldisemate eesmärkide ja üldisema detailsusastme tõttu ei ole üksikasjalik riiklike piirangute kaart (mõõtkavas 1:10 000) planeeringu osana mõeldav.

Järgnevalt on antud üldine ülevaade olulisematest seadustest, mis on riiklike piirangute seadmise aluseks. Riiklikke piiranguid kajastav maakatastri kitsenduste kaart on saadaval Jõgeva kohalikus maakatastribüroos nii tard- kui digitaalkujul.

· Kaitstavate loodusobjektide seadusest tulenevad piirangud. Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT, 1994) kehtestab erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla (looduskaitse alla) võtmise korra ja kaitse olemuse ning sätestab maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õigused ja kohustused kaitstavate loodusobjektide suhtes. § 2 järgi on kaitstavad loodusobjektid kaitsealad (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala ehk looduspark, programmiala); kaitstavad looduse üksikobjektid (kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, juga, pank, astang, koobas, paljand ja karst või nende rühm); kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid - need on Eestis looduslikult esinevad ohustatud, haruldased, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omavad taime-, seene- või loomaliigid või nende taksonoomilised üksused, kivistised ja mineraalid, mis on võetud kaitse alla. Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid jaotatakse kaitsekorra ranguse ja eripära järgi I, II ja III kategooriasse. Kaitsealad. Kaitsealade kaitsealavööndites rakendatavad kitsendused ja kohustused kehtestatakse kas täielikult või osaliselt, kas püsivalt või ajutiselt ja need sätestatakse kaitse-eeskirjas. Kaitsealade (maastikukaitsealade ehk loodusparkide) all käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu (millede maa-alad kuuluvad piiranguvööndisse). Kaitsealadel kehtestatud maakasutuspiirangud on kehtestatud seaduse §-des 11 -13. Kaitsevööndid jagunevad kolmeks: loodusreservaat - keelatud on igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine reservaadis; sihtkaitsevöönd - keelatud on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, kui kaitse-eeskirjaga ei ole sätestatud teisiti; piiranguvöönd - kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja poolt kehtestatud tingimustega.

C–202 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

Kaitstavad looduse üksikobjektid. Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 m kauguseni piiranguvöönd, kui kaitse- eeskirjaga ei sätestata teisiti. Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Kaitsealuste liikide, kivististe ja mineraalide esinemiskohas võib Vabariigi Valitsus moodustada kaitseala, kui muude kaitseabinõudega pole võimalik tagada vastava liigi, kivistise või mineraali kaitset. Samas on §-des 21 ja 22 säte, mille kohaselt haruldase kaitsealuse liigi, kivistise või mineraali täpset kasvukohta, püsielupaika või leiukohta käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustumist.

· Muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud. Muinsuskaitseseaduse (RT, 1994) ülesanne on tagada kultuurimälestiste säilimine ning reguleerida mälestiste kaitse korraldamisel tekkivaid suhteid. Kinnismälestiste kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Muinsuskaitseameti loata on kaitsevööndis keelatud igasugune ehitustegevus, k.a maaharimine.

· Ranna ja kalda kaitse seadusest tulenevad piirangud. Ranna ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382) kehtestab veekogude randade ja kallaste ulatuse, nende ökosüsteemide kaitse ja kasutamise korralduse. § 3 järgi on üle 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate kaldad ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad 200 m laiused, väiksemate veekogude kaldad on 100 m laiused. Tiheasustusalal määrab ranna ja kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsus. Kaitsevööndid jagunevad kaheks - veekaitsevööndiks ja ehituskeelu- vööndiks. Veekaitsevööndi laius tavalisest veepiirist on Läänemerel, Peipsil ja Võrtsjärvel 20 m, teistel järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel 10 m, maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse 1 m. Ehituskeeluvööndi laius tavalisest veepiirist on mererannal Narva-Jõesuus ja meresaartel 200 m, Eesti mandriosa mererannal, Peipsil ja Võrtsjärvel 100 m, üle 10 ha suurusega pindalaga järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel 50 m, väiksematel veekogudel 25 m. Hajaasustusalal on kaitsepiirangud järgmised: • veekaitsevöönd - keelatud on majandustegevus, v.a. karjatamine, heina niitmine ja roo lõikamine • ehituskeeluvöönd - keelatud on ehitustegevus (ehituskeeld ei laiene üld- ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale vee- või kalamajandusega seotud objektile). Tiheasustusalal on 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene üld- ja detailplaneeringute alusel toimuvatele töödele, mis on suunatud kallaste kindlustamiseks ja heakorrastamiseks.

C–203 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

· Veeseadusest tulenevad piirangud. Veeseadus (RT I 1994, 40, 665) reguleerib vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on üldjuhul 50 m puurkaevust. Sanitaarkaitseala võib ulatuda 30 meetrist põhjavee hea kaitstuse korral kuni 200 m veevõtukohast, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 500 m3 ööpäevas. Selliste sanitaarkaitsealade piirid kehtestab keskkonnaminister veehaarde projekti alusel. Veehaarde sanitaarkaitseala on olmevee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatise kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Põhjavee sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatise teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire.

· Metsaseadusest tulenevad piirangud. Metsaseadus (RT I 1993, 69, 990) sätestab metsa omandivormid ja kasutusviisid ning metsaomanike põhiõigused ja kohustused. Metsad jagatakse seaduse järgi kolme kategooriasse: • hoiumetsad - reservaadid ning erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist vajavad metsad. Hoiumetsas on lubatud nende juhtfunktsiooni täitmiseks vajalik hooldus-, valik- ja lõppraie turberaiena või kitsaste lankidena, välja arvatud reservaadid, kus majandustegevus on keelatud • kaitsemetsad - peamiselt mulda, vett, asulaid, teid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad. Kaitsemetsas on lubatud hooldus-, valik- ja lõppraie. Lõppraie on lubatud turberaiena või kitsaste lankidena • tulundusmetsad - mitmesuguste kasutus- ja kaitsefunktsioonide täitmise kõrval peamiselt puitu tootvad metsad.

· Maaparandusseadusest tulenevad piirangud. Maaparandusseadus (RT I 1994, 34, 534) kehtestab maaharimise keelu lähemal kui 1 m eesvoolu pervest, juhul kui veekaitsevööndit ei laiendata.

· Raudteeseadusest tulenevad piirangud. Raudteeseadus (RT I 1995, 5, 41 ) kehtestab raudtee kaitse, korrashoiu ja häireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähendamiseks raudtee äärse kaitsevööndi laiuse. Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpme teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest) linnades ja asulates 30 m, väljaspool linnu ja asulaid 50 m. Kaitsevööndis tehtavad tööd tuleb kooskõlastada raudtee valdajaga.

· Maanteeseadusest tulenevad piirangud. Maanteeseadus (RT, 1992, 1, 1) reguleerib maanteede hoiu, kasutamise ja kaitse alaseid suhteid maantee omaniku või haldaja ning maantee kasutajate vahel. Maantee omandivormist ja talitluslikust liigitusest lähtuvalt kehtestatakse maanteega külgnevatel maavaldustel maantee kaitseks, arenguvõimaluste loomiseks ning korrashoiu- ja liiklusolude püsivuse tagamiseks kaitsetsoon, mille piires kehtivad maaomanikele ja -kasutajatele

C–204 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

erinõuded. Riigimaanteede kaitsetsooni laiuseks on 50 m mõlemale poole tee teljest. Vallamaanteedel kehtestab kaitsetsooni laiuse kohalik omavalitsus. Maanteel või selle kaitsetsoonis maanteehoiuväliseid töid tegevatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele on kohustus kooskõlastada oma tegevus maantee haldajaga.

§ Jäätmeseadusest tulenevad piirangud. Jäätmeseaduse (RT, 1994; 1996) eesmärgiks on tingimuste loomine, mis aitaksid säilitada dünaamilist tasakaalu looduses ning puhast ja elukõlblikku keskkonda, oleksid suunatud jäätmetekke ja ohutuse vahendamisele ning korduvkasutamisele. Konkreetseid maakasutuspiiranguid jäätmeseadus ei kehtesta, küll aga peavad prügilad olema korras ning kontrollitava sissepääsuga.

C–205 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

C 2.14 Lisa 2. Maakonnaplaneeringu koostamise töörühmade nimekirjad

· JUHTRÜHM

Eksperdina osalesid Tõnu Mauring (Ökoloogiliste Tehnolooogiate Keskus, Tartu Ülikool) ja Ülari Alamets (Regionaalarengu Sihtasutus).

Jüri Alandi Jõgevamaa Päästeteenistus Jaan Aiaots Jõgeva Maavalitsuse majandusosakond Siiri Einaste Viljandimaa Ettevõtluskeskuse Jõgeva osakond Toivo Ilves Jõgeva Vallavalitsus Mati Jõgi Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Jalmar Mandel Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakond Piret Müüripeal Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Heili Nigulas Jõgeva Maavalitsus Virge Nurk Jõgeva Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond Ants Orgulas Jõgevamaa Valdade ja Linnade Liit Margus Oro Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond Meelis Paavel Jõgeva Maavalitsus Mati Puusepp Jõgeva Maavalitsuse maaosakond Arne Tegelmann Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond Juhan Telgmaa Riigikogu Mai Treial Riigikogu Toivo Tõnson Põltsamaa Vallavalitsus Raivo Vadi Pala Vallavalitsus Urmas Visse Jõgeva Maavalitsus

C–206 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

· TEEMARÜHMAD

· Asend ja haldusjaotus

Teemaseminari toimumisaeg 30.04.1997 Eksperdina osales Madis Kaldmäe

Toivo Ilves Jõgeva Vallavalitsus Heili Nigulas Jõgeva Maavalitsus Ira Songisepp Jõgeva Maavalitsus Raivo Vadi Pala Vallavalitsus Endla Võborg Jõgeva Maavalitsuse rahandusosakond

· Rahvastik ja tööturg

Teemaseminari toimumisaeg 21.05.1997 Eksperdina osales Kalev Katus (Kõrgkoolidevaheline Demouuringute keskus).

Mare Eomois Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Mati Jõgi Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond Priit Kirsimäe Jõgeva Vallavalitsus Ene Lainemäe Jõgevamaa Tööhõiveamet Enno Raudsaar Tartu Infokeskus Vaike Vaigla Jõgeva Maavalitsuse perekonnaseisuosakond

· Majandus

Teemaseminari toimumisaeg 18.06.1997 Eksperdina osales Jaak Kliimask

Siiri Einaste Viljandimaa Ettevõtluskeskuse Jõgeva osakond Aare Lill AS Limit Eha Lukats Jõgeva Maavalitsuse majandusosakond Arvo Raudsepp Peipsi Piirkonna Arengufond Kalev Raudsepp Tabivere Vallavalitsus Heiki Soom AS Vali

C–207 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

· Maakasutus ja maareform

Teemaseminari toimumisaeg 20.08.1997 Eksperdina osales Kalev Sepp (Lõuna-Eesti Keskkonnakaitse Instituut)

Merje Krinal Jõgeva Maakataster Mati Puusepp Jõgeva Maavalitsuse maaosakond Tauno Seepter Jõgeva Maakataster Jaan Vahtla Jõgeva Linnavalitsus Ain Valu Põltsamaa Vallavalitsus

· Kultuur, vaba aeg ja sport, turism

Teemaseminari toimumise aeg 17.09.1997 Eksperdina osales Rein Kiis (Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri osakond)

Andi Einaste Jõgeva Linnavalitsus Peeter Lail Palamuse Muuseum Vaike Oro Jõgeva Keskraamatukogu Külli Paavel Palamuse Infopunkt Maie Puusepp Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond Helju Sihver Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond Aimur Säärits Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond Arne Tegelmann Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond

· Haridus Teemaseminari toimumise aeg 22.10.1997 Ekspertidena osalesid Ene Ritso ja Kai Võlli (Haridusministeeriumi üldhariduse osakond)

Aime Ilves Kesk-Eesti Arenduskeskus Kaire Kampus Põltsamaa lastepäevakodu “Mari” Riina Kull Sadala Põhikool Anne Nurmik Jõgeva Kunstikool Margus Oro Jõgeva Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond Jaan Rahuküla Mustvee II Keskkool Tiina Viir Luua Kõrgem Metsakool

C–208 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

· Tehnilised infrastruktuurid

Teemaseminari toimumise aeg 19.11.1997

Jaan Aiaots Jõgeva Maavalitsuse majandusosakond Jüri Kärema Jõgeva Tollipunkt Margus Malm Eesti Mobiiltelefon Jalmar Mandel Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakond Maila Moor AS Eesti Raudtee Kuno Männik Jõgeva Teedevalitsus Argo Normak EPMÜ diplomitöö “Jõgeva maakonna soojusenergeetika” Andres Oja Lõuna Telefonivõrgu Jõgeva osakond Peeter Oja AS Levikaabel Kaie Olesk Eesti Mobiiltelefon Enn Päll AS Eesti Gaas Jõhvi osakonna Jõgeva jaoskond Liia Saatre OÜ Jõgeva Bussikeskus Reet Tompel Jõgevamaa Postkontor Vello Vare Jõgeva Elektrivõrk Eino Vähk Jõgeva Maavalitsuse majandusosakond

· Sotsiaalsfäär ja tervishoid

Teemaseminari toimumise aeg 17.12.1997 Ekspertidena osalesid Marju Lauristin (Tartu Ülikool) ja Matti Mikkola (Sotsiaalministeerium)

Taimi Anslan Jõgevamaa Haigekassa Antonina Järviste Jõgevamaa Tervisekaitsetalitus Ülle Krikmann Jõgeva Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond Heldur Kukk Jõgevamaa Pensioniamet Virge Nurk Jõgeva Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond Ülo Saviauk Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda Aino Tölp Jõgevamaa Tervisekaitsetalitus

C–209 Jõgeva maakonnaplaneering 1998

· Keskkond ja loodusressursid

Teemaseminari toimumise aeg 21.01.1998 Eksperdina osales Toomas Pallo (Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaal)

Rein Ahas Tartu Keskkonnainstituut Vello Aplei Jõgeva Vallavalitsus Ilmar Aruoja Eesti Metsakorralduskeskus Ene Ilves Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakond Lembit Maamets Eesti Metsakorralduskeskus Jalmar Mandel Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakond Katrin Möllits Endla Looduskaitseala Ivo Ojamäe Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakond Andres Piir Tartu Maaparandusbüroo Enn Selgis Jõgeva Maavalitsuse keskkonnaosakond Urmas Visse Jõgeva Maavalitsus

· Turvalisus ja kodanikukaitse

Teemaseminari toimumise aeg 04.02.1998 Ekspertidena osalesid Rein Paberit (Katastroofimeditsiinikeskus) ja Mati Raidma (Päästeamet)

Jüri Alandi Jõgevamaa Päästeteenistus Ülle Krikmann Jõgeva Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond Leo Laeva Jõgevamaa Päästeteenistus Arnold Narits Jõgeva Teedevalitsus Hannes Nigulas Jõgevamaa Häirekeskus Heili Nigulas Jõgeva Maavalitsus Ants Nurk Eesti Kaitseliidu Jõgeva Malev Mati Pokkinen Peipsi Piirivalvepiirkond Olev Schasmin Jõgeva Politseiprefektuur

C–210